Toetuste taotlemine aprillikuus

04.04.2021-17.05.2021 – Natura 2000 toetus erametsamaale 2021

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/ 


05.04.2021-26.04.2021 –  Põllumajanduskindlustustoetus 2021

Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.

 

07.04.2021-14.04.2021 – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2021

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

 

26.04.2021-03.05.2021 – Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

 

 

PRIAst saab taas taotleda põllumajanduskindlustustoetust

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
5. aprill 2021

 

Täna, 5. aprillil algas PRIAs juba viies põllumajanduskindlustustoetuse taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt kestab kuni 26. aprillini.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et kahjuks ei ole antud toetus Eestis väga suurt kasutust leidnud. „Põllumajanduskindlustustoetus on põllumehe jaoks heaks vahendiks, et oma ettevõtte riske maandada ning kutsun kõiki üles võimalust kasutama ja kindlustama kasvõi oma kevadkülvi.“

Toetust antakse põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla kõige levinumate riskidega, mis põllumajanduses esinevad. Toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid. Toetust antakse üksnes nende kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotluse avaldusele tuleb lisada ka kindlustuspakkumus.

Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse PRIAs hiljemalt 4. juunil 2021. a. Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Maaeluminister Kruuse: linnugripi leviku vältimiseks tuleb hoida linde siseruumis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.04.2021

 

Lääne-Harju vallas asuvas lindlas tuvastati sel nädalal nakatumine lindude grippi. Tegemist on teise lindalaga Eestis, kus on tänavu lindude gripi nakkus tuvastatud.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb juhtumi valguses eriti hoolikalt järgida nõudeid linnugripi leviku vältimiseks. „Nii enda kui ka ümberkaudsete lindude kaitsmiseks tuleb kõigil jätkuvalt hoida linde siseruumis ja järgida bioturvalisuse nõudeid,” tuletas minister meelde. Lindude väljaspidamise keeld on kehtestatud Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega alates 1. märtsist.

„Palume kõikidel linnukasvatajatel, ka üksikute lindude pidajatel, enda tegevus PRIAs registreerida. Nii on võimalik jagada operatiivset infot, kui selleks peaks vajadus tekkima,” lisas Kruuse. Registreerimise kohta leiab lisainfot PRIA veebilehelt.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil 605 4767. Amet võtab vajadusel proovid. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ega neid kuhugi toimetada, sellega võib viiruse levikut suurendada. Kodulinnu surmast tuleb teavitada veterinaararsti, kellelt saab edasised suunised.

Tarbija tervise huvides vähendatakse toodetes olevat transrasvade kogust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.04.2021

 

Alates 1. aprillist tohib turule viia üksnes selliseid tooteid, kus transrasvade kogus ei ületa kaks grammi 100 grammi rasva kohta.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna nõuniku Tiiu Ranna sõnul kehtestati piirmäär juba 2019. aastal. „Tööstustele anti üleminekuaega kaks aastat, et muuta toitude koostist tööstusliku transrasva piirmäära arvestades. Antud muudatus puudutab mistahes tarbijale müüdavat toitu, seda nii kaupluses kui toitlustusettevõttes pakutava osas. Seega peavad nii toidutööstused kui toitlustusettevõtted veenduma, et tarbijale üleantavas toidus ei ületataks tööstusliku transrasva piirmäära,“ selgitas Rand.

Transrasvade suures koguses tarbimine on kahjulik meie tervisele, sest tõstab südamehaiguste riski kalori kohta arvestatuna rohkem kui ükski muu toitaine. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tarbida transrasvu nii vähe kui võimalik, ent mitte rohkem kui 1% kogu päevasest toiduga saadavast energiast. „Selleks, et kaitsta rahva tervist on Euroopa Liidus seatud nüüd piirmäär tööstuslikule transrasvale, et vähendada selle tarbimist. Tööstusliku transrasva piirmäära nõue ei mõjuta enne 1. aprilli valmistatud ja tarbijale müügiks pakutud toitusid. Amet võtab sellel aastal ka proove, veendumaks, et tooted ei ületaks tööstusliku transrasva piirmäära,“ kirjeldas Rand.

Transrasvhapped ehk transrasvad on küllastumata rasvhapete liik, mida leidub teatud toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka õlide ja rasvade tööstuslikul töötlemisel.

Looduslikku päritolu transrasvu leidub näiteks punases lihas ja ka piimatoodetes. Tööstuslikult võivad transrasvad tekkida mitmel viisil, millest kõige olulisem on õlide ja rasvade tahkestamine ehk hüdrogeenimine. Selliseid rasvu on kasutatud pagari- ja kondiitritoodete, samuti friteeritud ja külmutatud toodete koostisosana.

Homsest jõustuv toiduseaduse muudatus lihtsustab toidukäitlejate tegevust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.03.2021

 

Homsest, 1. aprillist jõustub toiduseaduse muudatus, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. 

Muudatusega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul võimaldab see lihtsustada toidu käitlemisega alustamist.

„Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega aitab elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes seni on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles minister. Tegevusluba nõutakse nüüdsest vaid neis valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Selline muudatus ei tähenda aga järeleandmisi toiduohutuses. „Alustades toidukäitlemist väikeettevõttena, jääb käitlejale kohustus tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit,” rõhutas Kruuse.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.

Samuti antakse seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. Sellega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, andes käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. 

Korduma kippuvad küsimused

Koos toiduseaduse muudatustega jõustuvad maaeluministri määrused

Põllumajandussektori esindajad said ülevaate muudatustest veterinaarõiguses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.03.2021

 

30. märtsil toimus Maaeluministeeriumis tänavune esimene põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus anti ülevaade veterinaarseaduse eelnõust, millega ajakohastatakse Eesti loomatervishoidu käsitlevaid õigusakte.

Alates 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mille rakendamisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. „Uus veterinaarseadus hõlmab seniste õigusaktide asjakohaseid sätteid, üldised põhimõtted veterinaaria ja loomatervishoiu valdkonnas ei muutu,” lausus maaeluminister Urmas Kruuse nõukogu kohtumisel.

Nõukogule tutvustati teisipäeval ka Statistikaameti 2020. aasta sügisel korraldatud põllumajandusloenduse ülevaadet. Põllumajandusloenduse tulemused on vajalikud põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevuste kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.

Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Lisaks said nõukogul osalejad Tartu Ülikooli teadlastelt ülevaate taimebioloogia teadustaristuvõrgustikust TAIM, mille eesmärk on parandada teadmussiiret ja innovatsiooni Eesti põllumajandussektoris, kiirendada sordiaretust aina muutuvate kliimatingimustega kohanemiseks ning väärindada taimset toorainet.

TAIMe teenused aitavad kaasa Euroopa Liidu roheleppest lähtuvate eesmärkide täitmisele: mitmekesistada kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride valikut, tagada puhas taimne toit meie toidulaual, võtta kasutusele uuenduslikke taimset päritolu tooteid ning arendada erinevatele kliima- ja tootmistingimustele sobivaid ressursitõhusaid agrotehnoloogiaid. TAIM luuakse Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, TalTechi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostööna.

Euroopa Komisjon on välja tulnud kestlike investeeringute ehk nn taksonoomia määruse delegeeritud õigusakti ettepanekuga, mida esitleti samuti PMANi istungil osalejatele. Mainitud delegeeritud õigusakti lisades pannakse väga täpselt paika kriteeriumid selle kohta, millal mingid ettevõtte majandustegevused panustavad oluliselt ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse ja millal need ei too kaasa olulist kahju. Kestlike investeeringute delegeeritud õigusakt mõjutab paljusid majandusvaldkondi, sealhulgas põllumajandust. Euroopa Komisjonil on kavas delegeeritud õigusakt vastu võtta 2021. aasta aprilli teises pooles.

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
31. märts 2021

 

Täna, 31. märtsil algas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine e-PRIAs. Eeltäitmine kestab 6. aprillini. Taotlusi saab esitada 7.-14. aprillini ainult elektroonselt e-PRIAkeskkonna kaudu.

PRIA arendustoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Käesoleva aasta eelarve on 3 miljonit eurot, mis on 500 000 eurot enam kui eelmisel aastal. See tähendab, et eelarvesse mahub rohkem taotlejaid. Lisaks muutus sel aastal määrus tulevikku suunatud kohustuste osas. Kui varasemalt pidi taotlemisele järgnevaks teiseks majandusaastaks saavutama 10% põllumajandusliku müügitulu tõusu, siis täna enam sellist nõuet ei ole.“

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning moodustas mõlemal taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 25.06.2021. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Täpsem info toetuse tingimuste ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu on võimalik küsida samuti MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta täpsemat infot leiab siit.

Harjumaal tuvastati kodulinnul lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2021

  

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Lääne-Harju vallas, Illurma külas asuvas A.K.S.S Grupp OÜ lindlas, kus on hetkel ca 20 lindu. Endiselt kehtib üle-eestiline kodulindude väljas pidamise keeld.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul seati linnupidamiskohale kitsendused. „Antud linnupidamiskoht asub piirkonnas, kus on veelindudel olnud suur suremus ning tuvastatud lindude grippi. Seetõttu on väga oluline jälgida bioturvalisuse nõudeid, sh vahetada jalanõud ja riided enne lindlasse sisenemist ning hoida linnud sisetingimustes. Muuhulgas ei tohi sellest lindlast linde välja viia ning taudipunkti likvideerimiseni on piiratud nii inimeste kui ka transpordi liikumine,“ ütles Sammel.

Esmane teade Põllumajandus- ja Toiduametile saabus eile (29.03). Ametile teadaolevalt saatis linnupidaja linnukorjuse laborisse uurimisele, millel tuvastati lindude gripp. Antud viirustüvi inimestele suurt ohtu ei kujuta, kuid tekitab emotsionaalset ja majandusliku kahju. Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad linnud. Palume talupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas. Seejärel korraldab PTA linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Kuna linnupidamiskoht on registreeritud PRIA registris, siis hukatud lindude eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Amet teostab järelevalvet kõikide linnupidajate üle, kes jäävad A.K.S.S Grupp OÜ lindlast kuni kümne kilomeetri raadiusesse Lääne-Harju, Harku, Saue vallas ja Keila linnas. Meile teadaolevalt on kümne kilomeetri raadiuses 21 linnupidamishoonet. Lisaks juba kehtivale lindude seespidamise kohustusele tuleb järgida kõiki bioturvalisuse nõudeid, mis tõkestavad lindude gripi laialdasemat levikut,“ kirjeldas Sammel.

Kümne kilomeetri raadiuses A.K.S.S Grupp OÜ lindlast on kehtestatud piirangud. Piirangud puudutavad lindude üle arvestuse pidamist, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lööb kaasa Gruusia arendusprojektis

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.03.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) eksperdid osalevad ELi mestimisprojektis, mille eesmärgiks on arendada Gruusia looma- ja taimetervise valdkondi loomade nakkushaiguste tõrje, bioohutuse, esmatootmise ning piirikontrolli osas.

„Osaleme selles kaks aastat kestvas projektis koos Läti ja Rootsi ekspertidega, kellega oleme praeguseks jõudnud teha koos Gruusia esindajatega mitmeid kohtumisi,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlakas.

Projekti koordineerib Gruusias toidu- ja loomatervise alast järelevalvet tegev Gruusia Rahvuslik Toiduamet ning kohalik maksuamet, mille alla kuuluvad veterinaarkontrolli piiripunktid.

Projektis osalemise eeltööd algasid eelmise aasta veebruaris. Juuli algul võitis Eesti koos partneritega 1,4 miljonit eurot maksva twinning– ehk mestimisprojekti kolme Euroopa Liidu liikmesriikidest koosneva konsortsiumi ees. Selja taha jäid ühendmeeskonnad, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Saksamaa jt riikide esindajad.

„Kindlasti mõjutas grusiine meid valima see, et nii Eesti kui ka Läti on piirikontrolli ja veterinaarjärelevalve valdkondades varasemalt läbi viinud mitmeid projekte, millega nad on rahule jäänud,“ sõnas Pihlakas. „Meie suureks plussiks lisaks teadmistele oli kahtlemata ka vene keele oskus, mis on endiselt Gruusias väga levinud ning võimaldab sealsete ametnikega otse suhelda.“

Euroopa Liidu koostööprogrammi käigus rahastatakse avaliku sektori projekte, mis toetavad Euroopa Liidu ühinemiseelseid ja naabruspoliitika riike ELi seadusandluse ülevõtmisel, jõustamisel või rakendamisel konkreetses valdkonnas.

„Praegune koroonaaeg muudab projekti teostamise keerukamaks, sest reisimine on raskendatud ning suur osa tööst tuleb teha veebi kaudu,“ rääkis Pihlakas. „Kuid endiselt on projekt väga kasulik nii Gruusiale kui ka selles osalevatele riikidele, kuna projekti käigus saavad eksperdid vahetada erinevate riikide praktikaid ja kiigata teiste asutuste köögipoolele. Neid teadmisi saame edaspidi rakendada oma töös, millest laias laastus võidavad kõigi osalevate riikide looma- ja taimetervise valdkonnad.“

Erametsaliit: aeg on maadevahetus tagasi tuua

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
26. märts 2021

 

Metsaomanikke nörritab riigi käitumine uute kaitsealade loomisel eramaadele, sest omanikele ei ole ette nähtud õiglast kompensatsiooni. Teema tõstatus taas teravalt Alutagusel, kus soovitakse uusi lendorava kaitsealasid luua ligi 700 hektaril eramaal. Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsamaade puhul võib mõnel juhul veel pakutava kompensatsiooniga (110€/ha) leppida, siis piiranguvööndites jäävad metsaomanikele sisuliselt vaid tühjad pihud – rangetele piirangutele vaatamata pakutakse ainsaks kompensatsiooniks 50% maamaksusoodustust või võimalus mets kunagi tulevikus riigile müüa. Omanikele tundub, et neid soovitakse oma maalt välja tõrjuda ning ainsa toimiva lahendusena näevad metsaomanikud maadevahetuse võimaluse taastamist.

Alutaguse metsaomanik Mait Mölder on maadevahetuse võimaluse taastamise vajalikkusest erinevatele poliitikutele rääkinud juba üle 10 aasta. Alates sellest, kui tema perele kuuluvatel metsamaadel lendorava kaitseks majandustegevus täielikult keelati. “Meie pere on traditsiooniliselt metsandusega tegelenud ja ma ei pea õigeks, et inimestelt tahetakse see võimalus käest võtta. Maadevahetus oleks ainuke õiglane lahendus millega nii minu pere kui lendorav saaks oma vajadustele vastavalt metsas toimetada. Riigil on siin ümbruses piisavalt majandusmetsa, mida võiks vahetada erametsaomanike rangete piirangutega metsa vastu,” rääkis ta.

Maadevahetuse võimaluse taastamise üle debati taasalustamisest rääkis esmaspäeval ka riigikogulaste küsimustele vastanud keskkonnaminister Tõnis Mölder*. Ta rääkis Riigikogule, et maadevahetust on ajalooliselt praktiseeritud ja kindlasti on sellel meetodil omad plussid ja omad miinused. Mölder leidis, et maadevahetusküsimustes võiks pidada veel kord debatti.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv kiidab ministri mõtet maadevahetusküsimustes taas debatt algatada. Selle võimaluse taastamine on tema sõnul veelgi olulisem hiljutise kohtulahendi valguses. Halduskohus leidis, et metoodika, mille alusel riik kaitsealust metsamaad omanikelt ära ostab, on põhiseadusevastane, sest ei võimalda maksta õiglast turuhinda. “Esiteks on juba üldine põhimõte omanik maast loobuma suunata vale. Mida rohkem on meil erametsaomanikke, seda mitmekesisemad ja elurikkamad on meie erametsad,” rääkis ta.

“Maadevahetus annaks metsaomanikule võimaluse oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata, vastupidiselt tänasele olukorrale, kus kohalike elanike maaomandi kasutamise piiramine viib sageli hoopis maalt linna kolimiseni,” rääkis Talijärv ja nentis, et tegelikult toimub maadevahetusi ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade puhul. “Selle võimaluse võiks taaselustada ka looduskaitsealuste maade puhul, vahetamine võiks toimuda samas piirkonnas olevate maadega,” lisas ta.

Erametsaliidu tegevjuhti paneb kõige rohkem muretsema looduskaitseliste piirangute laiendamisega kaasnevate mõjude hindamata jätmine. “Lugedes kas või Alutaguse rahvuspargi laiendamise või lendorava püsielupaikade laiendamise ettepanekuid on ju näha, et absoluutselt pole mõeldud sellele, kuidas planeeritavad piirangud kohalike inimeste elujärge mõjutavad. Keskendutud on vaid üksikute liikide kaitsele – puudub tervikvaade ja suurema pildi nägemine,” lisas Talijärv, kelle sõnul peab riik seisma ka nende inimeste eest, kes soovivad elada väljaspool Tallinna ja Tartut.

*Metsaomanik Mait Mölder ja keskkonnaminister Tõnis Mölder on nimekaimud kuid ei ole hõimlased.

 

Lisainfo:
Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
andres.talijarv@erametsaliit.ee
tel 503 6212