Euroopa roheline kokkulepe: Euroopa Komisjon tutvustab meetmeid mahepõllumajandusliku tootmise edendamiseks

Euroopa Komisjon
Pressiteade

 

Täna tutvustas komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava. Selle üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajanduse alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal olema 25% kogu põllumajandusmaast, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu.

Mahepõllumajanduslik tootmine toob mitmesugust olulist kasu: mahepõldudel esineb ligikaudu 30% rohkem bioloogilist mitmekesisust, mahepõllumajandusloomade heaolu on kõrgel tasemel ja neile tuleb anda vähem antibiootikume, mahepõllumajandustootjatel on suurem sissetulek ja nad on vastupanuvõimelisemad ning tänu ELi mahetoote logole teavad tarbijad täpselt, millist toodet nad ostavad. Tegevuskava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga.

Tegevuskava eesmärk on anda juba niigi kiiresti kasvavale mahepõllumajandussektorile õiged vahendid, et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini. Selleks et sektor kasvaks tasakaalustatult, on tegevuskavas esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimistsuurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist.

Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja riiklikke mahepõllumajanduse tegevuskavasid, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu riikides. Praegu erineb mahepõllumajanduslikult haritava põllumajandusmaa osakaal liikmesriikide vahel oluliselt: see ulatub 0,5%st kuni rohkem kui 25%ni. Riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning neis on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest meetmetest.

Tarbimise edendamine

Mahepõllumajanduslike toodete üha suurenev tarbimine on oluline, et innustada põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele ning suurendada seeläbi oma kasumlikkust ja vastupanuvõimet. Selleks on tegevuskavas esitatud mitu konkreetset meedet, mille eesmärk on suurendada nõudlustsäilitada tarbijate usaldus ja tuua mahetoit kodanikele lähemale. See hõlmab mahepõllumajandusliku tootmisega seotud teavitustegevust, mahepõllumajanduslike toodete tarbimise edendamist, samuti on vaja läbi avalike hangete õhutada kasutama mahetooteid avalikes sööklates ning suurendada mahepõllumajanduslike toodete levikut ELi koolikava raames. Meetmete abil püütakse ka näiteks ennetada pettusisuurendada tarbijate usaldust ja parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust. Ka erasektor võib mängida olulist rolli, näiteks premeerida töötajaid nn mahevautšeritega, mida viimased saavad kasutada mahetoidu ostmiseks.

Tootmise suurendamine

Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning suundumused näitavad, et praeguse kasvumäära juures jõuab EL 2030. aastaks 15–18%-ni. Tegevuskava on abivahend, mis annab täiendava tõuke, et jõuda 25%-ni. Kuigi tegevuskavas on keskendutud suures osas nõudluse nn tõmbeefektile, jääb peamiseks vahendiks ülemineku toetamisel ühine põllumajanduspoliitika. Praegu kasutatakse ligikaudu 1,8% (7,5 miljardit eurot) ÜPPst mahepõllumajanduse toetamiseks. Tulevane ÜPP hõlmab ökokavasid, mida toetatakse 2023.–2027. aastal 38–58 miljardi euro suuruse eelarvega, sõltuvalt ÜPP üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Ökokavasid saab kasutada mahepõllumajanduse edendamiseks.

Lisaks ÜPP-le on ka teisi olulisi meetmeid, mis hõlmavad teabeürituste korraldamist ja võrgustike loomist parimate tavade jagamiseks; pigem põllumajandustootjate rühmade kui üksikisikute sertifitseerimistteadusuuringuid ja innovatsiooniplokiahela ja muude tehnoloogiate kasutamist turu üha suureneva läbipaistvuse jälgitavuse parandamiseks; kohaliku ja väikesemahulise töötlemise edendamist, toiduahela korraldamise toetamist ning loomade söötmise parandamist.

Selleks et suurendada teadlikkust mahepõllumajanduslikust tootmisest, hakkab komisjon korraldama iga-aastast ELi mahepäeva ja andma välja auhindu mahetoiduahelates, et tunnustada tipptaset mahepõllumajandusliku toiduahela igas etapis. Komisjon julgustab ka maheturismi võrgustike arendamist näiteks mahepiirkondade abil. Mahepiirkond on ala, kus põllumajandustootjad, kodanikud, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused teevad koostööd kohalike ressursside kestliku majandamise nimel, tuginedes mahepõllumajanduslikele põhimõtetele ja tavadele.

Tegevuskavas on ka märgitud, et mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine on endiselt suhteliselt uus sektor, kuid sellel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi vesiviljeluse säästvat arengut käsitlevates uutes ELi suunistes julgustatakse liikmesriike ja sidusrühmi toetama tootmise suurendamist mahepõllumajanduslikus sektoris.

Kestlikkuse tõhustamine

Lisaks on tegevuskava eesmärk veelgi parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust kestlikkuse seisukohast. Selleks keskendutakse meetmetes loomade heaolu parandamiselemaheseemnete kättesaadavuse tagamiselesektori CO2-jalajälje vähendamisele ning plasti, vee ja energia kasutamise minimeerimisele.

Samuti kavatseb komisjon suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni osa ning eraldada vähemalt 30% põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või sellega seotud teemadele.

Komisjon jälgib edusamme tähelepanelikult. Ta teeb koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmade esindajatega iga-aastast järelevalvet ning analüüsib kahe aasta tagant esitatavaid eduaruandeid ja vahekokkuvõtteid.

Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Põllumajandus on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaid ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on suur oht põllumajandusele. Me peame kiiremas korras taastama tasakaalu oma suhetes loodusega. See ei puuduta üksnes põllumajandustootjaid, see hõlmab kogu toiduahelat. Käesoleva tegevuskava eesmärk on suurendada nõudlust mahepõllumajanduse järele, aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja toetada Euroopa põllumajandustootjaid nende üleminekul. Mida rohkem maad me mahepõllumajandusele pühendame, seda parem on kaitsta bioloogilist mitmekesisust sellel maal ja seda ümbritsevatel aladel.“

Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski lisas sellega seoses: „Tunnustame mahepõllumajanduslikku sektorit kestlike tavade ja ressursikasutuse eest ning asetame selle rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kesksele kohale. Selleks et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini, peame tagama, et nõudlus hoogustaks sektori kasvu, kuid võtma samal ajal arvesse olulisi erinevusi liikmesriikide mahepõllumajandussektorite vahel. Mahepõllumajanduse tegevuskavas on ette nähtud vahendid ja ideed sektori tasakaalustatud kasvu toetamiseks. Seda arengut toetavad ka ühine põllumajanduspoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon ning tihe koostöö peamiste osalejatega ELi, riigi ja kohalikul tasandil.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis omalt poolt: „Mahepõllumajandus toob keskkonnale palju kasu – see aitab kaasa mulla hea seisundi saavutamisele, vähendab õhu- ja veereostust ning parandab bioloogilist mitmekesisust. Samal ajal on nõudlus kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui tootmine ning mahepõllumajandussektor toob oma osalistele majanduslikku kasu. Uus mahepõllumajanduse tegevuskava on otsustava tähtsusega vahend, mille abil saavutada eesmärk, et 25% põllumajandusmaast oleks mahepõllumajanduslik, ning suurendada oluliselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu, mis on sätestatud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust toidulauani“. Lisaks sellele edendatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust uutes strateegilistes suunistes ELi vesiviljeluse kestlikuks arendamiseks, mille komisjon peagi vastu võtab.

Taustteave

Tegevuskavas on võetud arvesse 2020. aasta septembrist novembrini toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi, mille käigus saadi sidusrühmadelt ja kodanikelt kokku 840 vastust.

See algatus kuulutati välja 2020. aasta mais avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias. Need kaks strateegiat esitati Euroopa rohelise kokkuleppe raames, et võimaldada üleminekut jätkusuutlikele toidusüsteemidele ja tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjustega.

2020. aasta detsembris avaldatud soovitustes liikmesriikidele seoses nende ÜPP strateegiakavadega lisas komisjon eesmärgi, et 2030. aastaks peaks ELi mahepõllumajandusliku viljelusala pindala olema 25% praegusest põllumajandusalast. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma ÜPP kavades selle eesmärgi riiklikud väärtused. Liikmesriigid selgitavad, kuidas nad kavatsevad selle eesmärgi ÜPP vahendite abil saavutada lähtuvalt oma kohalikest tingimustest ja vajadustest.

Komisjon esitas oma ettepanekud ÜPP reformi kohta 2018. aastal, kui ta pakkus võtta kasutusele paindlikuma, tulemuslikkusel ja tulemustel põhineva lähenemisviisi, milles oli võetud arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning suurendatud samas kestlikkuseesmärke ELi tasandil. Uus ÜPP põhineb üheksal eesmärgil, millest peaksid ka ELi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavade koostamisel lähtuma.

Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumise põhiküsimuseks kujunes ÜPP uus reformipakett 

Maaeluministeerium
Pressiteade
25.03.2021

 

Viimasel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil kujunesid põhiteemadeks arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspliitika (ÜPP) reformipaketi üle, mis jätkuvad nädala lõpuni ja ilmselt ka järgnevatel nõukogu istungitel.

„Kõige keerulisem on leida sobivat tasakaalu liikmesriikide vahel, mille nimel tuleb veel tööd teha, aga hea meel on tunnistada, et istungisaalis oli juba tunda kokkuleppe tahet,“ vahendas kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. „Üldise arusaama kohaselt eeldab kokkulepe kokku leppimist paketina kõikides ÜPP aspektides, olgu selleks siis uus toetuste jaotusmehhanism või eesmärkide hindamismehhanism ning neid aspekte on ju veelgi. Üksmeelel oldi ka selles, et läbirääkimistega liialt viivitada ei tohi ning uute reeglite osas on ootavad selgust nii tootjad kui ka ametiasutused,” lisas Kruuse.

22.‒23. märtsini toimunud istungil arutati liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi kõrval ka fütosanitaarmeetmeid, mis  kaitsevad põllumajandust seda ohustavate taimekahjurite eest ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamist taimekahjustajate vastu.

Istungil osalesid Eesti poolt maaeluminister Urmas Kruuse ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Seemnete tellimisel internetist tuleb veenduda sertifikaadi olemasolus

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
24.03.2021

 

Takistamaks ohtlike taimekahjustajate levikut tuleb kõikide taimede, taimsete saaduste ja seemnete toomisel ning tellimisel väljastpoolt Euroopa Liitu (EL) arvestada kehtivate taimetervise ja seemne impordi nõuetega. Kõikidel seemnetel peab olema vastav sertifikaat, ka ostul e-poest.

ELi välistest riikidest Eestisse saadetud seemned (sh postisaadetistega toimetatud) läbivad samaväärsuse ja taimetervise kontrolli. Enne ostu sooritamist tuleb veenduda ja küsida, kas toote pakkuja varustab tellitavad taimed, taimsed saadused ja seemned fütosanitaarsertifikaadiga.

„Fütosanitaarsertifikaat on taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument, mida väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus juhul, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud taimehaigused ja -kahjurid,“ ütles  Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Olga Junus.

Seemnete tellimisel EL välistest riikidest on oluline ka teada, kas riik on tunnistatud EL kontrollisüsteemiga samaväärseks, sest seemneid tohib importida ainult samaväärsetest riikidest, mille nimekirja leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt SIIT.

Postisaadetisi hinnatakse riskiprofiili alusel ja kui see saadetakse taimetervise kontrolli, tuleb saadetise saajal iga kontrolli kuuluva saadetise eest tasuda taimetervise kontrollitoimingute järelevalvetasu.

Nõuetele mittevastav taimne saadetis suunatakse hävitamisele tolli järelevalve all või saadetakse lähteriiki tagasi. Käesoleval aastal on seemned lähteriiki tagasi saadetud 43 korral.

Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust taotleb 2554 tootjat 

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
24. märts 2021

 

15.-22. märtsini said põllumajandustootjad taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati kokku 2554 taotlust.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esitatud taotluste arv näitab, et huvi toetuse osas on suur ja hea on tõdeda, et tootjad on riigi poolt pakutud toetusvõimalust aktiivselt kasutanud.“

Kõige enam taotlusi esitati Saaremaalt (321), Pärnumaalt (309) ja Tartumaalt (251). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Kõige enam taotlusi esitati lihaveisekasvatuse valdkonnas (1165 taotlust), järgnesid maheteravilja kasvatus (662 taotlust), piimalehmakasvatus (497 taotlust) ning lamba- ja kitsekasvatus (475 taotlust).

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Toetus makstakse PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. Toetuse ühikumäärad arvestab PRIA välja toetatavate põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa. Ühikumäärad selguvad pärast toetustaotluste kontrolle ning avaldatakse PRIA kodulehel. Täpsemat infot toetuse kohta leiate PRIA kodulehelt.

Lääne-Virumaal lõpetati eriti ohtliku lindude gripi (H5N8) puhangust tingitud piirangud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Viru-Nigula vallas asuva OÜ Telo Talule lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses oleva piirangutsooni. Üle-eestiline lindude seespidamise nõue jääb kehtima. 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on OÜ Telo Talus tehtud desinfitseerimised ning hävitatud sööt, inventar ja muud lindudega kokku puutunud saastunud materjal. „Kuna 30 päeva on möödunud haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest ning pole tuvastatud haiguse edasist levikut, siis lõpetati piirangute kehtivus,“ selgitas Sammel.

Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. „Kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnupidajaid kontrolliti ja kahtluse korral võeti proove. Lindude grippi ei tuvastatud. Seetõttu sai piirangutsooni kitsendused tühistada,“ kirjeldas Sammel.

Arvestades peagi algavat lindude rännet, on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Maaeluminister Kruuse arutas Brüsselis kolleegidega ÜPP reformipaketiga seonduvaid küsimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.03.21

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi raames Prantsuse, Belgia, Soome ja Iiri ministritega ning Euroopa Parlamendi fraktsiooni Renew Europe Group liikmetega. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste seisu enne reedest nn supertriloogi liidu kolme institutsiooni vahel.

„Kohtumisel tõdeti, et kokkuleppele tuleks jõuda veel sel poolaastal, mis eeldab aga kompromissivalmidust kõigilt osalistelt,“ vahendas Urmas Kruuse.

„Praegune suund nõuetepõhiselt poliitikalt tulemustepõhisele poliitikale on põhimõtteliselt õige valik, sest kui arvestada liikmesriikide eripärasid, on strateegiakavades võimalik tagada ka roheleppe ambitsioonikam täitmine,“ lisas maaeluminister.

Kohtumisel osalenud jagasid ühist arusaama, et uus ühine põllumajanduspoliitika peab olema võimalikult lihtsalt hallatav ning toidutootjatele võimalikult vähese lisakoormusega rakendatav. „Ühiskonna ootus säästlikult ja keskkonnahoidlikult toodetud toidu järele kasvab, mis on igati loogiline ja arusaadav. Samas aga ei tohi ÜPP ega ka muude poliitikate plaanimisel ära unustada seda, et toidusektori osalised peavad suutma kavandatu ka ellu rakendada, ilma et nad jääks maailmaturul ebaõiglasesse seisu,“ märkis Kruuse.

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb 22.‒23. märtsini toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus päevakorras on seekord ELi ühise põllumajanduspoliitika reform, fütosanitaarmeetmed, mis kaitsevad põllumajandustootmist taimekahjurite eest, ning bioloogiliste tõrjevahendite kasutamise küsimused.

Ministriga koos osaleb istungil ka Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Mageveekalade töötlejad saavad riigilt erakorralist toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Valitsus kiitis heaks riigi lisaeelarve eelnõu, millega toetatakse Maaeluministeeriumi ettepanekul ettevõtteid, kes tegelevad mageveekalade töötlemisega. Toetuse eelarve on kokku 1,8 miljonit eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuse eesmärk tagada mageveekalade töötlejate jätkusuutlikus. „Viiruse leviku tõttu on tekkinud raskusi ahvenast valmistatud toodangu turustamisel Lääne-Euroopas, mis on ahvenatoodete peamine müügiturg,” ütles Kruuse.

„Arvestades käibe langust ja ka kodumaise turu ostujõudu, kompenseerib riik osa kala omahinnast juhul, kui turustatakse sellest odavamalt,” lisas minister. Täpsemad toetuse jagamise tingimused on selgumisel, neist teavitatakse esimesel võimalusel.

Lisaeelarvega eraldatakse raha ka piirangutest puudutatud ettevõtetele – sh maapiirkonna ettevõtetele – töötasu hüvitise maksmiseks märtsi- ja aprillikuu eest. Kui aasta algul sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutses, siis nüüd on toetuse kriteeriumiks järsk käibelangus.

Riigi lisaeelarve aitab tervishoiusektorit võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.

Peagi avaneva Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusvooru eelarve suurenes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetus aitab erametsaomanikele hüvitada nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaikasid, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.

„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamiseks seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud varasemalt suur ning ilmselt läheb nii ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“

Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal  60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.

Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil ZOOM veebikeskkonnas. Registreerimine kuni 26. märtsini.

Täpsema info toetuse tingimuste, infopäeva ning kehtiva tulumaksu lisasoodustuse kohta leiate SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.

Riigi toel vaktsineeriti 21 500 lemmiklooma

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Riikliku loomatauditõrje programmi käigus sai 2020. aastal marutaudivastase vaktsiinisüsti 21 500 lemmiklooma, mis on ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Programm jätkub ka sellel aastal.

Vaktsineeritud lemmikloomade arv on Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine hinnangul viimastel aastatel hakanud taas tõusma, mis on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, sest haigus ei ole ravitav, vaid lõpeb nakatunu surmaga. Seetõttu on väga oluline, et iga lemmikloomapidaja tunneks ka enda vastutust ja laseks oma hoolealuse kindlasti vaktsineerida.

„Lemmikloomade vaktsineerimise kasvu mõjutab loomaomanike üha kasvav vastutustunne oma lemmiku hea tervisliku seisundi eest ning teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud selleks oma panuse, tehes teavitustööd ning korraldades erinevates Eesti paikades lemmikute marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniaid,“ sõnas Niin.

Eelmise aasta augustis Valga-, Põlva- ja Võrumaal läbi viidud lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaania käigus vaktsineeriti 1101 lemmiklooma.

„Kui aastatel 2015–2019 kõikus vaktsineeritud lemmikute arv 61 000–69 000 vahel, siis tuginedes sellele, kui palju on Eestis eelmisel aastal loomaarstide poolt hangitud marutaudi komponenti sisaldavat vaktsiini, vaktsineeriti 2020. aasta jooksul hinnanguliselt kokku 77 200 lemmiklooma,“ ütles Niin. Ligi veerand vaktsineeritud lemmikloomadest vaktsineeriti riigi toel.

Lisaks teadlikkuse kasvule mõjutas lemmikloomaomanike vaktsineerimisalaseid otsuseid koerte katku taaspuhkemine. Alates 2019. aasta lõpust on katkujuhtumeid diagnoositud Eesti eri paikades nii koerte kui ka rebaste hulgas. Selle ohtliku, tihti lemmikule surmaga lõppeva viirushaiguse ainus ennetusvõimalus on õigeaegne vaktsineerimine.

Eestis vaktsineerivad lemmikloomi riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ja kaasatud veterinaararstid. Tavapäraselt saab lemmikuid vaktsineerida nii marutaudi kui teiste nakkushaiguste suhtes erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures ning loomakliinikutes. 

Marutaud on nakkuslik ja surmav nii loomadele kui ka inimesele. See on ainus haigus, mille puhul loomaomanikul on seadusega pandud vastutus, et temale kuuluv lemmikloom peab nakkuse vastu olema regulaarselt vaktsineeritud. Esimest korda vaktsineeritakse kutsikas või kassipoeg 3–4 kuu vanuselt. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vastavalt vaktsiiniga kaasas olevatele juhistele, kuid mitte harvemini kui kord kahe aasta jooksul.

Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise kohta leiate siit:

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/marutaud#koera-ja-kassiomani

PRIAs jätkub loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
18. märts 2021

 

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt ja tänaseks on PRIAle laekunud 1069 taotlust. Peale 22. märtsi saab piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetusi hilinenult taotleda veel 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on taotlusi läbi PRIA e-keskkonna esitatud aktiivselt. „Kuigi PRIA teenindusbürood on käesolevast nädalast suletud, saavad kõik soovijad kindlasti ka nendes tingimustes taotlused esitatud. Vajadusel saavad kliendid PRIAga ühendust võtta ning abi küsida,“ lisab ta.

Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust. Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. Toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA teenindusbürood on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud rangete piirangute tõttu suletud ja hetkel pole võimalik kasutada teenindusbüroode kliendiarvuteid. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga 731 2311.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.