Maaeluminister Urmas Kruuse arutas Soome kolleegiga päevapoliitilisi küsimusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse arutas videosilla vahendusel oma Soome kolleegi Jari Leppäga kahe riigi jaoks olulisi põllumajandust ja maaelu puudutavaid küsimusi.

Jutuks võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi läbirääkimiste seisu analüüsides kinnitati vajadust saavutada liikmesriikide ühine kokkulepe, milleni jõudmine pole kulgenud lihtsalt. „Reform peab jääma eesmärkidele suunatuks ja arvestama liikmesriikide eripäradega,“ olid ministrid ühel meelel.

Strateegia „Talust taldrikule“ puhul toetatakse üldisi eesmärke, mis on suunatud õiglaste, tervislike ja keskkonda säästvate toidusüsteemide edendamisele. Oluline on leida tasakaal ülemaailmsete kliimaeesmärkide ning toidutootmisele seatud proovikivide ja võimaluste vahel.

„Piirangute kõrval, mis uus strateegia paratamatult toidutootjate ette asetab, on oluline pakkuda uusi, keskkonda säästvaid lahendusi mis aitaksid tootjail seatud eesmärkidega toime tulla,“ märkis Urmas Kruuse. Suur rõhk ja ootus on pandud teadus- ja arendustegevusele ning tarbija teadlikkuse kasvatamisele.

Kohtumisel arutati muude teemade kõrval ka maapiirkondade digiteerimise ja lairibaühendusele juurdepääsu tagamisega seotud küsimusi.

Minister Kruuse kasutas kohtumisega avanenud võimalust ja kutsus Soome kolleegi toetama Eesti algatust, millega soovitakse, et ÜRO kuulutaks 2025. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks.

Kahe riigi ministrite vahel toimunud virtuaalsele kohtumisele oodatakse olukorra leevenemise järel vahetu kohtumise võimalust.

Täna algas PRIAs maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
17.märts 2021

 

17.-31. märtsil on ettevõtjatel võimalik taotleda investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondades majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist. Taotluste esitamine toimub e-PRIA kaudu.

Toetuse eesmärk on läbi maaettevõtluse mitmekesistamise ning arendamise luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit. Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.

Toetust on võimalik saada ehitise ehitamiseks või hoone parendamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ning paigaldamiseks, samuti ka rändkaupluse ja selle sisustuse soetamiseks.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on alates käesolevast  taotlusvoorusttoetatav ka mittestatsionaarse masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine.

Toetuse määr mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale on kuni 40 protsenti ning põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku.

Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta saab täpsemat infot meetme määrusest. Selgitavat teavet leiab ka PRIA kodulehelt ning abi saab küsida investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 12. juuliks 2021.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on kokku 14 miljonit eurot, mis jaguneb sihtgruppide vahel järgmiselt: 5,6 miljonit eurot põllumajandusettevõtjatele ning 8,4 miljonit eurot mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele.

Põllumajandusuuringute Keskus alustas otsetoetuse saajate küsitlemisega

Põllumajandusuuringute Keskus
TEADE
16.10.2020

15. märtsil saatis Põllumajandusuuringute Keskus pea neljale ja poolele tuhandele otsetoetuse saajale e-kirjad. Tegemist on põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu raames läbiviidava küsitlusega. Veebiküsitlus kestab kuni 26. märtsini 2021. a.

Küsitluse valim on moodustatud tasakaalustatud paneelandmetel, kuhu on kaasatud vaid need toetusesaajad, kes said toetust perioodil 2014–2020 igal aastal ning kelle tootmistüüp jäi samaks kogu analüüsitava perioodi vältel. Küsitluskutse on saadetud eraldi taimekasvatusega tegelevatele äriühingutele ja FIEdele, loomakasvatusega tegelevatele äriühingutele ja FIEdele ning püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi hooldavatele äriühingutele, FIEdele ja eraisikutele.

Lugupeetud põllumajandustootja ja maakasutaja, kes Te olete saanud kutse uuringus osalemiseks! Vastates on Teil võimalik algava toetuste perioodi otsuste kujundamisel sõna sekka öelda.

Ootame aktiivset osavõttu!

Kui küsitluse täitmisel tekib tehnilisi probleeme, siis palume sellest teada anda uuringud@pmk.agri.ee

Põllumajandusuuringute Keskus tagab kogutud andmete kaitse nende kogumisel, kontrollimisel, töötlemisel, kasutamisel ja säilitamisel.

Kogutud andmeid ei avaldata isikustatud kujul ning kasutatakse üksnes üldistatuna.

Info uuringu kohta

Põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu eesmärgiks on saada ülevaade sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded on mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri.

Lisaks hinnatakse uuringu käigus, kas ja millises ulatuses vajavad erinevas suuruses majapidamised suuremat toetamist tagastamatu abina või milline on vajadus soodsamate tingimuste kehtestamiseks. Uuritakse ka põllumajandusmaal tehtavate erinevate hooldustööde maksumust ja võimalikku mõju põllumajandusmaa renditurule.

Otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu tulemus annab sisendi perioodi 2021–2027 ÜPP otsetoetuste kavandamiseks. Uuringu valmimise tähtaeg on 2021. aasta sügisel.

Uuringu viivad läbi PMK maamajanduse analüüsi ning põllumajandusseire ja uuringute osakonnad Maaeluministeeriumi tellimusel.

Info PMK veebil https://pmk.agri.ee/et/otsetoetuste_uuring

Avaldati käitlejatele mõeldud toidu märgistamise juhend

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Valminud on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud töövahend, mis aitab toidukäitlejatel otsustada, millal kasutada „parim enne” ja millal „kõlblik kuni” märgistust. Juhend on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles.

Euroopa Komisjoni hinnangul tekib igal aastal Euroopa Liidus keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Neist kuni 10% on tekkinud seetõttu, et toidu säilimisaja märgistust kas ei järgita õigesti või on see teave valesti esitatud. Toidu selge ja korrektne märgistus ning tarbija parem arusaamine säilimisaja märgistusest aitab vähendada toidukadusid, tagades seejuures toiduohutuse.

EFSA juhend koosneb otsustuspuust ning täiendavatest küsimustest õige märgistuse valimiseks – näiteks, kas toidule on õigusaktiga kehtestatud säilimisaja esitamise nõuded, kas toitu töödeldakse ohtude kõrvaldamiseks või käideldakse veel enne pakendamist, millised on toidu omadused, säilitamistingimused jpm.

Samuti selgitatakse juhendis, millega toidukäitlejad peavad arvestama toidu säilimisaja määramisel, näiteks pakendi rikkumatusega ning toidu põhjendatult eeldatavate turustamis-, säilitamis- ja tarvitamistingimustega.

Lisaks kõnealusele juhendile avaldab EFSA sel aastal toidu märgistamise teemal arvamuse, milles käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast pakendi avamist või toidu sulatamist.

Toidukäitlejatele mõeldud juhendi eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse dokumendi saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.

 

Täna algas PRIAs põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
15. märts 2021

 

Põllumajandustootjad saavad 15.-22. märtsini taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Taotluste esitamine toimub e-PRIA kaudu.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb: „Tegu on väga olulise verstapostiga, et toetada koroonakriisi tõttu kannatanud põllumajandusega tegelevaid ettevõtjaid. See annab põllumeestele kindlasti suurema kindluse kevadtöödele vastu minna.“

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida koroonaviiruse puhang on enam mõjutanud.

Toetatavad tegevusvaldkonnad on: piimatõugu lehma kasvatus, seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, aiandus, vutikasvatus, lihatõugu veise kasvatus, maheteraviljakasvatus ja mahepõllumajanduslik munakanakasvatus.

Taotleja esitab toetuse taotlemiseks e-PRIA kaudu taotluse eelpool nimetatud ühes või mitmes põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 225 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot. Ühikumäärad selguvad pärast taotluste vastuvõttu. Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Euroopa Komisjon andis põllumajanduse erakorralise toetuse maksmiseks rohelise tule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Euroopa Komisjon kiitis täna heaks riigiabiloa taotluse, mis võimaldab maksta põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud 15,8 miljoni euro suurust erakorralist toetust. 

„Ka Euroopa Komisjonilt on nüüdseks saadud roheline tuli, et maksta riigiabina koroonakriisis kannatanud põllumajandusettevõtjatele erakorralise toetusena kokku 15,8 miljonit eurot. Loa taotlus selleks esitati juba detsembris, kuid kuna vahepeal täpsustusid toetustingimused ja suurendasime ka toetussummat, millest tuli teavitada ka komisjoni, siis jõudis see riigiabi menetlus otsuseni praegu,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on põllumeestele suunatud erakorralise toetuse maksmise õiguslik raamistik sisuliselt valmis ning Euroopa Komisjoni otsus oli selles üks viimaseid olulisi verstaposte. Samas oleme kogu protsessiga kiiresti edasi liikunud, nii alustas PRIA alates tänasest ka toetustaotluste vastuvõtuga, lisas ta.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis veebruari lõpus heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleb erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahendite arvelt.

Põhjarannikul on veelindude seas lindude gripp laialt levinud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.03.2021

 

Hukkununa leitud vee- ja metslinde on analüüsitud lindude gripile. Haigust on leitud viiest maakonnast.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on ametit aktiivselt teavitatud hukkununa leitud vee- ja metslindudest. „Teavitusi hukkunud lindudest on tulnud peamiselt põhjarannikult ja Saaremaalt. Lindude grippi on tuvastatud veelindudel Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Hiiumaal,“ kirjeldas Sammel.

„Lindude gripi tõttu on kehtestatud piirangud lindude väljaspidamisele ning nõuded bioohutusmeetmete rakendamiseks üle Eesti. Antud piirkondades, kus lindude grippi on tuvastatud, palume aga kodulinnupidajatel olla eriti ettevaatlikud oma kodulindude kaitsmisel ning vältida igasugust kokkupuudet mets- ja veelindudega. Eriti oluline on pöörata tähelepanu bioohutusnõuetele ning sellele, et jalanõude, pesemata käte ja vahetamata riieteta ei sisenetaks linnupidamisruumidesse. Jätkuvalt tuleb kodulinde pidada siseruumides, et tõkestada lindude gripi levikut,“ selgitas Sammel. Amet korraldab surnuna leitud vee- ja röövlindude kokku kogumise ning nõuetekohase hävitamise. Palume olla mõistvad ning varuda kannatust, kuna samas piirkonnas võib olla mitmete hukkunud lindude teateid, mille kokku korjamisega tegeletakse. Lindude kokku korjamisel ei saa ametnikud ohtu seada oma tervist sh järgida tuleb ka veeohutusnõudeid, seega korjatakse kokku ainult maismaal asuvad surnud linnud.

Tänaseks on tuvastatud kokku 20 lindude gripile positiivset veelindu. Andmetega on võimalik tutvudasiin. Andmeid uuendatakse reedeti.

Arvestades asjaoluga, et lindude ränne on kohe hoogustumas ning nakkuse levik võib veelgi suureneda, on ameti koostöö teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel väga oluline, eelkõige taudi leviku tõkestamiseks ja majanduslike kahjude ära hoidmiseks. Selleks, et arutada võimalikku koostööd on ametil plaanis kohtuda erinevate võimalike koostööpartneritega.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumajanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Metsasuse erisusega hõlmatud piirkond laieneb sel aastal nelja kohaliku omavalitsusüksuse võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.03.2021

 

Metsasuse erisusega hõlmatud piirkond laieneb sel aastal nelja kohaliku omavalitsusüksuse võrra, mis lihtsustab senisest rohkemate põllumajandustootjate jaoks rohestamise toetuse saamiseks ettenähtud tingimuste täitmist.

Alates 2015. aastast on Eesti rakendanud kliima- ja keskkonnatoetuse nn rohestamise toetuse  raames metsasuse erisust. Metsarikastes piirkondades on rohkem maastikulist mitmekesisust võrreldes aladega, kus põllumajandusmaa on valdav. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest.

„Reeglite kohaselt tuleb iga kolme aasta järel esitada Euroopa Komisjonile uuendatud analüüs erisusega jätkamiseks. Komisjoni heakskiit metsasuse erisuse rakendamiseks Eestis kehtis kuni 2020. aasta lõpuni, mistõttu Maaeluministeerium esitas uuendatud analüüsi, kus lähtuti samast metoodikast nagu eelmistel kordadel,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Selle aasta alguses saabus ministri sõnul esitatud analüüsile Euroopa Komisjonilt kinnitus, mis võimaldab jätkata erisuse rakendamisega ning mille tulemusena lisati olemasoleva Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti, sh saarte piirkonnale juurde neli täiendavat kohalikku omavalitsusüksust: Rapla vald, Raasiku vald, Saku vald ning Paide linn.

Lähiajal on plaanis vastavad muudatused sisse viia maaeluministri 17.aprilli 2015. aasta määrusesse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“.

 

Taust:

Kliima ja keskkonnatoetuse nn rohestamise toetuse saamiseks peab täitma kolme erinevat põllumajandustava, millest üks on ökoalade tava. Teisisõnu peavad põllumajandustootjad, kellel on enam kui 15 hektarit toetusõiguslikku põllumaad, määratlema oma majapidamise põllumaast vähemalt 5% ökoaladeks. Metsasuse erisusega on taotleja rohestamise toetuse ökoalade tava täimisest vabastatud. Seda erisust saavad käesoleval  perioodil kasutada 5 liikmesriiki – Eesti, Läti, Sloveenia, Soome ja Rootsi.

Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatuse, mis toob täiendavalt ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.03.2021

 

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu poolset rahastust ning muuta meetmete rakendamise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Valitsuse otsus oli oluline samm euroraha kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks lähitulevikus.Maaelu arengukava muutmine tagab järjepidevuse senises põllumajandus- ja maaelupoliitikas, võimaldades samal ajal lahendada juba sektori ees seisvaid tulevikuväljakutseid. Seda eelkõige tänu sellele, et senistele meetmetele nähakse programmiperioodi ülejäänud aastateks ette täiendav rahastus,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui maaelu toetused.

Uued vahendid suunatakse arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Sellest 15 miljonit eurot on kavas suunata finantsinstrumentidesse.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurenevad maksimaalsed toetussummad, samuti lisandub keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul muutuvad taotluste hindamise põhimõtted.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas näiteks investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 28. veebruari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,6 miljonit eurot) väljamakseid tehtud 768 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni,

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Amet leidis müügilt nõuetele mittevastavad neitsioliiviõlid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2021

 

Amet tuvastas järelevalve käigus kaks ekstra-neitsioliiviõli, mille kvaliteet ei vastanud nõuetele. Tooted kutsutakse müügilt tagasi.

„Amet tuvastas, et ekstra-neitsioliiviõlidena müüdud Rainbow Classico ja Speroni vastasid analüütiliste näitajate poolest neitsioliiviõli kategooriale, mis on kvaliteediomadustelt madalam kategooria,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskam.

Hispaania päritolu Rainbow Classico (toodetud 25.10.2020, parim enne 25.02.2022) oli müügil Prisma Peremarketis. Itaaliast pärinevat oliiviõli Speroni (partiinumber L20C000697) müüs Maxima Eesti.

Nõuetele mittevastavate oliiviõlide müük on praeguseks peatatud ja amet on müüjatele teinud kohustuseks tooted müügilt tagasi kutsuda. Inimesed saavad antud oliiviõlid viia tagasi poodi, kust need osteti.

Amet teavitas rikkumistest tootjariike ning võimalikku toidupettust selgitavad edasi tootjariikide pädevad asutused.

Eelmisel aastal võttis amet kaheksa oliiviõliproovi, millest pooled ei vastanud nõuetele. Jaanuaris ei vastanud kvaliteedinõuetele oliiviõli LOIOLA Olio Extra Vergine di Oliva extra virgin olive ja toode kutsuti turult tagasi.

„Kuna oliiviõlidega on endiselt probleeme, siis oleme võtnud Euroopa Liidus nõutuga võrreldes täiendavaid proove, mille tulemused ei ole olnud samuti kahjuks kiita,“ sõnas Uuskam.

„Kõige olulisem on, et tarbija ei saaks petta. Kuna tarbijatel on keeruline ise oliiviõlide kvaliteedil vahet teha, siis peame ühiselt koos teiste turuosalistega seisma hea, et oliiviõlipudelis sisalduks etiketil näidatud kvaliteediga toode.“

Fotod toodetest leiate meie Facebooki-lehelt: https://www.facebook.com/pollumajandusjatoiduamet