Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb aktiivselt hukkunud lindude kokku kogumisega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEAD
02.03.2021

 

Viimastel päevadel on ametit teavitatud massiliselt hukkunud luikedest. Amet teeb omaltpoolt kõik, et need linnud kokku koguda ja vajadusel proovid võtta, et need saata laborisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on hetkel olulisim teha kõik selleks, et kiiresti leviv lindude gripp ei jõuaks kodulindude sekka. „Amet kogub kokku hukkunud linnud, kes võivad olla haigestunud lindude grippi. Vajadusel võetakse lindudelt proovid. Samuti tagatakse, et see toimuks viiruse levikut välistaval viisil ning linnud hävitatakse nõuetekohaselt,“ selgitas Sammel.

Põllumajandus- ja Toiduameti infotelefonile on teavitatud enamasti luikedest, kuid ka haigrutest, kajakatest, kormoranidest jm väiksematest vee ja röövlindudest. Enamus kõned pärinevad Harjumaalt, Lääne-Virumaalt ning Saaremaalt. Veebruaris teavitati peamiselt üksikutest lindudest, kuid viimastel päevadel on teavitatud massiliselt surnud luikedest Vääna-Jõesuu rannaalal ja Pärispea poolsaarelt.

Sellel aastal on lindude gripile uuritud 37 vee- ja metslindu (1.03 seisuga). Lindude gripi H5N8 tüve kinnituse on saanud Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluik (12.02). Harku vallast Vääna-Jõesuu rannaalalt leitud kühmnokkluigelt (proov võeti 27.02) ja Viimsi vallast Pringi külast leitud sinikael-pardil tuvastati lindude gripp, viiruse tüved on laboris täpsustamisel (proov võeti 23.02). Oluline on märkida, et kõiki eelmise nädala lõpus võetud proovide vastuseid hetkel veel ametisse laekunud pole.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumjanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Veebileht HEAPÕLD.EE jagab näpunäiteid loodushoidlikeks praktikateks põllumajandusmaal

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma eestvedamisel on valminud veebileht HEAPÕLD (heapõld.ee), kust huvilised leiavad informatsiooni loodushoidlikest ja jätkusuutlikest praktikatest põllumajandusmaadel. Veebileht annab ülevaate põllumajandusvõtetest, mis toetavad elurikkust, parandavad keskkonnaseisundit ja muldade tervist.

Tänapäeval on enamus Maa elamiskõlblikest aladest seotud põllumajandusega, mis tähendab, et väga suur osa nii Eesti, Euroopa kui ka kogu maailma elurikkusest sõltub põllumajandusmaastike loodussõbralikkusest ja seal rakendatavatest praktikatest. Väga mitmete erinevate liikide käekäik sõltub otseselt meie toidutootmispraktikatest. Samamoodi sõltub toidutootmine elurikkusest – mõju on vastastikune. Põllumajandusmaastike elurikkus suurendab põllumaade vastupidavust kliimamuutustest tulenevatele ootamatustele, aitab tagada saagikust läbi kahjurirünnakute leevendamise ja ennetamise, tolmeldamishüve säilimise ja mullaelustiku mitmekesisuse. Jätkusuutliku toidutoomise tagamiseks on seetõttu ülioluline hoida, soodustada ja väärtustada põllumaade elurikkust.

Heapõld veebileht tutvustab erinevaid võimalusi, mis aitavad hoida põllumajandusmaastike elurikkust ja head keskkonnaseisundit. Veebilehel saab uurida, millised tegevused on parimad nii kogu põllumajandusmaal kui ka haritaval maal, püsirohumaadel ja pärandniitudel. Sobivaid tegevusi saab otsida vastavalt oma soovidele – näiteks on võimalik filtreerida välja tegevused, mis soodustavad tolmeldamist, kahjuritõrjet või hoopiski muldade tervist. Võimalik on valida tegevusi vastavalt sellele, milliseid elurikkuse rühmasid on soov toetada, näiteks leiab veebilehelt konkreetsed tegevused lindude soodustamiseks põllumajandusmaadel.

Iga tegevuse kohta saab põhjaliku ülevaate selle olemusest, milleks see kasulik on, kuidas seda ise teha ja hooldada ning kui tulemuslik tegevus jätkusuutlikkuse seisukohast on. Alljärgnevalt näide põllusaarte koha.

Põllusaarte rajamine ja hooldamine

  • Eelkõige on oluline säilitada olemasolevaid põllusaari, sest mida vanemad ja suuremad on saared, seda elurikkamad nad on.
  • Uute põllusaarte rajamisel proovi sobitada saar maastikku, kasutades ära olemasolevaid maastikuelemente ning püüda luua looduslähedaselt mitmekesine elupaik.
  • Põllusaarele tasub istutada ja külvata kodumaiseid liike, mis pakuvad toitu ja elupaika erinevatele liikidele kogu aasta vältel.
  • Hooldamisel püüa säilitada saare tervikut ning soodustada elurikkust.

Mis on põllusaared?

Põllusaared on igasuguse kujuga väikesed puude, põõsaste või muu loodusliku taimkattega ala, mis on põllumaast selgesti eristatav. Saarel võib esineda ka suuri kive, kivihunnikuid, karstilehtreid ja muid maastikuelemente.

Milleks põllusaared kasulikud on?

Väikesed metsatukad keset põlde pakuvad elupaika paljudele liigirühmadele (taimed, linnud, imetajad, seened, vihmaussid, lülijalgsed, s.h. erinevad tolmeldajad, ämblikud, mardikad, kakandilised, tuhatjalgsed, jt) ja varustavad looduse hüvedega (varustamine elupaikadega, kahjurite tõrje, süsiniku sidumine, aineringete reguleerimine, veeringe reguleerimine, jne). Vanemad ja suuremad põllusaared on kõrgema elurikkusega ning pakuvad rohkemaid looduse hüvesid, kuid ka nooremad ja väiksemad on väärtuslikud ja pakuvad elupaika liikidele, mida muidu põllumajandusmaastikes ei esineks.

Kuidas põllusaari rajada?

Eelkõige on oluline säilitada põllumajandusmaastikus juba olemas olevaid põllusaari, millel taimkate ja elustik on väljakujunenud, kuid rajada võib ka uusi saari. Seejuures on kasu seda suurem, mida suurem on rajatav põllusaar. Rajada võib ka mitu lähestikku asetsevat saarekest. Uute põllusaarte rajamisel on hea ära kasutada olemasolevaid maastikuelemente. Näiteks võib kujundada saare mõne vana kivikangru ümber või mõnda madalamasse nõkku, kuhu on võimalik ühtlasi rajada kas väike veekogu või taimestumata pinnaga liiva- või kruusaauk, mis pakub pesitsusvõimalusi erinevatele putukatele, seal hulgas looduslikele mesilastele. Elupaiku pakuvad ka vanad puutüükad või –pakud ning muud looduslikke maastikke imiteerivad detailid. Varasemalt piirkonnas esinevate detailide kasutamisel on oluline silmas pidada, et ei kahjustataks juba olemasolevaid elupaiku, vaid suurendataks olemasoleva elupaiga väärtuslikkust erinevate liikide jaoks.

Põllusaarte rajamisel tasuks istutada erinevaid looduslikke puu- ja põõsaliike, mis pakuvad toitu ja elupaika erinevatele liikidele. Näiteks kombineerida okaspuid (mänd, kuusk, kadakas) ja lehtpuid, seal hulgas kasutada ka n.ö. õitsevaid puid (pihlakas, pärn, raagremmelgas, viirpuud, jne). Lepa istutamist võiks pigem vältida, sest ta on üsna tugev konkurent ning võib tekitada võsametsa,. Põõsastest võib samuti eelistada õitsevaid või huvipakkuvate viljadega põõsaid, näiteks sarapuu, kibuvitsad, magesõstar, enelad, lodjapuu jne. Saarel võib olla nii tihedama kui hõredama puistu või põõsastikuga osasid. Ümber puude on hea jätta vähemalt 6 meetri laiune rohuriba (loe lähemalt), mis eraldab puude ja põõsastega osa põllumaast. Rohumaaosas võib taimkatte kujunemist toetada looduslike seemnesegude külvamisega, seejuures võiksid olla segus esindatud nii kõrrelised heintaimed, liblikõielised kui ka teised õitsevad rohttaimed, mis on headeks toidutaimedeks tolmeldajatele. Seejuures on hea jälgida, et kevadest sügiseni kogu aeg midagi õitseks ja tolmeldajatele toitu pakuks.

Kuidas põllusaari hooldada?

Nii uute kui vanade saarte hooldamisel on oluline säilitada põllusaare terviklikkus. Hooldustöid võib teha vastavalt vajadusele ilma saare üldilmet kahjustama. Puid ja põõsaid ei tohi lõigata lindude pesitsusperioodil. Hukkunud puid ei ole vaja asendada, pigem on hea jätta nad saarele alles, kus nad saavad pakkuda elu-, toitumis- ja pesitsuspaika mitmetele seentele, sammaldele, samblikele, putukatele ning neist toituvatele lindudele. Põllusaarel ning selle ümbruses ei tohi kasutada pestitsiide ja väetiseid, välja arvatud paiguti invasiivsete võõrliikide piiramiseks.

Mine lehele heapold.ee ja uuri lähemalt, millised tegevused ja praktikad aitavad hoida elurikkust ja tagada jätkusuutliku tootmise. Muu hulgas saad teada, kuidas niita maad räägusõbralikult, mis asjad on lõokeselaigud, kuidas hooldada kraaviservasid elurikkust toetavalt ning miks on servaalad olulised.

Postituse autor: Tartu Ülikooli doktorant ja maastike elurikkuse töörühma liige Marianne Kaldra

Täna algas PRIAs loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
2. märts 2021

 

Täna, 2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Sel aastal toimub loomatoetuste taotlemine mitte enam vanas e-PRIAs, vaid klient saab taotluse esitamist alustada kohe e-PRIA avalehelt. Juhul, kui vajate taotlemisega seoses abi, siis võtke meiega telefoni teel julgesti ühendust. Meie teenindusbüroode töötajad on samuti valmis aitama, aga kindlasti broneerige enne teenindusbüroosse tulemist eelnevalt aeg, et saaksime võimalikult hästi planeerida Covid-19 viiruse tõkestamise abinõusid.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetused on Eestis mõeldud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist. Ute ja kitse  kasvatamise otsetoetus aitab hüvitada kulutusi ja tõsta loomapidajate konkurentsivõimet.

Toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Lisaks on võimalik külastada PRIA teenindusbüroosid, aga eelnevalt tuleb selleks broneerida aeg PRIA kodulehel või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab siit. Teenindusbürood on avatud E–K kell 9–16.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu sai viis uut liiget

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas esmaspäeval ametisse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu viis uut liiget, et täiendada sihtasutuse otsustusprotsesse nii põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, toidutööstuse kui ka akadeemilise vaatega.

„Muudatused MESi nõukogus pole ajendatud pelgalt uue valitsuse ametisse asumisest, vaid otsuste tegemisse on edaspidi kaasatud senisest oluliselt laiem vaade nii põllumajandustootmisele kui ka maaelule üldse,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „MESi nõukogusse lisanduvad põllumajandusorganisatsioonide ja toidutööstuse esindaja, samuti on kaasatud nii Maaülikooli rektor kui ka regionaalpoliitiline vaade omavalitsusjuhi silme läbi.“

MESi nõukogu uute liikmetena alustavad tööd Maido Ruusmann, Roomet Sõrmus, Mait Klaassen, Aivar Rosenberg ja Sirje Potisepp.

Nõukogus jätkavad senist tööd liikmetena Mart Undrest, Janika Usin, Rein Randver, Marko Gorban ja nõukogu esimehena Andres Oopkaup.

1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
1. märts 2021

 

Kalanduse COVID-19 mõjude leevendamiseks taotleti 562 044 eurot toetust

25. veebruaril lõppes PRIAs kalanduse valdkonna COVID-19 pandeemiast tingitud müügikäibe vähenemise hüvitamise toetustaotluste vastuvõtt. Toetusi taotleti summas 562 043,52 eurot.

Korraga oli avatud kahe meetme vastuvõtt. Vesiviljelusettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetusttaotles 5 klienti kokku summas 279 605,87 eurot ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtja müügikäibe vähenemise osalise hüvitamise toetuse taotlejaid oli samuti 5, kes taotlesid toetust kokku summas 282 437,65 eurot.

Toetustaotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsused teeb PRIA 45 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamise tähtaega. Toetuseid hakatakse välja maksma hiljemalt aprilli lõpust.

Toetused võimaldavad hüvitada koroonaviiruse puhangust tingitud müügikäibe vähenemist, mis tekkis 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Toetust sai taotleda, kui taotleja müügikäive oli 2020. aastal vähenenud rohkem kui 15 protsendi võrra võrreldes tema 2019. aasta sama perioodi keskmise müügikäibega, mille kohta toetust taotletakse.

Infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt ning meetmete määrustest.

Alates esmaspäevast, 1.03.2021 on kohustus kodulinnud hoida siseruumides 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.02.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet kehtestab üle-eestilise lindude väljas pidamise piirangud, lindude gripi tõkestamiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul kehtestatakse täiendavad piirangud, et lindude gripi ohtu vähendada. „Kuna lindude gripp on levinud kogu Euroopas ning jõudnud ka Eestisse, siis antud meetme abil loodame gripi levikut tõkestada,“ selgitas Sammel.

Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega keelustatakse alates 1.03.2021:

  • Eesti Vabariigi territooriumil põllumajanduslindude ja teiste tehistingimustes peetavate lindude pidamise välitingimustes;
  • partide ja hanede pidamise koos teiste peetavate lindudega, välja arvatud juhul,

kui viiruse sissetoomise ohtu on võimalik hinnata väheseks sõltuvalt kasvanduse

erijoontele ja rakendatavatele riskivähendusmeetmetele, mida Põllumajandus- ja

Toiduamet peab piisavaks;

  • looduses vabalt elavate lindude toomise kohtadesse, kus samal ajal peetakse põllumajanduslinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Lindude väljaspidamine saab olema lubatud erandolukorras PTA loal, juhul kui seespidamine vääramatult seab ohtu lindude elu ja tervise. Sel juhul peab olema välistatud lindude kokkupuude looduses vabalt elavate lindudega. Kehtestatud piirangute järgimist kontrollivad PTA ametnikud. Kontrolli käigus hinnatakse linnupidajate poolt rakendatud taudi ennetamise meetmete kohasust, selgitades vajadusel nende olemust. Nõuetele mittevastavuse korral teeb järelevalveametnik linnupidajale ettekirjutuse.

Otsus on avalik ja sellega saab tutvuda siin.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumjanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Eesti lemmikloomadele avanes veel üks riik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.02.2021 

 

Alates 1. märtsist on lubatud lemmikloomadega reisida Austraaliasse, kuna nüüd on ka Eestil vastav impordiluba.

Põllumajandus- ja Toiduameti ekspordivaldkonna nõunik Marko Breivel tõdes, et täna saab reisimisi valdavalt vaid planeerida, kuna reisimine koroonast tingitud piirangute tõttu on keeruline. Plaanide tegemisel on see kindlasti hea uudis reisihuvilistest lemmikloomaarmastajatele.

„Kuivõrd täna inimesed Austraaliasse reisida ei saa, on see kindlasti hea uudis nendele, kes soovivad piiride avanemisel oma koera või kassiga Austraaliasse reisida. Seni polnud see võimalik, sest Austraalia on marutaudivaba maa ning Eestil puudus impordiluba,“ selgitas Breivel.

Juhul kui soovitakse lemmikloom Austraaliasse saata, siis ka see on võimalik. „Nii lemmikloomaga reisimiseks kui ka saatmiseks Austraaliasse peab lemmikuga kaasas olema looma nõuetekohasust tõendav sertifikaat, mille väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet, kui loom vastab sertifikaadis sätestatud nõuetele,“ kirjeldas Breivel.

Impordiloa saamise protsess  algas juba 2014. aastal. Selle seitsme aasta jooksul on täidetud Austraalia pädeva asutuse poolt saadetud küsimustikke, toimus audit, mille käigus hinnati Eesti loomahaiguste alast olukorda, järelevalvesüsteemi toimivust, veterinaararstide tööd ning protsessi lõpus toimus sertifikaatvormide kooskõlastamine.

Valitsuskabinet suurendab põllumeeste erakorralise toetuse summat 15,8 miljoni euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2020

 

Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.

„Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja maal tegutsevaid ettevõtjaid ning selleks, et sektor kriisi üle elaks, peame toetuse suunama just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Seejuures peab järgima võrdset kohtlemise põhimõtteid, et oleks tagatud aus konkurents,“ lausus Urmas Kruuse.

„Arvestades esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, viimatisi arutelusid Riigikogu maaelukomisjonis, arenguid turgudel ning jaanuarikuu lõpus muutunud Euroopa Liidu ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada, oli oluline suurendada põllumajandusele suunatud erakorralise abi eelarvet 3,8 miljoni euro võrra, kasutades selleks MESi omavahendeid,“ selgitas minister.

Urmas Kruuse lausus, et MES on ka varasemate kriiside ajal teinud toetuse väljamakseid omavahenditest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kriisi ajal põllumajandussektorile appi tulles täidab sihtasutus kindlasti seda eesmärki, lisas maaeluminister.

Ministri sõnul tutvustatakse erakorralise toetuse jaotusettepanekut esmalt Riigikogu maaelukomisjonile.  „Soovime erakorralise toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda, et ettevõtjad saaks suurema kindlustundega tänavusele kevadele vastu minna. Koostöö maaelukomisjoniga on siin väga oluline. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm endise maaeluministrina kindlasti mõistab põllumeeste muresid. Taotluste vastuvõtt toimuks praeguse seisuga e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini,“ ütles Urmas Kruuse.

 

Puidust pakkematerjali kontrollis toimuvad 1. märtsist muudatused

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Alates 1. märtsist kuulub kõrgema taimekahjustajate levikuohu tõttu riskiriikide nimekirja lisaks Hiinale ja Valgevenele ka India.

Taimetervise kontrolli alla kuuluvaid kaubaartikleid on kokku kümme, mille sisseveost tuleb teavitada infosüsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT)  kaudu, esitades piiripunktile eelteatise.

„Näiteks kivide, keraamiliste plaatide, sillutise, teekatteplaatide, alumiiniumist lehtede jmt transpordil kasutatud puidust pakkematerjali kontroll toimub kas piiripunktis või ametlikus kontrollipunktis,“ ütles taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa. „Samuti kontrollitakse eraldi saadetisena sissetoodavad puidust valmistatud kaubaalused,“ lisas Riina Koidumaa.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puidust pakkematerjaliga kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks. Nendest aasia sikk ja männi-laguuss on juba Euroopa looduses põhjustanud tõsist kahju keskkonnale ja majandusele ning tõrjemeetmete rakendamine on olnud äärmiselt kulukas nii riigile kui ka ettevõtetele.

Hiinast, Valgevenest ja Indiast saabuvate teatud kaupade transpordil kasutatava puidust pakkematerjali taimetervise kontrolli kohustab kõiki liikmesriike läbi viima Euroopa Komisjoni uus rakendusmäärus 2021/127/EL.

Põhjuseks on asjaolu, et väga sageli ei täida puidust pakkematerjal sellele seatud sisseveonõudeid: on saastunud elusate taimekahjustajatega või ilma Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardile (ISPM 15) vastava märgistuseta. Mitmed Euroopa Liidus tuvastatud aasia siku kahjustuskolded looduses asuvad just kohtades, mille lähedale on toimetatud puidust pakendites graniitkive Hiinast.

Amet on kontrollinud Hiinast pärit kivide ja terastoodete puidust pakkematerjali alates 1. aprillist 2013 ning alates 1. oktoobrist 2018 ka Valgevenest pärit teatud kaupade puidust transpordipakendeid. Igal aastal on sissetoodud puidust pakendeid suunatud hävitamisele nii vastavusmärgi puudumise kui ka elusate taimekahjustajate leidude tõttu. Piiril kontrollitud Hiinast pärit puidust pakenditest on aasia siku elusaid vastseid tuvastatud aastatel 2015, 2017 ja 2018. Põllumajandus- ja Toiduameti  seiretulemustele tuginedes Eesti looduses aasia sikku ei esine.

Lisainformatsiooni puidust pakkematerjali kontrolli kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnast: e-post taimetervis@pta.agri.ee.

Rohkem infot sisseveonõuete kohta leiab siit.

 

Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 17 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“

„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse,” sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

 

Teenetemärkide kavalerid

Kuldne teenetemärk

  • Jaanus Hämmal
  • Vahur Kukk

Hõbedane teenetemärk

  • Anti Rallmann
  • Astra Nilk
  • Enno Piisang
  • Jaan Kiider
  • Kaido Kaare
  • Katre Kirt
  • Kristi Lomp
  • Kristi Sild
  • Malle Lind
  • Marika Oeselg
  • Reet Karise
  • Tiia Juhanson
  • Tõnu Tammearu
  • Ulvi Martin
  • Vaike Konga