Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2021

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused.“

Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvaid katsumusi.

Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks.

Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Maaeluministeerium kutsub Eesti inimesi üles rohkem kala sööma

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Maaeluministeerium tutvustas täna Kultuurikatlas kaheaastast mahukat kampaaniat “Kala kõlab hästi”, mille eesmärgiks on julgustada Eesti inimesi sööma rohkem kalatooteid. Praegu süüakse ühe Eesti elaniku kohta veidi üle 15 kg kala aastas.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul soovib ministeerium alanud kampaaniaga kasvatada isu kala järele. „Eesti on mereriik, mida kinnitab ka meie kalaga isevarustatuse kõrge tase – me püüame kala kordades rohkem, kui tarbime. Ausa mereriigi maine hoidmiseks on aeg tuua kala kui toidulaua valikute rikastaja jälle au sisse. Oluline pole see, kas tarbija valikuks on kohalik kilu, rahvuskala räim või hoopis aasta kalaks valitud haug, vaid see, et kala oleks tal alati nii meelel kui keelel. Selle nimel me järgmised kaks aastat kindlasti pingutame,” ütles maaeluminister kampaaniat avades.

Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann märkis, et ühe Eesti elaniku kohta tarbitakse praegu aastas ligi 10 kg vähem kala kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Soovime kampaaniaga „Kala kõlab hästi” suunata inimesi senisest rohkem kala sööma. Võrreldes teiste mereriikidega on meie kalatarbimine tagasihoidlik – ligi 15 kilogrammi inimese kohta aastas, mida on näiteks viis korda vähem kui Islandil. Koos kalanduse ja toidu valdkonnas tegutsejate ning teiste partneritega soovime näidata, et tervislik ja keskkonnasõbralik kala on taskukohane, lihtne valmistada ja isuäratav. Teame, et inimesed eelistavad oma toidulaual värsket kala, mistõttu arvestame oma tegevustes kalapüügi ja kalakasvatuse hooajalisusega,” ütles ta.

Kalaliikidest püütakse Eestis merest enamjaolt kilu ja räime, siseveekogudest koha ja ahvenat ning kasvatatakse peamiselt vikerforelli. Ministeeriumi ellu kutsutud kampaania on aga suunatud nii Eestist kui ka mujalt püütud kalaliikide tarbimise edendamiseks, arvestades inimeste enda eelistusi.

Kampaania korraldamiseks kuulutas Maaeluministeerium möödunud aasta juunis välja 1,6 miljoni euro suuruse hanke. Kampaania idee valiti välja rahvusvahelise ideekonkursi ja laiapõhjalise žürii hindamise tulemusel. 10-liikmelisse žüriisse kuulusid Eesti Kalaliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Kalanduse Teabekeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Turundajate Liidu ja Tallinna Ülikooli pädevad esindajad. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks loovagentuuri Division pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meediaga.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 vahenditest.

Sellelt lingilt leiad kalakampaania avaürituse pilte http://bit.ly/Kala_1102.

Avaürituse ettekandeid saad järele vaadata siit

Lindude gripp on Eestist sajakonna kilomeetri kaugusel

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.02.2021

 

Nädala alguses tuvastati Helsingi lähistel ja nüüd Lätis Riia lähistel hukkunud veelindudel väga nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis põhjustab lindude ,sh kodulindude, suurt suremust. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta. Haiguse puhkemisel kodulindudel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud ning seetõttu peaksid eriti tähelepanelikud olema Põhja-, Lääne-Eesti, Võrtsjärve ja Peipsijärve äärsed linnupidajad.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Eestis selle viirusega nakatunud linde hetkel tuvastatud pole. Võimalikult varase avastamise ja valmisoleku tagamise eesmärgil uuritakse juba pikemat aega nii mets- ja veelinde viiruse esinemisele.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on olukord murettekitav. „Kõrge patogeensusega viiruse poolt põhjustatud lindude gripp on tuvastatud Soomes ja Rootsis nii mets- kui kodulindudel ning nüüd ka Lätis, kus gripp tuvastati Riias kahel veelinnul. Rootsis on sellel aastal gripi tõttu hukatud juba ligi kaks miljonit munakana,“ selgitas Kalda.

Siinkohal palub Põllumajandus- ja Toiduamet kõikide kodanike kaasabi. Juhul, kui leiate veelindude (haned, luiged) värskeid korjuseid, hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. 

Selleks, et kaitsta oma kodulinde peab linnupidaja võimalusel pidama linde laudas ning vältima igasugust kokkupuudet metslindudega. Kindlasti ei tohi lindude juurde lasta kõrvalisi isikuid. Enne lindude toitmist tuleb pesta käed ning vahetada riided ja jalanõud. Juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Eelmisel aastal hukkus või hukati lindude gripi tõttu Euroopas ligi üheksa miljonit kodulindu. Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Lätti, Leetu, Saksamaale, Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Bulgaariasse ja Ukrainasse.

Lindude gripi leviku riskialad:

 

Põllumeestele ja loomapidajatele on 2020. aasta keskkonnatoetused määratud

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. veebruar 2021

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) lõpetas 2020. aastal taotletud keskkonnatoetuste määramised. Kümnekonna toetuse raames määrati loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajatele kokku ligi 56 miljonit eurot. Enamus toetustest on klientidele juba ka välja makstud.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kes teeb, see jõuab! Esimeste 2020. aasta keskkonnatoetuste maksetega sai alustatud juba kuu aega enne tavapärast tähtaega. Nüüdseks on määramised tehtud ning lähipäevadel jõuavad viimased väljamaksed klientideni.“

Keskkonnatoetused 2020

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA pärast otsuste kinnitamist kodulehe Toetuse saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

  1. aasta keskkonnatoetuste maksimaalsed ühikumäärad leiab PRIA kodulehelt.

Kohapüük Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel peatatakse

Pressiteade
Maaeluministeerium
9. veebruar 2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna, 9. veebruaril käskkirja esimese poolaasta kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb peatada, kuna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selle aasta esimeseks poolaastaks  lubatud kohasaak on aasta esimese kuuga praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister.

Kohapüügi peatamise käskkiri jõustub homsest 10. veebruarist 2021.

„Tegemist on teise järjestikuse aastaga, mil lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva nn võidupüügi režiimil praktiliselt kuuga välja püüti. Seepärast tuleb meil kohapüügis kuni juuli alguseni teha paus,“ tõdes Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr  89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 283 tonni.

Jätkub põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide andmete uuendamine uute ortofotode alusel

­­Eelmisel aastal tegi Maa-amet uued ortofotod Eesti põhjapoolsema osa kohta. Nende alusel vaatab PRIA põllumassiivide ja maastikuelementide piirid üle ning uuendab neid, kui looduses on toimunud muudatused. Piiride uuendamine kestab aprilli alguseni. Uuendatud andmed jõuavad jooksvalt põllumassiivide veebikaardile ja e-PRIA teenusesse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused). Veebruari alguse seisuga on uuendatud üle 60% põllumassiividest.

Kuna PRIA pärast muudatuste tegemist eraldi teavitust ei tee, siis on taotlejatel oluline põllumassiivide veebikaardil või e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ ise oma põllumassiividel silma peal hoida. „Põllumassiivide muudatused“ teenuses saab vaadata endaga seotud põllumassiivide registri seisu ühtses nimekirjas. Seejuures on näha, millal on massiiv viimati üle vaadatud ja piire muudetud ning kus ja kui suur on pindalaline muudatus. Samuti saab jälgida, kas põllumassiiv on ülevaatamisel või on see registrimuudatuste täpsustamiseks välikontrolli suunatud.

Kui taotleja leiab, et tehtud muudatus ei vasta tegelikule olukorrale looduses, siis tuleb tal sellest PRIAle teada anda. Selleks tuleb e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ esitada uus piir koos selgitustega selle kohta, mis on muutunud. Põhja-Eesti idapoolsest ja keskosast on valdav enamus juba uuendatud. Hiiumaa ja Läänemaa põllumassiivid uuendatakse kõige hiljem. Seetõttu on need kaks maakonda tervikuna praegu veel „Kinnitatud“ staatuses ja viimane uuendamise kuupäev jääb varasemasse aega.

Õige aeg planeerida uute maade kasutusele võtmist 2021 ja PRIA teavitamist piirimuudatustest

Tuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis alanud aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIAle võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada e-PRIA teenuse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused) kaudu.

Varajane teavitamine tagab kevadel sujuvama taotlemise!

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium hakkab koordineerima toiduohutuse riskide hindamisttoidutarneahelas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

Tänasest, 1. veebruarist muutub Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi põhimäärus ning asutusse luuakse riskihindamise osakond.

Laboratooriumi tegevusvaldkonda lisandub toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamine, riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine järelevalveametkonnale ning poliitikakujundajatele.

Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saroni sõnul on määruse rakendamisel oluline mõju toiduohutuse valdkonnas läbiviidava riskianalüüsi tugevdamisele. „Toidu ja söödaga seotud õigusnormide eesmärk on vähendada või vältida terviseriske ning rakendatavad meetmed peavad üldjuhul rajanema riskianalüüsil,“ ütles Saron.

„Uus riskihindamise osakond võimaldab tugevdada sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise senist süsteemi, tagades, et riigi poolt tehtavad otsused toetuks veelgi tugevamalt teadusandmetele. Oluliselt rohkem pööratakse tähelepanu toiduohutuse riskidega seotud teabe vahetamisele järelevalveametnike, teadlaste, poliitikakujundajate, käitlejate ning tarbijate vahel,“ selgitas kantsler. „Samuti on tõhus riskihindamise süsteem eelduseks Eesti põllumajandus- ning toidutoodete ekspordile.“

Osakonna komplekteerimine, uute töötajate koolitamine ja koostöö käivitamine on plaanitud lõpule viia selle aasta jooksul. Üleminekuajal jätkab teaduspõhiste hinnangute andmisega Eesti Maaülikool, et see tegevus riiklikul tasemel ei katkeks. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostööpartnerid riskide hindamisel saavad edaspidi olema teadlased maaülikoolist ja teistest Eesti teadusasutustest.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkab riikliku järelevalve vajadusest, riiklikust loomatauditõrjeprogrammist ja toiduohutuse seireprogrammidest tulenevate laboratoorsete analüüside ning uuringute tegemist, samuti sektori ettevõtetele ja eraisikutele laboriteenuse pakkumist.

Maaeluminister suurendas tänavust turuarendustoetuse summat enam kui poole võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

 

Maaeluminister allkirjastas jaanuari lõpus käskkirja, millega suurendatakse 2021. aasta turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra ehk 550 000 euroni. Tänavuse turuarendustoetuse taotlusvoor algab 1. veebruaril. 

„Kohaliku toidu tarbimise soodustamine siseturul ning ekspordi edendamine on vabariigi valitsuse üks prioriteete, mistõttu suurendasime ka turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Praeguse pandeemia olukorras on paljude ettevõtjate jaoks välisturgudel tegutsemine raskendatud või on turud sootuks kadunud. Riik saab neil aidata turunduskulusid katta, et Eesti toodete tuntus paraneks ning ekspordivõimaluste taastamise nimel saaks tööd jätkata.“

Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

  1. aasta taotlusvoorus on toetust võimalik tegevuste kaupa taotleda järgmises mahus:
  • välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine – 275 000 eurot;
  • põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine – 200 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine – 15 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine – 10 000 eurot;
  • välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine, Eestis toimuval messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine – 50 000 eurot.

Turuarendustoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, infot toetuse kohta saab ameti veebilehelt. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2021.

Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine. Samuti võib toetust taotleda ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühm.

Osa putukaliikide inimtoiduks kasvatamisele ja käitlemisele enam takistusi pole

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.01.2021

 

Täna, 29. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis infotund toidusektorile, kus anti ülevaade toiduohutuse valdkonnas toimunud arengutest. Uue võimalusena tohib Eestis nüüdsest kasvatada ja turustada inimestele toiduks mõeldud osa putukaliike. 

Kui praegu kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus loeb putukaid uuendtoiduks, siis kuni 2018. aastani kehtinud määruse kohaselt oli putukate staatust uuendtoiduna võimalik tõlgendada erinevalt. Eestis ja enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peeti putukaid uuendtoiduks, mille turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Samas mõned liikmesriigid lubasid osa putukaliike oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada.

Õigusselguse tõi Euroopa Liidu kohtu mullu sügisel tehtud otsus, mille järgi ei olnud varasema määruse kohaselt terved putukad mitte uuendtoit, vaid tavatoit. See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid ja neist valmistatud tooteid putukaliikide puhul, mis olid mõne ELi liikmesriigi turul enne 1. jaanuari 2018. a. Seejuures kehtivad üleminekumeetmed, mille järgi võib putukaid turustada seni, kuni võetakse vastu otsus viimase konkreetse putukaliigi uuendtoiduna turustamise taotluse kohta.

Putukaid võib turustada ja kasutada nii tervena kui ka jahvatatult, küll aga pole lubatud turustada putukatest saadud ekstrakte. Putukate toiduna käitlemisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Rohkem infot putukate turustamise ja kasvatamise kohta saab värskest Maablogi postitusest ning Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.

Lisaks putukatega seotud arengutele anti toidusektori infotunnis ülevaade ka teiste aktuaalsete teemade kohta. Päevakorras olid muu hulgas toiduga kokkupuutuvate materjalide, akrüülamiidide ja toidu rikastamise määrusega seotud teemad.

Talunike asendusteenistus püstitas koroona-aastal rekordi

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
27.01.2021.a.
PRESSITEADE

 

Taluliidu poolt opereeritav talunike asendusteenistus püstitas eelmisel aastal teenuste osutamise rekordi, kuna koroonakriisist tingituna kasvas oluliselt nõudlus talunike asendamise järgi.

„Kuna asendusteenistus on talunikele kriisiolukorras äärmiselt oluliseks tugiteenuseks, tehti ka selles osas muudatusi ning teenust pakuti lisaks loomakasvatusettevõtetele samadel tingimustel esmakordselt ka taimekasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„See on väga oluline tugiteenus haiguste ja puhkuste korral talunike asendamisel. Finantsiliselt võib öelda, et mullu müüdi asendusteenus sajaprotsendiliselt välja ehk eelarves olemasolev raha läks täies ulatuses kasutusse.“ selgitas Ats. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit osutab talunikele asendamise teenust riigi toetusel ja teenuse tellimine eeldab ka tellija omaosalust. Möödunud aastal suurendas riik koroonakriisist tingituna oma toetust asendusteenusele 530 000 eurolt 715 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keksliidu poolt opereeritav talunike asendusteenus on  tööjõuvahendusteenus talunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Taluliit on asendusteenust opereerinud juba 12 aastat.

Eelmisel aastal osutati asendust teenust umbes 200-le Eesti talule kokku üle 46 000 asendustunni ulatuses. Kuna koroonast tingitud olukord ei ole paranenud, siis on ka sel aastal oodata suurt nõudlust talunike asendusteenuse järgi.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit.