PRIA maksab põllumeestele ja loomapidajatele otse- ning üleminekutoetused jõuludeks välja

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
22. detsember 2020

 

Saabuvateks jõuludeks on PRIA maksnud ca 14 tuhandele põllupidajale välja hektaripõhised otsetoetused ja üleminekutoetused, ligi 900 loomapidajat on selleks ajaks kätte saanud piimalehma kasvatamise otsetoetuse. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku ligi 172 miljonit eurot.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Euroopa Liidu poolt rahastatavate otsetoetuste eelarve on 25 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal – 169 miljonit eurot. Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi rahastab Eesti riik 2,6 miljoni euroga.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kuigi ootamatusterohke 2020. aasta on osutunud kõigile keeruliseks, on hea meel tõdeda, et saame otsetoetused välja makstud tavapärasel ajal.“

  1. aasta väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 21. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 107 983 263 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 49 285 737 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 838 720 eurot, 611 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 464 013 eurot, 189 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 007 568 eurot, 720 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 424 737 eurot, 105 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 948 132 eurot, 1 217 toetusesaajat;

– põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 2 582 233 eurot, 4 063 toetusesaajat;

– heinaseemne üleminekutoetus – 5 716 eurot, 38 toetusesaajat.

 

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuse saajate lehel. (Lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

COVID-19 kriisi mõjusid leevendav erakorraline toetus määrati 40 toidutöötlejale

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
21. detsember 2020

 

Sel aastal said toidutöötlejad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames PRIAst taotleda COVID-19 kriisi mõjusid leevendavat erakorralist toetust. Toetus määrati 40 toidutöötlejale kokku summas 523 900 eurot.

COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abi taotluste vastuvõtt toimus 28. oktoobrist 4. novembrini. Maksimaalne võimalik toetus 25 000 eurot määrati 5 ettevõtjale.

Arengutoetuste osakonna arendusbüroo juhataja Rauno Aun ütleb: „Usume, et makstud toetus toob leevendust kriisist põhjustatud kahjudest ülesaamisel ning aitab seeläbi kaasa toidutöötlejate müügiedendusplaanide elluviimisele.“

PRIA on toetuse määramise otsuseid teinud jooksvalt alates detsembri algusest ning enamus toetuse saajaid on toetussumma praeguseks kätte saanud. Viimased toetused makstakse ettevõtjatele välja enne jõule.

Tabelis on välja toodud toetuse saajate arv ja määratud summad maakondade lõikes:

Toetusesaajate täpsem nimekiri on leitav PRIA kodulehelt.

Aasta viimasel Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel saavutati olulisi kokkuleppeid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2020

 

Aasta viimasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul (15.–16.12) võeti üldise heakskiiduga vastu Euroopa Nõukogu järeldused loomade heaolu märgistamise teemal, saavutati kokkulepe kalanduskvootides ning kinnitati eesistuja järeldused pakendi esikülje märgistamise, toiteaineliste põhijoonte ja päritolumärgistuse kohta.

Loomade heaolu märgistamise järeldustele andis Eesti oma heakskiidu, tõdedes, et loomatervise ja loomade heaolu kõrge tase on oluline eeldus eetilise, ühiskonna ootustele vastava loomapidamis- ja toidutootmiskultuuri edendamiseks. „Loomade heaolu parandamine käivitab terve ahela alates loomade paremast tervisest, antibiootikumide kasutamise vähenemisest ja toidu kvaliteedi paranemisest kuni elurikkuse säilimiseni välja,“ ütles Eestit ja Eesti seisukohti kohtumisel vahendanud Marten Kokk, asejuht Eesti alalises esinduses ELi juures.

Pakendi esikülje märgistamise küsimuses sarnast üksmeelt ei saavutatud, mis tähendab, et heaks kiideti eesistujamaa Saksamaa järeldused. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada kohustusliku toitumisalase teabe esitamine pakendi esiküljel, et tarbijad saaksid teha tervislikke toiduvalikuid, ning kaalunud ettepanekut laiendada osale toodetest kohustuslikke päritolunõudeid, arvestades selle mõju ühisturule. Euroopa Liidu ülest harmoniseeritud pakendi esikülje märgistamise süsteemi seni kehtestatud ei ole.

Eesti toetas pakendi esiküljel toitumisalase teabe kohustusliku märgistamise süsteemi loomist, lisades, et ühist märgistussüsteemi kasutusele võttes tuleb ka tarbijaid teavitada. Nii loomade heaolu kui ka pakendi esikülje märgistuse puhul teeb komisjon mõjuhinnangu, millest peaks selguma õiguslike ettepanekute tegemise vajalikkus.

Kalanduskvootide läbirääkimiste kokkuleppe kõrval tutvustas Horvaatia ettepanekut pikendada EMKFi kriisimeetmete kehtivust, mida toetas 14 liikmesriiki. Volinik tõi välja, et komisjonil ei ole kavas seda ettepanekut teha ning kõik peaksid keskenduma pigem uue programmiperioodi ettevalmistusele.

Lõunalauas arutasid ministrid ÜPP reformi hetkeseisu. Paljude jaoks oli oluline hoida praegu oktoobris nõukogu tasandil saavutatud kokkulepet ja mitte suhtuda liiga vastutulelikult Euroopa Parlamendi ega Euroopa Komisjoni ettepanekutesse. „Meie jaoks on oluline saavutada piisav paindlikkus liikmesriikidele poliitika rakendamisel. See tähendab näiteks nn rohelise arhitektuuri sammasteülest käsitlemist, samuti püsirohumaa referentsaastaga arvestamist,“ vahendas Marten Kokk. Eesistuja Saksamaa andis ülevaate tehtud edusammudest ja Portugal kinnitas soovi olla hea vahendaja kokkuleppe saavutamisel 2021. a I poolaastal.

Brexiti mõju taimede ja taimsete saaduste ekspordile alates 1. jaanuarist 2021

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
18.12.2020

 

Alates 1.01.2021 hakkab kaubavahetus Ühendkuningriigiga (UK) toimuma samadel alustel nagu teiste kolmandate riikidega. Seega olenemata tulevase kaubanduslepingu olemasolust on taimede ja taimsete saaduste eksportimiseks vajalik nendele eelnevalt taotleda fütosanitaarsertifikaat. Põhja-Iirimaa suhtes kehtivad jätkuvalt ELi kaubandusreeglid.

UK lahkus 31. jaanuaril 2020 Euroopa Liidust (EL) ja kuni 31.12.2020 kehtib kaupade liikumisel üleminekuperiood.

Uued ekspordinõuded rakenduvad UKs kolmes etapis. Esimesed eksporti puudutavad muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2021. Kõrge riskiga taimede ja taimsete saaduste eksportimiseks on vaja fütosanitaarsertifikaati, eelnevat teatamist planeeritavast sisseveost PEACH süsteemi kaudu ning kontrolli sihtkohtades. Nende toodete hulka kuuluvad: taimed istutamiseks, kartul, teatud seemned ja puit. Nõuded kehtivad ka kasutatud põllu- ja metsamasinatele. Puidust pakkematerjal peab olema töödeldud ja märgistatud vastavalt rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile nr 15 (ISPM 15).

 

  1. aprillist 2021 nõutakse sihtkohas fütosanitaarsertifikaati juba kõikidele taimsetele toodetele, lisaks kõrge riskiga toodetele hõlmavad reguleeritud tooted teatud lõikelilli, puu- ja köögivilju.
  2. juulist 2021 käivitub täiemahuline kontroll piiripunktides riiki sisenemisel.

 

Reguleeritud ja taimetervise kontrolli alla kuuluvate taimede ja taimsete saaduste loetelu ning eelteatise esitamise kohta saab täpsemat infot Põllumajandusameti kodulehel rubriigis Taimetervis/Eksport ja fütosanitaarsertifikaat siin.

Lisaküsimusteks palume ühendust võtta e-posti aadressil taimetervis@pma.agri.ee

 

2020. aasta toob kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2020

  

Püsirohumaade säilitamine on Eestis jätkuvalt probleemiks, mistõttu tuleb 2021. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks ja seda juba kolmandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks tuleb teavitada Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust; selle arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

Tänavuse aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 5,93%.  Sellest tulenevalt peavad 2021. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama põllumajandustootjad, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded.

Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2021. aastal tagasi rajamisele 2538 hektarit püsirohumaid, millega on seotud vähemalt 570 põllumajandustootjat. Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Siinkohal tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2021. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning ei ole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017. kui ka 2019. aastal.

Maaeluminister kutsub Ukraina kolleegi uuendama riikidevahelist koostööd

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.12.2020

 

Maaeluminister Arvo Aller kohtub täna (15. detsember) Ukraina majandusministri Igor Petrashkoga, et rääkida läbi kahe riigi vahel sõlmitud tegevuskava prioriteedid 2021. aastaks ning kutsuda Ukraina osalema 2021. aastale kavandatud idapartnerite kohtumisele, mille eestvedajaks on Eesti.

 

2023. aastani kehtiva tegevuskava raames on kahe riigi vahel tehtud tõhusat koostööd. Ukraina Kalaamet on saanud abi kalanduse infosüsteemi ülesehitamisel, Eesti Maaülikool on panustanud põllumajandushariduse kaasaajamistele Ukrainas.

 

„Kahe riigi koostöö on teadmiste vahendamise kõrval olnud Eesti jaoks oluline ka ekspordipartnerluse võtmes. Nii on Ukrainasse olnud alati oodatud meie kalatooted,“ märkis Arvo Aller. “Potentsiaali on kahel riigil aga palju laiemaks koostööks, millele soovimegi kohtumisel keskenduda. Plaan on panna paika prioriteedid uueks aastaks,“ lisas Aller.

 

Kohtumise käigus leiab eraldi käsitlemist Eesti kavatsus korraldada 2021. aastal Idapartnerite ja Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministrite kohtumine omavaheliste kontaktide ja kogemuste vahetamiseks. „Küsime sellele kavale Ukraina toetust ja valmisolekut kohtumisel osalemiseks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

 

Maaeluminister Arvo Alleri ja Ukraina majandusministri Igor Petrashko tänane kohtumine toimub Zoomi vahendusel.

PRIA on 20 tegevusaasta jooksul põllumeestele välja maksnud 4 miljardit eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. detsember 2020

 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt põllumeestele välja makstud toetused ületasid 4 miljardi piiri. 

PRIA peadirektor Jaan Kallas: „PRIAl täitus sellel aastal 20 tööaastat. Rõõm on tõdeda, et meie tegutsemisaja jooksul on põllu- ja kalameesteni ning loomapidajateni jõudnud nii suur summa nagu 4 miljardit eurot toetusraha. Kuna meie roll on maaelu toetada, siis teeb rõõmu, kui maal elavatel inimestel hästi läheb ja haritud põllumaa pind iga aastaga suureneb. Eesti põllumees on töökas ja visa ning meie maakogukonnad on nende aastate jooksul oluliselt tugevamaks muutunud. Tõhusas koostöös Maaeluministeeriumi ja Euroopa Liiduga oleme saanud sellesse anda oma panuse.“

 

Järgnevalt Eesti kaardilt on näha, kui palju toetusrahasid on Eesti maakondadesse 20 aasta jooksul välja makstud:

 

Jaan Kallas lisab: „Kuigi PRIA on tegutsenud juba 20 aastat, ei tähenda see, et töö tehtud oleks. Valmistuda tuleb järgmiseks toetuste programmperioodiks, kus toetuste andmise põhimõtted oluliselt muutuvad. Loodame, et need lähevad inimsõbralikumaks ja meie saame rohkem kasutada juba olemasolevat informatsiooni, mille põhjal tehtud analüüsid aitavad põllumeestel ja maaettevõtetel oma tegevusi maal senisest veel paremini ellu viia. Aitäh klientidele, koostööpartneritele ja Maaeluministeeriumile edasiviiva koostöö eest ning suur tänu ka meie töötajatele, kes oma igapäevase tööga aitavad kaasa Eesti maaelu arengule.“

PRIA alustas otsetoetuste ja üleminekutoetuste väljamaksetega

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
8. detsember 2020

 

PRIA alustas 4. detsembril otsetoetuste ja hektaripõhiste üleminekutoetuste väljamaksmist. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 25 miljonit eurot suurem.

Esimestel maksete tegemise päevadel on toetuse kätte saanud ca 4000 põllumeest.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive: „Nagu aastatega juba harjumuspäraseks on saanud, toimub suurem pindalatoetuste väljamaksmine detsembri esimeses pooles. Käesolev aasta on koroonaviiruse leviku tõttu olnud erakordne ja see on ka põllumehed seadnud senisest keerulisemasse finantsolukorda. Põllumeestele on kahtlemata oluline saada toetused kätte võimalikult varakult ja vaatamata COVID-19-st tingitud töö korraldamise keerukusele oleme suutnud pindalatoetuste väljamaksete teostamisega ka sel aastal jätkata tavapärases rütmis.“

Ühtset pindalatoetust (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 14 078 ja ÜPTd taotleti kokku 967 361 hektarile, mis on ca 2000 hektarit rohkem kui eelmisel aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlejaid oli755, kes taotlesid toetust 29 897 piimaveisele, ning sel aastal uue toetusena antava piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlejaid Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus oli 109, kes taotlesid toetust 5951 piimaveisele.

Paljud põllumehed on taotlenud toetusi erinevatest meetmest, mille määramised toimuvad jooksvalt ja raha võib seetõttu taotlejate pangakontole jõuda erinevatel päevadel.

Kuut Eestis makstavat otsetoetust rahastab Euroopa Liit kokku 169 miljoni euroga. Kahte hektaripõhist üleminekutoetust rahastab Eesti riik 2,6 miljoni euroga.

Klientideni jõudvatelt summadelt on PRIA juba teinud vajalikud vähendused, tasaarveldused ja eraisikute toetustelt kinni pidanud tulumaksu.

Järgneva kahe nädala jooksul plaanib PRIA kõik otsetoetused välja maksta. Lõplikud andmed makstud toetuste kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Kliendid saavad endaga seotud maksete ja otsuste andmeid vaadata e-PRIA teenusest „Maksed ja võlgnevused“.

Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 14 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.12.2020

 

Maaeluministeeriumis toimunud tänuüritusel anti üle kaks kuldset ja 12 hõbedast teenetemärki silmapaistvatele Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti töötajatele.

 

„Seoses asutuste peatse liitmisega oleme otsustanud tänada Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti töötajaid täna ja mitte tavapärasel ajal, vabariigi aastapäeval,“ põhjendab teenetemärkide varasemat jagamistminister Aller. „Maaeluministrina hindan teenetemärkide saajate pühendumust kõrgelt. Tänan kõiki pikaajalise ja silmapaistva töö ja panuse eest! See kõik on selleks, et Eesti toit oleks ohutu, loomad terved, keskkond puhas ja põllumajandus elujõuline.”

1.jaanuaril 2021 alustab tööd Põllumajandus- ja Toiduamet. Uus amet hakkab täitma kõiki Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need suured valdkonnad kokku üheks tervikuks.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

 

 

Teenetemärkide saajad 2020

 

Kuldne teenetemärk

Egon Palts

Raina Mõttus

 

Hõbedane teenetemärk

Ainike Nõmmisto

Anneli Kask

Edward-Tuudor Sooba

Imbi Silde

Irina Muoni

Katrin Reili

Maie Hõbenael

Mait Must

Piia Puusepp

Tiiu Valdmaa

Tõnis Lepp

Vladimir Vahesaar

 

Põllumajanduse kogutoodangu väärtust hoidsid tänavu langemast suurenenud tootmismahud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.12.2020

 

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 981 miljonit eurot, mis on 2% võrra väiksem võrreldes mulluse näitajaga – nii selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 48%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ja teenuste ning lahutamatute kõrvaltegevuste väärtus 10%.

 

„Põllumajanduse kogutoodangu väärtus on endiselt suur tänu väga heale teraviljasaagile ja tootjate initsiatiivile hinnalangust kompenseerida mahtude suurendamisega,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller. „2020. aasta esialgsetes tulemustes ei kajastu veel kevadel alanud langus tootjahindades, mis ka aasta teisel poolel püsivad mõnes tootmissuunas tootmiskuludest  madalalamal tasemel. Ette ei ole näha turuolukorra kiiret paranemist, mistõttu sellise olukorra kestmine avaldab tugevat survet tootjate sissetulekutele lähitulevikus.“

 

Teraviljade kasvamisele kriis negatiivset mõju ei avaldanud, ilm aga oli 2020. aastal soodne; põldudel kogutud rekordsaagilähedane teraviljakogus on läinud turule 2019. aasta hinnast keskmiselt kõrgema hinnaga. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,55 miljonit tonni teravilja ja rapsi- ja rüpsiseemet. Samas on aiandussaaduste toodang mullusest väiksema mahuga ja odavam ning kartuli hinnad väga madalal tasemel. Nii  väheneb taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus eeldatavalt 7%.

 

Piima aastaseks toodanguks hindame esialgsetel andmetel 849 000 tonni. Eeldame kodulindude, sigade, lammaste ja kitsede arvu suurenemist võrdluses aasta algusega, kuid veiste arvu väikest langust. Loomakasvatuses on olnud tugev hinnalangus alates teisest kvartalist, kuid tootmismahud on suurenenud, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtus vaid 1% väiksemaks kui 2019. aastal. Samas on näha keerulise turuolukorra jätkumist ja kiiret taastumist oodata ei ole.

 

„Oluline osa 2021. aasta esimeses pooles põllumajandussektorile suunatavast 12 miljoni euro suurusest toetusest on mõeldud peamiselt loomakasvatuses keerulise turuolukorraga toimetulekuks,“ nentis Arvo Aller.

 

Toodangu tootmisega seonduvate kulude kasv ei ole märkimisväärne, v.a tööjõukulu, mille suurenemiseks hindame umbes 5%. Tootmissisenditele tehtavad kulutused jäävad esialgse hinnangu alusel 2019. aasta tasemele, kuid brutolisandväärtusena jääb tootjatele arenduse, maa ja tööjõuga seonduvateks kuludeks alla kolmandiku ehk 27% toodangu väärtusest. Esialgse hinnangu järgi jääb tööjõudu põllumajanduses vähemaks umbes 6%. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 2020. aastal ligemale 234 miljonit eurot.

 

Rohkem informatsiooni: Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab üsna täpselt rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Põllumajandustoetused, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, kajastuvad netolisandväärtuses faktorhinnas. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.