Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Erametsaliit seab Saue valda omavalitsustele eeskujuks

Saue vald ostis hiljuti ühe kõrgendatud avaliku huviga alal asuva metsaüki enda omandisse. Erametsaliidu hinnangul on tegu väga õige suhtumisega, mida võiks teistelegi omavalitsustele eeskujuks tuua.

Kohalikes omavalitsustes käimasolevate üldplaneeringute koostamiste käigus on viimasel ajal aktuaalne teema linnade ja asulate lähedal asuvad, n-ö kõrgendatud avaliku huviga metsad. Seadus nõuab, et kui planeeringuga soovitakse metsade kasutamist piirata, tuleb see eelnevalt metsaomanikuga kokku leppida. Ulatuslike piirangute korral tuleks need ka omanikule kompenseerida.

Saue vald ostis riigimaade enampakkumiselt ligi 6,5 hektarit maad, millest 6,1 hektarit on mets, kirjutas Maaleht. Linnupesa kinnistu, mille omanikuks vald nüüd on, paikneb Kibuna küla naabruses, tegu on kõrgendatud avaliku huviga alaga.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kiidab Saue valla valitud lähenemist kohalikule kogukonnale olulised metsatükid valla omandisse osta. “On arusaadav, et kogukond soovib kaasa rääkida aknast paistva metsatüki tuleviku osas. Kuid selliste metsatükkide kasutuseesmärkide seadmisel ei saa arvestamata jätta maaomaniku soovide ja huvidega,” rääkis Eelmaa, kelle sõnul ei pruugi iga metsaomanik üldse rahalisest kompensatsioonist huvitatud olla, oluline on metsaomanikuga koostöös lahendused leida. “Üksikisikust ei tohi jõuga üle sõita,” lisas ta ja nentis, et kui omavalitsus kogukonnale olulised metsatükid ise ära ostab või metsaomanikega kokkulepped sõlmib, jäävad sellised konfliktikohad olemata.

 

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamakseid

Põllumajanduse Registrite Ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
23.09.2020

 

1.maist kuni 15. maini said mesinikud PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamise eest (edaspidi TARU). Täna, 23. septembril alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetuse taotluse esitas 1436 mesinikku ja toetust taotleti kokku 30 620 mesilasperele. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai 2020. a seisuga ja toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini käesoleval aastal.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 21. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2020. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 26,25 eurot mesilaspere kohta. Eelmise aastaga võrreldes on ühikumäär suurenenud üle 6 euro.

Toetus makstakse taotlejatele välja septembrikuu jooksul. Toetuse saajate nimekirja leiab PRIA kodulehe TARU toetuse leheküljelthiljemalt septembri lõpus.

Sügishoidiste valmistamisel ja müümisel tuleb ametit teavitada

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.09.2020

Valmistades oma koduköögis sügishoidiseid müügi eesmärgil tuleb oma tegevusest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialist Triinu Allika tuletab meelde, et sügisandidest oma tehtud toodete müümisel tuleb teavitada ametit. „Sotsiaalmeedia vahendusel pakuvad paljud hoidiseid müügiks, kuid tegemist on oma koduköögis toidu valmistamisega, mille puhul tuleb ametit teavitada,“ selgitas Allika.

„Kuigi tegemist on hooajalise tegevusega, on oluline järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, tagamaks valmistatavate hoidiste ohutus ja varustades need vajaliku teabega, tuues esile toote nimetuse, koostisosade loetelu, minimaalne säilimisaja tähtpäeva jm,“ kirjeldas Allika.

Informatsioon eraelamus toidu käitlemise kohta on leitav VTA kodulehel eraelamu rubriigist. Juhul kui on küsimusi või soovitakse rohkemat infot eraelamust toidukäitlemise kohta, siis on võimalik pöörduda VTA maakondlike keskuste poole.

Taust
Eraelamus toidu valmistaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil toidu valmistamisega kohas, mille põhikasutusala on eraelamu. Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna, näiteks eramaja köök, abiköök, suve- ja väliköök. Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. Sellisel juhul tuleb juhinduda toidutöötlemise ettevõttele kehtestatud nõuetest. Toidu valmistamise ja selle müügiks pakkumise puhul tuleb meeles pidada, et toit peab olema tarbija jaoks ohutu ja nõuetekohane.
Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse ametit ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Majandustegevusteadet on võimalik esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali, eesti.ee kaudu või saates allkirjastatult asukohajärgsele VTA maakondlikule keskusele.

Konverents “Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks”

Hea ühistegevuse huviline!

Eesti Maaülikool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad 9. oktoobril 2020 ühistegevuse konverentsi „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“. Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi (Muuseumi tee 2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 60532) Jakob Hurda saalis. Osalemine on kõigile ühistegevuse huvilistele tasuta ja soovijatele pakutakse sünkroontõlke võimalust (inglise keelest eesti keelde).

NB! Palume kõigil osalejatel kindlasti eelnevalt registreerida. Konverentsile saab registreeruda SIIN ja registreerumine on avatud kuni 5. oktoobrini kell 8.00.

Konverentsi päevakava

09.30–10.00 Registreerimine ja tervituskohv

10.00–10.10 Rando Värnik ja Roomet Sõrmus. Avasõnad.

10.10–10.15 Mait Klaassen. Tervituskõne.

10.15–10.30 Arvo Aller. Tervituskõne.

10.30–10.55 Edīte Strazdiņa. ”The day-to-day running of the cooperative in management, legislation, investment and trade. Perspective of producer groups and organizations” („Ühistu juhtimise, õiguse, investeeringute ja kauplemise igapäevane juhtimine. Tootjarühmade ja organisatsioonide perspektiiv“).

10.55–11.20 Rando Värnik. „Eesti põllumajandusühistute portree ja arenguvõimalused“.

11.20–11.45 Kristel Maidre ja Janeli Tikk. „Tootjaorganisatsioonide võimalused ühistute tootearenduse parandamiseks“.

11.45–12.30 Lõuna

12.30–12.55 Joost M.E. Pennings. ”Financial Risk Innovations as Key Competence in Improving the Competitiveness and Member Relationships of Cooperatives” („Finantsriski innovatsioonid kui ühistu konkurentsivõime ja liikmesuhete parandamise võtmepädevus“).

12.55–13.20 Michael L. Cook. “The Concept of Risk in Agricultural Cooperatives” („Riski mõiste põllumajandusühistutes“).

13.20–13.45 Jaanus Murakas. „Tooraine tootjast lisandväärtuse tootjaks – pikaajalised strateegiad peavad prevaleerima üks päev korraga mõtteviisi üle“.

13.45–14.10 Kristo Raud. „Kohaliku tooraine vajadusest töötleja pilgu läbi, Salvesti kogemuslugu“.

14.10–14.25 Kohvipaus

14.25–14.50 Anu Hellenurme. „Unistus – tootjaorganisatsioon Eesti Liha“.

14.50–15.15 Tarmo Lääne. „Ühistute arengu- ja koostöövõimalused üheskoos Eesti Kindlustusühistuga ÜKS“.

15.15–15.45 Roomet Sõrmus, Rando Värnik, Kristel Maidre, Janeli Tikk, Jaanus Murakas, Kristo Raud, Anu Hellenurme ja Tarmo Lääne. Arutelu.

15.45–15.50 Roomet Sõrmus. Lõppsõna.

 

Konverentsi esinejate tutvustus

Konverentsi modereerib Roomet Sõrmus, kes on Eesti põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees.

Konverentsil võtavad lisaks moderaatorile sõna:

  • Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor ja teadmussiirde pikaajalise programmi ühistegevuse tegevusvaldkonnas juht;
  • Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektor;
  • Arvo Aller, Eesti Vabariigi maaeluminister;
  • Edīte Strazdiņa, GLOBALG.A.P. GmbH Kesk-Aasia, Läti ja Venemaa tehniline suurkliendihaldur;
  • Kristel Maidre, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja;
  • Janeli Tikk, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja;
  • Joost M.E. Pennings, Wageningeni Ülikooli (Wageningen University & Research) tarbekaupade turgude professor;
  • Michael L. Cook, Missouri Ülikooli (University of Missouri) põllumajandus- ja rakendusökonoomika professor;
  • Jaanus Murakas, SCE E-Piim juhatuse esimees;
  • Kristo Raud, AS Salvesti logistika- ja ostujuht;
  • Anu Hellenurme, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine;
  • Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse esimees.

Lisainfot saab programmi assistendi kohusetäitja Taavi Kiisalt meili (taavi.kiisk@emu.ee) või telefoni (+372 5192 9840) teel.

Konverents toimub teadmussiirde pikaajalise programmi raames ühistegevuse tegevusvaldkonnas. Seda rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest, mistõttu edastatakse registreerimisandmed Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

Eesti toetab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi puhul suuremat paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.09.2020

Täna, 21. septembril toimuva Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi arutelu. Eesistujariik Saksamaa soovib läbi arutada ja ootab liikmesriikide tagasisidet ÜPP-d puudutava keskkonnaarhitektuuri, otsetoetuste paindlikkuse ja halduskoormuse tasakaalu küsimustes.

Eesti toetab eesistujamaa ettepanekut rakendada uute ökokavade rakendamisel kahel esimesel aastal paindlikku lähenemist, mis võimaldaks vajadusel kasutamata jäävat ökokavade eelarvet  kasutada teiste, liikmesriikide jaoks oluliste otsetoetuste maksmiseks.

„Näiteks on Eestis peaaegu pool praegu kasutatavast põllumajandusmaast happelise pinnasega ning ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel näeme suurt potentsiaali muldade neutraliseerimisel,“ tõi välja maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu peaks looma võimaluse rahastada põllumajanduslike muldade lupjamist keskkonnakaitsena kas esimese või teise samba raames.“

Täiendavat paindlikkust on vaja ka  põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul, kus kavandatud võrdlusaasta 2015 jääb kaugele minevikku ega esinda täpselt olukorda liikmesriikides. Seetõttu pakub Eesti välja sobiva võrdlusaastana 2018. „Igal juhul, mida uuem on võrdlusaasta, seda parem,“ ütles Arvo Aller.

Saksamaa kui eesistujariigi ettepanekusse lubada liikmesriikidel otsetoetusi paindlikult kasutada ja suunata on Eesti alati suhtunud pooldavalt. „Suuremat paindlikkust on vaja noorte põllumeeste toetamisel, et hõlbustada põlvkondade vahetumist,“ tõi välja Aller, lisades selles punktis veel, et Eesti jääb seisukohale, mille kohaselt tuleks  väiketalunikud otsetoetuse tingimuslikust süsteemist vabastada.

„Mis puudutab halduskoormuse tasakaalu, siis on ka siin meie seisukohad seotud paindlikkusega, et tulemusnäitajate kasutamise reeglid ei suurendaks veel rohkem ÜPP riikliku strateegikava halduskoormust,“ sõnas maaeluminister Aller.

Eesistujariik Saksamaa loodab tänase kohtumise tulemusena  jõuda pikalt kestnud ÜPP reformipaketi aruteludega  oktoobrikuu AGRIFISH-i istungil nõukogu üldise lähenemiseni.

Maaeluminister Arvo Aller täna toimuval Euroopa põllumajandusja kalandusnõukogu istungil võimaliku koroonaohu vältimise tõttu ise ei osale. Eesti seisukohad edastab ja Arvo Alleri nimel esineb istungil Coreper I suursaadik Marten Kokk.

 

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taasteke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2021. aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taas levimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluminister taimetervise päeval: taimede tervislik seisund on üha rohkem ohus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2020

19. septembril toimus Tallinna Botaanikaaias Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud taimetervise teemapäev, millega tähistati rahvusvahelist taimetervise aastat. 

Teemapäeva avakõnes pööras maaeluminister Arvo Aller rõhku taimede tervislikule seisundile, mis on ministri sõnul üha rohkem ohus. „Kliimamuutused ja inimtegevus on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust ning loonud taimekahjustajatele uusi levikuviise. Samal ajal on kaubandus ja reisimine viimasel kümnendil kolmekordistunud ning koos sellega on kasvanud oht levitada kahjureid ja haigusi üle maailma,” sõnas minister. „Kaotame praegu taimekahjurite ja -haiguste tõttu maailmas hinnanguliselt kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist,” lisas Aller.

Minister sõnas oma kõnes, et taimede kaitsmine kahjustajate ja haiguste eest on palju tõhusam kui hilisemate kahjustustega tegelemine. „Juba laialt levinud ja kohastunud kahjureid ning haigusi on sageli võimatu tõrjuda, mistõttu on nende leviku ennetamine olulise tähtsusega. Meil kõigil on selles oma roll täita – kas osalejana tootmises, kaubanduses või lihtsalt teadliku reisijana,” ütles Aller.

Maaeluminister autasustas teemapäeval fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutas botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Üritusel oli võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ning osaleda jalutuskäigul botaanikaaias, mille raames räägiti aias leiduvatest kahjustajatest ning taimehaigustest. Lisaks toimus taimeterviseteemaline loeng, mille esitas Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd.

Soome ettepanekul ja ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta eesmärk on juhtida tähelepanu taimetervise tähtsusele toiduga kindlustatuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ning majanduse edendamisel. Rohkem infot taimetervise aasta kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Fotod taimetervise päevast: https://cloud.agri.ee/s/fKGQ2SZtsBBLg4S

 

Maaeluminister avab Eesti künnivõistluse Kuremaal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.09.2020

Maaeluminister Arvo Aller avab reedel, 18. septembril Kuremaal toimuva Eesti künnivõistluse, mis on järjekorras 46.

„Künnivõistluste pikk traditsioon on kinnituseks, et maal on olulisi oskusi, mida antakse edasi põlvest põlve. Üheks selliseks on kindlasti olnud korraliku sügiskünni saladused, mis panevad aluse uue aasta saagile,“ ütles maaeluminister.

„Pöördeliste aegade, lisandunud teadmiste ja kokkuhoiu eesmärgil on püütud kündi asendada erinevate agrotehniliste võtetega, kuid rohepöörde valguses tõuseb künd kui keskkonnasõbralik maaharimisviis tõenäoliselt taas aukohale,“ märkis Arvo Aller.

Reedel asuvad Kuremaal võistlustulle 12 kündjat, kelle seast parimad selguvad laupäeva pärastlõunaks. Arvestust peetakse eraldi tava- ja pöördatrade klassis ning noorteklassis. Tänavuse võistluse võitjad esindavad Eestit tuleval aastal Iirimaal peetavatel künni maailmameistrivõistlustel. 2022. aastal on künni maailmameistrivõistluste korraldamise au juba Eestil.

Laupäeval toimub Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.09.2020

Maaeluministeerium, Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus korraldavad sel laupäeval Tallinna Botaanikaaias taimetervise teemapäeva, millega tähistatakse rahvusvahelist taimetervise aastat.

„Taimetervise teemapäeval soovime juhtida tähelepanu taimetervise valdkonnale ja sellele, miks on taimede tervise hoidmine oluline,” sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Ürituse raames autasustab minister riikliku taimetervise aasta fotokonkursi parimate fotode autoreid ning istutab Tallinna Botaanikaaeda rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

Ministri sõnul ei pannud taimeterviseteemaline fotokonkurss noori märkama mitte ainult terveid ja elujõus taimi, vaid ka taimedega seotud putukaid ja taimehaigusi. „Aktiivne osavõtt näitab, et lapsed ja noored oskavad hästi märgata seoseid taimede ja nende kasvukeskkonna vahel ning eristada tervet ja elujõus taime kahjustunud taimest,” lisas minister.

Teemapäeval on võimalik tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega. Lisaks selgitatakse, millega tegeleb Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakond ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labor.

Üritusel pakutakse mitmekesiseid tegevusi lastele, taimetervisest räägib Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Mänd ning tehakse lühike jalutuskäik botaanikaaias, mille raames räägitakse aias leiduvatest kahjustajatest ja taimehaigustest. Ürituse päevakava on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel.

2020. aasta on ÜRO Peaassamblee otsusega kuulutatud rahvusvaheliseks taimetervise aastaks eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust taimetervisest. See annab võimaluse pöörata tähelepanu sellele, kuidas taimede hea tervisliku seisundi kaitsmine võib aidata kaasa nälja ja vaesuse vähendamisele, looduskeskkonna kaitsmisele ja üldisele majanduslikule arengule. Ettepaneku taimetervise aasta korraldamiseks tegi 2015. aastal Soome.

14. – 20. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädala lõpupoole teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  •          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  •          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  •          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  •          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebileheltwww.marutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 47%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee