Autor: Gelis Pihelgas

Eesti Erametsaliidu ja Eesti Omanike Keskliidu
Pressiteade
10. september 2020

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Erametsaliit ootavad justiitsminister Raivo Aegilt sekkumist planeerimisseaduse muutmise protsessi ning omanike põhiõiguste kaitsmist. Rahandusministeeriumil on plaanis planeerimisseaduse muutmise käigus muuta metsaseadust ja anda omavalitsustele piiramatu õigus metsaraiet piirata ning omandiõigust kitsendada. Selline muudatus võtaks metsaomanikelt kindluse, et nende omandi kasutamise piirang saab toimuda ainult nendega sõlmitud kokkuleppe alusel.

Eesti Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna tsiteerib Põhiseadust, mille § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja omandi kasutamisele seab kitsendused seadus. „Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud tuleb eelnevalt maaomanikuga läbi rääkida ja kui kompromissi ei saavutata, siis leida võimalus maaomanikule hüvitise maksmiseks,“ selgitas Pärna omanike ootusi.

Rahandusministeeriumi hinnangul peavad omavalitsused planeeringute koostamise käigus hindama kavandatud piirangu proportsionaalsust ja kaaluma piirangute hüvitamist. Omanike esindusorganisatsioonide jaoks on aga selge, et ministeerium ei soovi hüvitise küsimust otsesõnu seadusesse kirja panna. Selgete suunisteta omavalitsused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitusküsimusega tegelema ei hakka. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on sellise suhtumisega mitme omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus juba kokku puututud.

„Näiteks Saaremaal on vald hetkel kehtivast seadusest mööda vaadanud ning ei ole eramaadele planeeritavatest piirangutest omanikke teavitanud, kuna ollakse teadlik menetluses olevast ettepanekust eemaldada metsaseadusest maaomanikega kokkuleppe saavutamise klausel,“ rääkis Andres Talijärv.  „Omandi põhiõiguse piiramisel on vajalik leida tasakaal üldiste ja üksikisiku huvide vahel,“ rõhutas ta koostöö ja suhtluse olulisust omavalitsuse ja maaomanike vahel. „Täna planeeritud muudatuste puhul näeme taaskord, kuidas riik soovib tekkiva kahju tõendamise koormise ja kohtukulud omanike õlule lükata,“ selgitas Talijärv.

Minister Raivo Aegile saadetud kirjas paluvad Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamise käigus eeltoodud probleemi lahendamiseks sekkuda.

2.Septembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor, kuhu esitas taotluse 134 noortalunikku. Taotluste kogusumma on 5 344 237 eurot. Eelarves on toetusteks ette nähtud 3 750 000 eurot.

 Maaelu arengukava 2014-2020 noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud meetmest on kuni 40-aastastel ettevõtjatel võimalus saada ühekordset toetust kuni 40 000 eurot. Enamus taotlejatest soovibki saada maksimaalset summat.

Kõige enam taotlejaid oli Tartumaalt (20). Järgnesid Saaremaa (13) ja Võrumaa (12). Noorte seas on kõige populaarsemaks tegevusvaldkonnaks puuvilja- ja marjakasvatus, järgnesid veislaste ja pühvlikasvatus, teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Toetust soovitakse saada erinevate tegevuste jaoks – näiteks põllumajandusliku hoone ehitamiseks, traktori soetamiseks ning maa ostmiseks.

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused koostab PRIA 25. novembriks 2020. a.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.september 2020

Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingud, mille kohaselt muutuvad ettevõtjate jaoks soodsamaks nii Euroopa Kalandusfondist (EKF) 2007–2013 kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 rahastatavad laenutooted.

 „Selle sammuga soovime toetada ettevõtjad COVID-19 põhjustatud kriisist väljatulekul, kelle jaoks muutuvad soodsamaks nii EKF-i kui ka EMKF-i meetmetest rahastatavad laenutooted. Asjakohased muudatused on juba tehtud põllumajandussektorile, nüüd soovime kaasa aidata ka kalandussektori arengule,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Muudatusega ühtlustatakse MES-i pakutavate laenude hinnastamist, mis muudab COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale soodsamaks ka EKF-ist ja EMKF-ist rahastatavad laenutooted. Tulenevalt COVID-19 põhjustatud kriisist ja eriolukorrast on MES-il tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus ettevõtja taotluse alusel vähendada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks. Muudatus võimaldab langetada nii juba sõlmitud laenulepingute kui ka uute laenulepingute intresse.

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
02.09.2020

Sigade Aafrika katku haige metssiga leiti 25. augustil Raplamaalt Rapla vallast Toomja külast.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist. „Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole. Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega,“ selgitas Kristian.

Antud juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole meie keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks meie seafarmidele. Looduses ringi liikudes palub Veterinaar- ja Toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla ja metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palume sellest koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikku keskust.

„Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. „Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades,“ kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.

Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid. Samuti tuletame meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Lisainfo:
EJS tegevjuht Tõnis Korts
602 5973
tonis.korts@ejs.ee

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
28.08.2020

Põllumajandusamet palub kõikidel Eesti elanikel, kes saavad pakke seemnetega, mida nad pole tellinud, teavitada Põllumajandusametit e-posti teel taimetervis@pma.agri.ee ja võimalusel saata saadetisest foto. Saabunud seemned tuleks põletades hävitada, sest võivad olla saastunud ohtlike taimekahjustajatega ning kujutada ohtu Eesti loodusele.

Mitmete riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Iirimaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid) kodanikud on viimasel ajal saanud Hiinast, Singapurist, Taiwanist ja Malaisiast pakke seemnetega, mida nad pole tellinud ja millega pole kaasas lähteriigi riikliku taimeterviseteenistuse poolt väljastatud nõuetele vastavust tõendavat dokumenti ehk fütosanitaarsertifikaati.

Kõik Eestisse kolmandatest riikidest saabuvad seemned peavad piiril läbima taimetervise kontrolli ja neil peab kaasas olema fütosanitaarsertifikaat. Fütosanitaarsertifikaadiga on Eestisse lubatud importida ainult nendest riikidest, mille kontrollisüsteem on tunnistatud Euroopa Liiduga samaväärseks.

Lähem info taimede ja taimsete saaduste sisseveo tingimustest Põllumajandusameti kodulehelhttps://pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=259

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.08.2020 

Valitsus kiitis täna heaks maaeluministri esitatud toiduseaduse muudatuse, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.

„Seadusemuudatuste üks eesmärke on vähendada toidukäitlejate halduskoormust,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.  Nii näiteks asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega; selle eesmärk on loobuda riigisisesest loakohustusest ja nõuda tegevusluba valdkondades, mida reguleerivad Euroopa Liidu vahetult kohalduvad määrused. „Rõhutan samas, et käitlejatele jäävad kehtima kõik nõuded, mis käsitlevad toidu ohutust ja hügieeni,” ütles minister.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Väikeettevõtjatele antakse seadusemuudatusega võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. „Alustav ettevõtja saab toidukäitlemishoone ja ‑ruumide planeerimisel lähtuda lihtsustatud nõuetest, mis võimaldab enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ning leida oma toodetele turundamisvõimalusi,” lisas Aller.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, valmistatud loomse toidu tarnimist teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse on edaspidi kavas võimaldada toiduhügieeni üldnõuete ja teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja väikesemahuline.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu valmistav ettevõtja saab eelnõu kohaselt rakendada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas.

Seadus jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2021.