Ettevõtjad saavad soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks 

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20. juuli 2020

Maaeluminister allkirjastas kobareelnõu, millega muudetakse kokku 11 põllumajandus- ja maaeluministri määrust, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks.

 „Kevadine eriolukord mõjutas väga paljusid ettevõtjaid, raskendades nende olukorda. Seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku tegelikkuses ilmnenud vajadustega. Investeeringutoetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Lisaks nõuete paindlikkuse suurendamisele pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimist järgmistes toetusmeetmetes.

  • Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused rahuldati. Investeeringud tuleb teha 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.
  • Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatusega pikendatakse nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused rahuldati, toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra ka nendel toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal.

Avatud talude päev sai avalöögi kartulipealinnas Simunas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.07.2020

Täna, 18. juulil avas maaeluminister Arvo Aller pidulikult avatud talude päeva 2020 kartulipealinnas Simunas. Homme, 19. juulil on külastamiseks avatud 281 talu üle Eesti. Samas on kolmveerand neist külastajatele avatud ka täna.

Maaeluminister märkis oma kõnes, et avatud talude avaürituse kohaks sai tänavu valitud kartulipealinn Simuna, märkamaks siinseid maatootjaid, rõhutamaks omamaise toidutootmise olulisust ning näitamaks kuidas ja kus kasvab Eesti toit. „Maapiirkondade ettevõtjad on tunnustamist väärt, liiga tihti jääb varju või suisa tähelepanuta nende panus riigi toidujulgeoleku tagamisse või maaelu edendamisse väiksemateski kohtades. Tänan südamest teid kõiki,“ lausus Arvo Aller.

Minister eemaldas koos Kartul Simunast kaubamärgi all tegutsevate ettevõtete omanike, vendade Kulle ja Gustav Põldmaaga katte viimaselt laost välja toodud mulluse kartuli koormalt, et ruumi teha tänavusele saagile ning kuulutas sellega ühtlasi ka avatud talude päeva avatuks.

Gustav Põldmaa andis avaüritusele kogunenud huvilistele lühiülevaate pereettevõtete tegevusest. Lisaks toidu- ja seemnekartulile on külvikorras ja teravili ja raps. Kartulit kasvatatakse tänavu 120 hektaril ja saaki annab 11 erinevat kartulisorti.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg lausus oma sõnavõtus, et avatud talude päevast on kujunenud oluline üritus maatootjate ja maaelu tundma õppimiseks. Samas kutsus ta üles külastama talusid ja põllumajandusettevõtteid aastaringselt, milleks annab hea võimaluse põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon ehk agroturism. Eestis pakub agroturismi võimalusi ligemale 40 talu.

Eestimaa Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja Einar Jakobi kutsus avatud talude päeval talude külastajaid hindama pakutavat võimalust ja väärtustama Eesti toidutootjat. Seda enam, et ükski supermarket ei suuda tema sõnul pakkuda kõike seda, mida taludest saada võib.

Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Katrin Iidla märkis, et oma majapidamiste avamine külalistele pole enamus talu jaoks sugugi igapäevane tegevus ning sellega peaks ka talude külastajad arvestama.

Rahvast tervitasid humoorikal viisil Väike-Maarja volikogu esimees, rukkikuningas Hans Kruusamägi ja vallavanem Indrek Kesküla. Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk lausus, et avatud talude päeva järjeks võib pidada tänavu 26. septembril toimuvat maal elamise päeva, mil saab samuti tulla ja vaadata, kuidas maal päriselt elatakse.

Üritusel esinesid rahvale Simuna kapell ja tantsutrupp WAU+, avatud oli põlltöömasinate näitus ja lapsed said värvida kive. Samuti sai tutvuda kartuli tootmise aastaringiga videote kaudu ning uudistada laohoonet.

Avatud talude päevale osalema on praeguse seisuga end registreerinud 281 talu ja maaettevõtet. Ülevaate avatud taludest ja nende päevakavast leiab ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee.
Endale meelepärase teekonna koostamisel saab tänavugi kasutada mobiilirakendust Navicup, kus on samuti olemas avatud talude kaart. Äpi abil saab planeerida sobivaimad talude külastamise ajad ja teekonnad ning lasta ennast õigetesse kohtadesse kohale juhatada.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talu päevade kaardi leiab avatud talude veebilehelt ja Navicupi äpist

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
15. juuli 2020

 

Sel nädalavahetusel toimuval avatud talude päeval osalevate talude kaardi leiab külastaja ürituse ametlikult veebilehelt www.avatudtalud.ee. Lisaks aitab tänavugi taludesse jõuda Navicupi äpis avanev avatud talude kaart. Paberkaarti sel aastal ei tehtud.

Avatud talude päeval osalevate talude kaart leiab ürituse ametlikul veebilehelt. Kaardile on kantud kõik avatud talude päeval osalevad talud, nende aadressid, tegevusvaldkonnad ning pakutavad programmid.

Teekonna koostamisel saab tänavugi kasutada mobiilirakendust Navicup, kus on samuti olemas avatud talude kaart. Äpi abil saab planeerida ülerahvastatust vältides sobivaimad talude külastamise ajad ja teekonnad ning lasta ennast õigetesse kohtadesse kohale juhatada. Lisaks avatud talude veebilehele saab ürituse kaarti uurida ka Navicupi veebilehel.

Paberkaarte tänavu ei tehtud, kuna eriolukorrast tingituna ei jäänud selleks aega.

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 19. juulil, kui külastajatele avab oma uksed üle 280 talu ja maaettevõtte üle Eesti. Neist kolmveerand on avatud ka laupäeval, 18. juulil.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Alates 22. juulist saab taotleda jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust, eeltäitmine algab juba täna 

Pressiteade
15.07.2020

Käesoleval aastal saab PRIAst uue toetusena taotleda jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust. 15.-21. juulini saab taotlusi eeltäita ning taotlusi saab esitada 22.-29. juulini.

Alates tänasest, 15. juulist on e-PRIAs avatud jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse taotluste eeltäitmine. Toetus on mõeldud kütitud jahiulukite esmakäitlemisega seotud jahindussektorile ja selle raames toetatakse jahipiirkondadesse nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamist. Toetust on võimalik saada ehitise ehitamiseks ning käitlemisettevõttesse vajaliku seadme ostmiseks. Samuti on toetatav omanikujärelevalve.

Toetust saavad taotleda eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on Veterinaar- ja Toiduametile esitanud majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks.

Taotluste esitamine toimub 22.-29. juulil ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotlusvooru eelarve on 2 miljonit eurot ja toetuse maksimaalne suurus ühe käitlemisettevõtte kohta on 20 000 eurot. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

Toetuse määramine otsustatakse PRIAs hiljemalt 19. novembril 2020. a.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehetoetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Innovatsioonifondi infopäev R 17.07 kell 13:00 – 15:00

Reedel, 17.juulil kell 13:00-15:00 toimub virtuaalne Innovatsioonifondi infopäev.

Päevakava:

Reede 17. juuli 2020

13.00                                Avasõnad
                      (Getlyn Denks, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond)

13.10 – 13.30              Innovatsioonifond – miks, mis, kuidas?
                      (Kati-Liis Kensap, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond)

13.30 – 14.00              Hindamiskriteeriumid
                      (Maria Velkova, DG Climate Action (ettekanne inglise keelne))

14.00 – 14.20              Rahastusvõimaluste kombineerimine – kust leida infot?
(Kadri Loide, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) 

14.20 – 14.40              Biosöetehase rahastuse taotlemine Euroopast (NER300 fond)
                        (Jüri Roos, Baltania biosöetehase projektitaotluse meeskonna juht)

14.40 – 14.50              Soovitusi taotluse koostamiseks ja nõustamistegevused KIK-s
                         (Helen Sulg, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus )

14.50 – 15.00              Kokkuvõtete tegemine ja küsimustele vastamine

Registreerimine: www.kik.ee või SIIT

Kirja lisast leiate infopäeva kuulutuse pdf ja jpg formaadis oma kanalites ja partneritele jagamiseks. Aitäh!

Lisainfo: Kaia Treier, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad saavad tootmis- ja turustuskavade toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.07.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse, mis võimaldab tunnustatud kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonidel  saada ettemaksu oma tootmis- ja turustamistegevuste kavas ettenähtud tegevuste elluviimiseks, et tagada elujõulisus konkurentsiturul.

„COVID‐19 puhangu tõttu  on  tekkinud raskused kalandustoodete  turustamisel, mis on põhjustanud tootjatele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete müügihindade ja -mahtude  langust, mis omakorda mõjutab kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtete toimetulekut,“ ütles minister Aller.

„Kui senise korra järgi sai tunnustatud kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon oma kavas ettenähtud tegevuste elluviimise eest toetust taotleda alles siis, kui Maaeluministeerium oli kava elluviimise aruande heaks kiitnud, siis nüüd saab tootjaorganisatsioon taotleda oma tootmis- ja turustuskava elluviimiseks määratud toetuse summast kuni 50% ettemaksena. Lisaks suurendatakse tootmis- ja turustuskavade toetuse ülemmäära 3 protsendilt 12 protsendini tootjaorganisatsiooni kolme viimase kalendriaasta turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest,“ selgitas Aller.

Määruse  ,,Tootmis- ja turustamiskavade toetus’’ alusel antav toetus tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest, mille eelarvest on meetmeks ette nähtud 300 000 eurot. Sellest 75 protsenti makstakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.07.2020

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 19. juulil, kui külastajatele avab oma uksed kokku 282 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist kolmveerand on avatud ka laupäeval, 18. juulil.

„Suurepärane uudis on see, et hoolimata vahepealsest eriolukorrast jätkuvad ettevalmistused avatud talude päeva toimumiseks algselt plaanitud ajal ning sündmusest võtab osa samas suurusjärgus talusid ja maaettevõtteid kui mullu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Viimased kuud on koroonaviiruse mõju tõttu olnud keerulised ka maaettevõtjate jaoks ning erinevad piirangud on mõjutanud nii tootmist kui ka müüki. Avatud talude päev pakub muu hulgas hea võimaluse pakkuda otse oma õues eestimaist toitu ja kaupa tuhandetele perekondadele, kes sel nädalalõpul Eesti maapiirkondasid avastavad.“

Samas lisas minister, et säärase suure ürituse korraldamisel tuleb siiski arvestada COVID-19 viiruse levimisohuga – sellest tulenevad piirangud kehtivad nii taludele kui ka külastajatele. „Ka järgmise nädala lõpus toimuval avatud talude päeval tuleb hoida distantsi ja järgida hügieenireegleid – tuleb tagada kätepesuvõimalus või siis käte desinfitseerimisvahendi olemasolu. Kutsun talude külastajaid üles oma desinfitseerimisvahendeid kaasa võtma.“

Arvo Alleri sõnul peab samuti jälgima, et ruumide täituvus ei ületaks 50% ning üritusel ei viibiks korraga üle 1000 inimese – viimane ei tohiks samas avatud talude päeval probleemiks kujuneda.

Talu või maatootmise väravas peab olema koroonateavitus – infosilte jagab Maaeluministeerium peagi laiali talupäeva piirkondlike koordinaatorite kaudu, samuti saab neid alla laadida avatud talude veebilehelt alates järgmisest nädalast. Samuti on plaanis taludele laiali jagada käte desinfitseerimisvahendit.

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (41) ning Pärnumaal (37), nendele järgnevad talude arvukuselt järgmised piirkonnad: Tartumaa (29), Saaremaa (27), paarikümne ringis talusid on avatud Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal. 220 talu ootab külalisi ka laupäeval, 18. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 19. juulil. Osalejatest avavad oma uksed esimest korda 50 talu ja maaettevõtet.

Avatud talude päeva avaüritus toimub tänavu Eesti kartulipealinnas Simunas. Külastajatel aitab tänavugi taludesse jõuda Navicupi äpis avanev avatud talude kaart. Bussireiside info loodame avaldada hiljemalt 10. juulil.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

Põllumajandustootjatele tutvustatud analüüsid käsitlesid põllumaa müüki ja ebaausate kaubandustavade tõkestamise võimalusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.07.2020

29.juunil toimus Maaeluministeeriumis selle aasta teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati põllu- ja metsamaa müümist ning rentimist käsitlevat analüüsi ning ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu.

Nõukogule tutvustati Vabariigi Valitsuse tööplaanis ette nähtud ülesande – leida võimalused reguleerida maa ja metsa müümist ja eelistada põllu- ja metsamaa müümisel ning rentimisel kohalikku tootjat – täitmiseks koostatud analüüsi. Samuti tutvustati nõukogus teistelt ministeeriumidelt, asutustelt ning partneritelt saadud arvamusi ja seisukohti. Mitu esindajat tõid välja murekohad, mis on seotud riigimaade müümise ja rentimisega.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib maa müümisel või kasutusse andmisel kohaliku tootja eelistamine tuua kaasa vastuolu Euroopa Liidu aluslepingutega ja igasugused piirangud ei tohi takistada kapitali vaba liikumist „Seega on mänguruum üsna ahtake, kuid esitame Vabariigi Valitsusele oma ettepanekud, millega võiks edasi töötada,“ lausus minister. Tuginedes analüüsile koostas Maaeluministeerium järeldused, mida arutatakse valitsuse kabinetiistungil juuli keskpaigas.

Lisaks tutvustati istungil toidutarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu esmast versiooni, millega võetakse Eesti õigusesse üle sätted, mis sisalduvad samal eesmärgil kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/633. Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustooteid ja toitu tarnivaid ettevõtjaid endast tugevamal majanduslikul positsioonil olevate ostjate ebaausate kaubandustavade eest.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile järelduste ja ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega alaline nõukogu. Nõukogu istungil osalevad põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide liikmed ja teised kaasatud asutuste esindajad.

Pajumäe taluperemees on rahul: “Siin käib palju peresid, aga ka klassiekskursioone. Siis lapsed näevad, kust piim tuleb”

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Autor: Teele Teder
29.juuni 2020

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu.

“Selver, Stockmann, Kaubamaja, Rimi Talu Toidab, Biomarket ja veel rida väiksemaid mahepoode,” loetleb Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg praeguseid suuremaid müügikohti.

“Oli aegu, kus keegi ei tahtnud meie tooteid müüki võtta. Kui alustasime, siis müüsimegi oma tooteid vaid käest kätte. Suurtes poodides polnud siis väiketootjad üldse teemaks. Nüüd aga, kui mahendus ja väiketootjad teemaks tõusid, võeti meiega juba ise ühendust. Paluti tootetutvustusi ja hinnakirja,” ütleb Viljar. See on Viljari sõnul hea märk sellest, et asjad on hakanud õigetpidi tööle. Müügiinimest, kes Pajumäe talu toodete müümisega tegeleks, talus tööl ei ole. Ja hetkeolukord näitab, et pole vaja ka. Kliendid ja supermarketid näikse justkui ise Pajumäe talu ülesse leidvat. Viimase näitena võib tuua menuka kohviku Viljandi Burgeri, kes võttis ise Pajumäe taluga ühendust, et neilt oma legendaarsete burgerite vahele kodumaist cheddar-stiilis juustu tellida. “Sellist juustu meil sortimendis pole, aga nüüd võib öelda, et aktiivsed katsetused käivad.” Parasjagu ongi esimene cheddar juustuproovipartii valmis saanud ning ootab järgmist päeva, et see tellijale toimetada.

Tootearenduse peale ei kulugi Pajumäe talus nii kaua aega kui arvata võiks. “Kuna oleme väiketootja siis saame kiiresti katsetada. Meil pole igaks uueks tooteks vaja uut tootmisliini, sest enamus tööd teeme ära käsitsi,” ütleb ta. Hetkel on Pajumäe talu sortimendis erinevaid pakendisuurusi arvestades üle 170 erineva toote, pakendisuuruseid arvestamata aga kuskil 70 toodet. Kuigi peamiselt teatakse neid kui jogurtite ja kohupiimade tootjaid, siis tegelikult on nad juba aastaid tootnud ka gouda-stiilis juustu.

“Juustutootjaid on viimasel ajal palju juure tulnud ja see on meile ainult rõõmuks, kuna siis saavad Eesti inimesed ka kodumaise juustu maitse suhu.” Juusturuumis vaatavad vastu nii suured kui väikesed juustukerad, millest osad on maalitud ilusateks lepatriinudeks. “Hea näiteks külla minnes kingituseks kaasa osta,” ütleb Viljar.

Kõige suuremad hitid on endiselt klassikalised maitsed

“Eestlastele meeldib hästi rosinatega kohupiim ning mustikaga jogurt. Hästi lähevad ka maitsestamata tooted.” Peremehele endale meeldib samuti klassika. “Kui ma kuhugi ära sõidan, siis lasen ikka endale mustika kohupiimakreemi kaasa pakkida.” Selle suve uued tooted on aga kõike muud kui traditsioonilised. Näiteks võib Pajumäe talu valikust leida draakoniviljaga, rohelise spirulinaga ja sinise spirulinaga smuutipõhjad, aga ka näiteks musta küüslaugu maitsevõi. “See viimane on lausa nii hea, et söö või lusikaga,” ütleb Viljar. Ka toodete loomise osas on tihti nii, et uued maitsed tulevad ise nendeni. “Musta küüslaugu tootja pöördus samuti ise meie poole. Ka paljude mooside tootjad, kellega oleme varem koostööd teinud, tulevad ja tutvustavad oma uusi tooteid. Ka sealt on kohe hea võtta ja katsetada uusi asju,” ütleb Viljar.

Laiemale üldsusele on Pajumäe talu tooted saanud tuntuks viimase kümne aasta jooksul. Tegelikult on erinevaid kohupiimasid ja jogurteid toodetud juba aastast 1998. “Kui minu pere nõukogude ajal siia elama tuli, siis hakkasid nad hoopis roose kasvatama ja aretama. Et seda teha, oli vaja sõnnikut ning nii võetigi paar lehma ka.” Tänaseks on roosid vaid kodumaja ümbruses, millest nii mõnigi võib Viljari sõnul olla isa aretatud. Paarist lehmast on jõutud aga kahesajapealise karjani, kelles üheksakümmend annavad piima ning ülejäänud on nende järglased. “Neli hobust on meile ka,” ütleb Viljar ning lisab, et isal on olnud põhimõte, et ühes talus peab olema ka hobune. “Ilus külalistele näidata.”

Külalisi käib selles talus päris rohkelt. Esiteks sellepärast, et Pajumäe tallu saab agroturismi raames külla tulla. Siin käib palju peresid, aga ka klassiekskursioone. “Siis lapsed näevad, kust piim tuleb.” Palju käib ka erinevate riikide taluklubisid, kes tulevad vaatama, kuidas selline talu toimib, kus on üheskoos nii piima tootmine kui töötlemine. “Eestis on piimatootmine tase üks Euroopa parimaid. Oleme kindlasti esikolmikus. Aga kui on veel lisaks midagi kõrvale näidata nagu piimatöötlemine, siis nende sõnul on mida vaadata.” Siiani on Pajumäe talu talupidajate klubidele palju inspiratsiooni pakkunud. Pajumäe talu on külastajatele alati avatud. Selleks aga, et pererahvas teaks külalisi oodata ning neid ka taluringkäigul saata, soovitab Viljar ette helistada. Samuti saab talust tooteid kaasa osta. “Selleks puhuks on tooted alati valmis pandud.”

Kui palju piima annab üks lehm?

Kui paljud lapsed arvavad, et piim tuleb poest riiuli pealt, siis Pajumäe talu kohta võib öelda, et piim tuleb hoopis maa alt. Paari aasta eest valmis Pajumäe talu suurim investeering – uus meierei ja piimatöötlemise maja, mis on maa-aluse torusüsteemiga ületee oleva hoonega – lüpsiplatsiga ühendatud.

“Lüpsiplatsil on torusse lüps, sealt edasi liigub piim jahutustanki ning siis juba mööda maa-alust toru meiereisse. Kui tootmises on piima juurde vaja, siis vajutatakse nuppu ja piima hakkab voolama,” võtab Viljar lühidalt uue investeeringu kokku.

Pajumäe talu lehmad annavad umbes 2 000 liitrit päevas, millest kõik töödeldakse ise ümber ka – tehakse kas juustu, kohupiima või jogurteid. “Üks lehm annab päevas kuskil 30 liitrit piima ning tema lüpsmiseks kulub korraga veerand tundi.” Kõik loomad on õnnelikud, sest tegemist on mahetaluga, kus loomad on soojal ajal karjamaal. Ka kõige väiksematel tegelastel, vasikatel, on mõnus elu. Neil on kaelarihma küljes andur, mis annab arvutile teada, kui palju just see vasikas veel oma vanusele ja juba joodud piimakogusele piima juua saab. Tulgu piimaisu peale nii õues kui laudas – kõik joogikohad on omavahel ühildatud.

“Looduses on ju ka nii, et vasikas saab piima terve päeva vältel, mitte kaks korda päevas, kui on lüps,” selgitab Viljar. Ja loomulikult saavad vasikad täispiima mitte piimapulbrist kokku segatud jooki. Imetlusväärne on aga see, et kui võiks arvata, et sellise talupidamise peale on vähemasti pooltsadat inimest vaja, siis tegelikkuses tehakse kõik ära vaid neljateistkümnekesi.

“Talvel on meid isegi pisut vähem ning üks inimestest on autojuht, keda traditsiooniliste talutööde peal polegi, sest koguaeg on vaja viia kaupa üle Eesti laiali- nii seda mis on meie enda e-poest tellitud kui ka mujalt ning kaks inimest töötavad talust hoopis eemal- müüvad Viljandi ja Tartu turul meie kaupa.”

Viljar ütleb, et talupidamise juures on kõige ägedam just see, et on nii palju valdkondi, millega saab ennast kurssi viia. “Ma pean ju teadma, kuidas kõik erinevad tööd käivad,” ütleb ta. Kõige raskemaks peab Viljar aga rahalist poolt. “Suured investeeringud on tehtud ja need on vaja pangale tagasi maksta. Tuleb ikka vaadata, et raha oleks piisavalt arvel.” See, et talus puhkepäevi pole ning töö käib põhimõtteliselt koguaeg, pole Viljari sõnul mingi raskus. “Oleme sellise töökorraldusega harjunud. Telefon heliseb vahetpidamata ja koguaeg on vaja midagi teha. See on normaalne.”

 

 

Arvo Aller tõi Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel välja Eesti jaoks olulisi seisukohti

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.06.2020

 

 

Täna toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul videokonverentsil andis eesistujariik Horvaatia liikmesriikide ministritele ülevaate Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimiste seisust ning võttis kokku  kalanduse valdkonna menetlemisel olevate õigusaktide eelnõude hetkeseisu. 

 

Kohtumisel osalenud maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib Eesti poolt vaadatuna ülevaadete ja kokkuvõtetega üldjuhul rahul olla, kuid mõned aspektid vajasid meie jaoks täpsustamist.

 

Otsetoetuste võrdsustamine on üks Eesti jaoks tundlikke teemasid. „Liikmesriikide ees seisvad probleemid on võrdselt suured, nagu on võrdselt suured ka nende probleemidega toime tulemiseks vajalikud investeeringud. Osaledes ühisturul, mis peaks põhinema ausal konkurentsil ja kus – nagu tänagi jutuks oli – peavad kõik ELi tootjad järgima ühesuguseid kohustuslikke täiendavaid nõudeid, on vastuvõetamatu, et otsetoetused erinevad ELis kuni kolm korda,“ märkis Aller. 

 

Aller tõi oma sõnavõtus välja vajaduse arvestada enam piirkondlike eripäradega. „Eesti jaoks oleks näiteks oluline lisada keskkonna- ja kliimameetmete hulka ka happeliste põllumajanduslike muldade lupjamine koos vastava toetusega ühise põllumajanduspoliitika eelarvest,“ sõnas minister.

 

„Eesti ei toeta püsirohumaa säilitamise referentsaastana aastat 2015, mis jääb liiga kaugele tegelikkusest ega anna edasi maade kasutuse reaalset olukorda. Ettepanekuna palusime seada referentsaastaks 2018,“ ütles Arvo Aller. 

 

Kalanduse valdkonnas on Eesti jaoks oluline edasi liikuda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu menetlemisega ja tagada selle käigus võrdne kohtlemine ehk toetusmäärade maksimumi ühtlustamine nii väikesemahulise rannapüügi kui ka sisevete kalapüügi puhul. 

 

„Oluline on stabiilsuse toomine kalapüügisektorisse, kasutades suuremat paindlikkust majandamiskavades ja ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses,“ toonitas Arvo Aller.

 

Lisaks, ütles Aller, tuleb tervisekriisi tõttu toimunud turgude kokkukuivamisest tulenevalt kaaluda püügikvootide ülekandmist järgmisse aastasse suuremas mahus, kui seda on olnud tavapärane ülekandmise määr.  

 

Ta lisas, et suuremas plaanis tuleks aga senise püügivõimsusele keskendunud lähenemise asemel edaspidi hakata lähtuma rohkem kalavarude haldamisest. „Meie arvates ei mõju kvootide alusel eri kalaliike püüdvate kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning laevastiku moderniseerimine varudele negatiivselt. Kvootide alusel püüdes tagab püügikvoodi piirang kalavarude kaitse. Küll aga panustavad tehtavad investeeringud kliimaeesmärkide saavutamisse.“