Autor: Gelis Pihelgas

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
29. juuni 2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kobareelnõu, millega muudetakse põllumajandus- ja maaeluministri määruseid, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks. Kokku tehakse muudatusi 11 määruses.

 „Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatused võimaldavad tagada toetusraha parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Ministri sõnul luuakse toetuse saajatele paindlikumad võimalused – näiteks muudatuste järgselt ei kohaldata maksuvõla puudumise nõuet nendel toetuse saajatel, kes esitasid 2020. aastal alates 12. märtsist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse maksmiseks maksetaotluse ning samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegasid.

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb ellu viia 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused on rahuldatud. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2020

 

Maaeluminister Arvo Aller saatis tänukirjad kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajanduslike erialade parimatele lõpetajatele. Kokku tunnustati 15 lõpetajat.

„Maaelu valdkond vajab arenemiseks teadlikke valikuid ja parimaid eksperte, mistõttu on ootused värsketele lõpetajatele suured. Suur tänu lõpetajatele valdkonda panustamast. Soovin kõigile kõrgeid sihte, töökust ning jätkuvat õppimistahet,“ sõnas minister Aller.

Ministri tunnustuse pälvisid lõpetajad põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, toiduainete tehnoloogia, tootmistehnika, maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise, tehnotroonika, metsamajanduse, põllumajandustöötaja, hobuhooldaja, metsuri, aedniku, toidutehnoloogia ja -arenduse ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekavadelt.

Enamik värsketest lõpetajatest plaanivad asuda tööle erialasele ametikohale või jätkata õpinguid.

Ministri tänukirjad heade õpitulemuste eest said järgmised lõpetajad.

• Agnes Sepaste, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe)
• Arje Dudrovenski, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
• Elise Roodla, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (bakalaureuseõpe)
• Gertrud Kask, Eesti Maaülikool, toiduainete tehnoloogia (magistriõpe)
• Gunnar Mändmets, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe)
• Hanna Reti Tõnisson, Tallinna Tehnikaülikool, rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia (bakalaureuseõpe)
• Hannes Kurgpõld, Eesti Maaülikool, tootmistehnika (magistriõpe)
• Mariette Sakkool, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe)
• Priit Kaasik, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
• Ralf Menne, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja õppekava
• Risto Kiisk, Luua Metsanduskool, metsuri õppekava
• Robin Randaru, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
• Shannon-Keiti Kork, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja õppekava
• Sten-Robin Käos, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
• Õnnela Luhila, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe)

PRESSITEADE

Säästva metsanduse sertifitseerijad ei pea eestlasi Eesti põlisrahvaks

Rahvusliku FSC säästva metsanduse standardi kohtumisel otsustas metsandussektor standardi koostamisest väljuda, kuna säästva metsanduse standardi juurutajad pole nõus võtma eestlaseid Eesti põlisrahvana. 

Säästva metsanduse põhimõtete kokkuleppimisel, kus metsa majandamise osas oli leitud osapooli rahuldavad lahendused, otsustasid osa kaasatud huvigruppe asuda nõudma põlisrahvaste õigustega arvestamist. Metsasektori hinnangul on Eestis põlisrahvaks eestlased ning mingeid alistatud ning tagakiusatud rahvaid, kelle traditsioonilisi õiguseid metsa majandada piiratakse, Eestis ei ela.  Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK ei nõustu kellegi annekteerimist kinnitavate printsiipide sissekirjutamisega rahvuslikku säästva metsanduse standardisse ja astuvad seetõttu standardi koostamisest välja.

“Eesti iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse kohaselt on kõik Eestis elavad rahvad deklareeritud võrdseid õigusi evivateks ja seega ei ole FSC standardiga kohane kedagi Eestis diskrimineerida,” ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. “Põlisrahvaste definitsiooni sisse toomisest kumab läbi taotlus muuta FSC standard Eesti metsaomanikele võimalikult keeruliselt kättesaadavaks. Mujal kehtivatest rangemate standardite kehtestamine on ebaõiglane meie metsaomanike suhtes ning muudab kogu metsasektori jaoks keeruliseks konkureerimise rahvusvahelisel turul, kus täna tegutsetakse.”

Eestis on FSC rahvusliku säästva metsanduse standardi koostamisega tegeletud mitmes voorus juba peaaegu 20 aastat. Üheks juhtpõhimõtteks säästva metsanduse reeglite kokkuleppimisel on standardi sisu osas konsensuse saavutamine keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkoja huvirühmade vahel, kes standardi koostamisel osalevad.

2017. aastal jõuti Eesti FSC rahvusliku standardi koostamisel standardi kehtestamisele seni kõige lähemale. Kõik standardi koostamise osalenud huvigrupid suutsid kokku leppida, mida tähendab säästev metsa majandamine, kuidas kaitstakse metsa elurikkust, kuidas varutakse puitu, kuidas tagatakse tööhõive metsanduses ja kuidas suheldakse kohalike kogukondadega, kuid töögrupis osalenute arvamused läksid kardinaalselt lahku selles osas, kas Eestis on FSC standardi mõistes olemas põlisrahvad ja kes need täpsemalt on.

Nimelt on osa standardi koostamises osalevaid huvigruppe veendunud, et Eestis on eestlaste asemel olemas mingid teised põlisrahvad, keda tuleks Eesti FSC rahvuslikus standardis eraldi esile tuua, kui Eesti ühiskonnast tõrjutud ning Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elukorralduses mitte osalevad rahvad.

Metsasektor on seisukohal, Eestis on põlisrahvaks eestlased, kes on siinmail elanud tuhandeid aastaid ning kes täna elavad iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis, kus kõigile kehtivad võrdsed õigused, võimalused ja kohustused ning on tagatud inimõigused.

Ühiselt saadeti 2019. aastal järelepärimine rahvusvahelisse FSC-sse, et saada FSC-lt seisukoht, kas Eesti rahvuslikus standardis on vaja käsitleda põlisrahvaste õiguseid. Rahvusvaheline FSC asus 2020. aastal saadetud vastuses seisukohale, et Eesti peab rahvuslikku FSC standardisse sisse viima Printsiibi 3, ehk põlisrahvaste õigused.

Kuna rahvusvaheline FSC on seisukohal, et Eesti rahvuslikus FSC standardis tuleb käsitleda põlisrahvaste õiguseid ja leiab, et Eestis on olemas alternatiivsed põlisrahvad, siis ei pea allakirjutanud FSC töörühma liikmed võimalikuks jätkata koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, kes devalveerib mõiste põlisrahvas ja kelle hinnangul eestlased ei ole Eestis põlisrahvas.

Seni levinuim rahvusvaheline põlisrahvaste definitsioon, mille on välja töötanud ÜRO, kirjeldab põlisrahvaid järgmiselt (vaba tõlge):

„Põlisrahvad on nende rahvaste olemasolevad järeltulijad, kes asustasid praeguse riigi maa-ala kas tervikuna või osaliselt ajal, mil teistsuguse kultuuri või etnilise algupäraga inimesed saabusid sinna mujalt maailmast, alistasid varasemad rahvad ja vallutamise, asustamise või muu meetme abil taandasid enneolnud vähemus- või koloniaalrahvaks; rahvad, kes tänapäeval elavad pigemini kooskõlas iseenda omanäoliste ühiskondlike, majanduslike ja kultuuritavadega kui selle riigi institutsioonidega, mille osa nad on praegusel ajal ja mille struktuuridele nad alluvad, struktuuridele, mis koondavad peaasjalikult domineeriva elanikkonna kihtide rahvuslikke, ühiskondlikke ja kultuurilisi palgejooni. Põlisrahvastel ei ole sarnast juurdepääsu riigis olevatele sotsiaalsetele teenustele ning haridusele ja neil puudub võimalus osaleda riigi ja kohaliku tasandi poliitikas.

Lisainformatsioon:

Eesti Erametsaliit
Ando Eelmaa
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
5667 1118
ando.eelmaa@erametsaliit.ee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Henrik Välja
526 1014
henrik.valja@empl.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus
Kristjan Tõnisson
5691 8728
kristjan.tonisson@rmk.ee

PRESSITEADE
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Maaeluministeerium
26. juuni 2020

 Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingu, mille kohaselt muutuvad COVID-19 viiruse mõju leevendamiseks ettevõtjate jaoks soodsamaks Maaelu Arengukavast 2014-2020 (MAK) rahastatavad laenutooted.

 „Nüüdsest muutuvad eriolukorra tulemusel ettevõtjate jaoks soodsamaks ka MAKi meetmete kaudu rahastatavad laenutooted, mis on igati hea uudis,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Sõltuvalt kliendist saab muudatuse mõju mõõta 1-3 protsendipunktilise intressi langusega.“

MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul eraldas valitsus MESile COVID-19 mõjude leevendamiseks laenuressursi 100 miljonit eurot ning praeguse muudatusega ühtlustatakse erinevatest rahastamisallikatest antavate laenude hinnastamine – see muudab nn COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale vähem kulukaks ka MAKi rahastusega laenutooted.

Muudetud rahastamislepingu kohaselt on MESil tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus taotluse alusel vastavalt laenu tagatise suurusele alandada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks nii, et intress ei oleks väiksem kui 1% + EKP määr. Intressi määramisel lähtub sihtasutus viite- ja diskontomäärade teatises kirjeldatud metoodikast ja sihtasutuse COVID-19 meetmete hinnastamispoliitikast. Muudatus võimaldab intressi alandada nii sõlmitud kui ka uute laenulepingute korral.

Leping jõustus 23. juunil pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
26.06.2020

Põllumajandusamet jätkab värske puu- ja köögivilja ehk aiandustoodete turustamisnõuetele vastavuse kontrolle turgudel ja välimüügilettidel.

Kontrollitakse eelkõige müügil olevate aiandustoodete  päritolu kohta avaldatud teavet, selle vastavust saatedokumentidele ja pakendimärgistusele. Kõigi müügil olevate aiandustoodete päritolu tõendamine on müüja vastutus ning nõuded nende turustamisel, sh nõuded kvaliteedile, avaldatud teabele, pakendimärgistusele ja saatedokumendile, on kohustuslikud ja kehtivad mistahes müügikohas.

„Seni tehtud kontrollide tulemused näitavad, et võrreldes eelmiste aastatega on paranenud päritolumaa märkimine hinnasildil ja enamikus müügikohtades on kaubaga kaasas saatedokumendid,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Marika Arula.

Müügikohas kauba juures olevad saatedokumendid on olnud abiks kauba maaletooja tuvastamisel ja kontrollide suunamisel. Maaletooja hulgilaos nõuete eiramise tuvastamine ja nende suhtes meetmete kohaldamine võimaldab ennetada rikkumisi edasimüüjate poolt.

„Põllumajandusamet tänab Eesti tootjaid tiheda koostöö, pakendite selgema märgistamise ja aiandustoodete päritolu usaldusväärsust kinnitavate abinõude rakendamise eest,“ toonitas Marika Arula.

Rahul ei saa olla teatud riikidest (peamiselt Poolast) pärit maasikate ja teiste aiandustoodete pakendimärgistusega, mis kas puudub üldse või ei vasta nõuetele. Teistest riikidest pärit aiandustoodete turustamisnõuete, sh pakendi märgistusnõuete eirajatest teavitab Põllumajandusamet Euroopa Liidu ülese ühtse teavitussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavaid asutusi, kelle ülesandeks on võtta kasutusele meetmed nõuete eirajate suhtes asukohariigis.

Aiandustooted, mille päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakendil puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

„Müügipinna valdajal on võimalus keelata aiandussaaduste turustamine, mille päritolu suhtes puudub kindlus,“ täpsustas Marika Arula.

Infovoldik täpsema teabega värske puu- ja köögivilja turustusnõuetest Põllumajandusameti veebilehel.

Lähem info:

Marika Arula
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
marika.arula@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller kohtus täna Läti ametikaaslase Kaspars Gerhardsiga. Kohtumisel arutati peamiste teemadena mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu roheleppe üle.

„Nii Eesti kui ka Läti on rahul Euroopa Komisjoni viimase muudatusega Euroopa Liidu pikaajalises eelarves, millega märgatavalt suurendati maaeluvahendeid,“ ütles Arvo Aller. Mõlemad ministrid kinnitasid, et vaja on siiski jätkata otsetoetuste ühtlustamist.

Kohtumise teemaks oli ka Euroopa Liidu rohelepe. Minister Alleri sõnul on mõlemal riigil sarnased eesmärgid roheleppe põllumajanduse osas. „Põllumajandusel on tähtis roll roheleppe eesmärkide täitmisel. Samas on oluline, et Euroopa Komisjon arvestaks ka liikmesriikide seniseid pingutusi keskkonnasõbalike põlluharimisviiside juurutamisel,“ lisas minister.

Ministrid külastasid Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskust, Pajumäe piimafarmi ja Ruhjas asuvat Cerini piimafarmi, mis on piimandusühistu E-Piim liige.

2.juuli Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis

ETKI teraviljade aretuskeskus, Seemne 10, Jõgeva alevik
Korraldaja: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Päevakava

9.40–10.00 Kogunemine ETKI teraviljade aretuskeskuses, kohv

10.00–10.10 Avasõnad, liikumine põllule

10.10–10.30 Talinisu sordid – Reine Koppel

10.30–11.10 Rukki sordid – Ilme Tupits

11.10–11.40 Biostimulaatorite kasutamine talinisul – Pille Sooväli

11.40–12.00 Yara leheväetise katse talinisul – Pille Sooväli

12.00–12.30 Biostimulaatorite kasutamine ordal ja suvinisul– Pille Sooväli

12.30–12.55 Odra sordid – Ülle Tamm

12.55–13.20 Põldherneste sordivõrdlus – Lea Narits

13.20–13.45 Suvinisu sordid – Anne Ingver

13.45–14.10 Kaera sordid – Ilmar Tamm

14.10–… Arutelu, lõuna

Üritus vajab eelregistreerimist!

Registreerimine kuni 29. juunini lingil: https://forms.gle/oEqNwKJVPrffATcL9

Esitluspäev on osalejatele tasuta!

Teised ETKI korrldatavad üritused:

8.juuli rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/718-8-07-2020-rohumaaviljeluse-ja-silotootmise-infoaev

9.juuli maheviljeluse infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/709-9-07-2020-maheviljeluse-infopaev

10.juuli köögiviljasortide ja agrotehnika infopäev
Rohkem infot lingil: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/715-22-07-2020-koeoegiviljasortide-ja-agrotehnika-infopaev

11.juuli Esitluspäev Rannu Seeme OÜ-s
16. juuli esitluspäev Voore Farm OÜ-s

Ürituste päevakavad ja materjalid on leitavad www.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt ürituste alt.

Üritused toimuvad teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse, millega muudeti märtsis vastu võetud ulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse tingimusi.

Võrreldes varasema määrusega muudeti taotlejale kehtestatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise tähtaja nõuet. Kui seni pidi käitlemisettevõte olema kantud registrisse 1. oktoobri 2019. a seisuga, siis uue määruse kohaselt peavad ettevõtte andmed olema kantud registrisse hiljemalt taotluse esitamise tähtaja esimeseks päevaks.

Seni kehtinud määrus sätestas, et toetuse taotleja ja hinnapakkuja ei tohi olla omavahel seotud. Uue määrusega muudeti nõuet selliselt, et kui taotleja või hinnapakkuja on mittetulundusühing või tulundusühistu, siis edaspidi nende ühingute liikmete seotust ei kontrollita.

Lisaks ei eelistata määruse muudatusega enam Eesti Jahimeeste Seltsi liikmeid, et tagada kõigi taotlejate võrdne kohtlemine.

PRESSITEADE
19.06.2020

 2.maist 15. juunini sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetusi. Käesoleval aastal esitas taotluse 14 478 taotlejat. Seda on 154 taotlejat vähem kui möödunud aastal. Taotlusalune pind hõlmab kokku ligi miljon hektarit.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Kuigi enamus taotluste vastuvõtu perioodist langes eri- ja hädaolukorra ajale, sujus kõik kenasti ja taotluseid laekus eeldatud hulgal. Tänu e-taotlemisele, nõustamissüsteemile, PRIA infotelefoni ja maakondlike büroode vahetule toele ning taotluste esitamise toetamiseks välja pakutud erinevatele lahendustele, millega kliendid kaasa tulid, said kõik taotlejad piisavalt aega, et taotlused tähtaegselt ära esitada.“

Toetusi on kokku ligi paarkümmend. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.

Erandkorras ei rakendatud sel aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 14 102 taotlejat 968 315 hektarile, mis on ca 3000 hektarit rohkem, kui möödunud aastal.

Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1345 taotlejat ca 440 900 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1827 taotlejat ca 195 800 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 842 taotlejat ca 34 100 hektarile.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2020. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2020. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2021. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea: 

 

 

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
19.06.2020

Põllumajandusuuringute Keskus osaleb üleeuroopalises projektis EURAKNOS, kuhu on kaasatud kümne liikmesriigi teadus- ja arendusorganisatsioonid. Koostöös on valmis saanud EL põllumajanduse ja metsanduse valdkonna teabe andmeplatvormi ehk teabesalve visioonidokument.

Eesmärk on tagada kõigile Euroopa põllu- ja metsamajandajatele senisest oluliselt parem juurdepääs kõige uuemale teabele nii teadussaavutuste, tehnoloogiate kui ka innovaatiliste lahenduste kohta.

Visioonidokument on abiks andmeplatvormi arendamisel. Järgmise sammuna töötatakse selle aasta lõpuks välja ka täpsemad tehnilised suunised ühise andmebaasi rajamiseks ja valmib ka esialgne IT-lahendus. Sisuliselt on eesmärgiks luua põllu- ja metsandussektorile digitaalne teabesalv, kus oleks info tekstidena, taskuhäälingutena, videotena jms sobivas vormis.

Visioonidokumendis püütakse leida vastuseid kolmele olulisele küsimusele.

• Millist ühist teabesalve põllumajandustootjad, metsaomanikud, koolitajad ja nõustajad vajavad?
• Kuidas selline teabesalv üles ehitada?
• Kuidas tagada selle elujõulisus?

Leitakse, et ideaalne üleeuroopaline teabesalv peab olema atraktiivne ja mugav nii kasutajatele info leidmiseks kui ka projektide eestvedajatele oma info levitamiseks. Teabesalve veebilahendus peab tegema kasutajale talle vajaliku teabe leidmise lihtsaks ning andma kasutajaprofiili-põhiseid sisusoovitusi.

Teabesalve veebileht ja selles sisalduv info tuleb peaasjalikult inglisekeelne, kuid meeles peetakse, et oluline on teha sisu kasutajale kättesaadavaks ka tema emakeeles. See on plaanis lahendada peamiselt masintõlke ulatusliku kasutusega.

„Eesti võiks võtta eesmärgiks siduda tulevikus üleeuroopaline teabesalv Eestis loodud valdkondlike teabeallikatega põllumehele ja nõustajale kergelt kasutatavaks tervikkeskkonnaks,“ kirjeldab projektis osalemise kasutegurit Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg.

„See üleeuroopaline avalik teabesalv peab olema tihedalt seotud meie teiste suhtlus- ja levikanalitega, näiteks nõuandeteenistuse, teadmussiirdeprogrammide, tootjaorganisatsioonide ning innovatsiooniklastrite kodulehtedega,“ rõhutab kaasamise tähtsust Leho Verk, Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse juht. „Samuti peab avaldatud teave olema hõlpsasti kättesaadav teabematerjalidena, mida saavad kasutada nii konsulendid, koolitajad kui ka kutse- ja kõrgkoolide õpetajad.“

„Visiooni väljatöötamiseks koguti kokku 29 Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont 2020) temaatilise võrgustiku parimad kogemused ja näited,“ kirjeldab ettevalmistustööd projekti EURAKNOS juht PMKs Konstantin Mihhejev. „Näiteks töötasime lühikese tarneahela teema arendamisega tegeleva projektiga SKIN ja kõrge loodusväärtusegapõllumaadega tegeleva võrgustikuga HNV-LINK.“

Taustainfo ELi põllumajanduse ja metsanduse teabesalve ettevalmistamisest

• EURAKNOS on programmi Horisont 2020 projekt. Visioon ja tehnilised soovitused koostatakse Horisont 2020 temaatiliste võrgustike näidete baasil. Projekti konsortsium koosneb 17 partnerist 10 Euroopa riigist. Eesti esindaja projektis on Põllumajandusuuringute Keskus. Visioonidokument on saadaval inglise keeles ja eesti keeles.
• Loodud teabesalve visiooni teostamisele keskendub programmi Horisont 2020 projekt EUREKA, mille konsortsiumisse kuulub ka Põllumajandusuuringute Keskus.
• Eesti põllumajandusliku teadmusmajanduse uuendustest, innovaatilistest projektidest ja uudistest saate teavet Põllumajandusuuringute Keskuse innovatsioonivõrgustiku kodulehelt.
• Eestis on valdkondlik info koondunud nii portaali portaali PIKK kui ka mitmesuguste teadmussiirdeprogrammide veebilehtedele, näiteks toiduteave.ee või piimaklaster.ee