Autor: Gelis Pihelgas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaelu arengu toetused aitavad COVID-19 mõjusid leevendada

18. juunil toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid ning kiideti heaks arengukava 2019.  aasta seirearuanne.

Arengukavasse lisatakse uus meede – erakorraline ajutine toetus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele põllumajandustootjatele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE).

„COVID-19 kriisi tõttu ära langenud turustusvõimalused nii Eestis kui eksportturgudel on avaldanud mõju Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Kriisi ületamiseks on ettevõtete jaoks määrava tähtsusega turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtetel kriisist võimalikult kiiresti välja tulla.“

Uude meetmesse on kavas suunata investeeringutoetuste raames seni veel kasutamata vahendeid mahus 2,84 miljonit eurot. Selle raames on kavas toetada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtteid kuni 25 tuhande euroga. Meetme taotlusvoor on plaanis läbi viia veel 2020. aasta jooksul.

„Samuti lihtsustame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse, väikeste põllumajandustootjate arendamise toetuse ning põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse tingimusi,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerMarko Gorban. Veel planeeritakse tema sõnul arengukava muudatustega laiendada maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse raames abikõlblikke tegevusi, toetades investeeringuid ka mittestatsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesse, samuti laiendatakse lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamise meetmes toetuse saajate ringi.

Istungil tutvustati ka arengukava 2019. aasta seirearuannet, mille seirekomisjon ka heaks kiitis, ning jagati informatsiooni arengukava rakendamise viimase seisu kohta. 2019. aasta lõpu seisuga on rakendunud kõik arengukava meetmed. Tänavu 31. mai seisuga on arengukava kogueelarvest (992,5 miljonit eurot) toetusi määratud 832,3 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 671,5 miljoni euro ulatuses.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse „Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse“, mis loob ettevõtjatele võimaluse investeerida tootmisüksuste parandamiseks või ajakohastamiseks mõeldud projektidesse.

Toetusega soovitakse suurendada vesiviljelusettevõtete elujõulisust ja konkurentsivõimet. Ettevõtjatel on võimalik saada toetust vesiviljeluses tootmisega seotud investeeringuteks ning arendusteks, mis suurendavad toodangu müügimahtu ja on suunatud kasvatatavate liikide mitmekesistamisele. Näiteks on toetuse abil võimalik tõsta tootmisvõimsust, parandada vesiviljelussektori töötajate töötingimusi ja suurendada ohutust. Lisaks saab teha loomade tervise hoidmiseks ja heaolu suurendamiseks suunatud tegevusi.

Varem on vesiviljelusettevõtjad saanud taotleda toetust keskkonnamõjude vähendamiseks, et suurendada energiatõhusust säästlikumate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuga.

„Toetus on välja töötatud selleks, et  luua vesiviljelussektorile soodsamad võimalused tootmismahtu kasvatavate projektide teostamiseks. Sellist võimalust on sektor keskkonnamõjude vähendamise investeeringute kõrvale juba pikalt oodanud,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
18.06.2020
PRESSITEADE

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd.

„Eesti talunikud näevad iga päev vaeva selle nimel, et meie toidulaudadele jõuaks välismaiste toodete kõrval ka kvaliteetset ja mitmekesist kohalikku toitu. Selleks et innustada talunikke tegelema rohkem tootearendusega, olema konkurentsivõimelisemad ja tunnustada neid järjepideva tubli töö eest, korraldame taas parima talutoidu konkursi,“ ütleb ETKLi juhatuse liige Kerli Ats.

Selveri juhatuse liikme Kristi Lompi sõnul on nende ettevõte alati hinnanud talus valmistatud toitu ja kutsunud talutootjaid aktiivselt oma tooteid kauplusele pakkuma. „Eriolukorras tehtud üleskutse on olnud meie kauplustele väga rikastav ja suurendanud Selverites olevat väiketootjate valikut. Oleme ootusärevuses, millised uued ja põnevad tooted meie kauplustesse järgmisena jõuavad,“ ütleb Lomp.

2020. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas kategoorias.

1.         Parim piimatoode
2.         Parim juust
3.         Parim pagaritoode
4.         Parim lihatoode
5.         Parim maius
6.         Parim tervisetoode
7.         Parim jook
8.         Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja konkursi üldvõitja, kes pälvib peaauhinna, mis on talu tutvustav persoonilugu ja kategooria kõiki võidutooteid aitab tutvustada Selver. Tänavu valitakse ka parim piirkonnatoode, mis kuulutatakse välja Haapsalus Valge Daami üritusel. Sellel aastal on fookus Läänemaal.

„Kuna sel aastal valitakse ka parim piirkonnatoode ning fookus on just Läänemaa talutoodetel, siis kutsume eriti üles siin tegutsevaid talunikke tutvustama oma tooteid ja tegemisi,“ kommenteeris Kaja Karlson.

12 liikmest koosnev hindamiskomisjon valib parimad tooted välja 15. juulil Tallinnas. 2020. aasta parim talutoit avalikustatakse 16. juulil. Hindamiskomisjoni kuuluvad tunnustatud kokad, toidublogijad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine on Ragne Värk.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin.

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu märgikampaaniast „Ehtne talutoit“, mille eesmärk on tunnustada talutoodete kasulikkust ja mitmekesisust ning tuua talutoidule rohkem tähelepanu. Parimat talutoitu valitakse viiendat aastat järjest. Eelmisel aastal sai selle tiitli Kasekunsti tume mahekasesiirup. 2018. aasta parim talutoit oli Männiku lambapiimajogurt ja 2017. aastal võidutses Andre Juustufarmi juust Grand Old. 2016. aastal võttis võidu Pajumäe talu mahekeefir.

Pressiteade
16.06.2020

1.–8. aprillil sai e-PRIA kaudu taotleda väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust. Toetus määrati 103 ettevõttele summas 1 515 594 eurot.

Toetust antakse väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks. Toimunud voor oli seitsmes ning vooru eelarve oli 2 500 000 eurot.

Käesoleva aasta voorus taotleti toetust näiteks kasutatud ja uuele tehnikale, põllumajandusloomadele, mesindustarvikutele ning istikutele.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot käimasoleva programmperioodi jooksul. Alates esimese osa maksmise otsuse tegemisest peab kuue kuu jooksul olema ellu viidud ning PRIAle tõendatud tegevusi vähemalt 75% ulatuses taotluses kavandatud tegevuste maksumusest. Sealjuures peab tegevuste esimese osaga teostatavate investeeringute maksumus moodustama vähemalt 50% kavandatud tegevuste maksumusest.

Taotlusi hinnati toetuse määruse lisas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemused leiab PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.06.2020

Lihtsustuvad nõuded noortele põllumajandustootjatele tegevusega alustamiseks 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse määruse muudatuse, mille kohaselt on edaspidi toetuse saamiseks vajaliku haridusnõude täitmiseks piisav kutsekvalifikatsiooni 4. kutsetase.

„Põlvkondade vahetus põllumajandussektoris on oluline väljakutse ning seetõttu muudame reegleid paindlikumaks, et võimaldada rohkematele noortele juurdepääsu toetusele,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ raames antava toetusega. Käesolevaks programmiperioodiks kavandatud meetme eelarve kokku on 22,1 miljonit eurot. Meetme raames on toimunud neli taotlusvooru. Viies taotlusvoor avatakse 2020. aasta augustikwww. Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 40 000 eurot.

Praeguseks hetkeks on toetatud 459  noort põllumajandustootjat. Kokku on toetust neile määratud ligemale 18,2 miljonit eurot.

PRESSITEADE
15.JUUNI 2020

Täna, 15. juunil alustas PRIA ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse (AMM) väljamaksmisega. Ute kasvatamise üleminekutoetuse (UTT) maksete tegemist alustatakse 16. juunil. Eesmärgiks on kõik väljamaksed klientidele ära teha hiljemalt jaanipäevaks. 

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Teame, et PRIA poolt makstavad toetused on põllumeeste jaoks elutähtsad ja teeme kõik endast oleneva, et põllumeeste ootusi täita. 28. mail alustatud ute, piima ja veise üleminekutoetuse väljamaksed on kõik juba jõudnud meie klientideni ning püüame ka AMM ja UTT puhul toetused võimalikult kiiresti välja maksta.“

Ammlehma kasvatamise ja ute kasvatamise üleminekutoetuste saajaid on tänase seisuga kokku 2162. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust saavad 1498 taotlejat summas 1 058 957 eurot ja ute kasvatamise üleminekutoetust saavad 664 taotlejat summas 277 928 eurot.

Loomakasvatuse üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest. AMM ja UTT toetuste ühikumäärad kinnitas PRIA 10. juunil 2020. a lähtudes toetuseliigi jaoks eraldatud eelarvest ning nõuetekohastest taotlustest.

AMM ja UTT ühikumäärad 2020:

• ammlehma kasvatamise üleminekutoetus 22,44 €;
• ute kasvatamise üleminekutoetus 7,00 €.

Iga liiki toetus laekub taotleja kontole eraldi maksena. Makse sisu ja raha laekumise eeldatava aja kohta saab toetuse ootaja infot e-PRIAst. Andmed määratud toetuste kohta avaldatakse ka PRIA kodulehel toetuse leheküljel. Füüsilise isikuna toetuse taotlejatelt peab PRIA määratavalt summalt kinni tulumaksu.

Üleminekutoetustega koos sai taotleda ka piimalehma kasvatamise otsetoetust. Selle toetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2020. a.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
15.06.2020 

Põllumajandusamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret, mis kestab oktoobrini ning hõlmab nii visuaalseid vaatlusi kui ka proovivõtmisi laborianalüüsideks.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. Selline staatus antakse Euroopa Komisjoni poolt riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, kuid mille territooriumi see soodsate ökoloogiliste tingimuste tõttu ohustab.

„Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks viib Põllumajandusamet igal aastal läbi viljapuu-bakterpõletiku seire, mille käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. Igal aastal võetakse proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Birger Ilau.
„Muuhulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikute küljes peab ka eraisikule turustades alati olema taimepass, millel peab kindlasti olema märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“,“ täpsustas Birger Ilau.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi  sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esmakordselt 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aastal, nakatunud istikud on hävitatud ning kahjustaja leiukohtade läheduses tehakse sel hooajal intensiivset seiret.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda e-posti aadressiltaimetervis@pma.agri.ee

Lisainfo Põllumajandusameti veebilehel https://pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2020 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise määruse muudatuse, mis loob ettevõtjatele eriolukorra järgselt soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks. 

„Määruse muutmine on tingitud eelkõige vajadusest luua toetuse saajatele soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks olukorras, kus tänavu märtsis kehtestatud eriolukord mõjutas juba alustatud tegevuste lõpetamist, uute töökohtade loomist ja olemasolevate töökohtade säilitamist,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes on esitanud taotluse 2018. aastal ning kes on kahe aasta jooksul peale toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.  Sellega antakse võimalus viia projekt ellu kahe aasta asemel kolme aasta jooksul.

Samuti leevendatakse toetuse saajal olevat kohustust säilitada töötajate arvu vähemalt kolm aastat pärast seda, kui PRIA on viimase toetuseosa välja maksnud. Eriolukorra tõttu oli toetuse saajatel töökohtade säilitamise nõude täitmine raskendatud ning seetõttu vähendati töökohtade säilitamise kohustuse kestust kuni 2020. aasta 12. märtsini.

Seni kehtinud reeglite kohaselt oli toetuse saajal hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui PRIA oli viimase toetuseosa välja maksnud, kohustus luua taotluses esitatud arvul uusi täistööajaga töökohti, sõlmida töölepingud ja tagada, et loodud töökohad säiliksid ettenähtud aja. Määruse muudatusega ei kohustata edaspidi ettevõtjaid, kes esitasid taotluse enne 2020. aastat,  eriolukorras ja ka sellest väljumise perioodil täitma uute töökohtade loomise ja säilitamise nõuet.

Eriolukorra mõjul võib ettevõtetel pärast investeeringuga seotud arvete tasumist ja enne toetuse väljamaksmist PRIA poolt tekkida raskusi riiklike maksude tasumisega. Selleks, et investeeringud saaks ellu viidud ja ettevõtted saaks investeeringute abil tulu teenida, ei kohaldata ajutiselt perioodil 12. märtsist kuni 31. detsembrini 2020. aastal toetuse saajatele toetuse väljamaksmisel riikliku maksuvõla puudumise nõuet.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2020

Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas välja konkursi Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori ametikohale. Kandideerida saab 6. juulini.

Loodava asutuse peadirektori peamine ülesanne on ühendada Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet hästi toimivaks ja kvaliteetseid teenuseid pakkuvaks asutuseks. Samuti oodatakse uue asutuse juhilt ameti kujundamist tulevikku vaatavaks ja tunnustatud kompetentsikeskuseks.

Sobival kandidaadil on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt 5-aastane juhtimiskogemus, kõrgel tasemel inglise keele oskus ning kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.

Ametikohale asumise aeg on 1. jaanuaril 2021. aastal ning peadirektori teenistustähtaeg on 5 aastat.

Töökuulutuse leiab Riigikantselei veebilehelt.

Maaeluministeeriumi eestvedamisel loodav Põllumajandus- ja Toiduamet on valitsusasutus, mis moodustatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisel. Uue ameti loomise aluseks olev seaduseelnõu läbis 10. juunil Riigikogus kolmanda lugemise ning võeti seadusena vastu.

 

Eesti Erametsaliit
10.juuni 2020

Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest

Eilsel erametsaomanike kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga anti Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistus. Märgisega tunnustatakse maaomanikke kui keskkonna hoidjaid ja säästva maakasutuse edendajaid. 

Wildlife Estates (WE) võrgustik on asutatud 2004. aastal Euroopa Maaomanike organisatsiooni (ELO) initsiatiivil, ELO liige on ka Eesti Erametsaliit. Võrgustiku eesmärgiks on propageerida säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. Keskkonnamärgise saajad on heaks näiteks sellest, kuidas looduskaitset saab ja tuleb teha ka väljaspool kaitsealasid. Teisipäeval anti keskkonnamärgis üle Eesti maamajandusettevõttele Metsatervenduse OÜ.

Wildlife Estates võrgustiku Eesti delegaadi Ants Varblase sõnul hinnatakse iga keskkonnamärgise taotleja juures tema tegevust oma maa säästval kasutamisel ja keskkonnaga arvestamisel. „Taotlemise protsessis saime põhjaliku ülevaate Metsatervenduse OÜ tegevusest nii metsa- ja põldude majandamisel kui ka elurikkuse hoidmisel ja edendamisel. Nad on hea näide maaomanikust, kes arvestab maakasutuses ökoloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ning väärtustab majandamisotsuste tegemisel nii teadustulemusi kui talupojatarkust,“ rääkis Varblane.

Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees Ants Erik selgitas, miks otsustati üle-euroopalist keskkonnamärgist taotleda: „Oleme oma ettevõttes väga palju panustanud tegevuse korraldamisse nii, et kogu maakasutus oleks looduse toimimismehhanismidega kooskõlas ning pakuks samal ajal ka majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid,“ rääkis Erik, kelle sõnul on ettevõte oma maadel aktiivne majandaja ning kohalikele inimestele stabiilne tööpakkuja. Samas investeeritakse väga palju ka erinevatesse elurikkust edendavatesse tegevustesse. “Näiteks oleme nii oma maadele kui ka linnadesse-asulatesse paigaldanud tuhatkond pesakasti ja kakuliste jaoks ka pesaaluseid, oleme rajanud erinevaid keskkonnarajatisi ja koos sellega mitmekesistanud elupaikasid, ajastame oma maadel töid vastavalt looduse aastaringile ja palju muud,” rääkis ta.

Ants Eriku sõnul ei ole eramaadel võimalik looduskaitset ja -hoidu üles ehitada vaid keeldudele ja käskudele, jättes maaomanikud sisuliselt kaasamata. “Vaid maaomanik saab olla päriselt looduse hoidja ja kaitsja. Meie jaoks on Wildlife Estates märgis kinnituseks, et oleme oma tegevuses leidnud tasakaalupunkti aktiivselt majandamise ja kõigi teiste maakasutuse ja looduse hüvede hoidmise juures, et me mahume siia maale kõik koos tegutsema,“ selgitas Erik ja rõhutas, kui oluline on maaomaniku tahe ise looduse hoidmisesse panustada.

Wildlife Estates vabatahtlikku võrgustikku on tänaseks kaasatud üle 1,8 mln ha eramaid erinevates Euroopa riikides. Eestis on 4 Wildlife Estates märgise omanikku, kellele kuulub kokku umbes 16000 hektarit maad. Teisipäevasel kohtumisel andsid Metsatervenduse OÜ esindajale Ants Erikule tunnistuse üle Wildlife Estates Eesti delegaat Ants Varblane ja president Kersti Kaljulaid.

Lisainfo:
Ants Erik, Metsatervenduse OÜ juhatuse liige
ants@metsatervenduse.ee
tel 5091575