Autor: Gelis Pihelgas

Pressiteade
10.06.2020

10. juunil algas PRIAs põllumajanduskindlustustoetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada kuni 17. juunini. Toetusega hüvitatakse osaliselt füüsilise isiku, mikroettevõtja, väikeettevõtja ja keskmise suurusega põllumajandustootjale kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Katrin Märss, arengutoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialist: „Riskijuhtimine on põllumajandustootjate jaoks väga oluline, seda just ilmastikuolude ja loomataudi puhangute tõttu. Teadlikum riskide juhtimine, mille hulka kuulub ka saagi kindlustamine, on üks võimalus, kuidas riske maandada.“

Toetus on mõeldud põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla kõige levinumate riskidega, mis põllumajanduses esinevad. Toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid. Toetust antakse üksnes nende kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotluse avaldusele tuleb lisada kindlasti ka kindlustuspakkumus. Kindlustusleping ei või olla sõlmitud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval ja kindlustusperioodi pikkus võib olla kuni 12 kalendrikuud.

Toetuse määramine otsustatakse PRIAs hiljemalt 31. juulil 2020. a ja taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 24. juulil 2020. a.

e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel. Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
08.06.2020

Vältimaks metssigade taasnakatumist sigade Aafrika katku (SAK) tuleb hoida loomade asustustihedus 1 isend 1000ha jahimaa kohta.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian toob välja, et Eesti poolt rakendatud SAKi tõrje meetmete tulemusel kuulutas Eesti end kodusigade osas 2020. aastal vastavalt OIE reeglitele sigade Aafrika katku vabaks riigiks. „Arvestades tänast olukorda võib olla võimalik lähiajal taotleda Eestile Euroopa Komisjonilt SAK vaba maa staatust ka metssigade osas. Selle tagajärjel tühistataks kõik SAKist tingitud kehtivad piirangud sigade ja sealihaga kauplemisel. Seda aga juhul, kui suudame metssigade arvukust kontrollida. Siin on väga suur roll jahimeestel ning nende tegevusel metsas,“ rõhutas Kristian.

„Koostöös seakasvatajatega ja veterinaaridega on jahimehed täna ära teinud suure töö. Oluline on, et saavutatud olukorda säilitaksime ja hoiaksime ära katku järgmised lained. Selleks on tähtis hoida metssigade arvukus jätkuvalt madalal tasemel,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Maarja Kristiani sõnul on jahimeestega tehtud väga head koostööd ning selle tulemusel on metsigade populatsioon vähenenud pea kümnekordselt. „Sigade Aafrika katku tõrjet on metsades tehtud juba kuus aastat. Selle tulemuna leiame viirust metssigadel väga üksikutel juhtudel. Küll aga ei tohi valvsust kaotada ning jätkuvalt tuleb metssigade arvukust ohjata,“ selgitas Kristian.

Taust

Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis on möödas üle nelja aasta. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot. Viiruse allikaks on nakatunud metssead ning nende populatsiooni kontrolli all hoidmine aitab vältida taudi jõudmist seafarmidesse.

Tänu metssigade arvukuse kontrollimisele, ei ole SAK levik metssigade populatsioonis enam intensiivne ning haigus on väljasuremise faasis. Viimane SAK viiruspositiivne metssiga leiti 2019. aasta veebruaris, pärast seda on leitud ainult SAK antikeha positiivseid metssigu.

Jahimeeste abiga on metsadest välja toodud või maetud üle 2500 metssea. Nende tegevustega on edukalt piiratud SAK viiruse levikut metssigade populatsioonis ning sellega on kaitstud haiguse eest koduseafarme. Viimane SAK juhtum kodusigadel oli 2017. aasta septembris.

Eesti on saanud kodusigade SAK vaba maa staatuse Maailma Loomatervise organisatsiooni (OIE) poolt. Selle saavutamisel oli Eesti jahimeestel väga suur panus.

Maaeluministeerium
7.06.2020
PRESSITEADE 

7. juunil tähistatati ülemaailmset toiduohutuse päeva. Kampaania eesmärk on tõsta teadlikkust toiduohutusest ja kutsuda kõiki toiduahela osalisi koostööle. 

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsleri Hendrik Kuuse sõnul annab toiduohutuse päev hea võimaluse pöörata tähelepanu sellele, et toiduohutus on kõigi huvides ning seetõttu ka kõigi vastutus. „Toiduohutusel on otsene mõju inimese tervisele, mistõttu peavad kõik toiduahela osalised panustama, et tagata ohutu toit,“ ütles Kuusk.

Toiduohutuse tagamiseks saab anda oma panuse igaüks. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on koostanud 5 lihtsat soovitust, mida selleks järgida: hoia puhtust, eralda valmistatud toit toorest, küpseta põhjalikult, säilita toitu ohutul temperatuuril ning kasuta puhast vett ja värsket toitu. Täpsemad juhised saab kätte WHO kodulehelt.

Toiduohutuse päeva on ellu kutsunud ÜRO Peaassamblee ning kampaaniat korraldatakse teist aastat järjest.

Rohkem infot toiduohutuse päeva kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.06.2020

 Maaeluminister Arvo Aller avas 5.juunil Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) värskelt renoveeritud ja sisustatud laborihoone Jõgeva alevikus. Renoveeritud laborihoone on üks kingitus ETKI 100. sünnipäevaks.

 „Meid viivad edasi innovatsioon, teadus- ja arendustöö, milleks peavad olema sobivad tingimused. Maaeluministeeriumi kohustus on aidata luua sobivad tingimused oma haldusala ainsas teadusinstituudis. Mul on hea meel, et Jõgeva sordiaretajad said endale kaasaegse töökeskkonna. Loodetavasti peegeldub selle mõju uutes sortides ja Eesti taimekasvatajate suuremates saakides,“ ütles maaeluminister Arvo Aller uue hoone avamisel.

Rekonstrueeritud laborihoone, kus on töökohad taimekaitse, taimebiotehnoloogia ja geenipanga osakonna 20 töötajale, loob oluliselt paremad tingimused koekultuuride paljundamiseks ja pikaajaliseks säilitamiseks, molekulaarseteks analüüsideks ja taimede ettekasvatuseks kasvuhoones.

„Jõgeva laborisse kolimine toob taimebiotehnoloogid sordiaretajatele lähemale ja edendab seeläbi geneetiliste markerite kasutust sordiaretuses. Uued laboriseadmed võimaldavad oluliselt suurendada geneetiliste analüüside mahtu ning võtta kasutusele uusi taimebiotehnoloogia meetodeid,“ tõi välja taimebiotehnoloogia osakonna juhataja Kristiina Laanemets.

Labori juures on tänapäevane, aastaringselt kasutatav kasvuhoone, kus saab tegeleda erinevate taimehaiguste vaatlustega ning tänapäevase aretustegevusega. Seitsmes eraldatud boksis saab reguleerida valgus-, niiskus- ja temperatuuritingimusi. Geenipangas paranevad säilikute hoiutingimused.

Rekonstrueeritud laboris on duubeldatud võimalus tegeleda markeraretuse ja taimehaiguste analüüsidega. „Molekulaarbioloogia labori töötingimused paranevad oluliselt. Uued ruumid ja uus tehnika on meil võimaldanud palgata uusi noori teadlasi,“ tõi välja taimekaitse osakonna juhataja Pille Sooväli.

Koguinvesteering oli ligi 740 000 eurot, mis sisaldas hoone remonti ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kulusid. Labori rekonstrueerimist rahastas RKAS.

Lähitulevikus on ETKI-l plaanis ehitada kolm uut hoonet teadustöö tingimuste parandamiseks ja instituudi tegevuste koondamiseks Jõgevale. Nendeks on universaalhall, kuhu koondatakse katsetehnika hoidmine ja teadlaste poolse aretusmaterjalide kuivatus ja sorteerimine, ning külmlaod seemnete pikaajaliseks säilitamiseks. Teiseks aretuskeskus II – laboratooriumid ja tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Kolmandaks on kavandatud uus peahoone, kuhu tulevad tööruumid, rekonstrueeritakse tänaseks vananenud kasvuhooned ja luuakse kaasaegsed tingimused kartuli aretustegevuse jätkumiseks.

Rekonstrueeritud endine sordiresistentsuse laboratoorium ehitati 1960. aastal. 1977. aastaks ehitati juurde uus hoone ja remonditi kasvuhooned. Hoones on tegeletud taimehaiguste ja sordiaretuse käigus vajalike kvaliteedi- ja keemiliste analüüsidega.

Tänasel avamisel osalesid lisaks maaeluministrile ja kantslerile majas tööle asuvad ETKI inimesed, EKTI juhtkond, Jõgeva abivallavanem, Riigi Kinnisvara AS ja ehitaja Arens Ehitustööd esindajad ning endine ETKI direktor Mati Koppel. Laborihoone avamisel jälgitakse Vabariigi Valituse kehtestatud vabas õhus kogunemise nõudeid.

Fotod avamiselt leiad siit: https://cloud.agri.ee/s/rx6oiGzyNdm2959

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
05.06.2020

Kliimamuutuste mõjul sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis muudab meie metsad tuleohtlikumaks. Päästeamet palub suveperioodil olla inimestel looduses ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid. Metsavaldkonna ekspertide sõnul tuleb metsaomanikel pöörata tähelepanu sellele, et metsas oleks vähem kergestisüttivat meterjali. 

Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva. “Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks. “Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv. Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,”  rõhutab ta.

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab. “Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsistselgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.

“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.

Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.

Lisainfot metsade hooldamise kohta, saavad metsaomanikud kohalikelt metsaühitustelt.

Lisainformatsioon:

Andres Talijärv
Tegevjuht
Eesti Erametsaliit
andres.talijarv@erametsaliit.ee  
+372 503 6212

Päästeameti ohutusreeglid lõkke tegemisel:

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Lõkketegemise meelespea:

• Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
• Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
• Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
• Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
• Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.

Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.06.2020

Põllumajandusametil valmis uus maaparanduse kaardirakendus, kus on maaomanikele ja kõikidele huvilistele kättesaadav geograafilise infosüsteemi (GIS) maaparandussüsteemide andmete hetkeseis.

Kaardirakendusest on võimalik vaadata enda ja huvipakkuva kinnistu maaparandussüsteemide registri andmeid: kus paiknevad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, maaparandussüsteemide maa-alad (ehitiste kaupa), maaparandussüsteemide eesvoolud. Samuti on kaardirakendusest leitav maaparandusühistute tegevuspiirkondade paiknemine.

Teiste asutuste hallatavatest GIS andmetest on võimalik kasutada Maa-ameti erinevaid aluskaarte ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumassiivide ja põldude GIS-andmeid.

Kaardirakendus on vabalt ligipääsetav ja asub SIIN.

Lähem info:
Asko Põder
maaparanduse osakonna peaspetsialist
asko.poder@pma.agri.ee

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
Maaeluministeerium
03.06.2020

2019.aastal võeti taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks rohkem proove, kui eelneval aastal ning piirnormi ületusi tuvastati vähem. Nõuetele mittevastavusi tuvastati 384st proovist neljal juhul.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on nii sissetoodavast kui ka kohalikust toidust taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine vajalik, et kaitsta Eesti inimeste toidulaua ohutust. “Seekordsed tulemused näitavad jätkuvalt, et eestlaste toidulauale jõudev toit on valdavalt nõuetekohane ning toiduohutus tagatud,” sõnas Aller.

VTA toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kallipi sõnul uuritakse TKV jääkide sisaldust toidus igal aastal. „Sel aastal tuvastati nõuete eiramine kahe mahetoidust ja kahe tavatoidust võetud proovi analüüsitulemuste alusel. Kõikidel mittenõuetekohasuste tuvastamise juhtudel alustati koheselt menetlust asjaolude selgitamiseks,“ ütles Kallip.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel.

Taust

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite (TKV) kasutamine, mida tuleb teha kooskõlas nõuetega, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti VTA toiduohutuse kontrolli raames ja PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus. VTA võttis 2019. aastal toidust kokku üle 5500 proovi, uurides nii taimekaitsevahendite jääkide esinemist, erinevate haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid erinevate toiduliikide puhul.

TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.

Võrreldes 2018. aastaga võeti TKV jääkide uurimiseks 23% rohkem proove. 2018. aasta tulemustega on võimalik tutvuda siin.

PRESSITEADE
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Maaeluministeerium
02. juuni 2020

28. mail sõlmis Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) lepingu rahvusvahelise hanke „Maaettevõtlusfondi valitseja leidmine“ võitjaga, kelleks on MJP Investment OÜ.

Maaettevõtlusfondi eesmärk on kapitalile juurdepääsu parandamine bio- ja maamajandusettevõtetele. Fond aitab kaasata erakapitali maamajandusettevõtete investeerimisvõimaluste laiendamiseks. Loodav fond hakkab pakkuma kasvu- ja laienemiskapitali, aitab tugevdada ettevõtete finants- ja kapitalibaasi, võimaldab ellu viia uusi projekt ning laieneda uutele turgudele.

„Loodav fond pakub põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele täiendava rahastamisallika. Euroopa Liit on roheleppe raames võtnud suuna rohelisema majanduse suunas, mis loob ka meie ettevõtjatele häid võimalusi. Avaliku ja erasektori vahendite kaasamine annab võimaluse ettevõtetele oma tegevuse laiendamiseks ja uute ärivõimaluste kasutamiseks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

“MES panustab maaettevõtlusfondi 10 miljoni euroga, millele fondijuht kaasab lisaks vähemalt 20 miljonit eurot erainvestorite raha. Usume, et erainvestorid on loodavasse fondi investeerimisest huvitatud ning seeläbi saavad areneda nii toiduainetetööstuse- kui ka teised ettevõtted, samuti laieneb ka investorite ja ettevõtjate koostöö,“ lisas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

“Põllumajanduse ja maaelu sfääris tegutsevatel ettevõtjatel on palju häid mõtteid ja ideid, kuidas oma äri arendada, kuid sageli jääb asi katki kas tagatispositsioonide nõrkuse tõttu või saab takistuseks omakapitali vähesus. Loome fondi, et hõlbustada Eesti maaelu ettevõtetel juurdepääsu pikaajalisele omakapitali suurendamise võimalusele. Nii saame tugevdada sektori ettevõtete arengu- ja laienemisvõimalusi ning seda ka rahvusvahelisel turul. Lisaks soovime toetada sektori ettevõtteid äri- ja finantsnõustamise tasandilt,“ lausus MJP Investment OÜ juhatuse liige Jaan Paavel.

Fondi investeerimistegevuse planeeritav algus on 2021. aasta esimene poolaasta.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.06.2020

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis eelmisel aastal avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres kokku 598 toidu müüjat, kaheksal juhul peatati tegevus.

VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg toob välja, et kontroll turgudel, laatadel ja tänavatel toidu käitlemise üle oli eelmisel aastal üheks prioriteetseks teemaks. „Eesmärgiks oli avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve, et veenduda toidu müügi nõuetekohasuses. Erilist tähelepanu pöörati toidu jälgitavusele ning säilitamistingimustele,“ selgitas Ramjalg.

„Peamisteks probleemideks, mis kontrollide käigus tuvastati, olid puudulik toidu jälgitavus ja toidualase teabe esitamine, temperatuurinõuete rikkumine ning tervisekontrolli puudumine personalil. Käitlejad, kes müüvad oma toodangut avalikel üritustel, peavad sellisest tegevusest ametit teavitama, kuid järelevalve käigus selgus, et 25% kontrollitud käitlejatest polnud ametit oma tegevusest teavitanud,“ kirjeldas Ramjalg esinenud puuduseid.

Tulemustega ei saa kindlasti rahule jääda. „Kuna 376 käitlejale tehti järelevalve käigus kas märkus, ettekirjutus või peatati tegevus, siis näitab see selgelt, et esineb palju puuduseid. Juhul kui tuvastatakse raske rikkumine – tagatud pole nõutav temperatuur või pole tõendatud toodete päritolu, siis käitleja tegevus peatatakse, sest oluline on, et tarbijani jõuab vaid nõuetekohaselt valmistatud ning tõendatult ohutu ja tarbimisväärne toit,“ kinnitas Ramjalg.

Enim kontrolle tehti Harjumaal (194), sellele järgnes Jõgevamaa-Tartumaa (102) ja Virumaa (77). Kõige enam viidi 2019. aastal kontrolle läbi avalikel üritustel, kokku 421 käitlejale, mis on ligikaudu 70% kõigist avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres teostatud kontrollidest.

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab ka sellel aastal avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres kontrollide teostamist. Samadest põhimõtetest lähtuvalt kontrollitakse ka kauplejaid, kes pakuvad oma toodangut kaubanduskeskustes või poodides asuvatel ajutistel rendipindadel, nagu näiteks peaukse ees või müügipindade vahelistes koridorides. Juhul kui tuvastatakse tõsine rikkumine, siis on ametil õigus peatada toidu müüja tegevus ning rakendada sunniraha.

Avalike ürituste, tänavate ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve tulemustega saab tutvuda siin.

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
1. juuni 2020

Alates 1.juunist on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostööna hakatakse pakkuma töövahendust neile lühiajalistele välismaalastest töötajatele, kes on kaotanud töö, et viia paindlikumalt kokku tööjõu pakkumine ja hooajalise tööjõu vajadus. „Kriisis on töö kaotanud välismaalasi, kelle lühiajalise töötamise õigus veel kestab, kuid Eestist lahkumine on reisipiirangute tõttu keeruline. Soovime viia need potentsiaalsed töötajad kokku töökäte nappuses olevate tööandjatega põllumajanduses ja teistes sektorites. Sellega leevendame korraga nii hooajatöötajate vähesust kui tööpuudust lühiajaliste töötajate seas, mistõttu oleme muutnud paindlikumaks ka töötukassa töövahenduse teenuste tingimusi,“ selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Koroonaviiruse ja rahvusvaheliste liikumispiirangutega kaasnenud põllumajandussektori tööjõupuuduse leevendamiseks lubab välismaalaste seadus erandina lühiajalistel töötajatel, kelle töötamise periood on lõppenud, töötada juuli lõpuni põllumajandussektoris. Töö vahendamine lühiajalistele töötajatele aitab eelkõige leevendada põllumajanduse tööjõupuudust.

Tavaolukorras on lühiajalisest töötajast välismaalasel õigus tööotsijana registreerida ja saada töövahenduse teenust üksnes töötamise ajal, kui ta soovib töökohta vahetada. Erandina saavad tänasest end tööotsijana registreerida ja töövahenduse teenust kasutada ka töö kaotanud lühiajalised töötajad, kes viibisid Eestis 17. märtsi 2020. aasta seisuga või kellel on jätkuvalt kehtiv õigus siin lühiajaliselt töötada.

Töövahenduse teenuse saamiseks tuleb lühiajaliselt Eestis töötaval välismaalasel registreerida end tööotsijana, esitades selleks töötukassale avalduse kohapeal või telefoni teel. Kuna sihtrühmal ei ole üldjuhul võimalik ise eestikeelset töötukassa töövahendusportaali kasutada, vahendavad neile tööpakkumisi töötukassa nõustajad.

Töötukassa töövahendusteenus on nii tööotsijatele kui ka tööandjatele tasuta. Lisainfot saab töötukassa esindustest või infotelefonilt 15501.