Suviodra, rapsi ja rüpsi kasvatajad saavad taotleda erakorralist toetust

30. aprillist 7. maini saavad põllumajandustootjad PRIAle esitada loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamise erakorralise toetuse taotlusi. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.

Toetust saavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad suviodra-, rapsi- või rüpsikasvatusega. Toetust saavad taotleda need ettevõtjad, kes kasvatasid 2024. aastal suviotra, rapsi või rüpsi või neid kõiki kokku vähemalt 5 hektaril. Toetust antakse põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks.

30. aprilliks eeltäidab PRIA neile, kes 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal toetuse saamise tingimustele vastavad, elektroonilise taotluse. Taotleja leiab eeltäidetud taotluse e-PRIAst. Kuni 7. maini saab taotleja enda andmed üle kontrollida ja kui andmed vastavad tegelikkusele, siis taotluse kinnitada. Kui eeltäidetud vormil on ebatäpsusi, siis tuleb sellest PRIAt esimesel võimalusel kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil info@pria.ee. PRIA vaatab saabuvad teavitused üle ning vajadusel parandab eeltäidetud taotlust ning pärast seda saab taotleja selle kinnitada. Toetuse taotlus tuleb taotlejal e-PRIAs kinnitada hiljemalt 7. mail.

Tootjad, kes 2024. aastal pindalatoetusi ei taotlenud, peavad digitaalselt allkirjastatud toetustaotluse ise täitma ja PRIAle esitama ajavahemikus 21. aprill kuni 28. aprill. Toetuse taotlemiseks vajaliku taotlusvormi leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlusvorm tuleb hiljemalt 28. aprillil saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@pria.ee. Seejärel kannab PRIA andmed eeltäidetud taotlusele, mis tuleb e-PRIAs hiljemalt 7. mail kinnitada.

Erakorralise toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused teeb PRIA hiljemalt 30. juuniks 2025. Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2025.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

Täpsemalt saab toetuse tingimuste ja nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.


pria.ee

Põllumajandus- ja Toiduamet kutsub üles hukkunud metssigadest teatama

Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) diagnoosis esimesed kodusigade katkujuhtumid 2015. aastal. Aastatel 2018–2020 kodusigadel haigusjuhtumeid ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel ilmnes katk taas ühes Eesti seafarmis. Praeguseks on Hiiumaa ainus piirkond, kus katk pole veel tuvastatud. Viirus levib endiselt metsasigade hulgas – viimati tuvastati 7. aprillil nakatunud metssead Põlva jahipiirkonnas.

Katku leviku tõkestamiseks on oluline pidev seire. Üheks võtmeteguriks on info kogumine hukkunud metsasigade kohta. Seetõttu kutsub PTA kõiki, kes leiavad surnud metssea, sellest ametile teada andma.

Teavitada saab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehe kaudu:
https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk
või helistades vihjetelefonile: 605 4767.


agri.ee

Pindala- ja loomatoetuste infopäevad 2025

15. aprill – 22. aprill

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ  koostöös toimuvad enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemad:

  • Ülevaade toetustest
  • Toetusõiguslik maa
  • Tingimuslikkus
  • Otsetoetused
  • Maaelu arengukava toetused
  • PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Kokku toimub 10 infopäeva, millest 9 on kontaktsed ja 1 toimub veebis. Täpsema info ja registreerimise leiad järgnevast tabelist:

Maakond Toimumiskoht Kuupäev Kellaaeg Lektorid Link registreerimisele
Raplamaa Märjamaa Rahvamaja, Sauna tn 2, Märjamaa, Rapla maakond 15.04.2025 10.00 – 15.00 Lilia Kulli, Vaike Nõu Pindala-ja loomatoetuste infopaev Raplamaal 2025
Pärnumaa Nooruse Maja, Roheline 1b, Pärnu 15.04.2025 10.00 – 15.00 Olavy Sülla, Hillar Lilleste Pindala-ja loomatoetuste infopaev Pärnumaal 2025
Võrumaa Navi Seltsimaja, Navi Küla 15.04.2025 10.00 – 15.00 Ulvi Ajalik, Toomas Tõrra, Merry Aart Pindala-ja loomatoetuste infopaev Võrumaal 2025
Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Pajusti Klubi
Tartu mnt 11, Pajusti alevik, Lääne-Virumaa
16.04.2025 09.00 – 14.00 Heiki Unt, Kaie Ilves  Pindala-ja loomatoetuste infopaev Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal 2025
Hiiumaa Leigeri väljak 5, Kärdla 17.04.2025 11.30 – 16.30 Jekaterina Näälik, Lea Toompuu Pindala-ja loomatoetuste infopaev Hiiumaal 2025
Jõgevamaa Kamari Seltsimaja, Sakala tn 1, Kamari alevik, Põltsamaa vald 17.04.2025 10.00 – 15.00 Liia Lust, Helle Rohtla  Pindala-ja loomatoetuste infopaev Jõgevamaal 2025
Viljandimaa Tuhalaane Külamaja, Tuhalaane küla, Viljandi vald 17.04.2025 10.00 – 15.00 Olavy Sülla, Hillar Lilleste  Pindala-ja loomatoetuste infopaev Viljandimaal 2025
Saaremaa Kuressaare Ametikooli saal, Kohtu tn 22, Kuressaare 21.04.2025 10.00 – 15.00 Jekaterina Näälik, Lea Toompuu Pindala-ja loomatoetuste infopaev Saaremaal 2025
Tartumaa Waide Motell, Käo küla, Elva vald, Tartumaa 22.04.2025 10.00 – 15.00 Ulvi Ajalik, Toomas Tõrra, Merry Aart Pindala-ja loomatoetuste infopaev Tartumaal 2025
Üle Eesti Veebikeskkonnas Zoom 22.04.2025 09.00 – 14.00 Lilia Kulli, Vaike Nõu  Pindala-ja loomatoetuste infopaev veebis 2025

 

Täpsem info:

Merry Aart

Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ juhatuse liige

+372 5093 378

merryaart@gmail.com

 

Infopäev viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.

EU_kaasrahastus_logo


pikk.ee

Parim asendustalunik 2024 – Laivi Luur

2024 AASTA ASENDUSTALUNIK on LAIVI LUUR

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud Aasta Parima Asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ja väärtusliku asendustalunike meeskonna liikmena.
Taluliidu poolt korraldatav põllumajandustootjate asendusteenistus on hädavajalik teenus eriti loomakasvatusega tegelevatele peretaludele, võimaldab talupidajatel võtta aega puhkuseks ja olla eemal töölt haigestumise korral, teades, et nende talu ja loomad on usaldusväärsetes kätes. Tunnustame ja täname kõiki asendustalunikke, kes aitavad hoida meie põllumajandussektorit tugevana ja jätkusuutlikuna.
Laivi teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti ning mais täitub Taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.

PRIA infokiri märts 2025

PRIA märtsikuu infokirjast leiab:

 Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest

 Meeldetuletus: jälgige maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 alusel antud toetuste tegevuste elluviimise tähtaegu!

 Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini

 Ökoalade toetuse nõuded muutuvad

 PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele

 1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi

… ja palju muud

INFOKIRJA LUGEMA SIIT


pria.ee

Suu- ja sõrataud levib jõudsalt Kesk-Euroopas

Suu- ja sõrataud jõudis Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi. Nakatunud farmides on taudi tõttu hukatud või hukatakse ca 7000 looma. Riigid teevad kõik endast oleneva, et puhangud kontrolli alla saada. Bioturvalisuse nõuetele tuleb loomapidajatel pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on kohapealne olukord väga tõsine. „Suu- ja sõrataud on väga nakkav ja suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sh hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele,“ kirjeldas Kalda.

Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis. „Farm asub kümne kilomeetri tsoonis eelmiste taudikollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega,“ kirjeldas Kalda.

Ungari teavitas täna suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri  kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.

Seoses uute taudikolletega nii Ungaris kui ka Slovakkias on Euroopa Komisjon kokku kutsunud erakorralise Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Alalise Komitee istungi, kus arutatakse täiendavate kaitsemeetmete seadmist vältimaks taudi edasist levikut piirkonnas.

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.

Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda SIIT.

26.02.2025 Põllumajandus- ja toiduameti infopäeva materjalid

20.03.2025 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koolitus

04.04.2025 EPKK suu- ja sõrataudi infopäev veebis


pta.agri.ee

 

Mahetoitlustamise kogemuslugu Antsla Gümnaasiumi näitel

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aitab mahetoidu toetusega juba viiendat aastat kaasa koolieelsetes lasteasutustes lastele ja üldhariduskoolide õpilastele mahepõllumajandusliku tooraine pakkumisele. Lastele mahetoidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning suurendab teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt.

Kuidas on läinud mahetoidu pakkumine Antsla gümnaasiumis? Seda küsisime kooli direktori Katrin Martinfeldi, direktori majandusalase asetäitja Talvo Kondi ja kooli mahetootjast koostööpartneri Alo Abilise käest.


Küsimustele vastab direktor Katrin Martinfeld

Antsla Gümnaasiumi sööklale on väljastatud alates oktoobrist 2021. a Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ökomärgis „20–50% mahe“. Mis ajendas Antsla Gümnaasiumit mahetoitu pakkuma?

Viimase paarikümne aasta jooksul on Antsla Gümnaasiumi tavade hulka kuulunud kasvatada ise juurvilju koolitoidu tarbeks. Kui tuli Setomaa ja Rõuge valla üleskutse asuda mahetoidu pakkumisega tegelema, siis meie otsustasime kohe liituda. Vahetasime välja oma rendipõllu ja asusime kasvatama ise mahejuurvilja. Laste tervis on meie kooli väärtuste hulgas olnud alati kõrgel kohal ja see on üks võimalustest, kuidas rohkem panustada noorte inimeste tervisesse.

Kas ja kuidas on see mõjutanud kooli ja õpilasi?

Kindlasti on muutnud mahetoorainega tegelemine meie endi suhtumist teemasse. Suurenenud on teadlikkus ja võimaluste rohkus. Muutunud on eelkõige müüdid, et mahe on eelkõige taimetoit või maheotoidu hind on väga kõrge või veel kummastavamad arvamused. Õppekava uuenduses on lisandunud maheteemad igapäeva kooliellu koos meie oma kooli näidetega, kus on üsna praktiliselt võimalik tuua näiteid mahetooraine kasutamisest ja kasvatamisest.

Milline on olnud mahetoidu toetuse mõju koolile?

Mahetooraine toetus on suurepärane ja igati abiks tooraine ostul. Meie kooli eelis on kindlasti isekasvatatud tooraine, aga kasvanud hindade tingimustes on lisarahastus suureks abiks.

Millised on tulevikuvaated? Kas on plaan võtta kasutusse ökomärgis „50–80% mahe“, nüüd kui toetuse ühikumäär on kõrgem neile, kes kasutavad toidu valmistamiseks rohkem kui 50% mahetoorainet?

Oleme plaane teinud, aga esialgu ei julge väga hõisata. Kooli arengukavas oleme tõepoolest võtnud eesmärgiks jõuda järgmisele tasandile. Hindade tõus on sel aastal ettearvamatu. Teine pool asjast on tooraine kättesaadavus. Sortiment ei ole väga rikkalik ja möödunud aasta ikaldused ei ole meie piirkonna põllumeestele väga head saaki toonud. Hetkel on meil juba selle kevadeni mahetoorainega välja tulemiseks omad väljakutsed.

 

Vastab direktori asetäitja majandusalal Talvo Kont

Milline on olnud piirkondlik mahetooraine kättesaadavus, peamised varustajad?

Kartulit ostame kohaliku kartulikasvataja Alo Abilise (OÜ Leese mahe) käest, kes tooraine ise väga operatiivselt kohale toob ja kellega senine koostöö väga hästi sujunud on. Mustsõstramahla saame setomaa mahetootja Margus Timmo käest, õunamahla (kui on olnud hea õuna-aasta ja toodangut on piisavalt) Urvaste Urbani koguduse käest. Mahepiima pakub OÜ Metsavenna talu hulgimüüja AS A.M.F. Hulgi kaudu, kes kauba kolm korda nädalas Antslasse kohale toob.

Kuidas on koostöö tootjatega organiseeritud? Näiteks kas kasutate keldrit oma kasvatatu säilitamiseks või pakub hoiustamist tootja?

Antsla Gümnaasiumil on kasutada oma kelder, mis asub Antsla kesklinnas. Seal säilitame OÜ Leese mahe talu maadel ise kasvatatud kapsast, porgandit ja punapeeti. Kõrvitsa hoiustame kooli söökla laoruumis.

Kui suure osa moodustavad ise kasvatatud köögiviljad pakutava mahetoidu osakaalus?

Olenevalt kuust 7–8%.

Kui kauaks on omakasvatatud toorainet jätkunud?

Eelmisel õppeaastal jätkus ise kasvatatud toodangust kogu õppeaastaks porgandit, punapeeti, kõrvitsat ja aedtilli. Kapsast jätkus aprilli keskpaigani.

Kas mahetooraine 20% osakaalu saavutamine on valmistanud aegade jooksul või hooajati raskusi? Mis on olnud peamised tegurid?

Mahetooraine protsendi saavutamine erilisi raskusi tekitanud pole, keskmine mahetooraine osakaal oli 2024. aasta teisel poolaastal 38,7%. Eelmise aasta porgandisaak ei olnud ilmastiku tõttu ootuspärane ja jäi alla keskmise.

 

Vastab kooli mahetootjast koostööpartner Alo Abiline

Kust ja millal sündis idee anda koolile maad köögivilja kasvatamiseks?

Antsla Gümnaasiumi aiamaa minu mahetalu maadele rajamise idee tuli mõni aasta tagasi kooli poolt. Olin plaaniga kohe nõus. See on hea võimalus anda oma panus valdkonna populariseerimisesse ja kohalike laste kvaliteetsesse koolitoitu.

Kui suur on kooli kasutuses olev maapind ja kas see on aastate jooksul suurenenud, vähenenud?

Seni on kool kasutanud igal aastal sama palju maad – kaheksa vagu, mis on umbes sada meetrit pikad.

Mismoodi on kasutamiseks antud põlluga seotud tööd kooli ja tootja vahel jagatud, näiteks suvel? Kas tootja käib hooldamas või teevad seda kool, õpilased vabatahtlikult?

Minu ülesanne on olnud maa ettevalmistus ja põlluraamatu täitmine. Külv, kasvuaegne hooldamine ja koristus on teostatud kooli enda personali poolt. Selline koostöö kooliga ei nõua põllumehelt väga palju vaeva, seega soovitan neid võimalusi oma piirkonnas otsida ka teistel haridusasutustel.


maablogi.ee

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et mahedana tohib turustada vaid vastavat tunnustust omavaid tooteid. Tänavu mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad PTA-le tunnustamise taotlusi esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini.

PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul peab mahetoodete käitlemisega tegelev ettevõte olema Mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning tunnustamist tuleb taotleda enne tegevusega alustamist. “Mahedana võib oma tooteid turustada üksnes ettevõtja, kellel on olemas vastav tunnustus. Käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel on võimalus oma tegevus registreerida ja PTA-le tunnustuse saamiseks taotlus esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini,“ selgitab Laur.

Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalise-posti teel digitaalselt allkirjastatuna PTA piirkondliku esinduse ametnikule või siis esinduses kohapeal. PTA piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad ameti  kodulehelt, aeg kohtumiseks tuleb eelnevalt kokku leppida.
“Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada ka tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan,“ ütleb Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke “Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.
PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.

Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.
“Selleks, et ettevõtjal oleks lihtsam õigusaktidest aru saada, on PTA koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga koostanud nõudeid selgitava juhendmaterjali, mille leiab siit,“ lisab Laur.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu kohta leiab täpsemat infot PTA veebilehelt.


pta.agri.ee

10.–17. märtsil erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks

Toetust antakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, kus majandusliku kahju mõju on olnud kõige suurem:

  • puuvilja- ja marjakasvatus;
  • õunakasvatus;
  • avamaaköögiviljakasvatus;
  • kartulikasvatus;
  • rapsi- ja rüpsikasvatus.

Toetus on mõeldud leevendamaks ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahju, mis tabasid Eesti piirkondi 2023. aasta lõpul ja 2024. aastal ning mõjutasid negatiivselt taimekasvatust ja seeläbi põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Taotleja osas ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja taotlejal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 3 300 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Liidu eelarvest.

Taotlusi saab esitada 10. – 17. märtsini 2025. aastal.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

PRIA eeltäidab 10. märtsiks taotleja 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal elektroonse taotluse, mille taotleja leiab e-PRIAst. Taotleja peab enda andmed üle kontrollima ning esitama taotluse hiljemalt 17. märtsiks. Eeltäidetud andmete parandamise ja muutmise vajadusest tuleb PRIAt teavitada kirjalikult e-posti aadressil info@pria.ee enne 17. märtsi, et taotleja jõuaks esitada toetustaotluse vastuvõtuperioodi jooksul.

Taotleja, kes ei taotlenud 2024. aastal pindalatoetusi ja kelle eest ei ole PRIA seetõttu taotlust eeltäitnud, peab esitama PRIAle hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil info@pria.ee, mille soovituslik vorm kohustuslike andmeväljadega on leitav lehe allosas Vormide alt.

Tingimused

Erakorralise toetusega toetatakse:

  1. kevadise öökülma tõttu majanduslikku kahju saanud põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2024. aastal:
  • puuvilju või marju või mõlemaid kokku vähemalt 0,5 hektaril:
  • õunu kokku vähemalt 0,5 hektaril:
  1. ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju saanud põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2024. aastal:
  • maasikaid vähemalt 0,5 hektaril;
  • kartulit vähemalt 0,5 hektaril;
  • avamaaköögivilju vähemalt 0,5 hektaril;
  • rapsi või rüpsi või mõlemaid kokku vähemalt 340 hektaril.
  1. 2024. aasta talvekahjustuste tõttu majanduslikku kahju saanud põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2023. ja 2024. aastal samal kasvupinnal vaarikaid vähemalt 0,5 hektaril.
  2. põllumajandustootjaid, kes kasvatasid 2024. aastal avamaaköögivilju kokku vähemalt 1 hektaril või kartulit kokku vähemalt 1 hektaril ja kellel saak liigsademete tõttu osaliselt või täielikult hävis.

Toetatavad avamaaköögiviljad on aedhernes, aeduba, sibul, kaalikas, kurk, küüslauk, leht-, roos-, spargel-, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, kõrvits, jääsalat, valge ja punane peakapsas, pastinaak, porgand, porrulauk, rabarber, redis, söögipeet.

Toetatavad puuviljad ja marjad on kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), ploomipuu, kirsipuu, murelipuu ja pirnipuu, must, punane ja valge sõstar.

Tõendamiskohustus on järgnev:

Tabel

Tõendavateks dokumentideks sobivad näiteks fotod, kohaliku seire- või ilmajaama andmed, koristatud saagi- või saagikuselanguse andmed jne.

Ainult tõendavate dokumentide esitamisest toetuse saamiseks ei piisa – esitada tuleb ka toetuse taotlus.

Toetuse määrad

Toetuse ühikumäärad on järgmised:

  • puuvilja- ja marjakasvatuse puhul 600 eurot hektari kohta;
  • õunakasvatuse puhul 600 eurot hektari kohta;
  • maasikakasvatuse puhul 350 eurot hektari kohta;
  • vaarikakasvatuse puhul 4000 eurot hektari kohta;
  • avamaaköögiviljakasvatuse puhul 300 eurot hektari kohta;
  • kartulikasvatuse puhul 150 eurot hektari kohta.

Toetuse ühikumäärad liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise korral on järgmised:

  • avamaaköögivilja puhul 5000 eurot hektari kohta;
  • kartuli puhul 4500 eurot hektari kohta.

Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA määrusega sätestatud toetuse ühikumäärasid (va liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise eest ettenähtud ühikumäärasid) ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Rapsi- ja rüpsikasvatuseks antakse toetust juhul, kui teiste põllumajanduskultuuride kohta esitatud taotluste rahuldamise järel jääb eelarvevahendeid üle. Sellisel juhul otsustab toetuse ühikumäära hektari kohta PRIA, arvestades ülejäänud eelarvevahendite suurust ning rapsi ja rüpsi nõuetekohaste hektarite arvu.

Toetuse määramine

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. aprilliks 2025. aastal.


pria.ee

Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime?

Veebruaris tutvustatud Euroopa Komisjoni uus põllumajanduse ja toidutootmise visioon annab lootust, et arvestatakse nii praeguste kui ka tulevaste põllumajandus- ja toidutootjate vajadustega.

Arutelud teemadel, millised saavad olema konkreetsed sammud sinna jõudmiseks ja kuidas jaotuvad selleks vahendid, seisavad veel ees. Sektori sisend aruteludeks on ääretult vajalik. Visioonist kumab läbi, et väiketootjate roll peab kasvama ja tegevusi selle soodustamiseks tuleb soosida.  Kuidas aga hoolitseda selle eest, et väiketootmine Eestis säiliks ja aitaks seatud eesmärkide poole püüelda?

Väiketalunikud rohepöörde eestvedajaks

Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime ja aidata selle juures kaasa kestlike toidusüsteemide arengule? Keskkonnahoid on aina suureneva osakaaluga ja põllumajanduses toimub igapäevane koostöö looduskeskkonnaga. Muutused elukeskkonnas, kus tooni andmas põllumajandusmaastik, on silmaga näha. Seetõttu ei ole imekspandav, et Euroopa Liidu visioonidokumendis nähakse just väiketalunikke rohepöörde eestvedajatena, kes mitmekesistavad seda pilti.

Loomulikult saab palju ära teha efektiivsuse tõstmisega tootmisprotsessides ja seeläbi vähendada sektori jalajälge. Kõige suuremat kokkuhoidu saab saavutada kulutamata ressursside arvelt (kütus, väetised, tööaeg), kasutades efektiivsemaid ning suuremaid masinaid ja seadmeid. Kuid seeläbi eemaldutakse tihtilugu looduslähedasest tootmisest ja tehtud investeeringud on suuremahulised, mistõttu protsesside ümberkujundamine võib kujuneda kalliks ja aeganõudvaks.

Väiketalude suurim eelis on paindlikkus muutustele reageerimisel. Oluline on säilitada ja laiendada väikeettevõtjate ringi ja luua võimalusi, kuidas efektiivselt muutusi ellu viia, et kohaneda pidevalt arenevate turgudega ja ootustega põllumajandussektorile.

Eilsed probleemid segavad homsele keskenduda

Aktiivse kogukonnaeluga paistavad silma paigad, kus tegutsevad tugevad ettevõtjad. Põllumajandussektor on praegu olukorras, kus eelnevate aastate ilmastiku ja turgudel toimuva tõttu on liigagi paljude ettevõtjate rõhuasetus eelnevate aastate kahjumite katmisel. Keerulisemasse seisu on jäänud väiketalunikud, kelle jaoks väiksus tähendab seda, et eriliselt on raskendatud reservide kogumine, mis aitaksid hakkama saada viimastel aastatel sektorit tabanud katsumustega.

Olukorra leevendamiseks on püütud võimalusi leida nii finantsinstrumentide kui ka toetusmeetmete kaudu. Kuid sektori elujõulisus on jätkuvalt löögi all, sest raskustes ettevõtjate ressurss kulub eilsete probleemide lahendamisele, mitte tulevikuvõimaluste avardamisele. Meeldiv on tõdeda, et tähtsustatakse väiketalunike rolli tuleviku toidusüsteemide arendamises: soovitakse suunata rohkem tähelepanu bürokraatia vähendamisele ja rätsepalahendustele, tahetakse parandada tootjate positsiooni tarneahelates ja toetada püüdlusi keskkonnasõbraliku tootmise poole. Aga siiski jääb küsimus, kas sektoris on ka pärast 2028. aastat piisavalt selliseid ettevõtjaid, kellega need sammud ellu viia?

Käibemaksulangetus toetaks ka toidutootjaid

Esmatasandi tootja on alati olnud turgude meelevallas, kus toodangu hinna määravad eelkõige temast mitte sõltuvad asjaolud.

Tervitatav on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatus uurida põhjalikumalt toidukaupade käibemaksu langetamise mõju ja jätkata toetusmeedet haridusasutustes mahepõllumajandusliku toidu pakkumiseks. Algatatud on ka eelnõu toitlustusettevõtetes pakutavate lihasaaduste päritolu märgistamiseks.

Kõik need sammud aitavad kohalikku tarbijat toidule rohkem mõtlema panna, kuid lõplik otsus tehakse leti ääres. Kuniks toidukaubad võtavad aina suurema osa pere eelarvest, siis taandub ostuotsus aina kindlamalt pelgalt odavama kasuks ja mõtted kodumaise toidu eelistamisest jäävad teisejärguliseks.

Põllumehed näevad toidukaupade käibemaksumäära langetamist olulise meetmena varustuskindluse tagamisel ja kohaliku toidu kättesaadavuse parandamisel. Lisaks aitaks erisus saada sisendkäibemaksu mahaarvamisel tagasi suurema summa, mille arvelt vabaneks tootjatele rohkem vahendeid tootmise arendamiseks ja investeeringuteks, misläbi saaks talunike positsiooni tarneahelas parandada.

Need sammud ühtivad ka visiooniga tuleviku EL-i põllumajanduspoliitikast, milles nähakse ette samme põllumajandustootjate sissetulekute suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks.

Milliseks on kujunemas põllumajandus- ja toidutootmises toimuv pärast 2028. aastat, seda näitab aeg. Suund, kuhu liikuma hakata, on välja hõigatud, kuid vaid konkreetsed sammud viivad sektori sinna kohale. Raskusi, mida ületada, on juba praegu küllaga nii sektoris laiemalt kui ka igal ettevõtjal endal. Kuidas toetada nende katsumustega hakkamasaamist erinevate meetmete ja tegevuste abil? See ei ole mitte ainult tulevikuarutelude koht, vaid nõuab pidevat tähelepanu, et sellel teekonnal kedagi maha ei jäetaks. Mitmekesine põllumajandussektor saab olema see, mis on võimeline reageerima vajalikele muudatustele laiemalt.


Ilmunud Põllumehe Teataja märtsikuu diginumbris