PRIA märtsikuu infokirjast leiab:
Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest
Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini
Ökoalade toetuse nõuded muutuvad
PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele
1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi
… ja palju muud
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on kohapealne olukord väga tõsine. „Suu- ja sõrataud on väga nakkav ja suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sh hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele,“ kirjeldas Kalda.
Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis. „Farm asub kümne kilomeetri tsoonis eelmiste taudikollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega,“ kirjeldas Kalda.
Ungari teavitas täna suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.
Seoses uute taudikolletega nii Ungaris kui ka Slovakkias on Euroopa Komisjon kokku kutsunud erakorralise Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Alalise Komitee istungi, kus arutatakse täiendavate kaitsemeetmete seadmist vältimaks taudi edasist levikut piirkonnas.
Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.
Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda SIIT.
26.02.2025 Põllumajandus- ja toiduameti infopäeva materjalid
20.03.2025 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koolitus
04.04.2025 EPKK suu- ja sõrataudi infopäev veebis
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aitab mahetoidu toetusega juba viiendat aastat kaasa koolieelsetes lasteasutustes lastele ja üldhariduskoolide õpilastele mahepõllumajandusliku tooraine pakkumisele. Lastele mahetoidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning suurendab teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt.
Kuidas on läinud mahetoidu pakkumine Antsla gümnaasiumis? Seda küsisime kooli direktori Katrin Martinfeldi, direktori majandusalase asetäitja Talvo Kondi ja kooli mahetootjast koostööpartneri Alo Abilise käest.
Küsimustele vastab direktor Katrin Martinfeld
Viimase paarikümne aasta jooksul on Antsla Gümnaasiumi tavade hulka kuulunud kasvatada ise juurvilju koolitoidu tarbeks. Kui tuli Setomaa ja Rõuge valla üleskutse asuda mahetoidu pakkumisega tegelema, siis meie otsustasime kohe liituda. Vahetasime välja oma rendipõllu ja asusime kasvatama ise mahejuurvilja. Laste tervis on meie kooli väärtuste hulgas olnud alati kõrgel kohal ja see on üks võimalustest, kuidas rohkem panustada noorte inimeste tervisesse.
Kindlasti on muutnud mahetoorainega tegelemine meie endi suhtumist teemasse. Suurenenud on teadlikkus ja võimaluste rohkus. Muutunud on eelkõige müüdid, et mahe on eelkõige taimetoit või maheotoidu hind on väga kõrge või veel kummastavamad arvamused. Õppekava uuenduses on lisandunud maheteemad igapäeva kooliellu koos meie oma kooli näidetega, kus on üsna praktiliselt võimalik tuua näiteid mahetooraine kasutamisest ja kasvatamisest.
Mahetooraine toetus on suurepärane ja igati abiks tooraine ostul. Meie kooli eelis on kindlasti isekasvatatud tooraine, aga kasvanud hindade tingimustes on lisarahastus suureks abiks.
Oleme plaane teinud, aga esialgu ei julge väga hõisata. Kooli arengukavas oleme tõepoolest võtnud eesmärgiks jõuda järgmisele tasandile. Hindade tõus on sel aastal ettearvamatu. Teine pool asjast on tooraine kättesaadavus. Sortiment ei ole väga rikkalik ja möödunud aasta ikaldused ei ole meie piirkonna põllumeestele väga head saaki toonud. Hetkel on meil juba selle kevadeni mahetoorainega välja tulemiseks omad väljakutsed.
Vastab direktori asetäitja majandusalal Talvo Kont
Kartulit ostame kohaliku kartulikasvataja Alo Abilise (OÜ Leese mahe) käest, kes tooraine ise väga operatiivselt kohale toob ja kellega senine koostöö väga hästi sujunud on. Mustsõstramahla saame setomaa mahetootja Margus Timmo käest, õunamahla (kui on olnud hea õuna-aasta ja toodangut on piisavalt) Urvaste Urbani koguduse käest. Mahepiima pakub OÜ Metsavenna talu hulgimüüja AS A.M.F. Hulgi kaudu, kes kauba kolm korda nädalas Antslasse kohale toob.
Antsla Gümnaasiumil on kasutada oma kelder, mis asub Antsla kesklinnas. Seal säilitame OÜ Leese mahe talu maadel ise kasvatatud kapsast, porgandit ja punapeeti. Kõrvitsa hoiustame kooli söökla laoruumis.
Olenevalt kuust 7–8%.
Eelmisel õppeaastal jätkus ise kasvatatud toodangust kogu õppeaastaks porgandit, punapeeti, kõrvitsat ja aedtilli. Kapsast jätkus aprilli keskpaigani.
Mahetooraine protsendi saavutamine erilisi raskusi tekitanud pole, keskmine mahetooraine osakaal oli 2024. aasta teisel poolaastal 38,7%. Eelmise aasta porgandisaak ei olnud ilmastiku tõttu ootuspärane ja jäi alla keskmise.
Vastab kooli mahetootjast koostööpartner Alo Abiline
Antsla Gümnaasiumi aiamaa minu mahetalu maadele rajamise idee tuli mõni aasta tagasi kooli poolt. Olin plaaniga kohe nõus. See on hea võimalus anda oma panus valdkonna populariseerimisesse ja kohalike laste kvaliteetsesse koolitoitu.
Seni on kool kasutanud igal aastal sama palju maad – kaheksa vagu, mis on umbes sada meetrit pikad.
Minu ülesanne on olnud maa ettevalmistus ja põlluraamatu täitmine. Külv, kasvuaegne hooldamine ja koristus on teostatud kooli enda personali poolt. Selline koostöö kooliga ei nõua põllumehelt väga palju vaeva, seega soovitan neid võimalusi oma piirkonnas otsida ka teistel haridusasutustel.
PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul peab mahetoodete käitlemisega tegelev ettevõte olema Mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning tunnustamist tuleb taotleda enne tegevusega alustamist. “Mahedana võib oma tooteid turustada üksnes ettevõtja, kellel on olemas vastav tunnustus. Käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel on võimalus oma tegevus registreerida ja PTA-le tunnustuse saamiseks taotlus esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini,“ selgitab Laur.
Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna PTA piirkondliku esinduse ametnikule või siis esinduses kohapeal. PTA piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad ameti kodulehelt, aeg kohtumiseks tuleb eelnevalt kokku leppida.
“Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada ka tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan,“ ütleb Laur.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke “Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.
PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.
Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.
“Selleks, et ettevõtjal oleks lihtsam õigusaktidest aru saada, on PTA koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga koostanud nõudeid selgitava juhendmaterjali, mille leiab siit,“ lisab Laur.
Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu kohta leiab täpsemat infot PTA veebilehelt.
Toetus on mõeldud leevendamaks ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahju, mis tabasid Eesti piirkondi 2023. aasta lõpul ja 2024. aastal ning mõjutasid negatiivselt taimekasvatust ja seeläbi põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet.
Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Taotleja osas ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja taotlejal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
Käesoleva taotlusvooru eelarve on 3 300 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Liidu eelarvest.
Taotlusi saab esitada 10. – 17. märtsini 2025. aastal.
Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
PRIA eeltäidab 10. märtsiks taotleja 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal elektroonse taotluse, mille taotleja leiab e-PRIAst. Taotleja peab enda andmed üle kontrollima ning esitama taotluse hiljemalt 17. märtsiks. Eeltäidetud andmete parandamise ja muutmise vajadusest tuleb PRIAt teavitada kirjalikult e-posti aadressil info@pria.ee enne 17. märtsi, et taotleja jõuaks esitada toetustaotluse vastuvõtuperioodi jooksul.
Taotleja, kes ei taotlenud 2024. aastal pindalatoetusi ja kelle eest ei ole PRIA seetõttu taotlust eeltäitnud, peab esitama PRIAle hiljemalt 17. märtsiks 2025. aastal digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil info@pria.ee, mille soovituslik vorm kohustuslike andmeväljadega on leitav lehe allosas Vormide alt.
Erakorralise toetusega toetatakse:
Toetatavad avamaaköögiviljad on aedhernes, aeduba, sibul, kaalikas, kurk, küüslauk, leht-, roos-, spargel-, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, kõrvits, jääsalat, valge ja punane peakapsas, pastinaak, porgand, porrulauk, rabarber, redis, söögipeet.
Toetatavad puuviljad ja marjad on kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), ploomipuu, kirsipuu, murelipuu ja pirnipuu, must, punane ja valge sõstar.
Tõendamiskohustus on järgnev:
Tõendavateks dokumentideks sobivad näiteks fotod, kohaliku seire- või ilmajaama andmed, koristatud saagi- või saagikuselanguse andmed jne.
Ainult tõendavate dokumentide esitamisest toetuse saamiseks ei piisa – esitada tuleb ka toetuse taotlus.
Toetuse ühikumäärad on järgmised:
Toetuse ühikumäärad liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise korral on järgmised:
Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA määrusega sätestatud toetuse ühikumäärasid (va liigsademete tõttu saagi täieliku hävimise eest ettenähtud ühikumäärasid) ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
Rapsi- ja rüpsikasvatuseks antakse toetust juhul, kui teiste põllumajanduskultuuride kohta esitatud taotluste rahuldamise järel jääb eelarvevahendeid üle. Sellisel juhul otsustab toetuse ühikumäära hektari kohta PRIA, arvestades ülejäänud eelarvevahendite suurust ning rapsi ja rüpsi nõuetekohaste hektarite arvu.
PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. aprilliks 2025. aastal.
Arutelud teemadel, millised saavad olema konkreetsed sammud sinna jõudmiseks ja kuidas jaotuvad selleks vahendid, seisavad veel ees. Sektori sisend aruteludeks on ääretult vajalik. Visioonist kumab läbi, et väiketootjate roll peab kasvama ja tegevusi selle soodustamiseks tuleb soosida. Kuidas aga hoolitseda selle eest, et väiketootmine Eestis säiliks ja aitaks seatud eesmärkide poole püüelda?
Väiketalunikud rohepöörde eestvedajaks
Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime ja aidata selle juures kaasa kestlike toidusüsteemide arengule? Keskkonnahoid on aina suureneva osakaaluga ja põllumajanduses toimub igapäevane koostöö looduskeskkonnaga. Muutused elukeskkonnas, kus tooni andmas põllumajandusmaastik, on silmaga näha. Seetõttu ei ole imekspandav, et Euroopa Liidu visioonidokumendis nähakse just väiketalunikke rohepöörde eestvedajatena, kes mitmekesistavad seda pilti.
Loomulikult saab palju ära teha efektiivsuse tõstmisega tootmisprotsessides ja seeläbi vähendada sektori jalajälge. Kõige suuremat kokkuhoidu saab saavutada kulutamata ressursside arvelt (kütus, väetised, tööaeg), kasutades efektiivsemaid ning suuremaid masinaid ja seadmeid. Kuid seeläbi eemaldutakse tihtilugu looduslähedasest tootmisest ja tehtud investeeringud on suuremahulised, mistõttu protsesside ümberkujundamine võib kujuneda kalliks ja aeganõudvaks.
Väiketalude suurim eelis on paindlikkus muutustele reageerimisel. Oluline on säilitada ja laiendada väikeettevõtjate ringi ja luua võimalusi, kuidas efektiivselt muutusi ellu viia, et kohaneda pidevalt arenevate turgudega ja ootustega põllumajandussektorile.
Eilsed probleemid segavad homsele keskenduda
Aktiivse kogukonnaeluga paistavad silma paigad, kus tegutsevad tugevad ettevõtjad. Põllumajandussektor on praegu olukorras, kus eelnevate aastate ilmastiku ja turgudel toimuva tõttu on liigagi paljude ettevõtjate rõhuasetus eelnevate aastate kahjumite katmisel. Keerulisemasse seisu on jäänud väiketalunikud, kelle jaoks väiksus tähendab seda, et eriliselt on raskendatud reservide kogumine, mis aitaksid hakkama saada viimastel aastatel sektorit tabanud katsumustega.
Olukorra leevendamiseks on püütud võimalusi leida nii finantsinstrumentide kui ka toetusmeetmete kaudu. Kuid sektori elujõulisus on jätkuvalt löögi all, sest raskustes ettevõtjate ressurss kulub eilsete probleemide lahendamisele, mitte tulevikuvõimaluste avardamisele. Meeldiv on tõdeda, et tähtsustatakse väiketalunike rolli tuleviku toidusüsteemide arendamises: soovitakse suunata rohkem tähelepanu bürokraatia vähendamisele ja rätsepalahendustele, tahetakse parandada tootjate positsiooni tarneahelates ja toetada püüdlusi keskkonnasõbraliku tootmise poole. Aga siiski jääb küsimus, kas sektoris on ka pärast 2028. aastat piisavalt selliseid ettevõtjaid, kellega need sammud ellu viia?
Käibemaksulangetus toetaks ka toidutootjaid
Esmatasandi tootja on alati olnud turgude meelevallas, kus toodangu hinna määravad eelkõige temast mitte sõltuvad asjaolud.
Tervitatav on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatus uurida põhjalikumalt toidukaupade käibemaksu langetamise mõju ja jätkata toetusmeedet haridusasutustes mahepõllumajandusliku toidu pakkumiseks. Algatatud on ka eelnõu toitlustusettevõtetes pakutavate lihasaaduste päritolu märgistamiseks.
Kõik need sammud aitavad kohalikku tarbijat toidule rohkem mõtlema panna, kuid lõplik otsus tehakse leti ääres. Kuniks toidukaubad võtavad aina suurema osa pere eelarvest, siis taandub ostuotsus aina kindlamalt pelgalt odavama kasuks ja mõtted kodumaise toidu eelistamisest jäävad teisejärguliseks.
Põllumehed näevad toidukaupade käibemaksumäära langetamist olulise meetmena varustuskindluse tagamisel ja kohaliku toidu kättesaadavuse parandamisel. Lisaks aitaks erisus saada sisendkäibemaksu mahaarvamisel tagasi suurema summa, mille arvelt vabaneks tootjatele rohkem vahendeid tootmise arendamiseks ja investeeringuteks, misläbi saaks talunike positsiooni tarneahelas parandada.
Need sammud ühtivad ka visiooniga tuleviku EL-i põllumajanduspoliitikast, milles nähakse ette samme põllumajandustootjate sissetulekute suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks.
Milliseks on kujunemas põllumajandus- ja toidutootmises toimuv pärast 2028. aastat, seda näitab aeg. Suund, kuhu liikuma hakata, on välja hõigatud, kuid vaid konkreetsed sammud viivad sektori sinna kohale. Raskusi, mida ületada, on juba praegu küllaga nii sektoris laiemalt kui ka igal ettevõtjal endal. Kuidas toetada nende katsumustega hakkamasaamist erinevate meetmete ja tegevuste abil? See ei ole mitte ainult tulevikuarutelude koht, vaid nõuab pidevat tähelepanu, et sellel teekonnal kedagi maha ei jäetaks. Mitmekesine põllumajandussektor saab olema see, mis on võimeline reageerima vajalikele muudatustele laiemalt.
Ilmunud Põllumehe Teataja märtsikuu diginumbris
Taluliidust Karl Aru: Kuidas säilitada väiketalude konkurentsivõime?
Ene Kärner: on tõsine oht, et eraldi ÜPP eelarve kaotatakse
Millest räägivad lihaveisekasvatajate majandustulemused?
Elupõline põllumees Mart Timmi: maaelu mattub bürokraatiasse
Kaupmehed: toidu käibemaksulangust tunnevad ka tarbijad
Taastav põllumajandus – kas tulevikusuund või sund?
Erakorralise toetuse taotlemine lõpeb peagi
Korras kliendisuhted on PRIA prioriteet
Kvaliteetne seeme on hea saagi alus
Põllumehe Teataja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ametlik häälekandja. Ajakirja loomisesse on kaasatud ka keskühistu Eramets.
Põllumehe Teataja väljaandja on Meediapilt OÜ, toimetaja Heli Lehtsaar-Karma.
2. märtsil algab PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Esitada saab piimalehma kasvatamise (PTK), ammlehma kasvatamise (ATK) ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuste (UTK) taotlusi. Sel aastal on taotluste vastuvõtu periood lühem ehk taotlus tuleb e-PRIA kaudu esitada ajavahemikul 2.–21. märts.
Toetust makstakse nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Taotlejal tuleb loomi pidada vähemalt 2. märtsist kuni 1. septembrini. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registri loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust antakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning karjas olevate loomadega toimuvatest sündmustest peab põllumajandusloomade registrit teavitama ettenähtud aja jooksul.
PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuht Sigrid Rõõmussaare sõnul on taotlusperiood käesoleval aastal küll lühem, kuid oleme igakülgselt abiks, kui taotluse täitmisel tekib küsimusi. „Endiselt saab abi, helistades meie infotelefonil. Samuti on võimalik tulla PRIA maakondlikesse esindustesse. Alates märtsist saab esinduste külastamiseks lisaks esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale aega broneerida ka neljapäevaks. Seda ikka selleks, et kõik soovijad jõuaksid taotlused ära esitada. Küll aga palume PRIA esinduse külastamiseks kindlasti eelnevalt aeg broneerida kas PRIA kodulehe kaudu või helistades meie pindala- ja loomatoetuste infotelefonil,“ lisab Rõõmussaar.
Loomakasvatuse otsetoetuste taotleja peab lisaks loomadele kehtestatud nõuetele täitma ka tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse nõuete küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.
Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2025. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2025. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2026.
Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.
Kui taotluse soovib esitada taotleja esindaja, siis on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIAs või soovituslikul vormil, mis on leitav www.pria.ee -> Registrid -> Kliendiregister -> Esindusõigused ja volitused.
e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke esindusi. Selleks palume eelnevalt kindlasti broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või helistades telefonil 737 7679.
Põllumehe Teataja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu ametlik häälekandja. Ajakirja loomisesse on kaasatud ka keskühistu Eramets.
Põllumehe Teataja väljaandja on Meediapilt OÜ, toimetaja Heli Lehtsaar-Karma.
Saksamaal tuvastati suu- ja sõrataud. Haigus tuvastati 14 vesipühvlil Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas. Saksamaa on võtnud kasutusele kõik meetmed, et haiguse edasist levikut tõkestada.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt murettekitav. „Haiguskahtlus tekkis farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega,“ kirjeldas Veetamm.
Veetamm kutsub loomapidajaid ettevaatlikkusele ning soovitab vältida loomapidajatel reisimisel Saksamaale kokkupuudet loomadega. „Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi bioturvalisusmeetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole,“ rõhutas Veetamm. Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.
Kõik nakatunud farmis olnud loomad hukati ja kahjutustati, farmis teostatakse puhastus ja desinfektsioon. „Laboruuringutega on tehtud kindlaks, et kõik farmis olnud loomad olid nakatunud, neil olid tekkinud ka antikehad, mis tähendab, et viirus on jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles,“ selgitas Veetamm.
Saksamaa pädev amet kehtestas nakatunud piirkonnas esmalt 72 tunnise liikumiskeelu nakatunud piirkonnas loomade liikumisele, mida on pikendatud veel kuni 15. jaanuari südaööni. Berliinis toimuval Rahvusvahelisel Rohelisel Nädalal on keelatud sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud Berliini loomaaiad. Samuti on soovitatud tervel Saksamaal mitte eksponeerida loomanäitustel sõralisi loomi taudiohu tõttu. Nakatunud piirkonnas on samuti keelatud jahipidamise, uuritakse ka uluksõralisi. Samuti on kehtestatud 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon.
Veetamm selgitas, et tsoonides olevatele farmidele (kokku 145 farmi), kus peetakse veiseid, pühvleid, lambaid, kitsi, sigu või teisi sõralisi, on kehtestatud kitsendused, nendes farmides olevad loomad on kontrollitud ning on võetud proovid uurimaks võimalikku viiruse levikut. „Nakatunud farmist ühe kilomeetri raadiuses asuvates loomapidamiskohtades hukati ennetavalt kõik sõralised. Samuti hukati väljaspool piirangutsoone ühes kontaktfarmis olevad kitsed ja veised taudi levikuohu maandamiseks. Hetkel rohkem nakatunud farme tuvastatud pole. Epidemioloogiline uurimine kestab, et välja selgitada nakkuse farmi jõudmise põhjused,“ lisas Veetamm.
Euroopa Komisjon kehtestas täna täiendavad meetmed. Keelatud on suu ja sõrataudile vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste ( piim, liha ja tooted nendest, loomsed kõrvalsaadused, sõnnik jne.) väljavedu piirangutsoonist. Piiratud on ka inimeste ja transpordivahendite liikumine piirangutsoonides.
Suu- ja sõrataud tuvastati Saksamaal viimati 1989. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning laastas üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle 6 miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat ca 8 miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.
Taust:
Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.
Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.
Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba.
Haiguse levikuteed
Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..
Lisainfo
Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.
Haigusele iseloomulikud tunnused:
Veistel
• palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
• suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
• lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
• villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;
• pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;
Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.
