Autor: kerli

Avatud talude päev tähistab tänavu oma kümne aasta juubelit

Avatud talude päev peab tänavu oma kümne aasta juubelit. Üle 350 talu Eesti eri paigus ootavad külastajaid 20.-21.juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, turismitalusid, nautida kohalikke maitseid ja teha paljumuud põnevat.

„Võimalust tutvuda maaeluga on väga vaja selleks, et noored sooviksid õppida põllumajandusega seotud erialasid ning näeksid põllumajandusettevõtlust ja maal elamist perspektiivika valikuna. Avatud talude päev on suurepärane võimalus luua ja säilitada sidet maaeluga,“ ütles regionaalminister Piret Hartman.

Avatud talude päeva võtsid inimesed juba esimesel korral soojalt vastu, kuid ürituse populaarsus on aastatega tunduvalt kasvanud. Kui esimesel avatud talude päeval osales umbes 150 talu ja oli ligikaudu 45 000 külastust, siis möödunud aastal võttis osa 357 talu ning tehti 284 000 külastust. Tänavu on talude suurusjärk jäänud samaks ning loodame ka külastajatelt sama suurt huvi.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 20. juulil kell 12.00 Koolmeistri talus Mustmätta külas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Kohal on regionaalminister Piret Hartman ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, esinevad kohalikud rahvamuusikud kandlel, mandoliinil ja lõõtsal ning külalistel on võimalus tutvuda talu kauni iluaia, ponide ja hobustega.

Koolmeistri talu on oma kätega taastatud taluhoonete ja kauni iluaiaga majapidamine, kus kasvatatakse ponisid ja hobuseid. Möödunud aastal pälvis talu Eesti kauneima kodu tiitli.

„Otsustasin avatud talude avaüritust korraldada, et näidata, kuivõrd suure kire, hoolivuse ja tahtejõuga on minu toredad ämm ja äi selle talu ise taastanud. Nad olid linnainimesed, kes ei osanud kunagi uneski näha, et ühel päeval on neil kena talu suure iluaiaga. Usun, et inimesed võiksid sellest armastusest oma kodu vastu osa saada,“ rääkis talu pereliige ja avaürituse korraldaja Sigrid Välbe.

Kutsume avatud talusid avastama rongi ja rattaga. Kaardi taludega, kuhu pääseb hõlpsasti rongiga ligi, leiab Elroni kodulehel.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja päevakavad on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus, partnerina lööb kaasa Elron.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.07.2024

Taluliidu ja koja jahindusnõukogude esindajad kohtusid Põltsamaal

8. juulil 2024 toimus Põltsamaa Jahiseltsi majas traditsiooniline suvine ulukiseire ja jahinduse infokoosolek. Koosolekul osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja jahindusnõukogu esindajad.

Koosolekul tutvustas Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, vastvalminud ulukiseire aruannet. Koosolekul tutvustas JAHISE arendusi Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.

Tarvo Roose, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja, käsitles jahieeskirjade muudatusi ja nende mõju jahindusele. Kommunikatsioon jahindusnõukogude liikmete ja keskliidu/EPKK vahel: Kerli Ats, Taluliidust, juhtis arutelu, mis keskendus tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö olulisusele jahindusnõukogude ja keskliidu vahel.

Jahindusnõukogud ja esindajad

Aastast 2013 korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja Keskkonnaametist.

Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Täpsem info jahipiirkondade ja jahindusnõukogude koha leiab aadressilt https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad piirkondlikes jahindusnõukogudes on alljärgnevad:

Maakond	Esindaja ees- ja perekonnanimi	E-posti aadress
Harju maakond	Jaanus Ajaots	jaanus.ajaots@gmail.com
Rapla maakond	Margo Aedla	margoaedla@hot.ee
Pärnu maakond	Jaanus Põldmaa	pjaanus@hot.ee
Järva maakond	Toomas Lepind	koluvalma@hot.ee
Lääne maakond	Jaak Sünt	lauriantsu@lauriantsu.ee
Viljandi maakond	Elari Ilusk	mannatalu@gmail.com
Võru maakond	Rein Lepp	arabian@hot.ee
Jõgeva maakond	Aigar Jürjens	aigarj@hot.ee
Ida-Viru maakond	Veljo Juuse	veljuu@hot.ee
Hiiu maakond	Mait Värk	mait.vark@gmail.com
Saare maakond	Aivar Kallas	aivar.kallas@gmail.com

Jahindusnõukogudesse esitavad esindajad Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsioonid.

Lisainfo ja küsimused: Kerli Ats, kerli@taluliit.ee

Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2024” tiitlile

Rohkem kui kolmekümneaastase traditsiooniga konkurss „Parim talu” otsib tublimaid tegijaid. Sellel aastal tunnustab Taluliit parimaid talusid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Parima Talu konkurss toob esile peretalud, noortalunikud ja alternatiivtalud, tutvustades nende panust ja tähtsust Eesti põllumajanduses. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 4. augustini 2024.

“Põllumajandusettevõtete kiire kontsentreerumine ohustab traditsioonilist põllumajandus mudelit ning seeläbi ka meie maapiirkondade tulevikku. Seetõttu on tähtis toetada peretalusid, et säilitada meie põllumajanduse mitmekesisus ja elujõulisus. Eesti põllumajanduse tulevik sõltub meie võimest säilitada mitmekesisus ja peretalude elujõulisus. Peretaludel on oluline roll toidutootmises ja maapiirkondade arengus, tagades nii toidujulgeoleku kui ka piirkondade elujõulisuse,” tõdeb Taluliidu tegevjuhtKerli Ats, selgitades konkursi eesmärki tõsta esile toidutootmine peretaludes.

Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus kutsub talunikke üles konkursil osalema: „Läbi tegusate pereettevõtmiste ja väikeettevõtjate saame näidata, et maapiirkonnas toimetades on võimalik luua mitmesuguseid edulugusid. Nende lugude taga olevaid peresid on oluline esile tõsta ja tunnustada, ning seda parima talu konkursi raames teemegi.“

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Rainer Rohtla sõnul on Eesti inimeste toidukorvis kodumaine toit olnud alati esikohal. „Oleme harjunud võtma kodumaist toitu iseenesest mõistetavalt, kuid eestimaise toidu eelistuse vähenemine näitab, kui oluline on väärtustada kohalikke talunikke ja nende tööd. Iga talu, mis toodab kohalikku toitu, on meie silmis tiitlit väärt,“ julgustas Rohtla talunikke kandideerima.

Nii nagu eelnevatel aastatel, oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab 4. augustini ning kandideerimisavaldus on leitav SIIT

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ja tänavu juba 31. korda.
Parima talu konkursi põhitoetajad on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Coop Eesti.

Eelmise aasta võitjate hulka kuulusid „Parim talu 2023″ tiitli pälvinud Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks tunnistati Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parimaks tootmistaluks sai Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
11.07.2024

MES-i põllumajandusmaa kaptalirendi meede on avatud, põllumeeste abistamiseks on vahendeid 20 miljonit eurot

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis 5. juulil vastu otsuse, millega kinnitas põllumajandusmaa kapitalirendi meetme tingimused ning esmatootjad võivad alates tänasest, 10. juulist esitada taotlusi.

Põllumajandusmaa kapitalirent on finantsmeede, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel ning annab põllumajandusettevõtjale võimaluse müüa MES-ile oma põllumaa ning seejärel see MES-ilt rendilepinguga kasutusse võtta, ettevõtjale jääb kohustus maa müügi hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega.

„Põllumajandusmaa kapitalirendi eesmärk on aidata ettevõtjatel lahendada viimaste aastate keerulistes majandusoludes tekkinud raha puudujääki ehk likviidsusprobleemi,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, et MES-i põllumajandusmaa kapitalirenti kasutades säilib ettevõtjal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaks tal oma vara hiljem tagasi osta.

Kapitalirendi summa on 25 000 – 1 000 000 eurot, tähtaeg kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust), täpsed tingimused on kirjas Maaelu Edendamise Sihtasutuse veebilehel www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/pollumaa-kapitalirent.

Tänavu aprillikuus otsustas Vabariigi Valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. 20. juunil andis Vabariigi Valitsus regionaalministrile korralduse suunata 20 miljonit eurot taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse.

Seotud teade: https://www.mes.ee/uudised/valitsus-andis-volituse-suunata-20-miljonit-eurot-pollumajandusmaa-kapitalirendi-meetmesse

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10. juuli 2024

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis seire käigus kahel korral ohtliku tomativiiruse

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2024. aasta seire käigus kahel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse. Viirus võib põhjustada tomatikasvatajale suurt majanduslikku kahju. Leiu korral nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Tomativiirus inimese tervisele ohtlik ei ole.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul võeti 2024. aasta seire käigus 81 proovi 20-st Eesti ettevõttest, kus kasvatati tomatit taimede, viljade ja seemnete turustamiseks. Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) tuvastati kahes tootmiskohas. „Ühel juhul oli tegemist väikese koguse nakatunud taimedega, mis olid toodetud turustamiseks,“ räägib Ilau. „Teisel juhul oli tegemist tomati viljade tootmisega, mis jääb järelevalve alla ning hooaja lõpus peale saagikoristust hävitatakse kõik kasvuhoones kasvanud taimed,“ jätkab ta, lisades, et kummaski tootmiskohas taimedel viiruse nakkusele omaseid tunnuseid ei tuvastatud.

Ulatuslikku seiret kogu Euroopa Liidus (sh Eestis) tehti esimest korda 2020. aastal. Praeguseks on seda viirust leitud enamikus Euroopa Liidu (EL) riikides, Eestis on varem ToBRFV leitud 2021. ning 2022. aastal. Euroopasse jõuab viirus EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tomatiseemnetega. EL-i riikides on piirikontrolli käigus ToBRFV leitud tomatiseemnetel, mis on pärit erinevatest riikidest, näiteks Hiinast, Iisraelist, Indiast, Peruust, Türgist, Tansaaniast, Tšiilist, Keeniast.

„Tegemist on väga hõlpsalt edasi kanduva viirusega, kasvuhoones on viirust väga kerge tööriistade ja riietega taimelt taimele kanda,“ juhib peaspetsialist tähelepanu. Eestisse jõudis viirus tõenäoliselt imporditud tomatiseemnetega. ToBRFV resistentseid tomatisorte ei ole teada.

Kuigi Euroopa Liitu imporditavad tomatiseemned peavad olema ToBRFV suhtes kontrollitud, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest (nt Hiina, Iisrael, India) pärit seemne kasutamist. Samuti soovitame hoiduda söögiks mõeldud tomatite seemnete mahapanekust.

Euroopa Komisjoni kehtestatud ametlikud meetmed näevad ette iga-aastase seire kõikides liikmesriikides, samuti tõrjemeetmete rakendamise kahjustaja leiu korral – nakatunud taimed hävitatakse ning kasvukohad desinfitseeritakse. Nakatunud tomatitaimede vilju tohib söögiks turustada, viirus inimese tervisele ohtlik ei ole. Seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks.

ToBRFV nakkus võib kulgeda ilma tunnusteta, kuid halvimal juhul põhjustab viirus tugevaid haigustunnuseid nii lehtedel kui viljadel. ToBRFV põhjustab lehtedel mosaiiksust ning lehtede deformeerumist. Õietuped muutuvad pruuniks ning võivad nakkuse hilisemas staadiumis kuivada. Nakatunud taimede viljad on väiksemad, tugevama pinnaga, kahvatud ning esineb pruune nekrootilisi laike. ToBRFV nakkuse tagajärjeks võib olla täielik saagikadu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.07.2024

Taluliiduga liitus kolm uut liikmesorganisatsiooni

20.juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus kinnitati kolm uut liikmesorganisatsiooni.

Taluliiduga liitusid:

Wiru Vili TÜ

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://wiruvili.ee/

Tulundusühistu Farm In

Tulundusühistu Farm In on kaheksa ühistu poolt loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada ja realiseerida liikmete huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu asutati 2. augustil 2011. Farm In koondab kokku 650 põllumajanduslikku tootjat, pakkudes neile võimalust säästa kulutusi ja aega sisendite ostmisel ning lühendades tarneahelat tootjalt tarbijani. Ühistu põhiväärtusteks on usaldus, koostöö ja tulemuslikkus, millele tuginedes saavutatakse parimad tingimused ja tulemused.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://farmin.ee/farm-in/

Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad MTÜ

Eesti Pärandniitude Hooldajad MTÜ on organisatsioon, mis koondab enda alla hetkeseisuga 40 liiget, kes majandavad pindala järgi ca veerandit Eesti pärandniitudest. Pärandniite hooldatakse enamasti veiste, hobuste ja lammastega karjatamise teel. MTÜ eesmärgiks on toetada ja edendada pärandniitude taastamist ja säilitamist, pakkudes oma liikmetele tuge, teadmisi, koostöövõimalusi ning esindades oma liikmete huve riiklikul tasandil

Uute liikmete vastuvõtmine tugevdab Taluliidu esindusvõimet ja suurendab koostöövõimalusi Eesti põllumajandussektoris. Tere tulemast uutele liikmetele ja edu edaspidiseks koostööks!

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

20. juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) üldkoosolek. Koosolekul kinnitati organisatsiooni 2023. aasta majandusaasta aruanne ning vaadati üle ETKL-i ja ASTE tegevused. Taluliidu üldkoosolekul tutvustas roheülemineku teekaarti neljas põllumajandussektoris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonnajuht Kristel Maidre.

Üldkoosolekul valiti ka ETKL-i uus nõukogu järgnevaks kaheks aastaks. Pärast hääletusprotsessi otsustati, et uus nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Valituks osutusid järgmised liikmed:

Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
Ants Aaman, Maakarja Kasvatajate Selts
Leila Kroonberg, Valgamaa Talupidajate Liit
Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liit
Airi Külvet, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Palju õnne uuele nõukogule ja jõudu tööle järgmisteks aastateks!

Valitsus andis volituse suunata 20 miljonit eurot põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse

Vabariigi Valitsus võttis täna vastu korralduse, millega antakse regionaalministrile volitus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatava põllumajandusmaa kapitalirendi meetme mahtu 20 miljoni euro võrra.

Tänavu aprillikuus otsustas valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. Tänane korraldus annab võimaluse suunata 20 miljonit taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse, andes ettevõtjatele võimaluse parandada oma käibevahendite seisu, et leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi.

Regionaalminister Piret Hartmani sõnul on nii nagu kogu Euroopas, ka Eesti põllumajandustootjad väga keerulises olukorras. „Põllumeeste sissetulekud on praeguses majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind ning riskid sisendite hindade ja muude kulude suurenemise tõttu oluliselt kasvanud. Samuti on märkimisväärselt suurenenud ebastabiilsus tegevuste planeerimisel tulenevalt kriisidest ja Venemaa sõjast Ukraina vastu,“ kommenteerib Hartman.

Ta tõstab esile, et 2023. aasta oli põllumeestele finantsiliselt kõige keerulisem aasta pärast Euroopa Liiduga liitumist. „Meie jaoks on oluline tootjaid sellises olukorras aidata ning kapitalirent avab põllumeestele lisavõimalusi keeruline aeg üle elada. Põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeede aitab leevendada ettevõtjate rahalist seisu,“ lisab regionaalminister.

Põllumajandusmaa kapitalirendi meede töötab müügi-tagasirendi põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi ning seejärel see sihtasutuselt taas rendilepinguga kasutusse võtta. Seejuures on ettevõtjal kohustus maa hiljem tagasi osta. Samas säilib tal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaksid tal oma vara tagasi ostmist.

Meetme avanemisest teavitab Maaelu Edendamise Sihtasutus juulikuus oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20. juuni 2024

METK avaldas kliimavaldkonna lisameetmete mõjusid käsitleva uuringu aruande

Riigil on kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis sektorites, kuid praegu tehtav ei taga selle kohustuse täitmist. Valminud analüüs täiendavate kliimameetmete sotsiaalmajanduslikust mõjust kajastab kaheksa lisameetme võimalikku heitekoguse vähendamise potentsiaali ja kulu kestlikus toidusüsteemis.

Toidusüsteemi omavahelised seosed muudavad lisameetmete võtmise keerukaks: arvutuslikud tulemused võivad tegelikkusest oluliselt erineda, sõltudes ilmastikust, kasutatavast tehnoloogiast ja alusnäitajate täpsusest.

„Muutused põllumajandustootmise tarneahela ühes lülis kanduvad edasi järgmisesse, mistõttu lisameetmete võtmisel tuleks lähtuda tervikust,“ sõnab METKi põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.

Uuring annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaardistatud 2030. või 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate kliimavaldkonna lisameetmete ja nende meetmete kombinatsioonide makro- ja sotsiaalmajanduslikust mõjust aastateks 2030 ja 2040.

Tutvu uuringuga

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
19.06.2024

Võrumaal tuvastati taas sigade Aafrika katku viirus

20.06 tuvastati sigade Aafrika katku viirus surnud metsseal Võrumaal Võru vallas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab see, et meie metsadest pole viirus kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ selgitas Kalda. Sellel aastal on Eestis 21.06.2024 seisuga SAK tuvastatud 7 metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Samas tuleb rõhutada, et vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. SAKi viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist eile. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 km kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ kirjeldas Kalda. Valmiera piirkonnas on sellel aastal SAK diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse SAKi kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus SAKi viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui leiad hukkunud metssea, siis palun anna sellest teada rakenduse kaudu siin või helistades infotelefonil +372 605 4767.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2024