Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastatapäeva perede seltsis

22. augustil kogunes Eestimaa Talupidajate Keskliidu põllumajandustootjate asendusteenistus Piusa Ürgoru Puhkemajja, et korraldada eriline koolitusüritus, mis samal ajal tähistas asendusteenistuse 15. tegutsemisaastat.

Asendusteenistus on väärtuslik tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunikele, mis võimaldab talunikel haiguse, puhkuse või muude ootamatute olukordade korral hoida oma talu käigus ning tagada loomade heaolu. Eestimaa Talupidajate Keskliit on olnud asendusteenistuse korraldamise keskne osapool, hõlbustades asendustalunike leidmist ja koordineerides nende tööd üle Eesti.

Asendusteenistuse 15. aastapäeva puhul toimus Piusa Ürgoru Puhkemajas koolitusüritus, mis oli tavapärasest erinev – kohal olid mitte ainult asendustalunikud, vaid ka nende pered. Koolitusel käsitleti mitmeid olulisi teemasid, mis puudutavad asendustalunike tööd taludes.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit on uhke selle üle, kuidas asendusteenistus on aastatega kasvanud ja muutunud oluliseks tugisambaks meie talunike jaoks. Asendustalunikud teevad hindamatut tööd, võimaldades taludeperedel vajalikul hetkel hingetõmbepausi võtta, teades samas, et nende talud on usaldusväärsetes kätes,” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Eestimaa Talupidajate Keskliidus on praegu 21 asendustalunikku, kes tagavad teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Asendustalunikud on kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on põllumajandusalane haridus ning varasem töökogemus. Teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust toetab riiklik rahastus, mis vähendab oluliselt talunike kulusid teenuse kasutamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki asendustalunikke nende pühendumuse ja panuse eest ning jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikkus ja areng.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib samuti väljendada siirast tänu Tartu Millile, kes rõõmustas asendustalunikke kingipakiga.

Pildigalerii üritusest, autor Jassu Hertsmann

Parim Talutoit 2023 raames selgitati välja võitjad

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
27. juuli 2023

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Kõige tihedam konkurents oli juba mitmendat aastat juustude kategoorias. Üllatusteks olid mitmed alkoholivabad joogid, fermenteeritud küüslauk ja lambapiimast tehtud jäätis.
Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii koosseisus Rain Kuldjärv, Silja Luide, Siiri Kirikal, Lia Virkus, Mari-Liis Ilover, Tuuli Mathisen, Kerli Nõges, Britt Rosen, Vladislav Djatsuk, Kenneth Karjane ja Teele Üprus nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid.

Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:

Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)

Parim talutoit 2023 peavõitja kuulutatakse välja 2. septembril Tallinnas Põhjala Tehases toimuval suurel „Maa tuleb linna“ talutoidu laadal.

Parim Talutoit žürii esimees Rain Kuldjärv: “Tänavune Parima Talutoidu valimine oli meeldiv maitseterännak, kus olid esindatud tuttavad kodumaised maitsed nii puhtal kujul kui ka põnevates kooslustes. Koheselt tuleb meelde krehvtine fermenteeritud küüslauk, aga ka näiteks põnev kooslus juustu ja musta küüslaugu vahel. Kõige tihedam oligi konkurents juustude ning jookide, nii mitte-alkohoolsete kui alkohoolsete jookide, kategoorias. Lisaks leidus rohkelt ka põnevaid jäätiseid ja muud magusat, näiteks oli minu jaoks täiesti uus avastus „Astelpaju kaerakiisla“. Kindlasti tasub Eesti talutoodangul silma peal hoida, sest põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tooteid jagub igale maitsele!”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Atsi sõnul on Eesti talutoit peegeldus meie kohalikust toidutootmisest – kõrge kvaliteediga, värske ja jätkusuutlik.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Töökuulutus: Tule tööle asendustalunikuks

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus:
Taluliit otsib oma meeskonda asendustalunikku, kes asendab loomakasvatustalunikku põllumajandusettevõttes puhkuse või haiguse korral. Asendustalunik täidab konkreetset tellimust kokkulepitud tööde osas kindlal ajavahemikul. Tööülesanneteks võivad olla loomadega seotud tegevused, nagu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine, seadmete pesu jne, samuti põllutööd. Alguses toimub väljaõpe talunikuga koos, edaspidi töötab asendustalunik iseseisvalt kuni konkreetse tellimisaja lõpuni.

Nõuded kandidaadile:
– Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus;
– Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel;
– Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav);
– Oma transpordivahend;
– Hooliv suhtumine loomadesse;
– Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime ja hea suhtlemisoskus.

Ettevõte pakub:
– Töötasu 8-10 eurot tunnis (bruto);
– Transpordihüvitist;
– Regulaarseid koolitusi;
– Tööriideid;
– Ühisüritusi.

Lisainfo:
Asendustalunik allub piirkonna töödejuhatajale, kes koordineerib tema liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6-10 talu. Asendustaluniku töö on mitmekülgne ja nõuab liikuvust.

Töö toimub nii elukohajärgses piirkonnas kui üle Eesti. Kaugemate talude teenindamisel ööbib asendustalunik kohapeal talus.

Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile info@taluliit.ee
Lisainfo telefonil +372 5332 6581

 

Taluliit pöördus Copa-Cogeca poole, juhtides tähelepanu Eesti loomakasvatussektori kriisile

TEADE
24. juuli 2023

Eestimaa Talupidajate Keskliit tõstis täna saadetud pöördumises murelikult esile meie loomakasvatuse sektori keerulise olukorra, mis on tekkinud eelkõige ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu. Pöördumises tunnustas organisatsioon Copa-Cogeca rolli Euroopa põllumajandustootjate kaitsmisel ja julgustas neid jätkama oma tööd praegustes väljakutsetes. Pöördumise ajendiks oli asjaolu, et Euroopa põllumajandustootjate katuseorganisatsioon on oma viimastes tegevustes ja kommuniaktsioonis pannud tugevat rõhku teraviljakasvatus sektorile, mida mõjutab negatiivselt lisaks ilmastikuoludele ka geopoliitilised arengud, aga nüüd tuleb tõsiselt tegeleda ka loomakasvatajate probleemide lahendamisega. Oluline on täna kiire info vahetus, et organisatsioonide vahelist koostööd tõhusalt juhtida, mis aitab kaasa olukorra leevendamisele tootjate jaoks.

Oma pöördumises rõhutas Taluliit, et Eesti põllumajandustootjad on seoses põuaoludega silmitsi tohutute väljakutsetega, mis on mõjutatud söödaturul toimuvast. Prognoosid näitavad, et kogutud on vaid neljandik vajaminevast söödakogusest, mille tõttu on ka langenud loomade kokkuostuhinnad ja plahvatuslikult kasvanud loomade realiseerimise tapamajadesse. Lisaks on söödahinnad (hein ja silo) hüppeliselt tõusnud, mis muudab tootmise majanduslikult ebaefektiivseks.

Selline olukord seab ohtu Eesti põllumajandustootmise mitmekesisuse, mõjutades eriti väiketootjad ja peretalusid. Tähtis on märkida, et mõjutatud sektorid hõlmavad ka lihaveise- ja lambakasvatajaid, kes on ekstensiivselt kasvatades olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja keskkonnakaitse tagamisel, hoolades väärtuslikke rohumaid, niite ja püsirohumaid.

Seetõttu on oluline teha koostööd sellise keerulise olukorra lahendamiseks, et tagada väiketootjate jätkusuutlikkus ja säilitada põllumajanduse mitmekesisus. Eesti põllumajandussektor usub, et sarnased probleemid võivad mõjutada ka paljusid teisi EL-i liikmesriike, ja kutsub Copa-Cogeca üles tegema koostööd, et leida adekvaatseid lahendusi.

Pöördumise täistektiga saab tutvuda: Letter for Copa-Cogeca_24.07.2023

Ilm meid toidab

Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini.

Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% oodatust. See tekitab põllumajandustootjate seas suurt ärevust niigi keerulises majandusolukorras. Ilma mõju meie toidutootmisele ja põllumajandusele on ilmselge ning selle mõistmine on hädavajalik, et tagada toiduga varustamise jätkusuutlikkus ka tulevaste põlvkondade jaoks.

Kliimamuutused pole Brüsseli väljamõeldis

Kliimamuutused, nagu näiteks äärmuslikud ilmastikunähtused ja pikaajaline põud, võivad põhjustada põllukultuuridele suuri kahjusid, vähendada oluliselt toidu tootmist ja kõigutada selle kvaliteeti.

Tänaseks on kõigile kohale jõudnud, et kliimamuutused muudavad ka Eesti põllumajandustootmist ning enam ei saa hoida pead liiva all ja arvata, et rohepööre on Brüsselis välja mõeldud pseudoprobleem.

Meil on vaja tegutseda ühiselt – ettevõtjad, teadlased ja riik. Meist, väikesest riigist, ei sõltu just palju, kuid me peame näitama eeskuju roherongi vedamisel ja looma rohepöördest Eesti põllumajanduse konkurentsieelise.

Siiski peame kõigepealt seisma selle eest, et Eestis jätkuks toidu jätkusuutlik tootmine. Selleks on vaja leida viise, kuidas kohandada põllumajandust ilmastikumuutustega. See hõlmab ilmastikukindlamate sortide aretamist, mulla tervise säilitamist ja parandamist ning keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamist. Siin on oluline, et võrdsed võimalused selleks luuakse kõikidele põllumajandustootjatele, olenemata sellest, kas nad on väikesed, suured või noored ettevõtjad.

Väljend „Ilm meid toidab“ tuletab meelde, et toidusüsteem on tihedalt seotud loodusega. Vajame teadlikkust, koostööd ja tegevusi, et kaitsta ilmastikku, leida ressursi­säästlikke viise toidu tootmiseks ja tagada toiduga kindlustatus kogu maailmas.

Mida saavad teha põllumajandustootjad?

Eesti põllumajandustootjad saavad kohandada oma põllumajanduspraktikaid vastavalt muutuvatele ilmastikutingimustele. Näiteks võib investeerida kliimakindlate sortide kasvatamisse, mis on vastupidavamad äärmuslikele temperatuuridele, põuale või veepuudusele. Hea abimees on näiteks Maaelu Teadmuskeskuses tehtav siloseire, mis sel aastal näitas taaskord, et lutserni segukülvid ja väetatud rohumaad tagavad ekstreemsetel aastatel hea toiteväärtusega saagi. Selliseid tööriistu ja teadmisi on vaja veel rohkem Eesti põllumajandustootjatele anda ja nõuandeteenistus peab väga tugevalt põllumajandustootjaid toetama.

Muutuvad ilmastikutingimused mõjutavad suure tõenäosusega ka mulla tervist. Saame rakendada säästlikke põllumajandustavasid, mis aitavad parandada mulla struktuuri, niiskuse hoidmist ja viljakust, need omakorda aitavad põllukultuuridel vastu pidada ekstreemsetes ilmastikutingimustes.

Oluline on põllumajandustootjate, teadlaste, valitsusasutuste ja teiste sidusrühmade vaheline koostöö ja teadmiste vahetamine. See võimaldab jagada parimaid tavasid, kogemusi ja teadusuuringute tulemusi muutuva kliimaga kohanemiseks ning tagab tugeva teadmiste aluse põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Kokkuvõttes on muutuva kliimaga toimetulekuks vaja mitmekülgset lähenemist, mis hõlmab kohanemismeetmeid, tehnoloogia ja innovatsiooni kasutamist, säästlikke põllumajandustavasid ning koostööd eri osapooltega.

Siiski on oluline rõhutada, et oleme Euroopa Liidu ühisel turul ja kui teiste liikmesriikide valitsused lähevad oma põllumajandustootjatele appi, mida nad ka reeglina teevad, siis on Eesti põllumajandustootjatel täielik õigus oodata sama oma valitsuselt.

 

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Artikkel ilmus: Põllumehe Teataja, juuli 2023

PRIA info: 11. juulil on viimane päev, kui põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad saavad esitada taotlusi erakorralise toetuse saamiseks

PRIA tuletav meelde, et homme, 11. juulil lõpeb e-PRIAs põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt.

Erakorralist toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ühes järgmistest tegevusvaldkondadest:

  • seakasvatus;
  • linnukasvatus;
  • kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatus avamaal;
  • köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4,9 miljonit eurot. Täpsemalt saab toetuse nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga

15.-16. juulil üle Eesti toimuvale avatud talude päevale jõuab tänavu hõlpsalt ka rongiga. Elron pani veebikaardile üle poolesaja raudteejaamade lähedal tegutseva ning üritusel osaleva talu ja põllumajandusettevõtte.

 „Avatud talude päeval on rongijaamast vaid jalutuskäigu kaugusel avatud üle poolesaja talu ja põllumajandusettevõtte,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Näiteks lähim talu rongijaamale on Tartumaal Kambja vallas tegutsev Kaspri talu, mis jääb Reola rongijaamast vaid 120 meetri kaugusele.“

15.-16. juulil külalisi ootavaid talusid leiab kõikidelt reisirongide liikumissuundadelt:

  • läänesuunalt 6 (Tallinna-Paldiski suund),
  • edelasuunalt 12 (Tallinna-Viljandi suund),
  • idasuunalt 17 (Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu suund),
  • kagusuunalt 16 (Tartu-Valga ja Tartu-Koidula suunad).

Üle poolte taludest asuvad lähemal kui 3 km raudteejaamast ja ülejäänud enamasti kuni 5 km kaugusel. „Paljudesse taludesse on jalutades võimalik jõuda mõnekümne minuti jooksul,“ märkis Mäe. „Kindlasti tuleks enne rongiga avatud talude päevale sõitmist tutvuda Elroni sõiduplaaniga ja leida õige kellaaeg ka tagasisõiduks.“

Veebikaardilt leiab talude nimekirja, raudteejaama kauguse talust ja orienteeruva jalgsimatka aja. Tutvu avatud talude päeva kaardiga Elroni veebilehel www.elron.ee/avatudtaludepaev

Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti erinevaist paigust ootavad külastajaid 15.–16. juulil. Tutvu kõigi taludega www.avatudtalud.ee.

Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv ettevõte, mis korraldab Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS-le kuuluval raudteel reisirongiliiklust. Elroni rongidel on päevas üle 200 väljumise ja ettevõte teenindab iga päev üle 20 000 reisija. 2022. aastal tehti Elroni rongidega 7,1 miljonit sõitu. 

AS Eesti Liinirongid
PRESSITEADE
09.07.2023

Taluliit “Eesti loomakasvatust ähvardab suures mahus söödapuudus”

Eestimaa Talupidajate Keskliit väljendab muret loomasööda kriitilise olukorra pärast: “Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab tõsist muret reaalse ohu pärast, mis on seotud loomasööda puudusega. Põhjuseks on äärmiselt keerulised ilmastikutingimused. Põuaste ilmade tõttu ei ole talud suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda. Kui järgmise 10 päeva jooksul ei saja vihma ja temperatuur tõuseb üle 27 kraadi, võib osa Eesti loomakasvatusest seista silmitsi söödapuudusest tuleneva likvideerimisohuga. Ilmaprognoosid ei ennusta olukorra paranemist.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutab, et olukord on väga  murettekitav ning toob näite 2018. aasta suvest, mil mitmetes riikides, nagu Rootsi, Saksamaa ja Holland, tekitasid karmid ilmastikutingimused teraviljasaagi ja söödatootmise vähenemise. See sundis põllumajandustootjaid ammendama oma talvevarusid ning tõi kaasa karjade vähendamise, sundides talupidajaid saatma oma loomi tapamajja. Kerli Ats rõhutab vajadust leida ühine lahendus loomakasvatajate ja teraviljakasvatajate vahelise koostöö kaudu, kasutades ära olemasolevaid võimalusi.

Airi Külvet, Puutsa talu lihaveisekasvataja, jagab muret põua ja külmakahjustuste pärast ning räägib sellest, kuidas see mõjutab tema karjamaade olukorda.

“Tegelen portsjonakarjatamisega ja hetkel on meie karjamaad veel rohelised ning sööta jätkub,” ütleb Airi Külvet, “Siiski, kui järgmise kuu jooksul sademeid ei tule, kuivavad taastunud rohumaad lihtsalt ära. Eriliselt halvas seisus on silomaad ja heinamaad, eriti need, mis pole looduslikud. Põua ja külmakahjustuste tõttu on taimed väga kehvas olukorras.

Prognoosin, et esimese niitmise lõpuks on talvesööta umbes kaks kolmandikku vähem kui tavaliselt. Ma pole selles mures üksi – see murrab meid kõiki, eriti neid farme, mis asuvad õhema mullakihiga ja vähem viljakatel maadel. Meie karjamaadel on selgelt näha, et puude ja metsaserva läheduses on niiskus säilinud, mis tähendab, et need alad on külma eest paremini kaitstud ja valmis järgmiseks karjatamisperioodiks. Kuid karjamaade kõrgemad keskosad on kõrbenud.

See olukord meenutab väga Rootsit, mis oli 2018. aastal põua käes,” meenutab Airi. “Eestlased mäletavad seda suve sellepärast, et isegi kõige laisemad farmerid said hea kvaliteediga heina koristada ja seda Rootsi müüa. Täna seisame sarnase probleemi ees, kuna lisaks varasemale põuale on olnud ka pikalt kestvad öökülmad, mis on takistanud taimi kasvamast ja end põua vastu tugevdamast.

2018. aastal tuli Rootsis söödapuuduse tõttu likvideerida kolmandik veiste põhikarjast, mis avaldab mõju nende liha ja piima kodumaisele pakkumisele tänaseni,” selgitab ta. “Rõhutan, et erinevate tootjate, nagu teraviljakasvatajate ja loomakasvatajate, koostöö aitab meid säästa halvimast.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles teraviljakasvatajaid, kellel on haljasväetisena sissekündmiseks liblikõielisete põlde, koostööd tegema loomakasvatajatega. Taluliit  soovitab taludel üksteist leida läbi kohalike taluliitude.

Oluline teada!
Kariloomade ebapiisav söötmine võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid tagajärgi nii loomadele kui ka toidutootmisele tervikuna:

  • Alatoitumus ja terviseprobleemid: Ebapiisavad toitained võivad nõrgestada immuunsüsteemi, põhjustada haigusi, viljakuse vähenemist ja kasvu pidurdumist.
  • Kaalulangus ja vähenenud tootlikkus: Loomad võivad kaotada kehakaalu ning nende piima- või lihatootmine ja väheneb, mõjutades seeläbi põllumajandustootjate sissetulekut ja loomakasvatussaaduste kättesaadavust.
  • Suurenenud stress ja käitumisprobleemid: Söödapuudus võib põhjustada stressi, agressiivsust, ebanormaalseid söömisharjumusi ning konkurentsi toiduressursside pärast karjas.
  • Majanduslik kahju põllumajandustootjatele: Söödapuudus sunnib põllumajandustootjaid tegema kulukaid alternatiivseid oste, vähendama või likvideerima karja, mis toob kaasa rahalisi tagasilööke.
  • Toiduga kindlustatus ja toidu kättesaadavus: Loomakasvatussaadused on olulised toiduainete tarneahela jaoks ning nende puudus võib põhjustada kõrgemaid hindu ning piiratud juurdepääsu täisväärtuslikule toidule.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
12. Juuni 2023

Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad kohtusid regionaalministri härra Madis Kallasega

Teisipäeval, 24. mail 2023.a., kohtusid Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad regionaalministri härra Madis Kallasega. Kohtumisel tutvustasime uuele ministrile Taluliitu kui peretalude esindusorganisatsiooni ning tõstatasime adresseerimist vajavaid teemasid. Kohtumise pikkus ei võimaldanud väga sisuliselt teemasid arutada, kuid toome välja alljärgnevalt olulisemad teemapüstitused. Lisaks alljärgnevatele teemadele arutasime loomulikult automaksu üle ja kuidas see mõjutab maal elavaid inimesi ning rääkisime õiglasest üleminekust, mis arvestaks maainimeste vajadustega:
  1. Maamaksu tõstmise 10% piirmäära kaotamine: Maaomanike organisatsioonid väljendasid muret iga-aastase maamaksu tõusu lubatud piirmäära kaotamise pärast, kuna see soodustaks põllu- ja metsamaa koondumist. Maamaksu tõus mõjutaks negatiivselt väiksemaid põllumehi ja metsamajandajaid, mis võib viia maaomandist loobumiseni ja süvendada veelgi maakapitali koondumist Eestis.
  2. Puu- ja põõsaistandike seadustamine: kohtumisel arutati vajadust motiveerida maaomanikke Eestis metsastamata maid metsastama. Nende istandike majandamise ja kiire kasvu hõlbustamiseks tehti ettepanek luua eraldi maakategooria “maa puu- ja põõsaistanduste jaoks”. Soovitati Läti ja Leeduga sarnaseid toetusmeetmeid, et soodustada metsastamist põllumajanduseks sobimatutel aladel, kaitstes samal ajal väärtuslikku põllumaad ja kõrge kaitseväärtusega alasid.
  3. Koprajahi korraldamine inimtekkelistes veekogudes: Arutati valminud kopra tegevuskava ja tehti ettepanek lubada aastaringset jahti inimtekkelises veekogude kraavides ja kuivendussüsteemides. Keskkonnaministeerium on eelneval nõustunud kaaluma ettepanekut kobraste arvukuse reguleerimiseks suure kahjustusega aladel.
  4. Koostöö ja ühistegevus Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks: rõhutati olemasolevate ärimudelite läbivaatamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Rõhutati, et ühistulise ettevõtluse mudelid on olulised konkurentsivõime suurendamiseks, ringbiomajanduse edendamiseks, taastuvenergia kasutamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks. Taluliit kinnitas vajadust teaduspõhise kompetentsikeskuse loomiseks, et tagada ettevõtetele eksperditeadmisi ja tuge. Eesti Maaülikoolis Rando Värniku eestvedamisel on tehtud selles vallas olulist ja vajalikku tööd, mida on vaja sisulisemalt laiendada ja toetada.
  5. Mõisted “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” ning nende käsitlemine PRIA-s: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas järelepärimisi majandustegevuse lahususe kohta. Rõhutati ühtse majandusüksusena tegutsevate ettevõtete vastastikust sõltuvust ja seda eriti põllumajanduses toimuva põlvkonnavahetuse kontekstis. Mõistete “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” tõlgendamiseks on vaja luua sisulisem lähenemisviis, et julgustada ja toetada noori oma põllumajandusettevõtte loomisel, mis võimaldaks samal ajal toetuda oma vanemate tegevusele.

Kinnitasime ministrile, et Taluliit on igati valmis panustama konstruktiivsesse koostöösse, et säilitada maaelu 🏘️

 

Pildil vasakult: Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliit), Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Jaanus Põldmaa (Pärnumaa Talupidajate Liit), regionaalminister Madis Kallas, Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit) ja Kerli Ats
#taluliit