Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Reedel, 3. märtsil avati Jõgeval Muru tänav 3 aadressil Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadus- ja aretuskeskuse universaalhall.

Universaalhall koos kaasaegse katsetehnikaga parandab oluliselt METKi sordiaretuse teadustööd. Hoones on seadmed sordiaretuskatsete saagiproovide kuivatamiseks, sorteerimiseks ja ladustamiseks ning ruumid masinate hoiustamiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul aitab kaasaegne universaalhall tagada teadlaste töö parema kvaliteedi, mis omakorda kindlustab riigi parema toidujulgeoleku. „Me kõik tahame saada sorte, mis annavad meie kliimas võimalikult suure saagi, ning iga samm selles suunas, sealhulgas kaasaegne hoone nagu see siin, toetab seda eesmärki,“ sõnas maaeluminister.

METKi direktor Andre Veskioja on väga rahul koostööga ehitajate, Riigi Kinnisvara ASiga ja Maaeluministeeriumiga. „Kaasaegsetes tingimustes paiknevad seadmed edendavad aretustöö protsessi. Meie hinnangul suudame sordi seeläbi kuni kolm aastat kiiremini turule tuua. Universaalhalli kasutusele võtmine leevendab ka aretuskeskuse ruumikitsikust,“ ütles Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Meil on hea meel, et Jõgevale on valminud järjekordne koostöös ehitatud teadushoone. Aastal 2019 avasime siin sordiaretuskeskuse, 2020 renoveerisime ja sisustasime laborihoone ning täna avasime kaasaegse katsetehnikaga universaalhalli. Koostööd jagub meil ka lähitulevikus, sest üle Eesti ootavad veel ees mitu Maaeluministeeriumiga seotud teadustöö ja maaelu arendamise ehitusprojekti – selle üle on põhjust kõigil rõõmu tunda,“ rääkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Universaalhalli suletud netopind on 2498 m2. Ehituslepingu üldmaksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Halli on projekteerinud Boa OÜ arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Maiu Uusmaa. Ehitaja on Nordecon Betoon OÜ ning omanikujärelevalve teostaja Keskkonnaprojekt OÜ.

METKi teadus- ja aretuskeskuse hoonete kompleksi Jõgevale on tulevikus plaanis ehitada veel teine aretuskeskus ja ka uus peahoone. Aretuskeskusesse tulevad laboratooriumid, tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Peahoonesse plaanitakse mitmesugused tööruumid, lisaks rekonstrueeritakse ka vananenud kasvuhooned.

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Galerii sündmusest asub siin.

Maaelu Teadmuskeskus
Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
03.03.2023

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatakse tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine.

Teraviljatootmisega kaasneb tootjale palju riske, et tootmine ennast ära tasuks. Tuulekaera leviku suurenemine oli üks risk, kus riik otsustas sekkuda, et aidata kaasa majanduskeskkonna paranemisele. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjude kohta on järjepidevalt kasvanud ja täna reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. „Kuna oleme saavutanud soovitud tulemuse ja turu eneseregulatsioon toimib, siis on mõistlik lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal ja muul maal,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks. Selleks on põllumajandusministri määrusega kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Lisaks viidi hulk seadusi kooskõlla Euroopa Komisjoni uuendatud riigiabi andmist reguleerivate nõuetega. Need olid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kalandusturu korraldamise seadus, veterinaarseadus ja vedelkütuse erimärgistamise seadus.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2023

Tänasest saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole sel aastal hilinenud vastuvõtuperioodi.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini taotleja poolt peetavate nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registris olev loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust makstakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud. Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi REST turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude ning orasheina ja teiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks kartulil ja maisil.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi ROXY EC turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada lühiealiste kaheiduleheliste ja lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks hernel, kartulil, köömnel, põldoal, talinisul, taliodral, talirukkil ja tritikalel.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendas tähtaega 2023. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks ning ootab avaldusi 21. märtsini.

Aasta toidupiirkonna konkurss annab piirkonna esindajatele võimaluse mõelda läbi kohaliku toidukultuuri eripärad ning kavandada kohalikel maitsetel põhinevate ürituste programm terveks aastaks. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et edu võti seisneb põhjalikus ettevalmistuses, mille tulemus on läbimõeldud ja maitseüllatusi pakkuv ürituste programm. „Programmist peab kindlasti selgelt välja paistma kohalike ettevõtjate panus ja kogukonna kaasamine, mis eeldab piisavat aega ettevalmistuste tegemiseks. Seetõttu oleme otsustanud anda piirkondadele sel aastal mõne nädala lisaaega,“ teatas maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna konkursile kandideerimiseks saab avalduse esitada organisatsioon, kes on valmis võtma enda kanda 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kõik konkursile esitatud avaldused vaatab läbi toiduekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud sooviavalduses peab organisatsioon kirjeldama, kuidas ta kavatseb aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid laiemale avalikkusele tutvustada. Koostada tuleb aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega. Plusspunkte tagavad täiesti uued ja omanäolised toiduüritused, mis peetakse nimelt toidupiirkonna aastaks saamise puhul.

Hea näide atraktiivsest üritusest, millest tasub programmi koostamisel inspiratsiooni ammutada, pärineb 2017. aastal toidupiirkonna tiitlit kandnud Peipsimaalt; seal korraldati veebruari alguses TäiskuuÖÖsööming. Ühe õhtu jooksul oli Peipsimaal avatud üle 30 üheõhturestorani, kus menüüs andsid tooni kohalikud maitsed ja auras samovaritee. Üks restoran oli avatud suisa Peipsi järve jääl. „Tegelikult väga lihtne idee, kuidas väljaspool turismihooaega inimesi kohalikke maitseid nautima kutsuda. Just sellised uuenduslikud ja heas mõttes pöörased ideed toovad piirkonda rohkem külastajaid,“ sõnas Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonda valitakse tänavu juba kaheksandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa ja Põhja-Eesti. Maikuu lõpuni kannab toidupiirkonna tiitlit Järvamaa.

Täpsemat teavet kandideerimisest ja eelmistest toidupiirkondadest saab Eesti toidu veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.02.2023

KUTSE infopäevale “FIE varade üleandmine”

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 14. märtsil 2023 algusega kell 10.00 infopäeva teemal “FIE varade üleandmine” Infopäev toimub veebi keskkonnas ZOOM.

Kuigi infopäev on Viljandi ettevõtjatele suunatud siis ootan osalema ka teisest maakondadest huvilisi

Millest räägime:

  • Võrdlen erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
  • Juhendan FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
  • Näitan, kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
  • Kuidas vormistada üleandmine.
  • Lisaks räägin ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast

Lektoriks Olavy Sülla
Infopäevale registreerimiseks vajuta siia 

Infopäev on tasuta ja toetatud EU vahenditest
viitenumber 612020790811

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida.
Kõigile registreerunutele saadetakse hiljemalt eelneval päeval link infopäeval osalemiseks ja Zoomis.

Infopäevale ootame eelkõige FIE´sid, alustavaid ettevõtjaid (noori) ja FIE varasid üle võtva ettevõtte omanike (raamatupidajaid).

Lisainfo telefonil +372 5660 5964 (Olavy Sülla)

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus määrati 95 noortalunikule

2022. aasta 12.-19. oktoobril sai esitada taotlusi põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. PRIA määras 95 noortalunikule toetust kokku 5 690 005 eurot. Maksimaalses ulatuses ehk 60 000 eurot sai toetust 94 noortalunikku.

Taotlusvooru eelarveks oli esialgu eraldatud 4,14 miljonit eurot. Kuna taotlejate huvi toetuse vastu oli prognoositust suurem, suurendati maaeluministri poolt 4. jaanuaril 2023. aastal taotlusvooru eelarvet 1 560 000 euro võrra ja toetuse kogu eelarveks kujunes 5,7 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Sel korral olid äriplaanide hindepunktid kõrgemad kui varasemalt. Rõõm on tõdeda, et näha oli paremat ettevalmistust äriplaani koostamisel. Tõenäoliselt tuli selles osas kasuks, et antud voorus pidid taotlejad läbima kohustusliku ettevõtlusalase infopäeva.“

Populaarsemaks tegevusvaldkonnaks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, kus toetus määrati 31 ettevõtjale.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (13), kus noorte seas on populaarseimaks tegevusvaldkonnaks köögiviljakasvatus ja teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus. Järgnesid Võrumaa ja Pärnumaa, kus toetuse saajaid oli vastavalt 12 ja 10.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Maakond Toetusesaajate arv Rahuldatud toetuse summa (eurot)
HARJUMAA 7 420 000
HIIUMAA 0 0
IDA-VIRUMAA 2 120 000
JÕGEVAMAA 6 360 000
JÄRVAMAA 9 540 000
LÄÄNEMAA 6 360 000
LÄÄNE-VIRUMAA 4 240 000
PÕLVAMAA 7 410 005
PÄRNUMAA 10 600 000
RAPLAMAA 4 240 000
SAAREMAA 6 360 000
TARTUMAA 13 780 000
VALGAMAA 2 120 000
VILJANDIMAA 7 420 000
VÕRUMAA 12 720 000
Kokku: 95 5 690 005

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Infot toetusesaajate kohta leiab PRIA kodulehelt.

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Eile kohtus esimest korda maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine seirekomisjon. Istungil tutvustati maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatusettepanekuid ja arutati uue Leader-toetuse valikukriteeriume.

Järgneval kolmel aastal kasutame põllumajanduse ja maaelu arendamisel paralleelselt kahe programmiperioodi vahendeid, selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. Maaelu arengukava ligi 1,3 miljardi euro suurusest kogueelarvest on toetusi määratud 90% ulatuses ning toetusi välja makstud ligikaudu 80% ulatuses. „Kuigi vahendite kasutamine läheb plaanipäraselt, siis näeme, et mitmetes investeeringumeetmetes võiks investeeringute elluviimine olla tulemuslikum. Kutsume ettevõtjaid määratud toetustesse suhtuma vastutustundlikult ning kui ettevõttel täna puudub võimekus investeeringu elluviimiseks, siis võiks sellest PRIAt teavitada, kes saab vahendid suunata järgnevates taotlusvoorudes sektori arendamiseks. Sellega tagame, et perioodi lõpus ei lähe vahendid meie sektori arendamiseks kaotsi,“ rõhutas maaeluminister. Maaelu arengukavas on sel eesmärgil olulisemate muudatustena kavas jagada raha toetuste vahel ümber ning tõsta toetuse maksimumsummat põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuses. „Lisaraha saavad põllumajandustootmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, samuti noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, nõustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade toetus,“ täpsustas Urmas Kruuse.

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatustest olulisemad seisnevad mitme investeeringutoetuste rakendustingimuste lihtsustamises. „Strateegiakava kiitis Euroopa Komisjon heaks eelmise aasta novembris ja selle esimesed toetused avanevad märtsis. Teeme strateegiakavas mitmeid muudatusi, et toetused vastaksid paremini kujunenud majandusolukorrale, näiteks muudetakse abikõlblikuks kasutatud seadmete ostmine ning investeeringud energia varustuskindluse tagamiseks,“ selgitas kantsler Marko Gorban.

Seirekomisjoni üks ülesandeid on ka strateegiakava toetuste ehk sekkumiste raames toetatavate projektide väljavalimise metoodika ja hindamiskriteeriumite kohta oma arvamuse avaldamine. Sellest tulenevalt arutati seirekomisjonis, millised peaksid olema uute kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Uue strateegiakava maaelu arengusse suunatud rahast ligemale 10% antakse kohalike tegevusrühmade kaudu ja nende koostatud kohaliku arengu strateegiate alusel. Kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusvoor on plaanis avada juunis.

Uus 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ning esitada oma arvamus nende muutmise kohta.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.02.2023

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.