Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi esindajad kohtusid Soome põllumajandustootjate kindlustusasutuse Mela esindajatega

Esmaspäeval, 26. septembril viibisid Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi esindajad Soomes, et saada ülevaade Soomes põllumajandustootjatele asendusteenust korraldava Mela tegevuste kohta. Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade, et mil viisil on teenust digitaliseeritud Soomes.

Kohtumisel andsid Mela esindajad põhjaliku ülevaate, et kuidas teenust korraldatakse Soome põllumajandustootjatele, millistel tingimustel seda teenust pakutakse  ja millised on edasised plaanid teenuse arendamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on jätkuvalt oluline, põllumajandustootjate asendusteenus oleks põllumajandustootjatele tähtsaks tugiteenuseks. Puhkuse ja haiguse korral talust eemal olemine ja oma talu “võõraste” kätte jätmine nõuab suurt usaldust. Oleme sellega ka Eestimaa Talupidajate Keskliidus järjepidevalt tegelenud, et põllumajandustootjatel oleks kõrge usaldus asendusteenuse vastu. 

Täna kasutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt korraldatavat asendustaluniku teenust iga-aastaselt pea 200 talu ning asendustaluniku kasutamise lepingu on Eestimaa Talupidajate Keskliiduga sõlminud ligikaudu 500 põllumajandustootjat üle Eesti. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks põllumajandustootjatele asendusteenust riigi toel pakkunud juba 14. aastat ning teenusest on saanud loomakasvatusettevõtele oluline teenus.

Täpsemalt saab tutvuda Mela tegevustega nende veebilehel aadressil  https://www.mela.fi/en/

Hooldusraie toetuse tõus julgustab metsaomanikke

Sellel aastal suureneb hinnatõusu tõttu metsaomanikele mõeldud hooldusraie toetuse ühikuhind. Toetuse suurendamise eesmärk on julgustada eelkõige füüsilisest isikust omanikke oma metsamaad majandama, kuna just neile kehtib kõige enam kallinenud hooldusraie teenuse turuhind.

Täna asjakohase määruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on hooldusraiete toetamine äärmiselt vajalik. „Iga metsaomanik teab, et oma metsa tuleb hooldada ja sellega heaperemehelikult ümber käia. Hooldusraietega saame parandada meie metsade valgustingimusi, mulla toitainesisaldust ning puidu kvaliteeti. Toetus on mõeldud julgustuseks eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikele, kuna neid on hinnatõus mõjutanud kõige enam ning just neil on tihtipeale vähem ressurssi enda metsa majandamiseks,“ tõdes minister Kruuse.

2022. aastast on metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise toetuse hooldusraie ühikuhind metsaomanike kaupa diferentseeritud. Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra, seega suureneb sama palju ka toetuse ühikuhind, tõustes 159 eurolt 215 euroni hektari kohta. Juriidiliste isikute puhul kasvas hind 4% võrra ning seega tõuseb nende hooldusraie ühikuhind 159 eurolt 165 euroni. Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik, sh FIE, siis on hooldusraie ühikuhind 215 eurot. Kui metsaühistu liige on aga juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsamaal, siis on hooldusraie hind 165 eurot hektari kohta.

Meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve on 2 316 000 eurot, mis on võrreldes varasemate aastate keskmisega suurem ja katab seega hooldusraie kõrgenenud maksumuse.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kaheksanda meetme raames jagatavate toetuste eesmärk on metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse kasvu metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu.

Erametsaomanikel on võimalik toetust taotleda 6. oktoobrini 2022. Taotlusvoorus võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on programmiperioodil 2014–2021 seda juba küsitud. Täpsemat infot toetatavate tegevuste ja tingimuste kohta leiate SA Eramets kodulehelt www.eramets.ee.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2022625 6152

 

 

Valitsus kinnitas ametisse Maaeluministeeriumi uue kantsleri

Valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku nimetada Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks praegune põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Nii nagu kogu ühiskond, on ka põllumajandus- ja toidusektor seisnud viimastel aastatel silmitsi suurte väljakutsetega. Rohkem kui kunagi varem, mõistame täna, et toidutootmine on strateegiline valdkond. See seab suured ootused ka riigile. Selleks, et valdkonnas tegutsevad inimesed ja ettevõtted oleksid edukad, on oluline ühiselt leida lahendused, kuidas tagame oma sektori toimepidevuse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ametisse asuval kantsleril on pikaajaline kogemus valdkonna juhtimisel ning arusaam organisatsiooni ja valitsemisala toimimisest, mis on heaks eelduseks, et suudame ühiskonnas toimuvate kiirete muudatuste ja toidutootmisele esitatavate kasvavate nõudmistega kaasas käia,“ lisas maaeluminister.

„Oleme oma valdkonnale seadnud strateegilise sihi, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Selleks peavad nii kõik ministeeriumi kui ka valitsemisala teenused ja protsessid muutuma inimese ja ettevõtja kesksemaks, kelle heaks me igapäevaselt töötame. Meie sektori lähiaastate kõige suuremad väljakutsed on toidujulgeolek ja roheüleminek. Maaeluministeerium oma asutustega peab suutma pakkuda sektori jaoks asjatundlikku tuge ja olema usaldusväärne partner. See eeldab suutlikkust olla valdkonnas suunanäitajaks ning leida paindlikke ja nutikaid lahendusi sektori ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks,“ sõnas Marko Gorban.

Uus kantsler asub ametisse alates 1. septembrist 2022. Marko Gorban on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia erialal. Ta töötab Maaeluministeeriumis alates 2003. aastast. Ministeeriumis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel avalike ja välissuhete ning maaelu arengu osakonnas, sealhulgas maaelu arengu osakonna juhatajana. Viimased kuus aastat on Marko Gorban töötanud põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerina.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.09.2022

Roheülemineku ja biomajanduse arendamiseks saab taotleda investeeringutoetust

Roheülemineku ja biomajanduse arendamiseks saab taotleda investeeringutoetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega toetatakse ettevõtete ja teadus-arendusasutuste investeeringuid bioressursside väärindamisse.

Maaeluminister Urmas Kruuse  leiab, et peame vähendama sõltuvust välismaistest taastumatutest ressurssidest ja kasutama rohkem enda taastuvaid bioressursse. „Iga seade või uus tehnoloogia, mis aitab taastuvaid bioresursse paremini kasutada, toob rohkem kasu ettevõtjale ja vähendab samal ajal kliimajalajälge,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Maaeluminister lisas, et toetust saab kasutada ka biojäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. „Tänases energiakriisis on eriti oluline, et leiame alternatiive, kuidas energiat toota. Kodumaine biogaas on üks võimalik lahendus, mis aitab kaasa kriisi leevendamisse,“ rääkis Urmas Kruuse.

Taotlusvoor avaneb oktoobri algul PRIA e-toetuste keskkonnas ja jääb avatuks selle aasta lõpuni. Toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 500 000 eurot ja maksimumsuurus on 5 miljonit eurot. Toetuse kogueelarveks on kavandatud umbes 23 miljonit eurot.

Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele. Eesmärgiks on panustada bioressursi kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Toetuse alla kuuluvad ka bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja biojäätmete, töötlemiseks vajalike ehitise ehitamise ja seadmete soetamise või väljavahetamise kulud.

Rahastus tuleb taasterahastust Next Generation EU, mille maht on 750 miljardit eurot. Taasterahastu eesmärk on toetada reforme ja investeeringuid, mis on vajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiüleminekuks. Eesti taastekavas on ettevõtete rohepöördeks planeeritud kokku ligikaudu 220 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.08.2022

 

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega toetatakse toiduainetööstuste energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid.

„Venemaa kallaletung Ukrainale on põhjustanud tõsiseid häireid majanduses ja mõjutanud väga tugevalt toidu tootmist. Energia varustuskindlus on ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime tagamise alustala,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Investeeringutoetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine. Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb tagada jätkusuutlik toidutootmine ja toidujulgeolek. „Toetuse abil tehtavad investeeringud aitavad vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest ja teistest väljastpoolt hangitud sisenditest,“ lausus Urmas Kruuse.

Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot. Taotlusvoor on plaanis avada selle aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2022

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Euroopa Komisjoni määruse alusel lõppeb 6-kuuline üleminekuaeg. Alates 8. augustist ei tohi titaandioksiidi koostisosana toidu valmistamiseks kasutada. Amet on ettevõtteid teavitanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul oli titaandioksiidi lubatud kasutada valge toiduvärvina kalatoodetes ja pagaritoodets ning maiustustes. „Tooteid, mis on valmistatud enne 7. augustit võib müüa laovarude lõpuni, kuid Euroopa Liitu selliseid tooteid enam tuua ei tohi. Näiteks võib kuni 7. augustini valmistatud kaunistusi, glasuure, vaapasid, täidiseid, maitsestatud vahukoort jmt, mille tootmisel on kasutatud titaanidioksiidi, müüa ka pärast 7. augustit 2022, kuid alates 8. augustist pole neid lubatud kasutada tortide valmistamiseks,“ kirjeldas Oona.

Tarbijale võib müüa ka lisaaine segusid titaandioksiidiga kuni toodete laovarude lõpuni. „Seega teatud periood võib tarbija veel osta ja kasutada titaandioksiidi sisalduvaid tooteid,“ selgitas Oona.

Amet on ettevõtteid titaandioksiidi keelustamisest teavitanud järelevalve käigus alates eelmisest aastast.

Eelmisel aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et ei saa välistada titaandioksiidi toksilist mõju raku geenidele või DNA-le. EFSA ei tuvastanud aga toidu lisaainena kasutatava titaandioksiidiga seotud vahetut terviseprobleemi ning seega lubati sujuv üleminek.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.08.2022

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes  selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021. aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade, 29.07.2022

 

Kerli Ats: Eesti esimene digitaalne karjalaskepäev võib muuta põllumajanduse tulevikku

Kerli Ats:  Eesti esimene digitaalne karjalaskepäev võib muuta põllumajanduse tulevikku

14. juuni läheb Eesti põllumajanduse ajalikku tähelepanuväärse päevana, sest toimus esimene digitaalne karjalaskepäev. See on oluline ja suur samm edasi ühendamaks tarbijad toidutootmisega, avades täiesti uue ukse Eesti peretaludele.

Mida tähendab digitaalne karjalaskepäev? See on investorite näol tarbijate ehk kogukonna kaasamine oma ettevõttesse müües unikaalseid digilepingus sisaldavaid digipilte ehk NFT-sid. Lihtsamalt lahti seletades on see võimalus, kuidas kogukond saab investeerida endale südamelähedasse põllumajandusettevõttesse, saades sellega suurema kaasamise ettevõtte poolt. See annab võimaluse ilma keerulise ja tüütu bürokraatiata osaleda otsustusprotsessides ja saada osa tulevast kasumist. Ehk atraktiivne investeerimisvõimalus enda väärtustele vastavasse ettevõttesse. Kõigele sellele lisaks saab inimene osa digifarmist ja saab seda hakata endale ka ise looma. Tänaseks on Eestis digitaliseeritud nii veise-, kitse- kui ka kanafarm.

Miks seda kõike üldse vaja on?

Tänane põllumajandustoetuste süsteem on selgelt suurtootjate poole kaldu, sest toetuste maksmised on seotud kas siis põllumajandustootmises kasutusel olevate hektarite hulga ja/või loomade arvuga. Selline toetuste süsteem motiveerib ettevõtteid muutuma üha suuremateks ja intensiivsemateks, mis pole aga kooskõlas rohepöördega ja meie nägemusega maaelu arengust. Meie soov on, et Eesti põllumajandustootmine oleks mitmekesine, et meil oleks palju keskkonnasõbralikke ettevõtteid ja seega ka palju omanike. Praegune toetamise süsteem pärsib väiketootjate võimalusi arendada oma ettevõtet jätkusuutlikult, arvestades nii majanduslikke-, keskkonna- kui ka sotsiaalseid aspekte. Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit on aastakümneid seisnud selle eest, et paranda väiketalunike positsiooni tarneahelates ning rõhutanud toetuste diferentseerimise vajadust, siis täna oleme endiselt olukorras, kus süsteem suures pildis on muutumatu ning suuremat toetust ei ole väiketaludele oodata ka uuel programmperioodil. Samas, olukord on paranemas.

 

  • Mujal EL riikides on põllumajandusstruktuur teine – valitsevad on peretalud. Sellisel juhul on selline hektari ja loomapõhine põllumajandustootjate toetamise süsteem mõistlik. Eestis on aga peamiselt kolhooside erastamise tulemusena tekkinud hulgaliselt väga suuri tootjaid, kes saavad ka valdava hulga Eestis toetusrahadest.

 

Siiski on Eesti väiketootjatel lahendused keerulistes olukordades hakkama saamiseks ning sageli leitakse nutikad viise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tarbijate kaasamine läbi NFT-de on nutikas ja innovaatiline ning mõjutab selgelt väiketalude vastupanuvõimet. Hea näitena tooksin siin välja Saaremaa Mahemuna. Noortalunik oli keerulises olukorras. Kapitali kaasamine tavapärastel viisidel likviidsusprobleemide lahendamiseks ei olnud võimalik, kuna puudusid piisavad tagatised. Lootusetus olukorras jagas ta oma kurvameelsust ja probleeme sotsiaalmeedia jälgijatega, kes soovisid koheselt aidata, pakkudes raha. Põhjused, miks nad tahtsid seda tootjat toetada oli see väärtus, mida see toidutootja nende jaoks lõi – kohalik mahetoit, mis on toodetud väikeettevõttes arvestades loomade/lindude heaoluga. See noortalunik oli meelitatud, et nii paljud inimesed olid valmis teda rahaliselt aitama, aga tekkis küsimus, kuidas siis tegelikult ka neid tarbijaid oma ettevõttega siduda ning tekkiski kokkupuude Eesti start-up-iga Ingnium. Noortalunik kaasas esimese 1,5 nädalaga oma ettevõttesse 65 000 eurot. Märkimisväärne summa, mis andis sellele noortalunikule võimaluse, et jätkusuutlikku toidutootmisega edasi tegeleda.

 

Kohtudes kolleegidega erinevatest riikidest, viidatakse väga tihti e-Estoniale ja meie digitehnoloogia edulugudele. Küsitakse kõikide põnevate äppide kohta, mida me põllumajanduses kasutame. Kahjuks pean tõdema, et selliste erinevate põllumajandussektori digitaalsete tööriistade arendamise osas oleme Eestis oma kolleegidest Euroopa Liidus ikka kaugel maas. Potentsiaal on meil olemas, aga puudu on link arendajate ja digitaalsete tööriistade vajajate ehk põllumajandustootjate vahel. Loomulikult on siin võimalus selle lingi loomisel esindusorganisatsioonidel, kuid näen, et suuremat rolli peaks selles omama teadusasutused, kes kaardistavad konkreetseid probleeme.

 

  • Digitaalne põllumajandus – e-Estonia võimalused. Meil on olemas kuvand, aga teistes EL-i teistes riikides on põllumajandustootjatele loodud ja arendatud mitmeid digitaalseid abivahendeid, mis meil puuduvad Igal pool küsitakse, et „oh, rääkige oma digiinnovatsioonist“, kuid kahjuks saame digitaalseid tööriistu lugeda vaid ühe käe näppudel.

 

Kliimakriis ja rohepööre rõhutab selgelt vajadust toidusüsteemide kestlikumaks muutmiseks. Venemaa agressioon Ukrainas on näidanud kui haprad on globaalsed toidusüsteemid – see kõik rõhutab selgelt vajadust vaadata üle toidutootmise ärimudelid. Täna on põllumajandustootjad tarneahelas kõige nõrgemal positsioonil – jaemüüjad ja tööstused ei arvesta talunike kasvavate tootmiskuludega, vaid hind kujuneb turul/börsil arvestades maailmaturu hindasid. See muudab põllumajandustootjad väga sõltuvaks toetustest. Meil on vaja muuta oma tarneahelad lühemaks, põllumajandustootjad peavad saama õiglast hinda oma toodetud saaduste eest.

 

  • Uued ärimudelid aitaksid meil tagada pereettevõtete põhised põllumajandusettevõtted, kus toitu tootes jälgitaks säästvaid tootmise põhimõtteid.

 

Miks ma seda kõike räägin? Ma lihtsalt olen väga õnnelik, et meil on väiketootjad, kes tegelevad sellega, et selles keerulises olukorras oma ettevõtteid arendada ja toime tulla. Tarbijad on osaliselt küll muutunud väga teadlikuks, kuid samas on tootmisprotsessidest kaugenenud. Digipõllumajandus aitab selgelt luua sildasid tarbijate ja talunike vahel. Kogukonnaettevõtluses on tulevik ja me peame seisma ühiselt selle eest, et väikesed keskkonnasõbralikud talud rikastaksid maapiirkondasid ja säilitaksid meie toidukultuuri.

 

  • Digitaalne põllumajandus on atraktiivne ka noortele. Tarbijad tahavad teada, kuidas nende toit kasvatatakse ja see on hea võimalus siduda oma tootjad tarbijatega.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et me peame kasutama ära oma nõrkusi, et muuta need oma tugevusteks. Digipõllumajandusel on potentsiaali anda Eesti peretaludele uus tõuge arenguhüppeks!

Täna on võimalik osta digilehm Andre Juustufarmist, digikits Andri-Peedo talust ja digikana Saaremaa Mahemunast. Loodan, et peagi on neid väikeettevõtteid veel, kuhu tarbijad saavad investeerida.

 

 

Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2022

 Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Sel nädalavahetusel saab kaheksanda avatud talude päeva raames tutvuda üle 300 talu ja maaettevõttega üle Eesti. Kuigi avatud talude päeva põhipäevaks on pühapäev, 24. juuli, avab enamik sel suvisel suursündmusel osalevatest taludest külastajatele oma väravad juba laupäeval. 

Kõik külalised saavad tutvuda nii suuremate farmide kui väiksemate taludega, näha põnevaid loomi, linde ja taimi, uudistada põllumajandustehnikat ning maitsta ehtsat talutoitu. Igal talul on oma programm, milles näidatakse enda eripärasid. Kuna kõik 300 talu on üksteisest täiesti erinevad ning paiknevad üle Eesti, leiab iga huviline kindlasti endale meelepärase talu või maaettevõtte. Enda päevakava paika panemiseks tasub tutvuda veebikaardi ning talude programmiga veebilehel avatudtalud.ee.

Suvise suursündmuse pidulik avamine toimub täna kell 12 Pajumäe talus Viljandimaal, kus pakutakse kohalikku toitu ning maahõngulist meelelahutust. Muusikat mängivad pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.07.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite täna toimuval nõupidamisel on jätkuvalt oluliseks teemaks toidujulgeolek

Nõupidamisel Brüsselis käsitletakse lisaks toidujulgeolekule veel taimekaitset ja ühist põllumajanduspoliitikat.

„Praegu on Euroopa Liidus toiduga kindlustatusega hästi, ent olukord võib muutuda. Tarneahelad liidusiseselt toimivad, ent mõtlema peab ülemaailmse olukorra peale kriisi ajal,“ kommenteeris minister Urmas Kruuse toidujulgeoleku seisu.

Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on ministri sõnul printsiibis tervitatav, ent rakenduspõhimõtted vajavad kohendamist. „Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on oluline, ent välja pakutud lahendused ei arvesta meie hinnangul piisavalt liikmesriikide erisusi ja alternatiivsete taimekaitsevahendite kättesaadavust,“ selgitas minister praeguseid kitsaskohti.

„Ühise Põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud, ootame veel Euroopa Komisjoni lõplikku kinnitust. Loodetavasti saavad kõigil liikmesriikidel strateegiakavad kiirelt kinnitatud – läbi toidusüsteemide kestlikkuse ja kliimaeesmärkide saavutamise aitavad strateegiakavad kindlustada toidujulgeolekut ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest kaupadest, energiast ja toormaterjalidest,“ avas minister põllumajanduspoliitika mõjude tagamaid.

Muu hulgas plaanitakse kinnitada nõupidamisel EL-i järeldused vesiviljeluse kohta, mis on 2022. a II poolaasta eesistujariigi Tšehhi Vabariigi üks prioriteetsetest teemadest.