Parima talu 2021 tiitli võitis Jõeääre talu Järvamaal


Käesoleva aasta parimaks taluks valiti Jõeääre talu Järvamaal, kus kartuli- ja muu köögivilja kasvatajatest pererahvas Urmas ja Laivi Laks on talupidamise kahekesi üles ehitanud. Parimaks noortalunikuks sai Siim Sooäär Saaremaalt Uustla talust, parimaks alternatiivtaluks Alpakafarm OÜ ning parimaks tootmistaluks Viinamärdi talu.

„Oleme omal käel, ainult oma pere jõududega abilisteta mitu aastakümmet toimetanud ja talu täiesti nullist üles ehitanud. Üks poegadest on maa- ja teine tehnikausku, täna ongi peamine küsimus, et neil oleks piisavat põhjust ja motivatsiooni talu edasi vedada,“ märkis Jõeääre peremees Urmas Laks.  

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles Jõeääre talus peaauhinda üle andes, et peretalud on olulisel kohal maaelu edendamisel. „Kindlasti kõik konkursile esitatud talud on tunnustust väärt, kuid Jõeääre talu pälvis hindajatelt ühehäälse toetuse,“ lausus Kruuse.

„Jõeääre on hea näide, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema suurtootja. Lisaks tuleb eraldi esile tõsta, et talu peremees ja perenaine löövad kaasa külaelu ja kogukonna edendamisel,“ ütles Taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) eestvedamisel on parimat talu valitud juba 28 aastat. Parimaid tunnustades soovib Taluliit juhtida tähelepanu talude olulisele rollile toidujulgeoleku tagamisel ning maaelu edendamisele.

Parima talu aitas välja selgitada žürii, kuhu kuulusid Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Alexela ja Maaleht.



Parim talu 2021 – Jõeääre talu

Jõeääre talu peavad Järvamaal peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud. Põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi peamiselt kahekesi, pojad käivad aeg-ajalt abiks. Peremees ja perenaine loodavad siiski, et üks poegadest võtab talu üle.

Talu sai  perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju nagu porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.



Uustla talu – Parim noortalunik 2021

Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja alla aastase pisipojaga.

Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veiseid, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.  Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas  valmis sel kevadel.

Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ei suuda väärindada, seega umbes pool läheb ühistule müügiks. Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Margit tegeleb peamisel on loomade ja juustuteoga, Siimu ampluaa on põllud, kõrvalmajas elav ema on noortel abiks.

 

Alpakafarm – Parim alternatiiv talu 2021

Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Kai Morten Ødegårdstuen ja Pärnust pärit Kaja Varmison ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, see mõte aga muutus kiiresti. Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais, tänaseks on talus kokku 140 looma,  keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega, kitsede, minilammaaste, Vallais’ mustnina lammaste, merisigade, küülikute ja väikese Benneti känguruga. 2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – põhiline külastajate liikumine toimubki nüüd endistel naabertalu aladel. Õuel on suur talupood, kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.



Viinamärdi talu – Parim tootmistalu 2021

Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013. aastal, kui Denis Pretto ja Annemari Polikarpus soetasid Tartumaale vana taluhäärberi. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega. 2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed seda tõugu lambad Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast.  Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist. Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid – jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu. Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Piimaklaster MTÜ kutsub talunikke iseõppepäevale

Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevajadust. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse piimatootmisettevõtte söötmissüsteemist.

Kiirenev elutempo on tekitanud vajaduse koolitusvahendite järele, mis võimaldaksid põhijuhtumeid lahendada ainult virtuaalseid tööriistu kasutades. Söötmiskulutuste majandusliku optimeerimise mudeli selgeksõppimisel pakub Piimaklaster selleks välja 14 olulise juhtumi lahendamist käsitlevad lühivideod.

Kogu materjal on leitav aadressilt https://www.piimaklaster.ee/sootmiskulutuste-optimeerimine/

 

30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ja talupidamine

Eesti taasiseseisvumisel oli meie talunike suurimaks unistuseks saada taas peremeesteks omal maal.  Nõukogude võim oli teatavasti likvideerinud taludel põhineva põllumajandustootmise ja korraldanud selle ümber kolhoosidel ja sovhoosidel põhinevaks.

Talude taastamine kujunes edukaks, aga peagi hakkasid ilmnema raskused – hakkama tuli saada turumajanduse tingimustes. Tollal ei kuulunud Eesti Euroopa Liitu ja meie alles taasiseseisvunud riik ei toetanud talusid piisavalt. Euroopa Liidu riikide põllumehed aga said suuri põllumajandustoetusi.

Tänaseks on talude arv ja ka põllumajanduses töötavate inimeste arv drastiliselt vähenenud. Eesti pole siin mingi erand ja samasugused tendentsid on levinud mujal. Põhjustatud on need eelkõige teaduse ja tehnika arengust ning üldisest linnastumisest. Tänapäeva põllumajandustootmine on hulga efektiivsem kui 30 aastat tagasi ja vajab palju vähem tööjõudu. Küll on kasvanud just kvalifitseeritud tööjõu vajadus.

Eesti põllumajandust ja talude arengut iseloomustab siiski üks tendents, mis praktiliselt mujal puudub või on ilmnenud väga vähestes kohtades. Nimelt Eestis õnnestus erastada või ärastada mitmeid nõukogudeaegseid suurmajandeid (kolhoose) ja nende põhjal tekkisid ebatraditsiooniliselt suured põllumajandusettevõtted, milliseid võime nimetada agrotööstuskompleksideks.

Samas on Eestis säilinud traditsiooniline talupidamine, mis on 30 aasta jooksul ka muutunud. Reeglina on talud muutunud suuremaks ja efektiivsemaks, aga käsitletavad ikka traditsioonilistena. Selle all ei pea ma silmas mitte vanade põllumajandustootmise viiside rakendamist, vaid seda, et talu on ühe pere omandis ja põhiliseks tööjõuks on selle pere liikmed.

Meenutades unistust peremeheks olemisest, siis see on väga aktuaalne ka tänapäeval. Nimelt on Eesti põllumajanduses kaks suurt probleemi (või siis väljakutset nende probleemide ületamiseks), mis on oma vahel vägagi seotud. Esiteks põllumajandusettevõtete kontsentreerumine, mis väljendub selles, et suured põllumajandusettevõtted kasvavad aina suuremaks ja nende omandisse või rendile koondub üha rohkem põllumaad. Samas talude arv jätkuvalt väheneb. Teiseks probleemiks on põllumajandussektori juhtide vananemine, mis väljendub selles, et raske on motiveerida noori põllumajandusega tegelema. Paljud talud lõpetavadki seepärast tegelemise, et noored lähevad linna, kus leiavad endale atraktiivsemad töökohad.

Samas väidetakse, et kontsentreerumine ongi loomulik areng ja suured ettevõtted, ehk agrotööstuskompleksid ongi efektiivsemad. Nii ongi, aga on teada, et mitmed nendest agrotööstuskompleksitest on juba müüdud välismaalastele ja selline müük kindlasti tulevikus jätkub ning tekibki ja levib olukord, kus üha suurem hulk Eesti väärtuslikku põllumaad liigub välismaalaste omandisse, mis on äärmiselt negatiivne. Selliste tendentside jätkudes ei ole eestlased enam ühel hetkel peremeesteks omal maal ja meie toidujulgeolek ei ole enam kindlustatud.

Mida siis teha? Täna on Eesti Euroopa Liidu liige. Ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu suurim ühiselt rahastatud poliitika. Ka Eesti saab Euroopa Liidust oma põllumajanduse toetamiseks märkimisväärseid summasid. Taluliit seisab selle eest, et eeskätt toetatakse noortalunikke ja peretalusid. Sellega toetame me kodumaisel kapitalil põhinevaid põllumajandusettevõtteid ja oma soovi olla peremeesteks oma kodumaal.

Soovime Eestile head 30. taasiseseisvumispäeva!

 

 

Alates 25. augustist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

25. augustil algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Vastuvõtt toimub 25. augustist 1. septembrini. Tänasest 24. augustini saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.

 Täna, 18. augustil avanes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste eeltäitmine. Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Algav taotlusvoor on alustavale tootjale heaks võimaluseks, et saada lisavahendeid investeeringute tegemiseks ja tegevuse alustamisega seotud muude kulude katmiseks. Palume äriplaan kindlasti väga hoolikalt läbi mõelda ning varuda aega selle täitmiseks.“

Avanev taotlusvoor on käimasoleval rahastusperioodil kuues ja toetuste jaoks on eelarves 4 miljonit eurot. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Tähelepanu! Palume taotlust täites ja esitades arvesse võtta, et 27.-29.08.2021 toimub e-äriregistri portaali ulatuslik uuendamine, millega seoses ei ole äriregistri teenused (äriregistri teabesüsteem sh XML ja x-tee teenused, Euroopa äriregister, ettevõtjaportaal) selles ajavahemikus kättesaadavad. Sellega seoses võib nimetatud perioodil esineda e-PRIAs tõrkeid taotluse esitamisel.

 

Täna algas „Parim Talu 2021“ valimise ringkäik

Hindamiskomisjoni liikmed
Hindamiskomisjoni liikmed Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Lii Sammler (Maaleht), Gelis Pihelgas (Taluliit), Teele Üprus (Postimees Maa Elu) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Täna, 3. augustil 2021.a., algas selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 11 talu erinevates Eesti maakondades.

„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 28ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2021“:

  • Märdiotsa Agro OÜ ja Hõbemäe talu Põlvamaalt;
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Vahemetsa talu (Birchlagoon) ja Viinamärdi talu Tartumaalt;
  • Jõeääre talu Järvamaalt;
  • Indriko OÜ ja Alpakafarm OÜ Pärnumaalt;
  • Uustla talu Saaremaalt;
  • Paju talu Raplamaalt;
  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaal

Konkursile esitasid talud Pärnu Talupidajate Liit, Türi Talupidajate Liit ja Eesti Noortalunike Liit ning lisaks andsid paljud talud oma kandidatuuri ise üles.

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kalle Hamburg ja Gelis Pihelgas (Taluliit), Karolin Lillemäe(Maaeluministeerium), Teele Üprus (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel. +372 553 1571
E-post: info@taluliit.ee

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

Innovatsiooniprogrammi lahendused sündisid välitöödest kasutajate juures

 

Viis avaliku sektori tiimi lahendasid innovatsiooniprogrammis disainmõtlemise lähenemisi kasutades väga eripalgelisi probleeme – kuidas korraldada täiskasvanutele eesti keele õpet, hõlbustada inimestel oma terviseinfo haldamist, vähendada eridiisli väärkasutamist. Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati jätkutoe pilooti kinnistest asutustest vabanevatele noortele. Innovaatilise lähenemise eest tunnustati politsei eksperimenti “Minu esimene vahelejäämine”.

Innovatsiooniprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks kõigi oluliste osapoolte koostöös. Sel nädalal esitlesid viis programmi läbinud avaliku sektori tiimi kümne kuu töö tulemusi. Et mõista kasutajate vajadusi, hoiakuid ja praktikaid süvitsi, viisid kõik programmis osalejad läbi kasutajaintervjuusid ja välitöid. Kasutajavaatele toetudes töötati välja ning katsetati erinevaid lahendusi.

Suurima potentsiaalse mõjuga projektiks hinnati pilooti “Ringist välja”, intensiivset võrgustikukoostöö mudelit kinnistest lasteasutustest väljunud noortele. Projektitiimi kuulusid Sotsiaalkindlustusameti, justiitsministeeriumi, Viru Vangla, Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste Turvakodu ja Rapla lastekaitsetöö esindajad.

Politsei otsis programmis lühisekkumist esimest korda keelatud ainetega vahelejäänud alaealistele. Lapse abivajadust kaardistav ning vanemaid võimestav perevestlus teenis žürii tunnustuse kui kõige innovaatilisem projekt. Projekti “Minu esimene vahelejäämine” tiimis olid esindatud Politsei- ja Piirivalveamet, siseministeerium, sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, haridus- ja teadusministeerium, Nõmme ja Saku lastekaitsetöötajad ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokkutoov eesti keele õppe digivärava prototüüp. Lisaks testiti Keeleruletti  – karantiinitingimustest sündinud lühivestluste virtuaalset formaati kõnekeele harjutamiseks. Projektis olid esindatud kultuuriministeerium, Integratsiooni SA, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, Töötukassa ja siseministeerium.

Vestlustest Eesti inimestega selgus, et tervisega seotud teemadega järjepidamine on keeruline ja tervisesüsteemis orienteerumine vaevaline. Tiim testis sms-meeldetuletusi koostöös Pärnu Haiglaga vähendamaks tühivisiite; pakkus välja proaktiivse ootejärjekordade lahenduse ning lõi tulevikuvisiooni, milline võiks välja näha kasutajasõbralik terviseportaal.  Tiimi moodustasid sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Connected Health klastri, Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.

Laialdasele eriotstarbelise diisli väärkasutamisele töötasid lahendusi välja maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tiimide ettekanded on järelvaadatavad Innovatsioonitiimi Facebooki lehel.

Järgmisesse Innovatsiooniprogrammi vooru kandideerib 18 projekti, valiku langetavad ministeeriumite kantslerid novembrikuu jooksul.

Programmi eestvedajaks on avaliku sektori innovatsioonitiim.

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Pärnumaa Talupidajate Liit kutsub seminarile

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab 13. oktoobril seminari, mille teemafookuses on tuleviku põllumajanduspoliitika. Seminaril räägitakse tuleviku perioodi keskkonnatoetustest, otsetoetustest ning investeeringutoetustest.

Seminar toimub Strand SPA & Konverentsihotellis Lahe saalis.

Päevakava:

10.30 – 11.00 – Tervituskohv
11.00 – 11.30 –  Maaeluministeeriumi tegevused uue toetusperioodi eel – Maaeluminister härra Arvo Aller 
11.30 –  12.30 –  EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava keskkonnatoetused ja Talust taldrikule – Martti  Mandel, Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroojuhataja
12.30 – 13.30 –  Otsetoetused uuel perioodil – Reno Paju, Maaeluminiseeriumi otsetoetuste büroojuhataja
13.30 – 14.00 – Investeeringutoetused uuel perioodil – Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liidu juht

Osalema on oodatud kõik Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed.
Seminarile saab registeerida kui 9. oktoobrini 2020.a. järgneval lingil – registreeri

 

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

 Toidu lisaainete kasutamise kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud, kuid saasteainete proovide puhul esines piirnormiületusi.

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet lisa- ja saasteaineid toidus igal aastal. „Toidus kasutatavate lisaainete kontrollimise eesmärgiks on toitu lisatavate lisaainete nõuetekohase kasutamise kontrollimine toidukäitleja poolt. Saasteainete seire eesmärgiks on kontrollida erinevate toidus sisalduvate saasteainete esinemist proovides,“ selgitas Kallip.

„Enim tekitavad muret akrüülamiidide võrdlusväärtuste ja polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. Akrüülamiidid tekivad toiduainete kuumutamisel kõrgetele temperatuuridel ning PAH-id võivad tekkida näiteks suitsutamise ja grillimise käigus,“ kirjeldas Kallip.

„PAH-ide ületusi leidus enim suitsukalas ja -lihas, mis näitab taaskord, et suitsutamisel on kasutatud valesid võtteid. Akrüülamiidide puhul oli ületusi näiteks krõpsude puhul, kus siis on valmistamisprotsessil toitu liialt kuumutatud,“ selgitas Kallip, kuidas piirnormiületused on otseselt seotud toidu valmistamisprotsessiga.

Eelmisel aastal võttis amet saasteainete määramiseks 485 proovi ning toitu lisatavate lisaainete koguseliseks määramiseks 73 proovi. Saasteainete puhul tuvastas amet 29 mittenõuetekohast proovi, kuid lisaainete puhul rikkumisi ei tuvastatud.

Taust

Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks. Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

Saasteaineete kontrolliprogramm on leitav siit ja toidu lisaainete seire tulemused on leitavad siit.