Autor: kerli

Eesti Erametsaliidu pressiteade
26.  märts 2020

Erametsaliit: Üraskitõrje tegevuskava on vaja juba sel kevadel

Eesti Erametsaliit tunneb keskkonnaministrile saadetud kirjas muret üraskikahjustuste ebapiisava seire pärast. Hetkel puudub riigil ülevaade kahjustuste ulatuse kohta ning konkreetne tegevuskava, ennetustöö asemel tegeletakse erametsaomanike hinnangul tagajärgede likvideerimisega. Arvestades tänast keerulist sotsiaalmajanduslikku seisu Eestis ja maailmas, võib ulatuslik üraskirüüste metsades anda olulise lisahoobi Eesti inimeste sissetulekutele.

Eesti Erametsaliidu eelmisel nädalal metsaomanikele saadetud üleskutse üraskikahjusid ennetama asuda sai oodatust rohkem tagasisidet. Kuigi liiduni jõuab metsaomanike signaale kaitsealadel lokkavate üraskikahjude kohta, ei pea mitmed sõnavõtjad üraskikollete levikut majandusmetsadesse probleemiks. Keskkonnaameti selleteemalisest pressiteatest selgus aga, et tegelikku ülevaadet kahjustuse ulatuse kohta ei ole.

Peamiselt kaitsealadel kuid ka majandusmetsades koristamata jäetud tormimurrust alguse saavatel suurtel üraskikolletel on mõju nii metsade elurikkusele, metsaelupaikadele kui majandusmetsade puidukvaliteedile, samuti kliimaeesmärkide täitmisele. Üraskite poolt kahjustatud puidu kvaliteedi langemine põhjustab metsaomanikele otsest majanduslikku kahju. Nagu näitab Kesk-Euroopa kogemus, põhjustavad nii suured kõikumised puiduturul raskusi ja ebastabiilsust ka puidutööstustele, kes on väga olulised tööandjad just maapiirkondades.

Üraskite ja muude lõuna poolt tulevate metsakahjustajatega võitlemist peab oluliseks ja lähitulevikus tegutsemist vajavaks teemaks ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Tema sõnul on see, mis meie metsades täna tänu ilmastiku muutumisele toimub hirmuäratav. “Sellest on praegu veel vähe räägitud, kuid tugevad tuuled räsivad meie metsi aina sagedamini, metsad on tormimurdu täis ning lisaks üraskitele võib lõuna poolt tulla veel teisigi metsakahjustajaid. Et saaksime oma kuusikuid ka tulevikus nautida, peab riik koostöös teadlaste ja praktikutega juba lähitulevikus otsustavalt tegutsema. Asi on hullem kui inimesed arvavad!” rääkis Eesti Maaülikooli rektor.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsaomanike tagasiside järgi seis kõige kriitilisem Karula, Otepää ja Haanja kandis, kus üraskikahjustuse suur ulatus on alguse saanud viimaste aastate suurtormide järel kaitsealadel koristamata jäetud tormimurrust ning järgnenud põuastest suvedest. “Kuid peame meeles pidama, et ürask on ainult üks metsakahjustaja, kelle suur levik meie metsi ohustab,” nendib Eelmaa ka teiste võimalike metsakahjustajate kaardistamise vajalikkust.

“Kuna pooled Eesti metsadest on erakätes, eeldab efektiivne kahjustuste ennetamine ka erametsaomanike kaasamist ja osalemist. Selleks on meil vaja reaalset ülevaadet erinevatest ohtudest, nende esinemise tõenäosusest ning konkreetset tegevuskava, kuidas ka metsaomanikud ja metsaühistud ennetustöösse kaasata,” rääkis Eelmaa.

Erametsaliit tegi kolmapäeval Keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku võimalikud ohud kaardistada ja algatada tegevuskava koostamine, et erinevate ohtude ennetamiseks saaks tegutseda õigeaegselt ja piisavas mahus. Kuuse-kooreüraski tõrje tegevuskava tuleks liidu hinnangul algatada juba sel kevadel.

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). Erametsaliidu põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas. Tugeva esindusorganisatsiooni loomise nimel aitame kaasa metsaomanike üle-eestilisele organiseerumisele. Teeme konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega.

Pressiteade
25. märts 2020

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine algas e-PRIAs täna, 25. märtsil ja kestab 31. märtsini. Taotlusi saab esitada 1.-8. aprillini 2020 ainult elektroonselt e-PRIA keskkonna kaudu. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks, sh põhivara moderniseerimiseks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning moodustas mõlemal taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

PRIA arendustoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu ütleb: „Juhime taotlejate tähelepanu sellele, et kuigi sel aastal on Maksu- ja Tolliametile 2019. aastatuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg 30. aprill, siis FIE, kes soovib toetust taotleda, peab taotlust esitades arvestama, et taotlusele on vaja sisestada 2018. ja 2019. aasta majandusaasta kohta järgnevad andmed: kogu müügitulu, müügitulu omatoodetud põllumajandustoodete müügist toodete lõikes, tulu mittepõllumajandusliku toodangu müügist ja tulu teenuste müügist. Äriühingust taotleja, kelle majandusaasta ühtib kalendriaastaga, peab taotluse esitamise hetkeks olema äriregistrile esitanud 2019. aasta majandusaasta aruande.“

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 19.06.2020. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Täpsem info toetuse tingimuste ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Riigis kehtestatud eriolukorra tõttu on PRIA teenindusbürood suletud.

Välismaa põllutöölised tuleb ka eriolukorra ajal Eestisse lubada

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit nõuavad valitsuselt välismaa põllumajandustööliste riiki lubamist, sest vastasel korral jäävad COVID-19 pandeemia oludes põllud harimata, loomad hooldamata ja Eesti kodumaise toiduta.

Põllumajanduskoda ja taluliit saatsid peaminister Jüri Ratasele ettepaneku, et Eestis viibivate ajutiste välistöötajate töölubasid pikendataks olukorra normaliseerumiseni ning jätkataks uute lubade menetlemist, võimaldades karantiini nõudega riiki sisenemine.

„Külvi ja taimede istutamist ei saa edasi lükata, lehmi tuleb mitu korda päevas lüpsta – neid töid ei saa valitsuse määrusega keskööst peatada kuni olude paranemiseni,“ selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Uusi taotlusi tööjõule võetakse küll vastu, kuid otsuseid ei tehta.“

Aprillis algaval kevadtööde hooajal vajavad põlumajandusettevõtted ligi 2000 välismaa põllumajandustöölist, kuid politseiamet ei menetle ajutiselt viisade, viibimisaja pikendamise, elamislubade, elamisõiguste ja lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi. Uusi taotlusi võetakse küll vastu, kuid otsuseid nende suhtes ei tehta.

Põllumajanduskojale teatas välistööjõuga seotud muredest 75 ettevõtet, kus aprilli lõpuni kehtiva eriolukorra ajal peaks tööd alustama ligi 400 valdavalt Ukraina päritolu hooajatöölist. Enne mai algust lõppeb nendes ettevõtetes ligi sajal välistöötajal tööluba, mida on vaja erakorraliselt pikendada.

„Loodame, et põllumehed leiavad töötukassa abiga tööjõu nappusele osalist leevendust, kuid kõikide välistöötajate kiiret asendamist kohaliku tööjõuga me lähiajal realistlikuks ei pea,“ tõdes Sõrmus. „Põllumehed mõistagi sooviksid, et Eestist oleks võimalik leida piisavalt palju kohalikke töötajaid, kes sooviksid põllul või laudas töötada.“

Põllumajandus- ja toidusektor vajab välistööjõu kriisi leevendamiseks kiireid otsuseid, et kindlustada riigi toidujulgeolekut ning ühe olulisima majandussektori toimimist ka COVID-19 pandeemia oludes. Koda ja taluliit on veendunud, et valitsusele pakutud lahendused on teostatavad.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.03.2020

Eesti ja Soome maaeluminister lahkasid videokonverentsil kujunenud olukorda

Täna, 24. märtsil toimunud Soome ja Eesti maaeluministri videokonverentsil leiti ühiselt, et  praegusel keerulisel ajal on kõige olulisem tagada tervishoiusüsteemi ja toidutootmise toimepidevus.

Mõlema ministri silmis on üks suurimaid probleeme toidutootmisel riigisisestest ressurssidest abikäte leidmine. „Eestil tuleb ennekõike leida vastus Ukrainast tulnud hooajalise tööjõu töölubade pikendamise ja sisemiste ressursside leidmise küsimusele,“ märkis maaeluminister Arvo Aller.

2019. aastal töötas Eestis põllumajandus-, metsamajandus-, jahindus- ja kalandussektoris kokku veidi üle 5000 hooajatöölise, kellest valdav enamik olid pärit Ukrainast. „Hooajalistele töölistele, kelle tööluba hakkab lõppema, aga kes oleks valmis tööd Eestis jätkama, tuleb kiiremas korras luua selleks võimalus,“ ütles Aller.

Soome maaeluminister Jari Leppä tõdes, et mõlemad riigid peavad püüdma riigisiseselt vabanevat ressursi paremini ära kasutada. Soomes töötab 16 000 hooajatöölist. „Kohalikele inimestele tuleb luua võimalused ulatada toidu tootjatele ja töötlejatele abikäsi,“ sõnas Jari Leppä.

Eraldi küsimusena puudutati homme toimuvat Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumist, kus Eesti ja Soome on väga sarnasel positsioonil. Kummagi riigi minister ootab Euroopa ühiselt põllumajanduspoliitikalt suuremat paindlikkust, meetmeid ja lahendusi, mis võimaldaks kiirendada otsetoetuste väljamakseid, vähendada füüsilisi kontrolle viiruseperioodil ning tagada siseturu toimimine, mis on vajalik lisaks toiduga varustatusele ka põllumajandustootmise sisendite (seemned, väetised) kättesaadavuse ja hinnataseme kontrolli all hoidmiseks.

„Ennekõike pidasime siin silmas kohapealsete kontrollide mahu vähendamist ja võimalust muuta toetuste reegleid paindlikumaks. Suurem paindlikkus võimaldaks vajadusel näiteks toetuste reegleid muuta, nii et toidu tootmiseks saaks maad täiendavalt kasutusele võtta ja seeläbi toodangut suurendada. Sarnaseid abinõusid on kasutatud ka varem suuremate kriiside ajal,” selgitas Arvo Aller.

Mõlemad ministrid tõdesid, et tiheda kontakti hoidmine ja mõtete vahetamine on oluline ka tulevikus.

 

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
20. märts 2020

Koroonakriis ohustab Eesti talutootmist

Koroonaviiruse levik ja sellest põhjustatud majanduskriis on hakanud tugevalt pärssima Eesti talutootmist. Eriti raskesse olukorda on sattunud väikesed toidutöötlejad, kes sõltuvad suuresti restoranide tellimustest. Talunike probleemi lahendamiseks on Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördunud lahenduste leidmiseks Maaeluministeeriumi poole.

Tänapäeval toodetakse Eestis põllumajandussaadusi nii suurtes tööstuslikes agrofirmades kui ka keskmistes ja väiksemates peretaludes. Tänu peretaludele on meil mahetoit, kitse-, lamba- ja lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimekasvatus ning palju muud taolist. Talutoidu suurim väärtus ongi tervislikkus ja mitmekesisus, erilist rõhku pannakse nüanssidele. Paljud Eesti talud püüavad tänapäevalgi valmistada toiduaineid järgides vanu rahvuslikke traditsioone. Selliseid väiketootjate tooteid leiab nii restoranidest kui ka poelettidelt. Väiketöötlejate müügist ligi pool sõltub just toitlustuskohtade tellimustest, mis on praegu teadmata ajaks tühistatud. „Väiketöötlejad sõltuvad suuresti restoranide tellimustest. Olukorras, kus restoranid on inimtühjad või lausa suletud, on väiketöötlejad sattunud tõsistesse raskustesse. Pealegi on teadmata ajaks tühistatud kõik laadad,“ selgitab Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. Ta lisab, et saabunud on ka esimesed teadaanded juhtudest, kui talutootjate koostööpartnerid on pikendanud ühepoolselt maksetähtaega juba tarnitud kaubale. Ka suured kaubandusketid ja toidupoed on oluliselt vähendanud väiketöötlejate (talutoodete tootjate) toodangu tellimusi umbes 30% ja see tendents süveneb.

Kuigi mitu väiketöötlejat on oma tegevust mitmekesistanud agroturismiga, siis praeguses olukorras on raskendatud ka turismiteenuse pakkumine. Sellises eskaleeruvas olukorras ei suuda väiketöötlejad maksta palka töötajatele ega tasuda pangalaene ja liisinguid. Halvemal juhul peavad väiketöötlejad lõpetama oma tegevuse pankrotiga. „Olukorras, kus talutoidu tootjate müük on drastiliselt kukkunud, on see selge oht väiketöötlejate jätkusuutlikkusele ja see ohustab ka maapiirkondade elujõulisust,“ selgitab Kerli Ats.

„Me loodame, et valitsus leiab võimalusi, kuidas väiketöötlejaid kiiresti aidata – käendus, intressivaba käibelaen, PRIA toetuste varasem väljamakse, aga ka tööjõumaksude ajutine alandamine,“ selgitab Ats talupidajate ootusi. Muidugi saame meie kõik tarbijatena panustada olukorra leevendamisse, ostes Eesti toitu ja toetades nii toidutootmist Eesti taludes.

Viimastel aastatel on üha suurem hulk väiksemaid põllumajandustootjaid leidnud võimalusi oma toodangut väärindada, et selle eest kõrgemat hinda saada. Väiketöötlejad panevad rõhku tootearendusele, et muuta eestlaste armastatud traditsioonilised maitsed põnevamaks ja pakkuda sel moel tarbijatele kvaliteetset kodumaist toodet, mis on valmistatud meie oma taludes, võttes arvesse meie oma maitse-eelistusi. Talutootmine toimub reeglina käsitööna ja kogused, mida taludes toodetakse, ei ole nii suured, et nad suudaks hinnas konkureerida suurte tööstustega. Taluliit tegeleb aktiivselt ka talukaupade kontaktivaba tarnimise võimaluse leidmisega. Otse talunikelt saab tooteid tellida Ehtsa Talutoidu veebilehelt www.talutoit.ee, kust leiab nii toodete ja talutootjate info kui ka kontaktid.

Pöördumise terviktekst: https://www.taluliit.ee/poordumised/

 

PRIA
Pressiteade
19.03.2020

23. märtsini saab e-PRIAs taotleda loomakasvatuse üleminekutoetusi

Loomakasvatuse üleminekutoetuste ja piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotluste vastuvõtt algas 2. märtsil ja tänaseks on PRIAle laekunud 2 092 taotlust. Möödunud aastal oli taotlejaid 3 181. Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda hilinenult veel 17. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Loomakasvatuse toetuste taotlemiseks tavapärasel perioodil on PRIA poolt kõik võimalused loodud ja taotlemise soovi korral ootame üleminekutoetuste taotluste esitamist hiljemalt 23. märtsil. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga ja leiame sobiva lahenduse taotluse esitamiseks.“

Loomakasvatuse toetuste taotlusi saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Toetatavate loomaliikide, toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679.

PRIA teenindusbürood on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra tõttu suletud ja hetkel pole võimalik kasutada teenindusbüroode kliendiarvuteid. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga 731 2311.

Üleminekutoetused määrab ja väljamakseid alustab PRIA juunis ning piimalehma kasvatamise otsetoetused detsembris.

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2020

Riik ja ettevõtjad: Eestis on tagatud piisav toiduvaru

Täna Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel arutasid tootmisettevõtjaid esindavad organisatsioonid Eestis kehtiva eriolukorra ja toiduvarustuskindlusega seonduvate küsimuste üle – piisav toiduvaru Eestis on tagatud. 

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on Eestis toiduvaru piisavalt. „Kauplustes toitu jätkub, aga kuna eriolukorra eesmärk on eelkõige see, et inimesed puutuksid üksteisega võimalikult vähe kokku, siis võiks koju perele varuda toiduaineid kaheks nädalaks. Nii saame vältida poodides liigseid kokkupuuteid inimestega,” ütles minister.

Praegu ei ole teada olevalt ükski toidutööstus ega toidu tarnija (hulgikaupade vedajad, maaletoojad) oma tegevust peatanud, seega toiduvarustuskindlus on tagatud ja toidu tootmine isevarustatuse tagamiseks toimib. „Riik ja ettevõtjad teevad kõik selleks, et Eesti inimesed ära toita ja puudust ei tekiks,“ lisas minister ja soovis tänada kõiki inimesi, kes töötavad selle nimel, et toit meie laual oleks.

„Enne poodi minekut tasuks mõelda oma vajadustele ja kirja panna ostunimekiri, et kaupluses saaks ostud võimalikult kiirelt sooritatud ja hiljem poleks vaja ühe-kahe vajaliku toote pärast uuesti poodi minna,“ ütles minister.

Ka ettevõtjaid esindavate organisatsioonide sõnul toiduainete varustamisega probleeme ei ole. Raskusi võib tekkida eelkõige siis, kui töötajad peaksid massiliselt haigestuma. Samuti pidasid katusorganisatsioonid oluliseks, et säiliks piirideülene kaupade liikumine.

Nõupidamisel osalesid Taluliidu, Toiduliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Kalaliidu, Aiandusliidu, Kaubandus-Tööstuskoja ja Kaupmeeste Liidu esindajad.

 

Kuna toidutootmine on hädavajalik, siis jätkub ETKLi asendusteenuse pakkumine tavapäraselt.
Täna on olukord aga iga päev muutuv ning võime prognoosida, et ETKLi asendusteenuse järgi nõudlus pigem kasvab kui kahaneb. Meie jaoks on oluline, et toidutootmine jätkuks ning kõik vajalikud tööd taludes saaksid tehtud. Siiski peame maandama kõiki võimalike riske, et hoida ka oma asendustalunike tervist.

ETKLi asendusteenuse tööprotsessid eriolukorras, et vähendada asendustalunike ja tootjate vahelist kokkupuudet viiruse leviku riski maandamiseks.

• Muudame ajutiselt töölehtede vormistamise ja allkirjastamise korda. Asendustalunik vormistab kohapeal töölehed, kuid tootjal ei ole kohustust töölehti allkirjastada. Asendusteenistuse piirkonna juht võtab tootjaga telefoni teel ühendust ning võrdleb ja kontrollib tehtud töötunde. Vajadusel vormistame volitused asenduteenistuse piirkonnajuhile töölehtede allkirjastamiseks.
• Kõikidele asendustalunikele saadetakse desinfitseerimisvahendid ning kummikindad ja aluskindad esimesel võimalusel. Käte regulaarne pesemine on kohustuslik. Asendustalunikul on kohustus kasutada desinfitseerimisvahendeid ka väljaspool tööaega.
• Asendustalunikel palume riskide maandamiseks hoiduda igasugustest lähikontaktidest taludes. Oluline on tagada nii talunike kui ka asendustalunike tervise hoidmine.
• Kui asendustalunik tunneb ennast tõbisena või haigena peab ta sellest esimesel võimalusel teavitama piirkonnajuhti, kes siis leiab kiirelt lahenduse asendusteenuse jätkamiseks ja asendaja töölt kõrvaldamiseks.
• Talunik, kes on haige ning sellest tulenevalt tellinud asendusteenuse peab vältima igasugust kontakti asendustalunikuga ja korraldama töö selliselt, et ei toimuks omavahelist kokkupuudet. Töökorraldused antakse edasi telefoni või elektrooniliste sidevahenditega.

Terviseameti veebilehelt leiad usaldusväärse info koroonaviiruse puhangu kohta aadressil www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus 

PRIA sulgeb ajutiselt teenindusbürood ja peatab kohapealsed kontrollid seoses Eestis kehtestatud eriolukorraga

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra tõttu otsustas PRIA ajutiselt sulgeda teenindusbürood klientidele ning peatada kohapealsete kontrollide teostamine. Kõik infotelefonid töötavad.

Selleks, et takistada viiruse levikut, on alates esmaspäevast, 16. märtsist kuni 31. märtsini 2020 PRIA teenindusbürood klientidele suletud. Kogu suhtlus PRIA ja klientide ning koostööpartnerite vahel toimub kas telefoni, e-posti või kirja teel. Kõik PRIA telefonid töötavad ja kõnedele ning e-kirjadele vastatakse.

Peatatud on kohapealsete kontrollide teostamine, et hoida nii oma kliente kui ka PRIA töötajaid. Sellest tingituna viibib kohapealsete kontrollidega seotud taotluste väljamaksete tegemine kuni olukorra normaliseerumiseni. Menetlustähtajad on lähtuvalt tänasest eriolukorrast paindlikud.

PRIA avas oma kodulehel www.pria.ee erilehekülje, kuhu koondatakse info PRIA poolt makstavate toetuste ja koroonaviirusest tingitud võimalike muudatuste kohta. Lehekülg asub aadressil https://www.pria.ee/koroonaviirus-ja-pria-toetused ning täieneb jooksvalt.

Praeguse seisuga kehtib antud olukord kuni 31. märtsini 2020.a, aga sõltuvalt koroonaviirusega seotud asjaoludest võib kuupäev muutuda. Küsimuste korral palume helistada meie infotelefonidele 737 7679 (pindala- ja loomatoetused), 737 7678 (investeeringutoetused), 731 2311 (registrite osakond) või saata e-kiri aadressil info@pria.ee.

PRIA soovib kõigile rahulikku meelt ja tervist!

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
12.03.2020

Põllumajandusamet alustas taimekaitsevahendite turustamise kontrollidega

Põllumajandusamet kontrollib sel aastal üle 150 turustuskohas ja hulgilaos taimekaitsevahendite hoiustamistingimusi ning kõikide turustamise nõuete täitmist.

Enamik kontrolle viiakse läbi märtsist maini, vajadusel võetakse taimekaitsevahendist proov koostise määramiseks. Samuti pööratakse enam tähelepanu taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehtedele ning kontrollitakse seal esitatud informatsiooni korrektsust.

„Kontrolltoimingute paremaks ja kiiremaks sujumiseks soovitame ettevõtjal eelnevalt valmistuda,“ ütles Põllumanadusameti peaspetsialist Kaisa Vahtmäe. „Oluline on, et turustuskoha andmed on korrektselt registris, samuti peab olema piisavalt töötajaid, kes on läbinud koolituse ja omavad taimekaitsetunnistust, et kasutajatele toodete kohta igakülgset teavet jagada,“ lisas Vahtmäe.

Taimekaitsevahendit tuleb hoiustada ning turustada eraldi toidust, ravimitest ja söödast. Hoiu- ja turustuskohas ei tohi olla taimekaitsevahendi avatud pakendeid ning on keelatud ka taimekaitsevahendite ümber pakendamine.

Kaisa Vahtmäe juhtis ka tähelepanu, et iga taimekaitsevahend on turule lubatud kindlatel tingimustel ning seetõttu peab pakendil toodud info olema äärmiselt korrektne: „Vead toote märgistusel võivad põhjustada taimekaitsevahendi väära kasutamise, mis omakorda võib tekitada ohu inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale.“

Kontrollide käigus kõrvaldatakse vigased tooted müügilt ja vormistatakse ettekirjutus puuduste likvideerimiseks.

Taimekaitseseadusega on taimekaitsevahendite turustuskohtadele seatud nõuetega saab tutvuda siin.

Lähem info:

Kaisa Vahtmäe
taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist
tel 504 5201
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee

Teate edastas

Annika Kubja
nõunik, kommunikatsioon
tel 5883 6975
annika.kubja@pma.agri.ee