Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku keelata munakanade puurispidamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal keelata Eestis munakanade puurides pidamine alates 2035. aastast. Samuti on ministeeriumi ettepanek, et alates 2026. aastast ei tohi sisustada uusi munakanade pidamisruume või -kohti rikastatud puuridega.

Ministeeriumi esindajad kohtusid üleminekuperioodi sisuliseks arutamiseks Eesti suurimate munatootjatega. Lisaks juba saadud tagasisidele ootab ministeerium tootjatelt ettepanekuid ka olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks.

„On oluline, et teeme loomade heaolu suunas reaalseid samme. Põhimõtteline otsus on meil ministeeriumis nüüd puurikanade osas olemas. Tähtis oli kuulata ära ka ettevõtjate tagasiside, sest soovime viia muudatused ellu meie ettevõtteid ja toidujulgeolekut ülemäära kahjustamata. Mul on hea meel, et esitatud seisukohaga – puurikanade keelustamine 2035. aastaks – on ettevõtjad valmis kaasa tulema,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Minister lisas, et kindlasti on võimalik 2035. aastani teha täiendavaid muudatusi kanade heaolus, mille osas palus ministeerium ettevõtjate sisendit: „Lahendamist vajavad näiteks küsimused, mida on võimalik juba enne keeldu praegustes puurides paremaks muuta, millised on üldse kõige optimaalsed kanapidamistingimused, aga ka see, kuidas saada Eesti uuenevatesse oludesse sobivaima geneetilise materjaliga tibusid.“

Ettepanekud loomakaitseseaduses asjakohaste muudatuste tegemiseks edastatakse Riigikogu maaelukomisjonile septembris. Riigikogu heakskiidu korral keelustatakse munakanade puurispidamine Eestis alates 2035. aastast. Uute kanalate rajamine, kus munakanu peetakse puuris, on ettepanek keelustada 2026. aastast.

„Kõige olulisem on munatootjatele luua võimalikult kiire selgus edasise osas, et nad saaksid alustada ettevalmistusi ning teha oma plaane,“ rääkis Hartman.

Ministeerium analüüsib ka võimalusi anda üleminekuperioodil kohalikele tootjatele toetusi, et tagada nende jätkusuutlikkus. Puurispidamise keelamisega soovib Eesti lisaks mõjutada munakanade heaolu parandamist kogu Euroopa Liidus.

Eestis on üle 600 000 muneja kana, kellest 81% elavad puurides. Kodumaine munatoodang on 178,6 miljonit muna aastas (300 muna kana kohta), mis katab ära 55% kohalikust tarbimisest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.08.2024

Hartman: eesmärk on, et koolid ja lasteaiad pakuksid vähemalt pooles ulatuses mahetoitu

Koolid ja lasteaiad, kes pakuvad oma õpilastele mahetoitu vähemalt pooles ulatuses, saavad aasta lõpust rohkem toetust. Mahetoidu pakkumine toetab kasulike toitumisharjumuste kujunemist ja kohalikke mahetootjaid.

Praegu pakub 24 kooli ja lasteaeda mahetoitu enam kui poole ulatuses, ent nende kalendrikuus õpilase kohta saadav summa on sama mis neil, kes pakuvad mahetoitu vähemalt viiendiku ulatuses. Olukorra muutmiseks allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister määruse, mille järgi on selle aasta viimasest kvartalist kaks erinevat toetusmäära – 20% ja 50% ulatuses mahetoidu pakkujatele.

„Praegu peavad haridusasutused, kes pakuvad mahetoitu suuremas ulatuses, leidma lisa enda vahenditest, kuna mahetooraine on sageli kallim. Meie eesmärk on, et mahetoitu pakutakse võimalikult palju ning selle soodustamiseks lõime ka uue kõrgema toetusmäära,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Haridusasutused, kes kasutavad vähemalt 20% mahetoitu, saavad ka edaspidi ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus. Kui mahetoitu kasutatakse aga vähemalt 50% ulatuses, on toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta peagi 6,90 eurot ja üldhariduskooli õpilase kohta 3,70 eurot kalendrikuus.

Mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu lastele pakkumine aitab tagada toidutootmise kestlikkust ning tõsta teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust.

„Lastele mahetoitu pakkudes tõstame teadlikkust ja sellega tõuseb ka nõudlus ning areneb kodumaine mahepõllumajandus. Kui noored on teadlikud mahetoidu kestlikkuse eelistest toidutootmises, kujundab see nende eelistusi ka ise ükspäev toiduvalikuid tehes,“ rääkis Hartman.

Mahetoidu pakkumist on Eestis soositud alates 2022. aastast. Selle aja jooksul on mahetoidu pakkumine neljakordistunud. Enne toetusmeetme avamist pakkus mahetoitu 45 asutust, nüüd juba üle 180 asutuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
16.08.2024

PTA: Loomataudide ülevaade

Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab iganädalaselt ülevaate loomataudide kohta.

Loomataudide ülevaade keskendub eriti ohtlikele loomataudidele, mis Eestis või Euroopas on levimas. Nendeks on näiteks sigade Aafrika katk, kõrge patogeensusega lindude gripp, väikemäletsejaliste katk jt.

Ülevaade koostatakse Euroopa Liidu loomahaiguste teabesüsteemi (ADIS) nädala ülevaate alusel, kajastades loomataude, mille tuvastamisest Euroopa Liidu liikmesriigid peavad teavitama.

Loomataudide ülevaade on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel aadressil: https://pta.agri.ee/loomataudide-iganadalane-ulevaade.

Ülevaadet uuendatakse iganädalaselt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
Koduleht: https://pta.agri.ee

Regionaal- ja põllumajandusminister palub põllumajandustootjatel teada anda ekstreemsete ilmastikuolude mõjudest

Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman pöördus kolmapäeval põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide poole, et saada ülevaade viimaste päevade üleujutustest ja liigsetest sademetest tingitud olukorrast. Minister kutsub üles kõiki põllumajandustootjaid andma teada enda probleemidest esindusorganisatsioonidele, et võimalikult kiirelt saaks alustada lahenduste väljatöötamist.

Esindusorganisatsioonidele saadetud kiri on alguseks olukorra väljaselgitamisel ja lahenduste otsimisel koos sektoriga. „Just praegu on kombainid põllul ja planeeritakse ka taliviljade külvi, aga ebatavaliselt suure sademete hulga tõttu on raskendatud nii saagikoristus kui ka uute tegevuste planeerimine. Seetõttu on oluline nii ruttu kui võimalik saada olukorrast ülevaade,“ ütles ministerHartman. „Kahjud on piirkonniti erinevad. Proovime leida lahendusi, mis aitaksid ekstreemsete olude kahjusid vähendada,“ lisas ta.

Järgmiseks nädalaks on planeeritud ka koosolek esindusorganisatsioonidega, ent probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks palub minister infot saata esimesel võimalusel. „Kutsun üles kõiki põllumajandustootjaid enda probleemidest esindusorganisatsioonidele teada andma. Mida varem on meil terviklikum pilt, seda varem saame ka lahenduste suunas tegutseda,“ rääkis Hartman.

Esialgsetel andmetel on ulatuslikest sademetest põhjustatud liigniiskusest ja üleujutustest enim kannatada saanud Kagu-Eesti põllumajandustootjad. Lisaks on oodatud igasugune info muudest ulatuslikest kahjudest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
07.08.2024

Ohtlik väikemäletsejate haigus võib jõuda ka Eestisse

Kreekas ja Rumeenias levib eriti ohtlik loomataud väikemäletsejaliste katk. Antud riikidesse reisimisel tuleks vältida kokkupuudet väikemäletsejatega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul levib katk Lõuna-Euroopas jõudsalt. „Kreekas tuvastati esimene väikemäletsejaliste katku juhtum juuli esimeses pooles ning Rumeenias juuli keskel. Kokku on Kreekas tuvastatud haigus 23s farmis ja Rumeenias 32s farmis,“ kirjeldas Veetamm.

„Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga, mis põhjustab loomade suurt suremust ning tekitab sellega lamba ja kitsekasvatajatele suurt majanduslikku kahju. Samuti on seatud piirangud nakatunud piirkondades asuvate ettevõte toodangu müügiks ja ekspordiks. Kuna haigusele ei ole ravi, siis on taudi efektiivseks tõrjumiseks haiguskolletes olevad loomad hukatud ja hävitatud. Lisaks on kehtestatud piirangutsoonid ning keelatud loomade liikumine piirangutsoonidest,“ lisas Veetamm. Ohutusmeetmena on Euroopa Komisjon keelanud lammaste ja kitsede viimise Kreeka ja Rumeenia nakatunud piirkondadest teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Erakorralise ohutusmeetmena on Kreeka keelustanud lammaste ja kitsede väljaveo kogu Kreekast teistesse liikmesriikidesse. Väljavedu Rumeeniast toimub ainult eelneva kokkuleppe alusel saaja riigiga.

„Juhul, kui reisite Kreekasse või Rumeeniasse, siis hoiduge kontaktidest sealsete loomadega. Ärge külastage lamba- või kitsepidajaid. Tagasi Eestisse tulles peske ja puhastage riided ja jalanõud. Kindlasti ei tohi samade jalanõudega minna Eestis lammaste või kitsede juurde. Lammaste ja kitsepidajatel soovitame oma loomade puhul vältida kokkupuudet inimestega, kes on viimase 48 tunni jooksul saabunud välisriigist,“ paneb Veetamm südamele.

Väikemäletsejaliste katk levib otsesel ja kaudsel kontaktil haige loomaga. Taud võib levida ka haigustekitajatega saastunud transpordivahenditega, mida ei ole korralikult pestud ja desinfitseeritud. Haigusetekitajad on väliskeskkonnas, korjuses ja lihas madala temperatuuri juures väga vastupidavad, kuid hävivad desinfitseerimisel.

Haigusele on vastuvõtlikud lambad, kitsed ja ka vabas looduses elavad sõralised. Inimesed väikemäletsejaliste katku viirusega ei nakatu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.08.2024

Taluliit: Käibemaksumäära tõstmine ohustab Eesti toidutootmise konkurentsivõimet

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole, väljendades sügavat muret seoses kavandatud käibemaksumäära tõstmisega 22%-lt 24%-le, mis jõustub 1. jaanuaril 2025. Taluliidu hinnangul avaldab käibemaksumäära tõstmine negatiivset mõju põllumajanduse ja kogu toidutootmise konkurentsivõimele ning suurendab majanduslikku survet nii tootjatele kui ka tarbijatele.

Oma pöördumises juhib taluliit ministri tähelepanu asjaolule, et…, et Eesti oleks kavandatud tõusu järel Euroopa Liidus toiduainete käibemaksumäära suuruse osas teisel kohal, järgnedes Taanile, kus käibemaksumäär on 25%. Samas enamik ELi liikmesriike rakendavad toidukaupadele madalamat käibemaksumäära, et toetada kohalikke toidutootjaid ja tagada laiemalt oma elanikkonnale toidu kättesaadavus. Käesoleval hetkel ei ole toiduainete käibemaksusoodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani, Leedu ja Eesti.

Eestimaa Talupidajate Keskliit toob välja, et käibemaksumäära tõus mõjutab toidutootjaid kahes suunas: sisendite kulude tõusu ning kõrgema müügikäibemaksu kaudu. Kui Eesti langetaks toiduainete käibemaksu Läti tasemele 12% või Soome tasemele 14%, vähendaks see tootmiskulusid ja muudaks hinnad tarbijale soodsamaks, toetades seeläbi kohalikku toidu kättesaadavust ja tarbimist.

Pöördumises viidatakse ka Läti kogemusele, kus käibemaksu alandamine puu- ja köögiviljadele on viinud hinnalanguseni ja nende toodete tarbimise suurenemiseni. Eestimaa Talupidajate Keskliit usub, et sarnane positiivne mõju oleks realistlik ka Eestis, kui rakendada toidukaupadele madalamat käibemaksumäära. Toiduainete madalam käibemaks suurendaks kohaliku toidu tarbimist, elavdaks majandust ja tõenäoliselt suurendaks ka maksulaekumisi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit teeb ettepaneku viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis hindaks kavandatud käibemaksumäära tõusu mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja toidutootmisele laiemalt. Keskliit on valmis tegema koostööd ministeeriumidega, et leida lahendusi, mis tagaksid Eesti toidutootmise konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse.

Pöördumise terviktekst: ETKL_käibemaks_02.08.2024

Valitsus kinnitas muudatused ja uued erandid taimekasvatajatele 

Seadusemuudatuste vastuvõtmisel luuakse taimekasvatajatele paindlikkus toota ja turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja istikuid. Lisaks saavad seemnekartuli tarnijad edaspidi võimaluse trükkida etikette ise.

Vabariigi Valitsus kinnitas ja saatis edasi Riigikogusse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kõrvaldatakse seniseid kitsaskohti ja luuakse uusi erandeid taimekasvatuses.

Ühe muudatusena hakkab edaspidi kehtima erand, mis lubab turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja paljundusmaterjali.

„Näiteks sort nimega „Peipsi sibul“ ei vasta sordina ühtlikkuse nõuetele, kuna sibula mugulad kaaluvad 25–150 grammi, on erineva kujuga ja nende koore värv varieerub roosakaskollasest ja roosakaspruunist kollaseni. Ainult oma tarbeks kasvatamisel ja kasutamisel on hakanud sarnased vanad sordid paraku kaduma,“ rääkis taimsete paljundusmaterjalide valdkonna juht Merjan Savila.

Seemnekartuli pakendile etikettide trükkimise võimaldamine muudab protsessi kiiremaks ja paindlikumaks. „Kui 2020. aastal väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet seemnekartuli väikepakendite jaoks 80 000 etiketi, siis 2023. aastal juba 125 000 etiketti. Praegu tarnija tellib etiketid, need trükitakse ja saadetakse postiga. Muudatusega loodame tellitavate etikettide hulka märkimisväärselt vähendada,“ ütles Savila.

Puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordikirjelduse alusel sordilehte võtmise uuesti võimaldamine võimaldab puukoolidel toota ja turustada sorte, mida pole veel sordilehte võetud, nagu näiteks musta sõstra tuntud sorte. „Puukoolid on sellest väga huvitatud. Näiteks olid need sordid vahepeal Leedu sordilehes, aga enam need seal pole ja seetõttu ei saa neid turustamiseks praegu toota,“ rääkis Savila.

Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt ettevõtjaile kohustus teavitada Keskkonnaametit kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks või teadustööks.

Plaani kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2025.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.08.2024

Põllumajandus- ja Toiduamet: maaparanduse kaardirakendus sai täienduse

Nüüdsest saab maaparanduse kaardirakendusest näha riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude lõike, kus Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab käesoleval aastal hoiutöid.

Kui avastad, et su kodukandis toimuvad hoiutööd, siis nüüd saad Maaparanduse avalikustkaardirakendusest järele uurida. Selleks, et kaardil näha 2024. aasta hoiutööde lõike, tuleb paremalt kaardikihtide nimekirjast sisse lülitada kiht „Hoiutööd riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel“.

Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatavate hoiutööde kohta saab rohkem infot maaparanduse- ja maakasutuse osakonna peaspetsialistilt Karoline Zilmerilt meiliaadressil karoline.zilmer@pta.agri.ee.

Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud on suured, üle 10 km² valgalaga vooluveekogud, mille hoiukohustuse on riik enda kanda võtnud. Hoiutööde kihti uuendatakse jooksvalt. Tegevused eesvooludel on kooskõlastatud Keskkonnaametiga ning tööde tegemisel juhindutakse veekeskkonda säästva hoiu põhimõtetest. Paljude hoiutööde kavandamisse on kaasatud keskkonnaeksperte.

OLULINE: Üleskutse karuvaatluste sisestamiseks

Kätte on jõudnud põlluviljade valmimise aeg ning põldudele on ilmunud ulukid, kes soovivad sealt samuti oma osa, nende hulgas ka karud. Tänaste regulatsioonide järgi ei loeta karu tekitatud  põllukahju kahjuks, mistõttu  ei ole võimalik ka karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetustegevuse või nuhtlusisendite küttimisena.

Selleks, et määrata karu arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on kõigepealt vajalik kaardistada karude tekitatud põllukahjud. EJS, ETKL  ja EPKK paluvad kõikidel oma liikmetel sisestada selle aasta karude poolt tekitatud põllukahjud JAHISe äppi,  märkides ära kahju asukoht ja ulatus ning võimalusel lisada ka foto, mille järgi oleks võimalik kinnitada, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

Vaata veel:

 

Avatud taludesse tehti nädalavahetusel rekordarv külastusi 

Möödunud nädalavahetusel tähistas avatud talude päev oma kümne aasta juubelit. Avatud oli rekordarv talusid – 358 – ning samuti tehti vaatamata heitlikule ilmale kõigi aegade külastusrekord –  ligi 310 000 külastust. Eelmisel aastal külastati talusid 284 000 korda.  Külastuste arv on läbi kümne aasta olnud järjest tõusvas joones.

Populaarseimad talud olid sel aastal Nopri talu Võrumaal ja Andre Farm Tartumaal, kuhu tehti umbes 8000 külastust. Kõige rohkem külastati avatud talusid Harjumaal (üle 59 000 külastuse), Tartumaal (üle 54 000) ning Saaremaal (üle 32 000).

„Avatud talude päev on nagu laulupidu – seda teavad ja armastavad sama paljud eestimaalased ning väga suur osa meist on sellest südantsoojendavast üritusest osa saanud. See, et avatud taludesse jõuab nii palju inimesi, näitab, et ka Eestimaa linnainimeste side maaga on tugev ja huvi seal toimuva vastu suur. Samamoodi, nagu laulupeol liigub hea energia lauljate ja publiku vahel, niisamuti tunnevad avatud talude päeval ühesolemisest rõõmu nii talude eestvedajad kui ka nende külalised,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Ministri öeldut kinnitavad Tartumaal asuva Agali talu perenaise Liia Krolli värskeid muljed: „Väga paljud lapsed keeldusid meie juurest koju minemast. Mitmel korral jooksid lapsed isegi parklast tagasi. Need hetked olid minule kui perenaisele rasked − ühelt poolt mõista vanemaid ja aidata laps teele asuma ning teisalt mõista last, miks peab tema ilus hetk nii ruttu läbi saama. Tõesti, inimestel oli tore! Täiskasvanud inimesed hüppasid heinarullidel nagu lapsed, silmad säramas, suu naerul ja kilked kõlamas. See on hetk, kus talu saab selle emotsiooni, et seda teekonda jätkata!“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats jagas, et esimese üleriigilise avatud talude päeva külastamine andis talle tõuke põllumajandusega alustamiseks. „Ma ei teadnud põllumajandusest varem mitte midagi,“ nentis Ats.

„Avatud talude päev on taludele aasta tippsündmus, milleks valmistutakse põhjalikult ette. See üritus on oluliselt tugevdanud Eesti toidutootmise kuvandit − külalised näevad, kuidas toidutootmine käib, ja mõistavad, et toidu taga on inimene,“ selgitas ta. „Üks piimatootja ütles mulle hiljuti, et kaalus, kas toidutootmine on ikka tema jaoks ning võib-olla on aeg lõpetada. Ta ütles, et pärast avatud talude päeva sai ta tagasi soovi ja tahte põllumajandusega jätkata, sest inimesed päriselt hoolivad sellest, mida me teeme,“ selgitas Kerli Ats.

Sel aastal sai umbes 80 talu külastada ka rongiga. Elron lõi spetsiaalse Taluekspressi kaardi, millelt leidis talud, mis on rongipeatusest 3–6 km kaugusel ning kuhu sai rongilt edasi minna jala või rattaga.

Kümnendat avatud talude päeva korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maaelu Teadmuskeskus ning partnerina lõi kaasa Elron.

Fotogalerii (fotograaf: Aivo Kallas)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24.07.2024