Välisriigist Eestisse toodavatel mesilastel peab olema kehtiv loomatervise sertifikaat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et ilma kehtiva loomatervise sertifikaadita Eesti piirile saabunud mesilased tuleb lähteriiki tagasi saata.

Välisriigist Eestisse mesilasi (näiteks mesilasemasid) tellides ja tuues peab mesilastega kindlasti kaasas olema kehtiv loomatervise sertifikaat. „Sertifikaadi väljastab mesilaste lähetamise riigi pädev asutus. Ilma kehtiva loomatervise sertifikaadita Eesti piirile saabunud mesilased tuleb lähteriiki tagasi saata,“ selgitabPTA Loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma. Ta lisab, et kehtiv sertifikaat on vajalik nii Euroopa Liidu sisesel liikumisel kui kolmandatest riikidest saabumisel.

Mesilaste toomisel väljastpoolt Euroopa Liitu (ka Ühendkuningriik) peavad mesilased läbima veterinaarkontrolli Euroopa Liidu välispiiril asuvas ja liikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks määratud piiripunktis. „On oluline meeles pidada, et kõikides piiripunktides veterinaarkontrolli pole võimalik teostada. Kui mesilasi saadetakse postipakiga, siis posti tollipunktis veterinaarkontrolli teostada ei saa ja põhimõtteliselt kuuluvad kõik need mesilased tagastamisele lähteriiki,“ täpsustab Jaarma.

Veel tuletab PTA meelde, et mesilaste pidamine ja tegevuskoht peab olema registreeritudpõllumajandusloomade registris PRIAs. „Kui loomapidaja või tegevuskoha registreerimisel esitatud andmed muutuvad, siis tuleb muudatustest ka PRIAt viie tööpäeva jooksul teavitada,“ juhib Jaarma tähelepanu.

Täpsemad juhised mesilaste pidamise ja importimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.06.2024

Algab üleeuroopaline toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU

Eestis esmakordselt toimuva kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust toiduohutusest ja ELi toiduohutussüsteemist.

Eelmisel aastal viis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostöös uuringufirmaga IPSOS läbi uuringu, mille tulemused näitasid, et ligi 70% eurooplastest tunneb huvi toiduohutuse vastu, kuid umbes 60% peab toiduohutusalast teavet liiga tehniliseks ja raskesti mõistetavaks. Seetõttu keskendub sel aastal kampaania toiduga seotud teadusliku info lihtsale ja arusaadavale selgitamisele. Eesmärk on aidata inimestel teha teadlikke otsuseid toidu valimisel.

Eestis käsitleb kampaania nelja teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidupakendi märgistus ja lisaained. „Nendel teemadel oleme ka varem Eestis teavitustegevusi teinud, ent oluline on olla sealjuures järjepidev. Näiteks inimeste teadlikkus sellest, mis vahe on „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistusel, kipub ajaga meelest ära minema,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Euroopa Toiduohutusamet on 2002. aastal loodud Euroopa Liidu asutus, mille eesmärk on olla erapooletu teadusliku nõustamise allikas riskijuhtidele ning jagada infot toiduahelaga seotud riskidest. EFSA teeb koostööd erinevate huvitatud osapooltega, et edendada ELi teadusalaste nõuannete sidusust ning loob teadusliku aluse seadustele ja määrustele, et kaitsta Euroopa tarbijaid toiduga seotud riskide eest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
05.06.2024

Maa-ametist luuakse Maa- ja Ruumiamet

Maa- ja Ruumiameti loomisega lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatus ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Maa- ja Ruumiamet alustab 1. jaanuaril 2025. aastal.

Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

„Riigil tekib keskne asutus, mis käsitleb ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsib oluliste otsuste mõju elukeskkonnale, annab riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitab kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele ja parema meid ümbritseva ruumi kujundamisele,“ rääkis regionaalminister Piret Hartman.

Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkondadeks saavad strateegiline ruumiloome, maakataster, maa analüüs ja korraldamine, riigimaade haldamine, maaparandus, ruumiandmete hõive, ruumiandmeteenused ja andmekogud ning kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

„Teiste ministeeriumite ja riigiasutustega võimalikke teenuseid analüüsides leidsime, et just nende valdkondade koondumine ühte asutusse tagab soovitud tulemused ruumivaldkonna edendamiseks,“ rääkis uue ameti loomise projektijuht Kristi Mikiver.

Lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele lisanduvad uude ametisse:

  1. Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased teenused;
  2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise ja maaparanduse valdkonna rakenduslikud ülesanded;
  3. Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
  4. Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
  5. strateegilise ruumiloome ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse Maa- ja Ruumiametisse üle ka teenistujad, kes seni on neid ülesandeid täitnud ning nendega seotud tööjõukulu, muud kulud ning ülesannete täitmise senine eelarve.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile. Lisaks konsolideeritakse ligipääsetavuse valdkond, mis on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Aasta lõpuni tegeletakse Maa- ja Ruumiameti organisatsiooniliste ettevalmistustega.

Rohkem infot: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
06.06.2024

 

Riik suunab biometaani tootmise suurendamisse ligi 20 miljonit eurot

Regionaalminister Hartman allkirjastas biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetuse määruse.

Biometaani ehk kohaliku rohegaasi tootmine on Eestis vaatamata viimaste aastate heitlikule turuolukorrale kasvanud ja nüüd annab riik sellele investeeringutoega veelgi hoogu juurde. Biometaani tootmine on üks olulistest tegevustest, millega vähendada kasvuhoonegaaside heidet põllumajandussektoris, aga ka teistes sektorites, kus biometaani kasutatakse.

“On väga oluline, et suudaksime järjest rohkem tootmist muuta ringmajandusel baseeruvaks: biogaasi tootmine taastuvatest ja kohalikest ressurssidest panustab nii keskkonnajalajälje vähendamisse kui energiajulgeolekusse. Biogaasi tootmisel tekib ka kääritusjääk ehk digestaat, mis panustab omakorda toidujulgeolekusse, kuna võimaldab väetada põld kohalikku päritolu mullarammuga,” ütles regionaalminister Piret Hartman.

Toetust antakse biometaani tootmisüksuse ehitamiseks või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamiseks, et seda saaks kasutada biometaani tootmiseks. Taotlusvooru eelarve on 19,6 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda põllu- ja metsamajandusega tegelevad või nendega seotud äriühingud ning maksimaalne toetussumma taotleja kohta on 5 miljonit eurot. Vooru viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas alates 13. juunist 2024 kuni 23. augustini 2024 kell 17.

Taotlusvooru infopäev toimub 3. juulil kell 10 veebis. Täpsem info on leitav KIKi kodulehelt.

Toetust antakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetuse andmise tingimused töötas välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös KIKiga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
29.05.2024

Euroopa Liit kinnitas hommikusöögidirektiivi muudatused

14. mail 2024 ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, millega muudetakse mitmeid  direktiive, sealhulgas mee, puuvilja- ja marjamahlade, džemmi ja marmelaadi ning kondenspiima kohta.

Peamised muudatused:

Mesi:

  • Iga segus oleva mee päritolu tuleb märgistusel esitada riigi täpsusega nende osakaalu alanevas järjestuses koos protsentidega.
  • Liikmesriikidel on võimalus kehtestada riigisisene nõue, et kui mesi pärineb rohkem kui neljast päritoluriigist, tuleb protsent esitada ainult nelja suurima osakaaluga riigi kohta.
  • Mee väikepakendite (alla 30 g) märgistusel on lubatud päritoluriikide nimed asendada kahetähelise koodiga (alpha-2).

Puuvilja- ja marjamahlad:

  • Lisatakse kolm uut vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahla kategooriat. Looduslike suhkrute vähendamiseks on lubatud teatud töötlemisviisid.
  • Lubatakse kasutada märget „puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad ainult looduslikult esinevaid suhkruid“.
  • Nimetuse „kookosmahl“ sünonüümina on lubatud kasutada nimetust „kookosvesi“.

Džemmid:

  • Suurendatakse džemmi ja ekstra džemmi minimaalset puuviljasisaldust vastavalt 450 grammi ja 500 grammi kilogrammi kohta.
  • Märgistusel ei pea esitama toote suhkrusisalduse märget „üldsuhkrusisaldus …g 100 g kohta“.
  • Toote nimetust „marmelaad“ võib kasutada kõikidest puuviljaliikidest valmistatud toote kohta. „Tsitrusmarmelaadi“ puhul võib toote nimetuses kasutada tsitruselise nime, nt „apelsini marmelaad“.

Kondenspiimad:

  • Veetustatud piima puhul on lubatud kasutada töötlemist, mille tulemusena saadakse laktoosivabad veetustatud piimatooted.

Direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaeg on 14. detsember 2025 ning uusi nõudeid kohaldatakse alates 14. juuni 2026.

Need muudatused toovad meie tootjatele uusi võimalusi ja väljakutseid. Soovitame kõigil tootjatel tutvuda uute nõuetega ning valmistuda õigeaegselt nende rakendamiseks.

Algas viljapuu-bakterpõletiku seire

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab üle Eesti oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul on Eesti viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. „Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab,“ sõnab Ilau.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud,“ jätkab Ilau, lisades, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Erilist tähelepanu pöörame viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. Kõikides sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kahel korral ning kord aastas võtame proove viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ lisab ta.

Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku tuvastatud 2012. ning 2019. aastal, mõlemal korral peatati taimekahjustaja edasine levik tõrjemeetmete rakendamisega ning kaitstava piirkonna staatus säilis.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/taimekahjustajad#viljapuu-bakterpolet

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.05.2024

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumise fookuses oli kriisiolukord põllumajandussektoris

27. mail kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil.

Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele finantsiliselt paarikümne aasta halvim: mullu oli Eestis esmakordselt ettevõtjatulu koos toetustega negatiivne, kuna kogutoodangu väärtus ja toetused ei katnud ära selle toodangu tootmiseks tehtud kulusid. 2023. aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli  1,3 miljardit eurot, mis on 20% vähem aasta varasemast.

„Eesti ja mitmed teised riigid, kus on olnud rasked ilmastikutingimused külma, põua või liigsademete näol, palusid Euroopa Komisjonil avada põllumeeste toetuseks kriisireservi. Komisjon hindab olukorda ning teeb seejärel otsuse,“ selgitas regionaalminister Piret Hartman.

Loomade heaolu valdkonnas leiti, et reeglid loomade veole ning muudele tegevustele tuleks ühiskonna ootustest lähtuvalt üle vaadata ja uuendada, toetudes värsketele teadusuuringutele ja analüüsidele.

Kui seni on mitmetel liidu liikmesriikidel olnud riigisisesed kohustuslikud nõuded piima ja liha päritoluriigi esitamise kohta, siis nüüd soovivad mitmed riigid EL-i ülest ühtset lähenemist märgistusele, et tõsta tarbijate teadlikkust ning vähendada ettevõtjate toomiskulusid.

Lisaks kohtus regionaalminister Hartman Põhja- ja Baltimaade ministritega, et arutada EL-i ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, sealhulgas bürokraatia vähendamist ja rahataotlemise  lihtsustamist ning roheülemineku ja innovatsiooniga seonduvat põllumajandussektoris.

PRESSITEADE
28.05.2024
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

PTA: Alates 11. juunist 2024 muutub kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi sisse logimine

Muudatus puudutab kõiki kasutajaid, kes tegelevad loomade, loomsete saaduste, toidu ja sööda ning taimede impordi ja ekspordiga. Kui seni oli TRACES NT süsteemi võimalik siseneda kasutades parooli, siis juunist tuleb kasutusele kaheastmeline autentimine. See on vajalik süsteemi turvalisuse suurendamiseks ja andmete kaitsmiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul tähendab see muudatus seda, et kasutajatel tuleb valida teine autentimismeetod. Muudatus puudutab ligikaudu 3000 TRACES NT süsteemi kasutajaid üle Eesti. „Alates 11. juunist 2024 saab TRACES NT süsteemi sisse logida kasutades mobiilrakendust (EU Login mobile App) koos PIN- või QR-koodiga, mobiiltelefoni koos SMS-iga, või ID-kaarti. Seejuures võib kasutajal võib olla ka mitu autentimisvõimalust, nt kasutada nii mobiilrakendust, kui ka SMS-iga autentimist,“ selgitas Trohhatšova.

Trohhatšova sõnul peaksid TRACES süsteemi kasutajad esimesel võimalusel kasutusele võtma kaheastmelise autentimise. „Palun kõikidel TRACES kasutajatel võtta kasutusele teine autentimismeetod juba praegu ning mitte oodata hetkeni, kui selline muudatus on kohustuslik. Kui teine autentimismeetod on loodud, siis saab kindel olla, et igal momendil saate süsteemi sisse logida ilma tõrgeteta,“ selgitas Trohhatšova.

Vajalikud juhendmaterjalid on leitavad ameti kodulehel.

TRACES süsteem on Euroopa Komisjoni veebiplatvorm sanitaar- ja fütosanitaarsertifitseerimiseks, mis on vajalik loomade, loomsete saaduste, mitteloomse päritoluga toidu ja sööda ning taimede importimisel Euroopa Liitu ning teatud elusloomade ja loomsete saaduste ELi-siseseks liikumisel ja EL-ist eksportimisel.

Taluliit kutsub üles ühinema maaomanike meeleavaldusega

Eestimaa Talupidajate Keskliit  toetab Eesti Erametsaliidu algatust ja kutsub kõiki oma liikmeid osalema maaomanike meeleavaldusel kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 – 15.00 Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Meeleavalduse eesmärk:

  • Seista vastu maa- ja erametsaomanikele ebaõiglasele hüvitiste süsteemile ja uutele piirangutele.
  • Nõuda õiglast kompensatsiooni ja looduskaitse alla võetava metsa asendamist riigi majandusmetsaga.
  • Taotleda maatulundusmaa maamaksu tõusu piiramist aastas 10% piiresse.
  • Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Taluliit kutsub üles kõiki liikmeid ühinema meeleavaldusega, et tuua otsustajate ja avalikkuse fookusesse maaomanike mured ja nõudmised. Ürituse täpne info on leitav erametsaliit.ee/meeleavaldus/

Registreerumine:
Registreerimida üritusele saab registreerimislingi kaudu ja liit palub teavitada oma tulekust hiljemalt 22. mail, et saaksid korraldada vajaliku transpordi.

Lisaküsimuste korral võtke ühendust Kertu Kekk-Reinholdiga aadressil kertu.kekk@erametsaliit.ee.

Ootame koos Eesti Erametsaliiduga aktiivset osavõttu ja toetust, sest ainult üheskoos suudame end kuuldavaks teha ja oma õiguste eest seista!

Mesilaspere toetust taotleb 1935 mesinikku

1.–10. maini võeti PRIAs vastu mesilaspere toetuse taotlusi. Esialgsetel andmetel taotleb TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest 1935 mesinikku kokku 35 553 mesilasperele.

Kõige rohkem taotlejaid on Harjumaalt (254 mesinikku), järgnevad Pärnumaa ja Tartumaa (mõlemas 196). Kõige suurem mesilasperede arv, kellele toetust taotleti, oli Tartumaal (4622 mesilasperet), Harjumaal (4056) ja Lääne-Virumaal (3782).

Maakondlikult kaardilt näete mitu mesinikku käesoleval aastal TARU toetust taotleb ning kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotletakse.

2024. aasta detailset statistikat TARU toetuse taotluste esitamise kohta ning võrdlust eelmise kahe aastaga näeb PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (graafik „Mesilaspere toetuse taotlemine 2024“).

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning käesoleval aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2024 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2024.