Autor: kerli

PÕLLUMAJANDUSAMET
MAKSU- JA TOLLIAMET
PRESSITEADE
09.03.2020 

Ilma vastava sertifikaadita ei tohi seemneid enam Euroopa Liitu tuua

Viimastel nädalatel on sagenenud juhtumid, kus inimesed üritavad Venemaalt Eestisse tuua taimede seemneid. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ning Põllumajandusamet (PMA) tuletavad meelde, et kõikidel seemnetel peab väljastpoolt Euroopa Liitu toomisel olema fütosanitaarsertifikaat, oma tarbeks ning väikesele kogusele erandit enam ei kehti.

See nõue kehtib ka taimedele, lõikelilledele, puu- ja köögiviljadele, aed- ja metsamarjadele ning reeglit peavad järgima nii ettevõtjad kui ka eraisikud. Põllu- ja köögiviljakultuuride sertifitseeritavate taimeliikide seemnete sissetoomine Venemaalt ei ole lubatud. Loetelu riikidest, kust võib Eestisse seemneid tuua, leiab siit.

MTA tolliosakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on sooja talve tõttu aasta algusest saadik olnud idapiiril väga palju avastusi, kus inimesed toovad Eestisse kaasa seemneid, mida siia tuua ei tohiks. „Õige pea algab külvihooaeg ja seemnete kaasa toomine tiheneb veelgi, mistõttu tuletame meelde, et Venemaalt Eestisse seemneid toimetada ei tohi,“ rõhutas Miksjuk.

Alates 14. detsembrist 2019 muutus Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seeme on kontrollitud kvaliteedi ja tootmisahelaga. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus,“ ütles PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp. „Loetellu mittekuuluvatest riikidest ei ole lubatud sertifitseeritavate taimeliikide seemet Eestisse importida. Mittesertifitseeritavate taimeliikide seemneid võib tuua, kui neil on fütosanitaarsertifikaat,“ lisas Puusepp.

Rohkem infot seemnete kohta leiab siit.

Piiripunktide ekraanidel on olemas teavitus, mida tohib kaasa tuua ja mida mitte ning samuti jagavad kohapeal infot tollitöötajad. Küsimustele vastab ka MTA tolliinfo telefon 880 0814.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

10.03.2020

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on määruse muudatused suunatud väliskeskkonnast tulenevate võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. „Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima taudide võimaliku leviku ennetusse. Samuti on tähelepanu all põllumajandustootmise keskkonnahoidlikkus,“ lisas minister.

Toetuse taotluste hindamisel saavad eelistuse investeeringud, mis aitavad kaasa bioohutusnõuete täitmisele ning mis vähendavad põllumajandustootmise elektrienergiaga varustatuse katkemise riski. Investeeringutel, mida soovitakse teha kuivati ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, tõstetakse hindepunkte juhul, kui kuivati võimaldab küttena kasutada bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid.

Lisaks eelistatakse senisest enam ka noori põllumajandustootjaid, kes saavad hindamisel täiendavad hindepunktid, kui neile on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või kes on põllumajandusliku haridusega alla 40-aastane põllumajandusettevõtja.

Niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral kehtestatakse köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele, kes teevad investeeringu niisutussüsteemi rajamiseks, maksimaalne toetuse määr kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme 4.1 raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Käesoleva aasta novembrikuus (Parandatud! Esialgses pressiteates oli september) avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

 

Pressiteade

2. märtsil  algas PRIA loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuste ja piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab uue toetusena taotleda „Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus“.

Nii üleminekutoetuste kui ka piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotlusi võetakse vastu 2.-23. märtsini. Piimalehma kasvatamise otsetoetuste taotlusi saab hilinenult esitada kuni 17. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Uue toetusena saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus asuvate piimalehmade kohta. Kes kasvatab piimalehmi nii mandril kui saartel, võib saada mõlemat toetust eeldusel, et ta täidab mõlema toetuse tingimusi.

Uuendus 2020. aastal on ka see, et mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul taotlusele loomade arvu ei märgita, piisab taotlemise märkest.

Piimalehma kasvatamise otsetoetused on Eestis mõeldud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on loomakasvatussektori toetamine oluline komponent eestimaise toidu tootmise jätkuvaks tagamiseks.

Loomatoetusi saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Toetatavate loomaliikide, toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse üleminekutoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 22. juuniks 2020 ja toetused makstakse välja 15. juunist kuni 30. septembrini 2020 ning piimalehma kasvatamise otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2020 ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2020 kuni 30. juunini 2021.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679. Lisaks on võimalik külastada PRIA teenindusbüroosid, kus kliendid saavad kasutada kliendiarvuteid ning neid aidatakse e-PRIA kasutamisel. Teenindusbürood on avatud E–K kell 9–16.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
27.02.2020

Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus puidust pakkematerjali

Põllumajandusamet kontrollib piiripunktides Hiinast, Valgevenest, USAst, Kanadast, Jaapanist, Mehhikost, Taiwanist, Kasahstanist ja Venemaalt pärit kaupade transpordil kasutatud puidust pakkematerjali, kuna sellega kaasneb oht mitmete taimekahjustajate levikuks.

 „Kontrollitavate kaupade hulka kuuluvad kivid, raud- ja terastooted, mitmed masinad ja seadmed, kruvid, mutrid, naelad, tisleri- ja puusepatooted jmt, samuti eraldi saadetisena toodavad puidust kaubaalused,“ ütles Põllumajandusameti nõunik Ülle Metsman.

Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit puidust pakkematerjali erikontroll on ellu kutsutud Euroopa Komisjoni määruse 2019/2125/EL alusel, et vältida taimekahjustajate sissetoomise ja levimise riski. Kontroll eeldab juurdepääsu kogu koormas või konteineris olevale puidust pakkematerjalile, et veenduda, kas see on vaba taimekahjustajatest ning vastab Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardi (ISPM) nr 15 nõuetele.

Erinevad taimekahjustajad on Euroopa looduses põhjustanud tõsist kahju keskkonnale ja majandusele. Näiteks on aasia siku ja männi-laguussi tõrjemeetmete rakendamine olnud äärmiselt kulukas nii riigile kui ka sektorile.

Põllumajandusamet on kontrollinud Hiinast pärit kivide ja terastoodete puidust pakkematerjali alates 1. aprillist 2013. Ligikaudu 2% kontrollitud puidust pakenditest on olnud saastunud elusate taimekahjustajatega. Nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal hävitatakse põletamise teel.

 Sisseveonõuded puidust pakkematerjalile on leitavad Põllumajandusameti kodulehel www.pma.agri.ee taimetervise valdkonna all.

Lisainformatsiooni puidust pakkematerjali kontrolli kohta saab Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonnast: e-post taimetervis@pma.agri.ee.

 

Eesti Erametsaliidu pressiteade
27. veebruar 2020

Erametsaliit koostas soovitused linnusõbralikumate metsatööde planeerimiseks

Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke üles olema lindude pesitsusperioodil tähelepanelik ja töid planeerides tegutsema vastutustundlikult. Teadlikkuse tõstmiseks ja heade praktikate jagamiseks on liit koostanud soovitused, mis on leitavad siit (link).

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tõdeb, et suur osa metsaomanikke on vabatahtlikult otsustanud kevadel metsatöödes pausi pidada. Nii tehaksegi kevadperioodil metsas töid minimaalselt, vaid siis, kui nende edasilükkamine pole võimalik. Erametsaliidu koostatud soovitused kevadel metsas toimetajale sisaldavad kasulikku infot kevadsuviste metsatööde planeerimiseks. Juhendmaterjal toob välja aspektid, millele erinevat tüüpi metsades tähelepanu pöörata ning jagab omanikele ja metsa majandajatele nõuandeid, kuidas linde võimalikult vähe häirida. Metsatööde planeerimisel nõu pidamiseks tasub omanikul ühendust võtta oma piirkonna metsaühistuga.

“Kevadine pesitsusperiood on lindude eluringis oluline aeg,” ütleb Ando Eelmaa. Totaalsete piirangute kehtestamine pole tema sõnul siiski mõistlik lahendus. “Kevade ja lindude saabumist ei ole võimalik seadusesse kirja panna. Mõni aasta tuleb kevad varem, mõnikord hiljem. Kõige parem olukorra hindaja on inimene, kes metsas igapäevaselt toimetab,” selgitab Eelmaa. Samuti rõhutab metsamees, et pole õiglane panna kogu keskkonnavastutust maal elavate inimeste õlgadele. ”Mingil perioodil raiete täielik keelamine tooks endaga kaasa töökohtade ja sissetulekute vähenemise just maapiirkondades,” sõnab Eelmaa ja lisab, et liigne ülereguleerimine võib tõsta ka puidu ning toasooja hinda. “Peame suutma leida tasakaalu erinevate huvide vahel ning keelamise asemel vajalikke metsatöid paremini planeerima,“ leiab ta.

Eesti Erametsaliidu poolt metsaomanikele saadetud soovitustes tuuakse välja, et inimtegevusele on kevadisel ajal kõige tundlikumad lehtpuumetsad, kus tuleks võimalusel lageraiete tegemisest lindude pesitsusperioodil hoiduda. Lindude arvukuselt järgnevad segametsad, kus samuti on lageraied suurimaks pesitsemise häiringute põhjustajaks. Neis metsades tuleks Eesti Erametsaliidu soovitusel lindude pesitsuse kõrgajal raiete tegemist vältida.

Samas tuletab Eelmaa meelde, et lindude arvukust mõjutavad paljud tegurid. “Üleeuroopalise uuringu kohaselt on metsalindude arvukus püsinud viimasel kümnendil üsna ühtlasel tasemel, kuid märkimisväärselt on vähenenud põllulindude arvukus.” Linde mõjutavad näiteks väikekiskjate arvukuse tõus läbi marutaudivaktsiini tõhususe, autode arvu kasv, lindude küttimine lõunapoolsetes riikides, metsaalade raadamine, intensiivne põllumajandus ja väetiste kasutamine, putukate vähenemine ja mitmed muud tegurid. “Vastutus looduse hoidmise ja püsimise eest lasub meil kõigil,” lisas Eelmaa.

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud ühingud metsaühistud. Erametsaliit esindab metsaomanike huve metsapoliitikas ning teeb selleks konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega.

Lisainfo: Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees (ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118)

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2020

Arvo Aller: astume samme väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ja toidutootmisahela järelevalve suutlikkuse parandamiseks

Maaeluministeeriumis toimus 25. veebruaril põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati vabatahtliku päritolumärgistuse juhendit, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse ja väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõud, Euroopa rohelepet, ministeeriumi haldusala põllumajandusandmete projekte ning anti ülevaade Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisest.

„Viimase kümnekonna aastaga on ehitiste ja teedeehituse alla jäänud põllumaad kokku enam kui 10 000 hektari ulatuses, mis on muret tekitav suundumus,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu tutvustusel. „Valitsusliidus oleme kokku leppinud, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kaitsta, tagades selle jätkuva kasutamise põlluna. Valminud seaduseelnõu näeb ette meetmed, kuidas piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist ja selle sihtotstarbe muutmist.“

Ministri sõnul on eelnõud pikalt koostatud, läbitud on rohkelt arutelusid ja diskussioone ning lähiajal esitatakse see kooskõlastamisringile eelnõude infosüsteemis EIS.

Istungil osalejad said ülevaate Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisega seonduvast, mille tulemusel tekib Põllumajandus- ja Toiduamet. Tegemist on osaga riigivalitsemise reformist.

„Valitsus otsustas Põllumajandus- ja Toiduameti loomise jaanuari keskpaigas. Uus asutus peaks tegevust alustama 2021. aasta 1. jaanuarist. Uue ühendameti loomine peaks muuhulgas suurendama riskipõhise kontrolli suutlikkust ja kvaliteeti kogu toidutootmisahela ulatuses ning teenuste kvaliteet asutuse klientidele peab uue asutuse loomise tulemusel paranema,“ sõnas minister.

Kohtumisel tutvustati samuti vabatahtliku päritolumärgistuse juhendit, mis valmis kõigi huvitatud osapoolte koostöös. Päritolumärgistuse määruse kohaselt on toidu põhikoostisosa päritolu esitamine kohustuslik juhul, kui see erineb toidu müügipakendil vabatahtlikult rõhutatud päritoluviitest, näiteks viitest Eestile või lipuvärvidele. Vabatahtliku päritolumärgistuse määrust selgitav juhend on valmis avaldamiseks Maaeluministeeriumi ja toiduteave.ee kodulehel.

Lisaks tutvustati istungil Euroopa rohelepet, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. Järgnevatel kuudel ja aastatel on seoses roheleppega oodata Euroopa Komisjonist mitmeid algatusi ja eelnõusid, mis otseselt või kaudselt puudutavad põllumajandus- ja kalandussektorit.

Põllumajandusandmete projekte tutvustades peatuti tegevustel, mis on ette võetud põllumajandussektori digitaalsete tehnoloogiate arengu ning rakendamise valdkonnas. Muu hulgas anti ka ülevaade riigisiseste Suurandmete valdkonna pikaajalisest programmist ning projektidest NIVA ja FaST, mida viiakse ellu koostöös Euroopa Komisjoniga.

 

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

PRESSITEADE
20.02.2020

Mitusada Balti riikide põllumeest nõuavad täna Brüsselis ausat konkurentsikeskkonda

Balti riikide põllumehed kogunevad täna, 20. veebruaril Brüsselisse Euroopa Liidu nõukogu hoone juurde meeleavaldusele, et nõuda Euroopa Ülemkogult Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjate ausat kohtlemist Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves. Meeleavaldusele oodatakse ligi 200 põllumeest ja nende esindajat.

„Kuigi toidutarbijate ootused põllumajandustootjatele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised erinevate nõuete täitmise eest on Eesti põllumeestele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad. Paraku terendab meie ettevõtjatele ebavõrdne konkurentsikeskkond ka uuel eelarveperioodil,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Rahul ei saa olla pakutud eelarvekavas aastateks 2021-2027 plaanitud sügava ebavõrdsuse jätkumisega. Rõhutame veelkord, et läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised, kompromissideks põllumajanduse arvelt pole lihtsalt ruumi. Põllumeestele kehtestatavate nõuete osas leevendust ei paista, mis tähendab, et teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised viivad Eesti põllumeeste võlakoormuse suurenemise, konkurentsivõime languse ja konkurentide toodangule kunstliku hinnaeelise andmiseni,“ lisas Sõrmus.

„Põllumeeste peamiseks ülesandeks on kodumaise toidu tootmine, kuid nad panustavad ka maapiirkondade elujõu hoidmisesse, kaitsevad mullaviljakust, puhast õhku ja vett, hoolitsevad liigirikkuse ja kaunite maastike eest. Põllumajandustootjatele on pandud karmid kohustused alates keskkonnahoiust ja loomade heaolu tagamisest kuni kliimamuutuse leevendamiseni. Nende hüvede pakkumisel on oma hind, mille tõttu põllumajandustootjatele makstaksegi põllumajandushüvitisi,“ rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats. „On äärmiselt ebaõiglane ja konkurentsi moonutav, kui Eesti hüvitised on vanade Euroopa Liidu riikide toetustest palju väiksemad,“ selgitas ta.

„Euroopa Komisjon on välja tulnud Euroopa roheleppe kavatsusega, mis tähendab toidutootjatele veelgi suuremaid nõudmisi ja investeeringuid nende soovide täitmiseks. Selles olukorras on võimatu nõustuda kärbetega maaelu arengu fondi vahendite arvelt – need kärped tulevad ju lõppkokkuvõttes investeeringute ja keskkonnahoiu arvelt,“ rõhutas Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad osalevad täna Balti riikide ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtival meeleavaldusel, mis toimub kell 10-12 Brüsselis Schumani platsil Euroopa Liidu nõukogu hoone juures. Meeleavaldajatega kohtuma oodatakse ka Eesti peaministrit Jüri Ratast, Läti peaministrit Arturs Krišjānis Kariņšit ja Leedu presidenti Gitanas Nausėdat, kellele antakse ülemkogu kohtumisele lisaks põllumeeste ootustele ausa konkurentsikeskkonna tagamise osas kaasa ka spetsiaalne energiajook kurnavate läbirääkimiste pidamiseks.

TAUST

20. veebruaril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Euroopa Komisjon tegi 2018. aastal Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2021-2027, mille kohaselt oleks eelarve mahuks kujunenud 1,11% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Ülemkogu president Charles Michel tegi möödunud nädalal ettepaneku leppida eelarve kokku 1,074% tasemel. Võrreldes praeguse eelarveperioodiga kavandatakse põllumajanduspoliitika kogueelarve olulist kärpimist.

Sarnaselt Euroopa Komisjoni ettepanekuga kavatsetakse jätkata põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamisega valemi alusel, mille kohaselt liikmesriigi praeguse taseme ja ELi keskmisest 90% taseme vahet vähendatakse poole võrra kuue võrdse sammuna alates 2022. aastast. Selle valemi alusel jääks Eesti otsetoetuste tase ligi veerandi võrra madalamaks ELi keskmisest.

MAAELUMINISTEERIUM
Pressiteade
19.02.2020

 Jõustuvad piimalehmakasvatajatele makstavate otsetoetuste uued tingimused

19 . veebruaril Riigi Teatajas avaldatud määruse kohaselt kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning sellega seoses muudetakse ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse määrust.

2020. aastal rakendatakse piimalehma kasvatamise kahele otsetoetusele põhimõttelisi muudatusi ehk siis nii piimalehmade asendamise kui ka piimalehmade märkimise otsetoetuse puhul kasutatakse edaspidi niinimetatud taotluseta süsteemi, mille põhilised tingimused on järgmised.

• Toetusi võivad taotleda taotlejad, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatavad taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 8. maini piimalehma.
• Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema piimalehm taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga.
• Toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 8. maini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel ühtegi piimalehma.
• Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamisel võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) aluseks taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu ajavahemikul 2. märtsist 8. maini igal päeval.

Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu 2.⎼21. märtsini. Täpsemad tingimused on sätestatud toetuste määrustes.

Kutsume põllumehi osalema haneliste heidutuse uuringus. Tänavukevadise haneliste kaitse ja ohjamise kava ette valmistamisel on vaja täpsemalt hinnata erinevate tegevuste mõju haneliste arvukusele. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub põllumehi üles uuringus osalema ja panustab erinevate heidutusmeetmete uuringusse kaasatavate põllumeeste andmebaasi loomisesse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Põllumajanduskoja hinnangul ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

„Eelmisel aastal käivitatud haneliste heidutusjahi pilootuuringu laiendamisel mõjude täpsemaks hindamiseks on vaja leida põllumehed, kes oleksid huvitatud sel aastal uuringus osalema. Loodame leida uuringus osaleda soovivaid põllumajandusettevõtteid üle Eesti ja ootame neid registreerima oma andmeid EPKK andmebaasi,“ selgitas põllumajanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Selle aasta uuringu juures on oluline osa letaalsel heidutusel st võimalusel teostada piiratud tingimustel heidutusjahti. Täpsemad piirarvud ja tingimused selguvad uuringu metoodika kokku leppimise käigus. Kui tingimused tunduvad sobimatud, on kindlasti võimalus projektis osalemisest loobuda, kuid hilisem liitumine ei ole enam võimalik.

Hetkel on kokku lepitud, et uuringupiirkondi ei laiendata looduskaitsealadele ja looduslikele rohumaadele, mis oleksid kevadisel rändel olevatele lindudele rahulikud puhke- ja toitumisalad. Täpsema uuringu metoodika ja osalevate põllumeeste ülesanded edastab põllumajanduskoda pärast huviliste selgumist ja uuringu läbiviijate poolt metoodika lõplikku kinnitamist. Küll aga oodatakse uuringus osalevatelt põllumeestelt näiteks kokkulepete sõlmimist jahimeestega ja heidutusega seotud info edastamist uuringu läbiviijatele.

Palume uuringus osalemisest huvitatud põllumeestel ennast kirja panna 26. veebruarini siin SIIN

TAUST

Viimase aastakümne jooksul on oluliselt suurenenud rändel Eestit läbivate haneliste arvukus, mis on oluliselt suurendanud ka nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele kõlvikutele (põllud ja rohumaad). Seda on tunnistanud nii ametkonnad kui ornitoloogid.

Kevadiste rändlindude poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks ja saagi kaitsmiseks on põllumehed teinud ettepaneku lubada kevadist heidutusjahti. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks Euroopas pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi. Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevate heidutusmeetmete mõju tõhustamine.

Eesmärgiga välja selgitada, kas kevadrändel olevate haneliste heidutusjaht on põllumajanduskahjude ära hoidmise seisukohalt tõhusam kui seni lubatud heidutusviisid, algatas riik 2019. aastal hanede heidutusjahi uuringu. Uuringu raames viidi eelmise aasta kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi hanede heidutusjahi pilootprojekt. Nimetatud uuringu tutvustamisel 15. novembril 2019 Tartus järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika.

Lisainfo: Riina Maruštšak, EPKK keskkonnavaldkonna juht, riina@epkk.ee, tel 600 9349

Pressiteade
18. veebruar 2020

2019. aastal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 21719 kliendile kokku 319373 437 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 79 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku ligi 68 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2 381), Võrumaal (2 373) ja Pärnumaal (2 350). Suurima toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 36 miljoni euro. Maakondade lõikes jagunevad toetussummad on toodud joonisel 1.

Joonis 1. PRIA 2019. aastal makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes

 

 

Ligi poole 2019. a summast moodustasid põllumeestele ja loomapidajate makstavad Euroopa Liidu rahastatavad otsetoetused ja Eesti riigieelarvest lisanduvad üleminekutoetused – kokku üle 159,5 miljoni euro. Sama sihtgrupp sai ka üle 57 miljoni euro maaelu arengukava hektari- ja loomapõhiseid toetusi. Toetuste abil hooldatakse ja haritakse Eestis ligi miljonit hektarit põlde ja poollooduslikke kooslusi.

Üle 18 miljoni euro said kohalikud kogukonnad toetust LEADER-programmi kaudu. Mitmesugusteks investeeringuteks said põllumajandus- ja metsaettevõtted, toiduainete töötlejad, maaparandajad, noortalunikud, maamajanduse mitmekesistajad, nõustamisteenuse pakkujad, tootjarühmad, teadusasutused jt kokku üle 77 miljoni euro maaelu arengukava erinevaid toetusi. Kalandusvaldkonna toetusi maksis PRIA eelmisel aastal üle 16,1 miljoni euro.

Eelmisel aastal makstud summast tuli 271 390 393 eurot Euroopa Liidu ja 47 983 044 eurot Eesti riigieelarvest.