Autor: kerli

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.01.2020

Ministrite kohtumisel arutati roheleppe ja ÜPP üleminekumäärusega seonduvaid küsimusi

Maaeluminister Arvo Aller osales 27. jaanuaril Brüsselis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus arutati Euroopa roheleppe ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumääruse küsimusi ning tutvustati Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia tööplaani alanud eesistumise ajaks.

„Eesti toetab Euroopa Komisjoni tutvustatud ambitsioonikat lähenemist kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele,“ kinnitas maaeluminister Arvo Aller, lisades samas, et lõplikud seisukohad kujundatakse pärast detailsemate plaanide selgumist.  „Näiteks on komisjon lubanud kevadel välja tulla strateegilise dokumendiga, mis kirjeldab konkreetseid samme roheleppe rakendamiseks põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnas.“

Ühise põllumajanduspoliitika võimalused roheleppega seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on Alleri sõnul suuremad kui seni, aga selleks tuleb tagada ka poliitika rakendamiseks piisav rahastus ja reeglite ühesugune täitmine. „Näiteks põllumajanduse keskkonnamõju vähendamise ning bio- ja ringmajanduse lahenduste rakendamise eelduseks on väga suured investeeringud ehk kulud tootjatele,“ osundas maaeluminister.

Arvo Aller tõi välja põllumajanduse panuse kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisesse. See avaldub kõige nähtavamalt muldade orgaanilise süsiniku varusid suurendavate meetmete kaudu, näiteks happeliste põllumuldade lupjamisel.

„Oluline on tõsta tarbija teadlikkust – see võiks ÜPP raamistikus saada rohkem tähelepanu,“ märkis Arvo Aller.  „Selleks tuleks laiendada ÜPPst kasusaajate ringi, mis praegu piirdub tootjatega.“  Senisest enam tuleb kõigis valdkondades panustada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

Teise tähtsa küsimusena oli kõne all ühise põllumajanduspoliitika üleminekumäärus, mille puhul Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPPle peaks piirduma ühe aastaga. „Meie huvides ei ole üleminekuperioodi pikemaks venitada, sest Eesti on huvitatud uue perioodi toetuste kiiremast rakendamisest,“ selgitas Arvo Aller.

Üleminekumäärus on vajalik, kuna läbirääkimiste senine seis näitab, et ÜPP strateegiakavade rakendamine 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole realistlik.

Ministrite nõukogus vahetati veel mõtteid meesegude märgistamise ja loomade heaolu vabatahtliku märgistamise küsimustes ning kuulati ära komisjoni teavitus sigade Aafrika katku kohta. „Eesti on suutnud selle ränga taudi kontrolli alla saada. Selle kinnituseks andis  Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon Eestile kodusigade osas sigade Aafrika katkust vaba maa staatuse,“ jagas minister Arvo Aller oma heameelt. Viimane Aafrika katku juhtum kodusigadel registreeriti Eestis septembris 2017.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2020

Euroopa Komisjoni otsusel tuleb põllumajandusettevõttelt tagasi küsida EL-i konkurentsireeglitele mittevastav abi

Euroopa Komisjon tegi 24. jaanuaril ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse, et AS-ile Tartu Agro on antud ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Komisjoni otsusega kohustatakse Eestit abi andmine lõpetama ning nõudma abisumma abi saajalt tagasi.

Euroopa Komisjon uuris, kas riik on rentinud AS-ile Tartu Agro maad turutingimustel. Ministeerium on olnud seisukohal, et rendihind kujunes enampakkumise tulemusena ja on vastanud turutingimustele. Komisjoni täna pärastlõunal avaldatud pressiteatest nähtub, et komisjoni hinnangul ei vasta rendihind turutingimustele. Komisjoni otsuse tulemusena on riik kohustatud abi tagasi nõudma ja abi andmise lõpetama.

„Kuna Euroopa Komisjoni otsus on äsja tehtud ja sellega ei ole võimalik olnud põhjalikult tutvuda, siis hetkel ei ole kahjuks võimalik täpsemaid selgitusi anda. Analüüsime otsust ning seejärel selguvad järgmised sammud abi lõpetamise ja tagasinõudmise kohta. Teavitame kõigist järgmistest sammudest ka avalikkust,“ lausus Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Taust

1. 2000. a suvel kuulutas Põllumajandusministeerium välja eelläbirääkimistega pakkumise, et anda rendile riigi omandisse jäetud Tartu maakonnas Tähtvere vallas asuvad põllumaad üldpindalaga 3089,17 hektarit.
2. Pakkumiste tulemusena sõlmiti 16. novembril 2000 ministeeriumi ja AS-i Tartu Agro vahel rendileping eelnimetatud põllumaade kohta 25 aastaks.
3. 1. maist 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu, sai Eesti ELi siseturu osaks ja tekkis kohustus hakata järgima Euroopa Liidu konkurentsireegleid.
4. Rendilepingut on rendiperioodi jooksul mitmel korral kaasajastatud, sh tõstetud on ka renditasu suurust.
5. 2014. a suvel sai Euroopa Komisjon kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Eesti Maaeluministeerium andis ettevõtjale AS Tartu Agro, andes rendile põllumajandusmaa turuhinnast väidetavalt madalama hinnaga.
6. Euroopa Komisjon hakkas seejärel juhtumit uurima ning alustas 2017. a ametlikku uurimismenetlust.
7. Eesti on alates 2014. aastast esitanud komisjonile omapoolset teavet, olles seisukohal, et ebaseaduslikku riigiabi antud ei ole.
8. 24. jaanuaril 2020 tegi Euroopa Komisjon ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse. Otsuse sisu, üksikasjad ja edasised tegevused Eestile hetkel teada ei ole.

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
23.01.2020

Eesti kodusead said sigade Aafrika katku vaba staatuse

Maailma Loomatervise organisatsioon (OIE) andis Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse. See tähendab, et Eestis on suudetud haigus farmidest eemal hoida.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnas, et tegemist on suure tunnustusega. „Kuna Eestis pole kahe aasta jooksul SAKi kodusigadel tuvastatud, siis õnnestus deklareerida SAK vabadus kodusigadel. SAK vaba maa staatus tõstab usaldust ka kaubanduspartnerite silmis ning Belgia näitel võib öelda, et tänu SAKi vaba maa staatuse saavutamisele õnnestus ettevõtetel pääseda oma toodanguga mitmele välisturule,“ selgitas Kalda saavutuse olulisust.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sigade Aafrika katku vastu võitlemisel ning katku seafarmidest eemal hoidmisel ära tehtud suur töö, mida saab ka rahaliselt mõõta. „Kuigi seakatku leide esineb senini metssigadel, on kodusigadest puutumatus hea koostöö tulemus,“ selgitas Korts.

Sigade Aafrika katku vaba staatuse saavutamisele on suure panuse andnud Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Maaülikool, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

SAK vaba maa staatus on OIE poolt antud veel Kanadale, Tsehhile, Belgiale, Kasahstanile ja Mehhikole.

Maailma Loomatervise organisatsioon ehk OIE loodi 1924. aastal võitlemaks loomahaigustega üle maailma. Tegemist on organisatsiooniga, mis vastutab loomade tervise ja heaolu eest kogu maailmas. Organisatsiooniga on ühinenud 182 riiki üle maailma, sealhulgas ka Eesti (1992). OIE ülesandeks on koondada loomahaiguste leviku info erinevates riikides ning töötada välja loomahaiguste ohjamisega seonduvad juhiseid.

Avatud talude päev toimub tänavu 19. juulil

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 19. juulil, kuid nagu mullugi võtab osa talusid külalisi vastu ka päev varem.

 „Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane. Arvata võib, et suur huvi erinevat tüüpi talude tegemiste vastu püsib ka tänavu, kui nad juulikuu teises pooles taas üheks-kaheks päevaks külastajatele oma väravad avavad,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti toit ning kui mitmekesine on siinne talutoomine. Hinnakem seda tegevust vääriliselt, sest see on oluline meie kõigi jaoks.“

„Järgmise avatud talude päeva toimumisaja kohta hakkavad esimesed küsimused saabuma juba siis, kui eelmine talupäev vaevalt lõppeda on jõudnud – eks seegi kinnitab sündmuse olulisust ka talupidajatele endile, “ ütles Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Seni on avatud taludest olnud igal aastal ligemale kolmandik uued tulijad, mis on kahtlemata märk maaelu elujõulisusest ning samas aitab hoida külastaja jaoks avatud talude päeva taluvaliku mitmekesise ja värskena.“

Avatud talude päev pakub lisaks talude külastamisele ja igapäevase taluelu tundmaõppimisele hea võimaluse luua kontakti kohalike väiketootjatega, teha tehinguid taimemüüjatega, uudistada põllumajandusmasinaid ja loomi ning vajadusel saada vajalikke näpunäiteid esimeste katsetuste tegemiseks põllumajanduse või aianduse vallas. Igal talul on oma programm, millega näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude põhipäev on pühapäev, 19. juuli, mil on avatud kõik osalevad talud. Taludel on võimalus olla avatud ka laupäeval, millest ürituse infomaterjalides edaspidi täpsemalt teada antakse. Näiteks eelmisel aastal olid rohkem kui pooled talud avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab veebruari alguses ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub märtsi lõpus ja aprilli alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2019. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 195 000 korral, mis on 35 000 külastuse võrra enam kui 2018. aastal. Kokku avas oma uksed 311 talu.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.01.2020

Kesk-Euroopas levib linnugripp

 Väga nakkav lindude gripp H5N8 on lisaks Poolale tuvastatud ka Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul taudi Eesti lähiümbruses veel tuvastatud pole, kuid kindlasti ei tohi valvsust kaotada. „Hetkel näeme, et gripi kolded, mis on tuvastatud, asuvad Kesk-Euroopas. Kui aga linnugripi levikut ei suudeta peatada, siis kevadel saabuvad rändlinnud võivad gripi ka Eestisse tuua,“ selgitas Sammel.

Esimesed teated linnugripi puhangutest tulid Ida-Poola kalkunifarmidest ning Poola läänepoolsest osast munakanadel. Kahe viimase nädala jooksul on tuvastatud lindude gripp Ungaris, kus farmides on haigestunud pea 190 000 lindu. Samuti tuli teavitus Poola lääneosast Saksamaa piiri äärest 23 000 ja Rumeenia loodeosast pea 19 000 linnu nakatumisest. Slovakkia läänepiirkonnast tuvastati väiksem leid, kus nakatus üle 20 linnu.

„Kuna lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust, siis toob see kaasa suure majandusliku kahju.“ Lindudele ravi puudub. „Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Sammel gripi ohtlikkust. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

VTA juhib inimeste tähelepanu, et kõnealuseid riike külastades ei käiks inimesed kohalikes farmides ning ei tooks Eestisse kaasa linde ja loomseid saadusi (nt liha, muna), mis võivad haigusetekitajat edasi kanda. Juhul kui on olnud kokkupuuteid lindudega Kesk-Euroopas, siis peab pesema ja desinfitseerima riided ja jalanõud enne Eestisse naasmist. Farmides käimiseks või lindude veoks kasutatud veokid tuleb puhastada ja desinfitseerida enne Eesti territooriumile liikumist.

Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:
– ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
– korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
– ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
– ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
– vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
– säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
– aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
– eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
– hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
16.01.2020

Eesti tunnistab kehtetuks tiaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load

Toodete Proteus OD ja Biscaya lubade kehtivus lõppeb 3. augustil 2020, kuna toimeaine tiaklopriidi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud.

Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on tiaklopriidi keelustamise põhjuseks kõrge risk inimese ja loomade tervisele. Tiaklopriid liigitub reproduktiivtoksiliseks aineks ehk võib mõjuda kahjulikult paljunemisele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et tiaklopriidi kasutamisel esineb risk põhjaveele selle laguproduktide leostumise tõttu.

Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele. Tooteid võib müüa ja levitada ning olemasolevaid varusid kasutada taimekasvatuse hooaja lõpuni 3. novembrini 2020.

Tiaklopriid on laia tõrjespektriga süsteemse toimega insektitsiid ja Statistikaameti andmetel aastate lõikes olnud üks enimturustatavad putukatõrjevahendeid Eestis. Tiaklopriidi sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis turule lubatud teraviljadel, rapsil, kartulil, maisil, maasikal, vaarikal ning köögiviljadel kasutamiseks.

Lähem info:

Eva Lind
taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
e-post eva.lind@pma.agri.ee
tel 5551 4314

 

PRIA alustas keskkonnatoetuste maksmist

588 loomapidajani jõuab ligi 0,7 miljonit eurot maaelu arengukava toetust ohustatud tõugu loomade kasvatamise eest. Kuu aja jooksul tahab PRIA loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajaile välja maksta kokku kümmekond liiki toetustena üle 60 mln euro.

Maaelu arengukava põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mahetoetus, loomade heaolu toetus aitavad põllumajandustootjatel majandada loodust ja keskkonda tavatootmisest vähem kahjustavalt. Kohalikku sorti taimede, ohustatud tõugu loomade ja Natura alal asuva põllumaa ning poollooduslike koosluste toetused motiveerivad säilitama pärandmaastikke ja loodusrikkusi ning Eestis aretatud sorte-tõuge.

Kõigi toetuste määramise tähtajaks on määrustega kinnitatud 10. veebruar, kuid PRIA kinnitab otsused ja alustab väljamaksetega võimalikult varakult. Puuvilja- ja marjakasvatajatel on toetused juba käes. Lisaks ohustatud tõugu loomade toetusele alustab PRIA sel nädalal poollooduslike koosluste toetuse maksmist. Eelarvetest piisab kõigi 2019 taotletud keskkonnatoetuste maksmiseks maksimaalsete ühikumäärade alusel. Mahetoetuse esialgset eelarvet suurendas maaeluminister 2 mln euro võrra.

Erinevat liiki toetused määratakse ja makstakse eraldi dokumentide põhjal. Infot oodatavate toetuste peatse laekumise kohta näevad taotlejad vana e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui maksekorraldus on PRIAst riigikassasse edastatud.

Täpsema statistika kõnealuste toetuste kohta avaldame pärast kõikide otsuste kinnitamist.

Lisa: Toetuste planeeritud väljamaksed

Meede	Meetme eelarve	Väljamaksete algusaeg
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus	24 000 000	20.01.2020
Piirkondlik veekaitse toetus	500 000	24.01.2020
Piirkondlik mullakaitse toetus	1 000 000	31.01.2020
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse eest	800 000	31.12.2019
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest	800 000	24.01.2020
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus	100 000	10.02.2020
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus	1 000 000	14.01.2020
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus	5 500 000	17.01.2020
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus	22 000 000	24.01.2020
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus	646 000	10.02.2020
Loomade heaolu toetus	7 000 000	10.02.2020

 

Eestis on üle 2 miljoni hektari metsa, üle 1,2 miljoni hektari põllumaad ja ainult tuhatkond talunikku. Viimaste arv aastalt aastale kahaneb, kuid viimasel kümnendil on antud valdkonnas toimunud kõige enam muutusi, tehes suuri arenguhüppeid. Seda just väikestes peretaludes, mis on oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised. Tänu sellistele usinatele talunikele on meil olemas nii mahetoit, kitse-, lamba- ja lihaveisekasvatus kui ka köögivilja-, marja-, ja ravimtaimede kasvatus ning palju muud taolist.

Kui tööstuslikele tootmistele on tihti omane anonüümne masstoode, siis iga talutoote taga on kindel inimene, kes vastutab ja hoolitseb, et kõik tooted oleksid täpsed sellised, milliseid ta ka ise tarbida tahab. Just isiklik hool, suhtumine  ja armastusega toodete valmistamine on see, mis teeb talutoidu eriliseks. Selline isiklik vastutus pole seotud üksnes sooviga tagada toodete kvaliteeti, vaid hoolitseda ka keskkonna ja loomade heaolu eest. Nii näiteks pääseb valdav osa taludes peetavast piimakarjast karjamaadele värske õhu ja päikese kätte. Selline loomapidamise viis annab eelduse kvaliteetsete ja maitsvate toodete valmistamiseks. Lisaks kuna talupered elavad ise oma põldude keskel, on nad ka kõige enam motiveeritud tootma põllumajandussaadusi ümbritsevat keskkonda säästvalt. Nii hoiavad nad puhtana ka oma kodupiirkonna elukeskkonna. See on ka tihti põhjuseks, miks valdav osa mahetoodetest toodetakse peretaludes.

Järjest suurenev konkurents paneb ka talunikke üha enam mõtlema tootearendustele, otsides aina enam uusi innovaatilisi võimalusi oma toodangu väärindamiseks. Sellised väiketootjad soovivad muuta eestlaste armastatud traditsioonilisi maitseid põnevamaks, et läbi selle pakkuda tarbijatele kvaliteetset kodumaist toodangut, mis on valmistatud meie oma taludes – selline talutoode on tõeline päike sinu toidulaual. Võiks ka öelda, et talutoit on kasvatatud ja valmistatud suure vastutustunde ja südamega, millesse talunikud panustavad oma parimad oskused. Nii võib näiteks kohalike talutoodete seast leida nii „Ehtne talutoit“ märgiga pärjatud itaaliapäraseid burratasid, põnevaid kasemahlajooke kui ka õunstroopi ning veel palju muud.

Sellist südamega valmistatud talutoitu võib pidada meie lihvimata teemandiks, tõeliseks premium tooteks, mis võiks olla meie väikese Eesti visiitkaardiks. Sellised talutootjad ja ehtsad talutooted vajavad märkamist ning suuremat tunnustamist, sest tänu nendele hoiame au sees väikekohti, unustuse hõlma vajuvaid traditsioone ja tõeliseid ehedaid kodumaiseid maitseid.

Aitäh, et täidad oma pere kõhud Eesti talutoiduga!

Maitsekaid jõulupühi!

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

Täna alustasid tööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 ettevalmistamise töögrupid

Aastal 2021 algab uus Euroopa Liidu finantsperiood, kus läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetatakse jätkusuutlikku põllumajandust ning maapiirkondade arengut. Euroopa Liidu tasandil on seatud järgmiseks finantsperioodiks selged eesmärgid, läbi mille soovitakse sihipäraselt toetada põllumajandustootjaid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile, kus on alanud esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 koostamiseks. Et meie liikmete huvid saaksid esindatud oleme kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töörgruppide töösse. Perioodil detsember 2019 kuni märts 2020 toimuvad erinevate töögruppide kohtumised, mille eesmärk on luua meetmete ehk sekkumiste välja töötamine.

Töögruppide kirjelduse ja Taluliidu esindajad töögruppides leiate alljärgnevast tabelist:

Töögrupid	Töögrupi läbiviimise eesmärgi kirjeldus	ETKL-i esindaja/-d	Organisatsioon	E-post
AKIS töögrupp	Eesmärgiks on välja selgitada kuidas võiks toimida  valdkonna innovatsiooni ja teadmussiirde süsteem (AKIS) Eestis, samuti saada ettepanekuid teadmussiiirde ja nõuande ning innovatisoonikoostööd toetavate sekkumiste kujundamiseks. Samuti töötab töögrupp välja sekkumised biomajanduse arendamiseks maapiirkonnas ettevõtete koostöös.	Kalle Hamburg	ETKL nõukogu esimees, Raplamaa Talupidajate Liit	kalle@taluliit.ee
Tingimuslikkus ja IAKS	Eesmärgiks on välja töötada tingimuslikkuse nõuded tulevaseks programmperioodiks, sh maa heas põllumajandus- ja keskkonaseisundis hoidmise nõuded ja kohustuslikud majandamisnõuded.  Eesmärgiks on välja selgitada integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteem (IAKS) välja töötada.	Koht täitmata
Metsandus	Strateegiakava metsandust puudutavate sekkumiste üle vaatamine, täiendamine ja järjestusse seadmine sõltuvalt olulisusest. Sekkumisliikide lõikes toetusõiguslikkuse tingimuste kohta arvamuse küsimine	Kertu Kekk	Eesti Erametsaliit	kertu.kekk@erametsaliit.ee
Põllumajandustootjate sissetulekud ja riskijuhtimine	Eesmärgiks on välja selgitada rakendatavad otsetoetuste sekkumised ja nende toetusõiguslikkuse tingimused. Lisaks kaardistatakse põllumajandustootjate vajadused riskijuhtimismeetmete osas ning töötatakse välja nende rakendamise tingimused.	Olavy Sülla	ETKL nõukogu liige, Pärnumaa Talupidajate Liit	olavy@nouanne.ee
Põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõime	Eesmärgiks on välja selgitada ettepanekud ja põhimõtted, mille alusel kaasa aidata põllumajandustootjate ning toiduainetööstuste investeeringute tegemisele ning suurendada nende müügivõimekust ja konkurentsivõimet. Lisaks töötatakse välja alused, millest lähtutakse põllumajandustootmisega alustamise toetamisel.	Olavy Sülla	ETKL nõukogu liige, Pärnumaa Talupidajate Liit	olavy@nouanne.ee
Ühistegevus ja koostöö	Eesmärgiks on välja kujundada põhimõtted, mille alusel jätkata põllumajandusühistute arendamise toetamist ning välja selgitada ettepanekud ühistuliste investeeringute toetamiseks. Lisaks käsitletakse töögrupis ka mesindusprogrammi rakendamist ja sekkumisi muudes sektorites.	Kalle Hamburg                        Leho Meltsa	ETKL nõukogu esimees, Raplamaa Talupidajate Liit, Talukartul TÜ	kalle@taluliit.ee leho@talukartul.ee
Poollooduslikud kooslused	Eesmärgiks on välja töötada poolloodusliku koosluse hooldamise toetamise tingimused järgmisel perioodil.	Jaan Kiider	ETKL nõukogu liige, Saaremaa Talupidajate Liit	kiiderjaan@gmail.com
Keskkonnasõbralik aiandus ja kohalikud sordid	Eesmärgiks on välja töötada keskkonnasõbraliku aianduse toetuse ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse nõuded.	Marika Parv	ETKL nõukogu liige, Võrumaa Talupidajate Liit	marikaparv@gmail.com
Loomsed geneetilised ressursid	Eesmärgiks on välja töötada ohustatud tõugu looma pidamise toetus	Ants Aaman	ETKL nõukogu liige, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts	info@taluliit.ee antsaaman@gmail.com
Loomade tervis ja heaolu	Eesmärgiks on välja töötada loomade heaolu toetus ning selgitada ja välja valida sobivad sekkumisviisid loomade tervise edendamiseks.	Kerli Ats	ETKL tegvjuht	kerli@taluliit.ee
Keskkonnasõbralikud praktikad ja mahepõllumajandus	Eesmärgiks on välja töötada rakendatavad sekkumised ökokavadele ning II samba keskkonna- ja kliimameetmele, sh mahepõllumajandusele. Töögrupi tulemusena valmivad sekkumiste meetmelehed.	Jaan Kiider Maire Uustal	Saaremaa Talupidajate Liit, Ida-Virumaa Talupidajate Liit	kiiderjaan@gmail.com   maireuustal@gmail.com
Lupjamine	Eesmärgiks on välja selgitada osapoolte seisukohad ja toetamise võimalused ning töötada välja happeliste muldade neutraliseerimise toetus.	Ermo Kasela	Ida-Virumaa Talupidajate Liit	ermo.kasela@gmail.com
LEADER	Eesmärgiks on välja selgitada aluspõhimõtted LEADER lähenemise rakendamiseks tulevasel programmiperioodil, sh abikõlbliku piirkonna definitsioon, nõuded kohalikule tegevusgrupile. Samuti on koostatud esialgsed sekkumiste lehed.	Kerli Ats	ETKL tegevjuht	kerli@taluliit.ee
Maapiirkonna ettevõtlus	Eesmärk on välja selgitada ettepanekud ja kujundada ühine arusaam maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamisele, ettevõtete konkurentsivõime kasvule ja  hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade tekkele kaasa aitavate meetmete väljatöötamiseks.	Olavy Sülla	ETKL nõukogu liige, Pärnumaa Talupidajate Liit	olavy@nouanne.ee

 

Lisainformatsioon ja töögruppide ajakava leiab aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/ettevalmistus

Hea ühistegevuse huviline!

11.10.2019 toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas (Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014) ühistegevuse konverents: „Turundamine – kaubamärgi loomine ja selle turule toomine“. Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Konverentsi modereerib Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees.

Päevakava:

09:30-10:00 Registreerimine ja tervituskohv
10:00-10:10 Avasõnad – prof. Rando Värnik (Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ning ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja) ja Olav Kreen (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees)
10:10-10:15 Tervituskõne – Mait Klaassen (Eesti Maaülikooli rektor)
10:15-10:30 Tervituskõne – Mart Järvik (Eesti Vabariigi maaeluminister)
10:30-11:15 Umberto Di Pasquo – „Ülevaade Euroopa põllumajandusühistutest. Ühistu kaubamärgi tähtsus avalikes suhetes ja lobby-tegevuses.“/“ Overview of European Agri-Cooperatives. Importance of Communicating Their Brand Attributes in Public Affairs.“ (Copa Cogeca poliitikanõunik ühistute alal, EL)
11:15-12:00 Prof. Dr. Julian Voss – “Põllumajandusühistute madal eelarve ja turundamine – teadmised teadusest ja praktikast”/”Low Budget and Viral Branding for Agribusiness Cooperatives – Insights from Science and Practice” (Göttingen´i Ülikool, Saksamaa)
12:00-13:00 Lõuna
13:00-13:45 Asso Lankots – „Omaniku väärtustest lähtuv brändi arendamine Lantmännen Unibake ja Leiburi näitel“ (Lantmännen Unibake Fresh Bread Baltics juht, AS Leibur juhatuse liige)
13:45-14:30 Dan Mikkin ja Priit Põllumäe – „Metsaühistu katusbrändi loomine: kuidas näha puude tagant metsa“ (Brand Manual OÜ ja Metsaühistu)
14:30-14:50 Kohvipaus
14:50-15:10 Joel Ostrat – „Brändimine läbi persooni“ (MaitseElamused ja Gustav Grupp)
15:10-15:30 Meelis Mõttus – „Turunduse võlud ja valud“ (OÜ Lõunapiim ja Metsavenna Turismitalu OÜ)

15:30-16:30 Arutelu:
Hardo Pajula, Edmund Burke´i Seltsi eestvedaja ja Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor;
Umberto Di Pasquo, Copa Cogeca poliitikanõunik ühistute alal;
Prof. Dr. Julian Voss, Göttingen´i Ülikool;
Asso Lankots, Lantmännen Unibake Fresh Bread Baltics juht ja AS Leibur juhatuse liige;
Dan Mikkin, Brand Manual OÜ;
Priit Põllumäe, Metsaühistu;
Meelis Mõttus, OÜ Lõunapiim ja Metsavenna Turismitalu OÜ;

moderaator: Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees.

16:30-16:35 Lõppsõna – Olav Kreen (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees)

Registreerimine on avatud järgmisel lingil: https://forms.gle/GpcdZ28Uhr8hKpKZ9

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (kuni 07.10.2019). Lisainfo saamiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

 Konverentsi korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.