Autor: kerli

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
24.07.2019

Põllumajandusamet: Eesti tunnistab kehtetuks kahe dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi loa

Toodete Danadim 40 EC ja Perfekthion Top lubade kehtivus lõppeb 31. juulil 2019, kuna toimeaine dimetoaadi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud.

„Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on dimetoaadi keelustamise põhjuseks kõrge terviserisk nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvatele käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dimetoaadi kasutamisel esineb risk imetajatele, lindudele, mesilastele ning mittesihtmärk lülijalgsetele,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele, mis seab ühtsed tähtajad kõikidele liikmesriikidele. Turustamiseks kehtib 6-kuuline ajapikendus ning tooteid on võimalik müüa ja levitada 1. veebruarini 2019. Ajapikendus olemasolevate toodete varude kasutamiseks kehtib 17. juulini 2020.

Dimetoaat on laia tõrjespektriga kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Seda sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis praegu turule lubatud teraviljadel, köögiviljadel ning dekoratiivtaimedel kasutamiseks.

Dimetoaadi keelustamise kavatsusi ning selle põhjuseid arutati põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste esindajatega 22. veebruaril Maaeluministeeriumis Taimekaitse Nõukogus.

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823

 

13. juulil toimus 28. üle-eestiline Talupäev Ida-Virumaa Kaevandusmuuseumis, kus  kuulutati välja 2019. aasta parim talu ja parim talutoit.

Parim Talu 2019 

Sel aastal valiti külastuseks viis silmapaistvat talu. Tegemist on edukate ettevõtjatega, kes paistavad lisaks silma oma panusega kohaliku kogukonna arengusse. Kõik konkursil osalenud  talud on pereettevõtjad, kes on loonud endale maapiirkonnas töökoha või on jätkanud pikkade traditsioonidega pereettevõtet.

Võitjad kuulutati välja alljärgnevates kategooriates:

PARIM TALU 2019 – Selle tiitli pälvis sel aastal Võrumaalt Roosu Talu. Tegemist on Sulbi külas asuva pereettevõttega, kus talu tööd korraldavad kaks põlvkonda – isa ja poeg. Talu põhitegevusalaks on maheteravilja kasvatamine. Lisaks on talus lambaid üle 300 ja ka 30 lihaveist. Lisaks edukale põllumajandusettevõttele paistab pere silma oma panusega kohaliku kogukonna ja külaelu arendamisse. Nimelt on pere teinud vanast Sulbi koolimajast vabaajakeskuse, mis on kujunenud külakeskuseks. Külakeskuses käivad koos huviringid, külateater ja teiste seas ka noorperemehe Ivari juhendatav judotrenn. Lisaks on Sulbi vabaajakeskuses pererahva poolt loodud raamatukogu, mis on kõigile külaelanikele avatud. Ivar (34) on hoolimata oma noorele eale olnud aktiivne Võrumaa Talupidajate Liidu liige ning sellest 9 aastat olnud ka liidu juhatuse esimees (eelmistel juhatuse valimistel ta enam ei kandideerinud ning on taandunud aktiivseks liikmeks). Lisaks on Ivar Võrumaa künnivõistluste traditsioonide hoidja ning pälvis 2017. aastal Maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

PARIM TOOTMISTALU 2019 –  Parima tootmistalu tiitli pälvis Takkasaare talu Järvamaalt. Talu peamine põllumajandustegevus on piimatootmine. Peres tegutseb koos kaks põlvkonda. Talus on pea kahesajapealine kari ning väljalüps lehma kohta on keskmiselt 10 000kg. Talus tehakse kõik põllutööd oma perega ära. Talu õuele jõudes on näha korda, mis on muljetavaldav. Talus on kaasaegne, pidevalt uuendatav ja täiustuv masinapark, kõigi vajalike põllutööriistade, traktorite ja muu vajaliku tehnikaga. Talu on liitunud keskkonnasõbraliku tootmise programmiga ja järgitakse väga täpselt kõikki muid keskkonna nõudeid. Takkasaare talu pererahvas on aktiivne Türi Talunike Liidu liige ning perenaine Aivi Kuutok osaleb ka Türi Talunike Liidu juhatuse töös.

PARIM NOORTALUNIK 2019 – 2019 aasta parima noortaluniku tiitliga pärjatakse Valgamaal asuva Mooratsi talu noorperemeest Mehis Visnapuud. Kui Mehis (28) alguses toimetas talus koos oma vanaisaga, siis peale vanaisa lahkumist ise peremehena. Mooratsi talu tegeleb Lüllemäe külas maheda teravilja ja Herefordi tõugu lihaveiste kasvatamisega. Lisaks veistele on tema kodutalus asuvas tallis hobused, kelle eest ta hoolt kannab. Mehis Visnapuu pakub põllumajandust õppivatele noortele praktikakohti ning pakub noortel käia talutööd õppimas ja tegemas. Mehis on aktiivne MTÜ Eesti Noortalunikud liige. Koos perega panustab ta ka ühistulise põllumajandusettevõtte arengusse.

PARIM ALTERNATIIVTALU 2019 – Parima alternatiivtalu tiitliga pärjatakse Võrumaal asuvat Uue-Saaluse veinitalu. Veinitalu peremees ja perenaine on mõlemad bioloogid ning paar aastat tagasi asutatud veinitalu on piirkonnas leidnud koha ning koostöös teiste maapiirkonna väikeettevõtjatega nad pakuvad veine, mis on tehtud käsitööna kohalikust toorainest. Veinitalu pererahvas pakub lahkelt oma talus ekskursioone ning räägivad oma talulugu. Talu maadel kasvad astelpajud ning pea 20 erinevat viinamarja sorti, millest pererahvas veine valmistab. Pererahvas on ka aktiivne külaelu arendajad. Nende eestvedamisel liituti “Naabri Valve” projektiga ning nende talus korraldatakse külakoosolekuid.

PARIM INNOVATSIOONI TALU 2019 – Sel aastal lisandus üks lisa kategooria, millega soovime tunnustada julgeid ettevõtjaid maapiirkonnas. 2019. Aastal esimest korda pälvib selle tiitli Männiku talu Raplamaal. Männiku talus kasvatatakse piimalambaid ja oma meiereis valmistatakse lambapiimast erinevaid tooteid. Nad on ühed esimestest piimalammaste kasvatajatest Eestis ning ka lambapiimast toodete valmistajad. Julge samm, kuna eestlane on pigem maitse-eelistuste poolest konservatiivsem ning lambapiim ei ole kindlasti miski, millega me harjunud oleme. Siiski on Männiku talu pererahvas aktiivse teavitusega suutnud oma toodete müügis olla edukad. Nende naturaalne lambapiimajogurt pärjati eelmisel aastal parima talutoidu tiitliga ning ka sel aastal võitis nende mangojogurt talutoidu konkursil parima piimatoote kategooria. Nende aktiivsus ja panus oma ettevõtte arendamisse on väga silmapaistev. Kõik tööd oma talus tehakse vaid oma pere jõududega – talitatakse loomad, varutakse loomadele sööt, lüpsid ja ka toodete valmistamine.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tänada Maaelu Edendamise Sihtasutust, AS Postimees Gruppi ja AS Alexelat, kes aitasid tunnustada 2019. aasta parimaid talusid!

Parim Talutoit 2019

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sel aastal juba neljandat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk oli tõsta esile kohalikku talutoitu ja tunnustada talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis parimatest parimad välja ligi 90 talutoote seast.

2019. aasta parim talutoit selgitati välja kaheksas erinevas kategoorias.
Kategooriate võitjateks osutusid:

• Parim piimatoode 2019 – mango-lambapiimajogurt (Männiku Piimalambad)
• Parim talujuust 2019 – Andre Grand Old 2017 (Andre Juustufarm)
• Parim pagaritoode 2019 – rukkiteraleib (Kaarli Talukaup)
• Parim liha-/valgutoode 2019 – suitsutatud vutimunad anšoovises (Põhja-Eesti Vutifarm)
• Parim maius 2019 – Andre juustušoks 2017 (Andre Juustufarm)
• Parim tervisetoode 2019 – mahe tume kasesiirup (Kasekunst)
• Parim jook 2019 – kasemahl kanepi ja ingveriga (Birch Lagoon)
• Parim lisand 2019 – Piesta õunastroop (Piesta Kuusikaru talu)

Selle aasta parimaks talutoiduks osutus Kasekunsti mahe tume kasesiirup.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
AMETLIK KOMMENTAAR
11.07.2019

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab kohalikel maasikakasvatajatel hakata arendama ühisturustamist, et vältida võimalikke toorainega seotud pettusi ja leida oma saagi müümiseks kontrollitud vahendajaid.

 Taluliidu juhi Kerli Atsi sõnul eelistavad tarbijad üha enam kodumaist toodangut. Lisaks kasvab ka ostjate teadlikkus kvaliteetsest toorainest ja selle päritolust. Samas varjutavad kohaliku tooraine mainet viimastel nädalatel toimunud sündmused. „Tarbijate eksitamine toorainega ei ole siinkohal mitte ainult tõrvatilgaks meepotis, vaid rikub kogu talutoidu mainet,“ arvab Ats.

Eesti turgudel ja avatud müügilettidel on värskete puu- ning köögiviljade müüjaid hinnanguliselt 2000–3000. Iga aastaga võib neis müügikohtades näha üha enam erinevate talude nimesilte, kuid koos nendest taludest pärit marjade, puu- ja köögiviljadega müüakse ka teistest riikidest pärit saadusi, näiteks maasikaid. Halvemal juhul antakse sellised müügikohad kasutada vahendajatele, kelle müüdavas kaubas ei ole üldse kohalikku toodangut. Toidu esmatootjad on kõikide ametkondade valvsa pilgu all ja alati ametnikele ka kätte saadavad. Turgudel vahendusfirmadena tegutsevate firmade kontrollimiseks tuleks aga anda ametkondadele jõulisemad õigused vahendajate kontrollimiseks või disiplineerimiseks.

Taluliidu ja talutootjate kui ka ametnike ühine huvi on tagada aus konkurents ja ohutu toit Eesti tarbijale. Välimuse ega muude näitajate järgi aga ei saa tuvastada, millisest riigist maasikad, herned, õunad või muud aiasaadused pärit on. Tekkinud olukorra lahendamiseks peaksid talunikud Taluliidu juhi sõnul ühistegevuse arendamiseks seljad kokku panema, et oma toodangut ühiselt otse tarbijatele turustada.

Taimekaitsevahendite kasutusotstarvet erinevate kultuuridele kui ka kasutustingimusi pidevalt muudetakse keskkonnasäästliku majandamise ja toidu ohutuse tagamise eesmärgil. Et ei tekiks teadmatusest taimekaitsevahendite väärkasutamist, kutsub Taluliit üles talunikke eelnevalt konsulteerima põllumajanduskonsulentidega.

Lääne-Euroopa arenenud põllumajandusriikides (näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes) on ühistegevus põllumajandustoodangu töötlemisel ja turustamisel enim kasutatav ettevõtlusvorm. Eestis tegutseb piimanduses ja teraviljasektoris mitu edukat ühistut. Atsi sõnul võiks sarnast ühistegevust laiemalt kasutada ka teistes põllumajandussektorites, võimaldades põllumeestel oma kogemusi vahetada, kuluefektiivsemalt majandada, oma toodangut paremini turustada ja seeläbi tagada tarbijate usalduse. „Vahendajate kasutamine on vahel möödapääsmatu, aga sellisel juhul oleks mõistlik lubada oma talu nime reklaami eesmärgil kasutada vaid sellistel vahendajatel, kes on kontrollitud ja usaldusväärsed,“ arvab Kerli Ats. Ta lisab, et meie talunikud ei saa nõuda, et riik annaks 100% garantii, kui Eesti tootjad ise oma tootmiskoha nime all pettusega tegelemist võimaldavad. Veelgi halvem on, kui pettusega turule toodud puu- ja köögiviljast leitakse keelatud aineid, mis rikub kogu sektori mainet.

Taluliit kutsub üles kõiki toidutootjaid pöörduma Põllumajandusameti poole kui tekivad kahtlused, et nende kaubamärki või nime on kuritarvitatud mitte nende poolt toodetud saaduste turustamisel.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

 

 

 

 

Maaeluministeerium
Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
05.07.2019

Täna, 5. juulil algab talukonkursis osalevate talude ringreis, et välja selgitada selle aasta parim talu.

„Peretaludel on suur roll Eesti põllumajanduses ja nende tubli töö tunnustamiseks valime igal aastal parimat talu,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Lisaks tunnustatakse noortalunikke, kes oma uuenduslike ideedega panustavad maaelu arengusse ja kohaliku ettevõtluse mitmekesistamisse.“

Žürii töös osalev Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe kiitis osalevaid talusid ja avaldas lootust, et parimasse talusse jõuab lisaks žüriile rohkelt uudistajaid. „Sellel aastal selgub parim talu enne avatud talude päeva, loodan, et 21. juulil avaneb ka teistel võimalus talu külastada.“

Parima talu valib žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Kalle Hamburg (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium) ja Kadri Suurmägi (Maa Elu).

Parimat talu on Eestis valitud juba 26 aastat. Parimad selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Tänavu osaleb konkursil 5 talu ja külastatakseVõru-, Valga-, Rapla- ja Järvamaa talusid.

Parim talu kuulutatakse välja 13. juulil Ida-Virumaal kaevandusmuuseumis toimuval talupäeval. Parima talu valimist korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.05.2019

Maaeluministeeriumis on ette valmistamisel määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muudatus, mille tulemusel ei pea hekseldatud niidet kokku koguma.

Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse niite hekseldamise abil. Samuti ei rakendu sellest aastast heksli kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata. Ehkki rohumaade kasutamine loomasööda varumiseks on väga oluline, ei peaks põllumajandustootjad kokku koguma söödaväärtuseta niidet. Rohu hekseldamine just seda võimalust pakubki. Kutsun kõiki põllumajandustootjaid, kes oma maad on siiani hooldanud ja plaanivad seda edasi teha, PRIA-le pindalatoetuse taotlust esitama,“ ütles minister Järvik.

Taotlusi on võimalik esitada kuni 21. maini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole selleks ajaks võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.

Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi. Metsasektoris töötab üle 30 00 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist.

Metsamees Karl Lister on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle. “Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister. “Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks,” lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.

Metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul teeb väga suur osa metsaomanikest kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustused on kõige väiksemad. “Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista,“ näitlikustas Ehrpais.

Mikk Link lisab, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Eesti Erametsaliit teeb täna omapoolse pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit.

Täna kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini. Eesti oleks ainus riik siin regioonis, kus taoline totaalne, ka erametsades rakendatav piirang kehtiks. Lisaks on Eesti Euroopas esirinnas piirangutega metsa osakaalu poolest, kus raietööde teostamine on kas täiesti keelatud või rangete piirangutega.

Ühispöördumine Keskkonnaministeeriumile: Seisukoht raierahu kehtestamise osas

Lisainfo:
Mikk Link, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
mikk.link@erametsaliit.ee
+372 5345 3698

7. märtsil kohtusid Taluliidu esindajad PRIA esindajatega.  Kohtumise ettevalmistamisel kogus Taluliit oma liikmetel küsimusi, mida sooviti PRIA-lt küsida.

Järgnevalt lingilt leiate kokkuvõtte küsimustest ja vastustest: ETKL küsimused ja ettepanekud PRIA vastused

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
26. märts 2019. a.

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub oma liikmeid üles alanud hooajal kõiki šaakali ja haneliste ning sookurgede kahjusid registreerima, milleks  on loodud keskliidu kodulehele vastav rakendus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on vaja saada ülevaade, kui palju neid kahjusid kokku tekitatakse ning seejärel on võimalik paremini kavandada ka tegevusi kahjude vähendamiseks. „Lõime selle tarbeks koduleheküljele spetsiaalse rakenduse, mille abil on talupidajatel mugav nii kiskjate kui ka rändlindude kahjud registreerida“ ütles Ats. „Siiani lõid paljud käega ja nii ei tea me tänaseni, kui suure ulatusega tekitatud kahjud on. Loodame, et talunikud võtavad uue süsteemi omaks ja annavad senisest aktiivsemalt kahjudest teada“ lisas tegevjuht.

Aasta aastalt on suurenenud rändlindude arvukus ja koos sellega ka meie teraviljakasvatajatele tekitatud kahjud. Sama kehtib ka uue liigi šaakali kohta. Šaakal on väikeuluk, kes tekitab järjest enam kahjusid lambakasvatajatele ja muudab kohati lambakasvatuse raskeks kui mitte võimatuks. Samas ei hüvitata šaakali poolt tehtud kahjusid.

 ETKL-i nõuniku Jaanus Põldmaa sõnul on igati mõistlik saada ülevaate tekitatud kahjudest. „Põllumajandus ei ole mitte ainult elustiil, vaid ikkagi  majandustegevus, millest maapered elatuvad“ selgitas Põldmaa. „Me ei ole mitte kuidagi lindude või loomade vastu, vaid oleme oma tegevuse poolt. See on normaalne, et linnud- loomad tahavad süüa, küsimus on selles, kes kannab kahjud“ lisas Põldmaa. „Me ei ole nõus, et talupidaja peab kahjud üksi kandma samal ajal kui loodus on meie ühisvara“ täiendas ta.

Loodud rakenduse abil loodetakse kindlaks teha kahjude summa ja nende paiknemine üle riigi. Seejärel on võimalik nõuda nende kahjude õiglast hüvitamist.

ETKL on talupidajate vabatahtlik ühendus, mille peamine eesmärk on põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate talude huvide esindamine  ja jätkusuutliku põllumajanduse edendamine. ETKL propageerib ka traditsiooniliste maakasutuse viiside viljelemist ja edendab maaelu. Liit on moodustatud 1989. aastal ja sellel on liikmeid üle kogu riigi.

Põllukahjusid oodatakse sisestama järgneval lingil https://www.taluliit.ee/pollukahjude-sisestamine/

Lisainformatsioon:
Jaanus Põldmaa
Nõunik
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 506 2246

Ühistu eesmärk on teenida tulu oma liikmetele, kuid kuidas seda saavutada?

Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt.

Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pukk, Jaak Läänemets, Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Märt Riisenberg, Annely Holm, Kadri Kask, Enre Oru, Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Katrin Tasa, Vahur Tõnissoo, Rando Värnik, Ene Seidla).

Rando Värnik (Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor, ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juht): “See raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma “teed” otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni.”

“Toodete eksport ja turustamine” (autorid: Rando Värnik, Tiiu Ohvril, Piret Kull, Jan Inno, Priit Hinto, Jaanus Murakas, Indrek Aigro) on teabematerjal, mis sobib nii maamaajandussektoris hõivatutele kui ka tudengitele. Teos on mõeldud neile, keda huvitab ühistuline majandustegevus ning kes alles mõtestavad enda jaoks lahti koostöö ja ühistegevuse sisu, märkis professor Rando Värnik.

Praktilise sisuga teabematerjali “Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse” autoriks on Kreeka professor Constantine Iliopoulos, kes peab oma ülesandeks luua koos inimeste, organisatsioonide ja kogukondadega uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke lahendusi, et tulla toime mitmesuguste probleemide ja sotsiaalsete vastuoludega, millega organisatsioonid silmitsi seisavad.

Trükised koostati ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning Maaeluministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Trükiste võrguväljaanded on kättesaadavad järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/

Ühistegevuse programmi üritustel on võimalus endale saada ka trükised paberkandjal. Rohkem infot: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/kalender/

Lisainformatsioon:

Liis Võlli
Programmi assistent
Eesti Maaülikool
Majandus- ja sotsiaalinstituut
liis.volli@emu.ee
+372 51 92 9840