Autor: kerli

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
06.09.2019

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus, mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu meeskonnal on suur rõõm, et oleme olnud kaasatud avatud talude päeva korraldamisesse ning meil on olnud võimalus korraldada huvilistele bussireise avatud talude päeval taludesse.

Kui eelmistel aastatel korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit bussireise neljast  suuremast linnast linnaelanikele. Siis sel aastal soovisime pakkuda meeldejäävat avatud talude päeva lastekodu lastele, vähekindlustatud lastele, erivajadustega lastele ja noortele ning suurperedele. Kokku korraldas Taluliit sel aastal 8 bussireisi ning avatud talude päevast said osa SOS Keila lastekodu lapsed, Haiba lastekodu lapsed, Vinni lastekodu lapsed, Viira noorte kodu ja Maarja Küla noored, Tori valla vähekindlustatud lapsed, Rae valla erivajadustega lapsed ning suurpered.

Oleme väga tänulikud ettevõtetele, kes aitasid lastele ja noortele bussireisiks kokku panna väikesed kingipakid Eesti toidu- ja joogitoodetega. Siinkohal soovime tänada Epi Talu, Everti2 Talu, Saku õlletehast, E-piima, Briis kalatoodete tootjat, Puusepa mesindustalu ja Maheleiba.

Nähes laste siiraid emotsioone ja lugedes positiivset tagasisidet on selge, et selline üritus on vajalik ja loodame, et järgmine aasta saame me veel rohkematele lastekodule ja vähekindlustatud lastele sarnaseid bussireise pakkuda avatud talude päevale.

Siinkohal soovime tänada kõiki talusid, kes võtsid vastu bussireisid ning olid lahkelt ka nõus pakkuma oma kulude ja kirjadega lastele ja noortele lõunasööki ja snäkke.

Suured tänud Sirgu talule, Raja talule, Puusepa mesindustalule, Kaina talule, Panga talule, Arude talule, Suureoja talule, Muuksi talule, Saidafarmi pererahvale, Andre Farmi pererahvale, Viljapuuaia talule, Roogoja talule, Suuretüki talule, Suurekivi talule, Seppami talule. 

Suured tänud kõikidele bussireisi giididele,  korraldajatele ja koostööpartneritele ja muidugi meie tublidele taludele.

2019. aasta aasta parima talu tiitli võitis Lõuna-Eestis tegutsev Roosu Talu

Pika tradistiooniga talu eestvedajateks on Aivar Rosenberg ja Ivar Rosenberg, kelle valvsa pilgu all tegeletakse nii mahepõllumajanduse kui ka kohaliku elu edendamisega.

Oleme oma talunike üle uhked!

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
MAAELUMINISTEERIUM
EESTI AIANDUSLIIT
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

PRESSITEADE
16.08.2019

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual osalesid Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad. Arutlusele tulid erinevad probleemkohad: mis on peamised rikkumised, kuidas minimeerida turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja päritolu võltsimist, tagada kodumaisele tootjale õiglased konkurentsitingimused ning leida veelgi rohkem riigi ja sektori koostöökohti.

„Probleemid on teada ja neile on pikemat aega tähelepanu juhtinud kõik asjaosalised. Eesmärk on leida, mida veel on võimalik teha olukorra parandamiseks. Kuidas saavutada, et petmine ei oleks äriliselt kasulik ja rikkujad saaks võetud vastutusele,“ ütles Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts.

„Kahjuks oleme täna veel olukorras, kus karistuse hirm distsiplineerib. Riik peab suutma end kehtestada. Praegu järelevalves vajalikud mõjutusinstrumendid puuduvad.“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Veel on võimalus tegutseda rohkem ühistegevuse vormis, kus sektor saab ka ise tootmist ja turustamist jälgida ja enda eest seista. Samuti oleks vajalik suurem nõudlikkus ausa kauplemise suhtes turu valdajate poolt.

Heidi Kollo Põllumajandusuuringute Keskusest selgitas isotoopmeetodiga seonduvat: „Meetod aitab tuvastada marjade ja köögivilja päritolu piirkonnapõhiselt. Selleks on vajalik kaardistada Eestile iseloomulikud isotoobid ja juurutada labori analüüsimetoodika. Need tegevused nõuavad rahastust ja katseperioodi.“

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorbani sõnul on tarbijakindlus kodumaise toote ostmisel väga oluline ning selle tagamiseks kaalutakse erinevaid meetmeid, sh analüüsitakse olemasolevate järelevalvemeetmete tõhusama rakendamise võimalusi ja lisasanktsioonide kehtestamise vajadust ning erinevaid teaduslikke meetodeid puu- ja köögivilja päritolu tuvastamiseks. Samuti rõhutas ta tootjate eneseregulatsiooni rolli, milleks tuleb senisest enam teha ühistegevust.

„Oluline on kaardistada, mida saab teha riik ja mida tootja, et ebaausad kauplejad saaks turult tõrjutud“ ütles Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin.

Ümarlaual tõdeti, et tänased väärteokaristused ei ole piisavad. Trahvid rikkumiste eest peavad olema, ja piisavalt suured, et petmine ära ei tasuks. Turgudel jääb saamata ka riigi tulu. Dokumendid, mida saab igaüks vastavalt soovile ise vormistada, ei ole abivahend järelevalveks.
Kohtumisel osalejad leidsid, et väga vajalik on ka osapoolte operatiivne info jagamine, et hinnata, millal on suurim motivatsioon pettusteks, sest iga hooaeg on erinev. Oluline on järelevalveasutuste koostöö tootjatega, et riik saaks järelevalvet targalt suunata.

„Kindlasti on võtmesõnadeks osapoolte koostöö, ennetustöö ning suunatud kontrollid. Kontrolle tuleb suurendada sõltuvalt hooajast erinevatele kaubagruppidele, mahule ja tegevuskohtadele. Samuti tuleb määratleda riskantsemad kaubagrupid ning tõsta tarbijate ja käitlejate teadlikkust,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

Kohtumisele järgneb tegevuskava koostamine, kus määratakse tegevused, tähtajad ja tegijad.

Kuigi mahetoodete tarbimine kasvab jätkuvalt, alustas Eesti juhtiv ökotoodete jae- ja hulgimüüja Biomarket suve hakul koostööd Eestimaa Talupidajate Keskliidu  ja võrgustikuga Otse Tootjalt Tarbijale (OTT), et lisaks ökotoodetele suurendada talutoodete kättesaadavust.
Biomarketitest leiab “Ehtne Talutoit” kaubamärki kandvaid tooteid.

Loe lisaks Maa Elus ilmunud artiklist aadressil https://maaelu.postimees.ee/6748233/biomarket-suurendab-eesti-talukauba-kattesaadavust 

Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad Teid 27. augustil 2019. a kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile.

Seminar toimub Ööbiku Gastronoomiatalus Raplamaal, kus arutletakse kohaliku toidu pakkumisega seotud teemadel:

–          Tutvustatakse rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ raames valminud toidu tarnemudelit;
–          Plaanidest tarnemudeli rakendamisel räägivad projekti pilootpiirkondade esindajad Lii Kirves (OÜ Saarte Sahver) ja Merle Vall (TÜ Taluturg);
–          Antakse ülevaade e-platvormide kasutamise võimalustest toidu pakkumisel Rootsi platvormi www.stockfiller.com näitel;
–          Ootustest kohaliku toidu tarnijatele kõneleb Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust;
–          Oma lugu kohaliku toidu ja joogi pakkumisest räägib vastavatud Eesti Veini Kambri eestvedaja Tuuli Klementa.

Seminarile ootame osalema Eestis tegutsevaid toiduvõrgustikke, kohalikku toitu kasutavaid toidupakkujaid, toidutootjate ning talupoodide ja -turgude esindajaid.

Suur tänu kõigile, kes on juba osalemisest teavitanud, ent palume kõigil huvilistel oma osalemine kinnitada hiljemalt 19.08.2019 lingil: https://forms.gle/Yhz4BHg7i3PPvXBK8

Seminari kava: Seminari kava 27.08.2019[1]

Seminar toimub rahvusvahelise koostööprojekti “Baltic Sea Food” raames.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Pressiteade
8. august 2019

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

Põllumajandustootmiseks mõeldud erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse lõpetamiseks tuleb sisse seada õigustatud isikute register. Märgistatud kütuse müümine ainult vastavat õigust omavatele põllumajandustootjatele annab ühtlasi võimaluse eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks, leiavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit täna valitsuskabinetis toimuva arutelu eel.

„Erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi­soodustus on põllu­majan­dus­sektori konkurentsivõime hoidmisel väga oluline meede. Peame tähtsaks, et soodusmääraga kütus oleks põllumajandustootjatele ka edaspidi kättesaadav vastavalt tootmise tegelikele vajadustele. Õigustatud isikute registri loomine aitab kontrollida eriotstarbelise kütuse müüki ning kütuse värvimine vähendada väärkasutuse riske,“ ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Kütuse müügi hetkel väärkasutuse takistamisel oleks võimalik kokku hoida ligi viis miljonit eurot, mida saaks täiendavalt suunata põllumajandussektorisse – näiteks eriotstarbelise kütuse aktsiisi määra langetamise kaudu. Soovime, et säiliks süsteem, mis on põllumajandustootjatele lihtsasti kasutatav ja minimaalse halduskoormusega,“ selgitas talupidajate keskliidu juht Kerli Ats.

Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni ei toeta süsteemi sellist muutmist, kus aktsiisivahe kompenseerimine hakkaks toimuma tagantjärgi, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme. Samuti ei toeta liidud hektari ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamist, sest see on keeruline ja paratamatult ei suudetaks limiitide seadmisel arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate ilmastikuoludega, mis oluliselt mõjutab kütuse tarvet.

Esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks eriotstarbelise diiselkütuse kasutamist lubada ka vedelsõnniku veol. See muudaks majanduslikult otstarbekamaks läga vedamise laudast kaugemal asuvatele põldudele, millel oleks omakorda väga suur keskkonnakasu – vedelsõnnikuga väetamise koormus jaguneks põldude vahel ühtlasemalt ja vähendada saaks ka mineraalväetiste kasutamist.

Taust:

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. Valitsuskabinet peaks täna arutama muudatusi seoses eriotstarbelise põllumajanduskütuse müügiga.

2018. aastal lubati Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust, nende hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük möödunud aastal 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Lisainfo:

Roomet Sõrmus, EPKK, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee;
Kerli Ats, ETKL, tel 5647 5660, kerli@taluliit.ee

INFO TOIMUVA KOHTA:

MIDA KARAVAN TEEB?

Põllumajandusamet tuvastas Plantex AS (Juhani puukool) toodetud õunapuu sordil ’Tiina’ (2019 a. partii) ja turustataval pirnipuu  sordil ’Pepi’  (toodetud Leedus, 2019. a. partii) ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Leid pärineb Rakvere Bauhofi kauplusest. Praegu toimub kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamine ning tõrjemeetmete rakendamine, saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele. 

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud AS Plantex poolt turustatud eelpool nimetatud  õuna-ja pirnipuu sortide istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust Plantex ASiga ja seejärel saab tagastada haigustunnustega istikuid lähimasse Juhani puukooli istikuärisse.

Plantex AS taimede edasimüüjad on lisaks Juhani puukooli istikuäridele Bauhof AS, K-Rauta ja Decora kauplused, samuti Võrus asuv kauplus Roheline Aed.

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele.

Tegemist on bakterhaiguse teistkordse leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. See on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti  kodulehelt siin

Täiendav info:

Birger Ilau
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
birger.ilau@pma.agri.ee

Ljudmila Kerge
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
ljudmila.kerge@pma.agri.ee

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
29.07.2019 

Lüheneb aastate 2007–2013 Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava investeeringutoetuste sihipärase kasutamise perioodi pikkus

Euroopa Kohus on oma värskes eelotsuses asunud seisukohale, et finantsperioodi 2007‒2013 investeeringutoetuste puhul algas toetuse abil soetatud asjade või ehitatud objektide sihipärase kasutamise periood toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, mitte viimase toetusosa maksmisest.

Euroopa Kohtu otsus puudutab taotlejaid, kes said perioodil 2007‒2013 investeeringutoetust ning mille puhul investeeringuobjekti sihipärase kasutamise periood on veel käimas. Kõige enam projekte, millel pole finantsperioodil 2007‒2013 saadud investeeringutoetuse sihipärase kasutamise periood veel lõppenud, on maaelu arengukava Leader-meetmes ning Euroopa Kalandusfondi rakenduskava kalanduspiirkondade säästva arengu meetmes.

„Olen andnud ülesande vaadata edasilükkamatult läbi kõik asjakohased siseriiklikud õigusaktid ning viia need kooskõlla Euroopa Kohtu äsjase otsusega“ ütles maaeluminister Mart Järvik. Taotlejate jaoks on tegemist soodsa muudatusega, kuivõrd lüheneb periood, mille jooksul peab investeeringuobjekti kasutamisel järgima seotud toetusmeetme nõudeid. Kõik varasemad toetuse sihipärase kasutamise perioodi pikkuse nõudest lähtuvalt tehtud otsused analüüsitakse läbi ning vajadusel võetakse toetuse saajatega PRIA poolt ühendust.

Euroopa Kohtu otsus C-580/17

Teate edastas
Anne-Liisi Mändmets
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium