Autor: kerli

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
26. märts 2019. a.

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub oma liikmeid üles alanud hooajal kõiki šaakali ja haneliste ning sookurgede kahjusid registreerima, milleks  on loodud keskliidu kodulehele vastav rakendus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on vaja saada ülevaade, kui palju neid kahjusid kokku tekitatakse ning seejärel on võimalik paremini kavandada ka tegevusi kahjude vähendamiseks. „Lõime selle tarbeks koduleheküljele spetsiaalse rakenduse, mille abil on talupidajatel mugav nii kiskjate kui ka rändlindude kahjud registreerida“ ütles Ats. „Siiani lõid paljud käega ja nii ei tea me tänaseni, kui suure ulatusega tekitatud kahjud on. Loodame, et talunikud võtavad uue süsteemi omaks ja annavad senisest aktiivsemalt kahjudest teada“ lisas tegevjuht.

Aasta aastalt on suurenenud rändlindude arvukus ja koos sellega ka meie teraviljakasvatajatele tekitatud kahjud. Sama kehtib ka uue liigi šaakali kohta. Šaakal on väikeuluk, kes tekitab järjest enam kahjusid lambakasvatajatele ja muudab kohati lambakasvatuse raskeks kui mitte võimatuks. Samas ei hüvitata šaakali poolt tehtud kahjusid.

 ETKL-i nõuniku Jaanus Põldmaa sõnul on igati mõistlik saada ülevaate tekitatud kahjudest. „Põllumajandus ei ole mitte ainult elustiil, vaid ikkagi  majandustegevus, millest maapered elatuvad“ selgitas Põldmaa. „Me ei ole mitte kuidagi lindude või loomade vastu, vaid oleme oma tegevuse poolt. See on normaalne, et linnud- loomad tahavad süüa, küsimus on selles, kes kannab kahjud“ lisas Põldmaa. „Me ei ole nõus, et talupidaja peab kahjud üksi kandma samal ajal kui loodus on meie ühisvara“ täiendas ta.

Loodud rakenduse abil loodetakse kindlaks teha kahjude summa ja nende paiknemine üle riigi. Seejärel on võimalik nõuda nende kahjude õiglast hüvitamist.

ETKL on talupidajate vabatahtlik ühendus, mille peamine eesmärk on põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate talude huvide esindamine  ja jätkusuutliku põllumajanduse edendamine. ETKL propageerib ka traditsiooniliste maakasutuse viiside viljelemist ja edendab maaelu. Liit on moodustatud 1989. aastal ja sellel on liikmeid üle kogu riigi.

Põllukahjusid oodatakse sisestama järgneval lingil https://www.taluliit.ee/pollukahjude-sisestamine/

Lisainformatsioon:
Jaanus Põldmaa
Nõunik
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 506 2246

Ühistu eesmärk on teenida tulu oma liikmetele, kuid kuidas seda saavutada?

Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt.

Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pukk, Jaak Läänemets, Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Märt Riisenberg, Annely Holm, Kadri Kask, Enre Oru, Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Katrin Tasa, Vahur Tõnissoo, Rando Värnik, Ene Seidla).

Rando Värnik (Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor, ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juht): “See raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma “teed” otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni.”

“Toodete eksport ja turustamine” (autorid: Rando Värnik, Tiiu Ohvril, Piret Kull, Jan Inno, Priit Hinto, Jaanus Murakas, Indrek Aigro) on teabematerjal, mis sobib nii maamaajandussektoris hõivatutele kui ka tudengitele. Teos on mõeldud neile, keda huvitab ühistuline majandustegevus ning kes alles mõtestavad enda jaoks lahti koostöö ja ühistegevuse sisu, märkis professor Rando Värnik.

Praktilise sisuga teabematerjali “Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse” autoriks on Kreeka professor Constantine Iliopoulos, kes peab oma ülesandeks luua koos inimeste, organisatsioonide ja kogukondadega uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke lahendusi, et tulla toime mitmesuguste probleemide ja sotsiaalsete vastuoludega, millega organisatsioonid silmitsi seisavad.

Trükised koostati ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning Maaeluministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Trükiste võrguväljaanded on kättesaadavad järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/

Ühistegevuse programmi üritustel on võimalus endale saada ka trükised paberkandjal. Rohkem infot: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/kalender/

Lisainformatsioon:

Liis Võlli
Programmi assistent
Eesti Maaülikool
Majandus- ja sotsiaalinstituut
liis.volli@emu.ee
+372 51 92 9840

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab ühinguid ja sihtasutusi avaldama oma tegelikke kasusaajaid. Asutatavad ühingud teatavad oma tegelikud kasusaajad asutamisel ning nende jaoks algas see kohustus septembri algusega. Olemasolevatel ühingutel on andmete teatamiseks aega kuni 31.10.2018. Tähele tuleb ka panna, et edaspidi peab juhatus tegelike kasusaajate muutumisel (näiteks osade müük või pärimine) uued andmed sisestama 30 päeva jooksul muutuste teadasaamisest. Tegelike kasusaajate regulaarne ülevaatamine ja kinnitamine toimub ka igal aastal koos majandusaasta aruande esitamisega.

Kes on tegelik kasusaaja?

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes:

• omab ühingus suuremat osalust kui 25 protsenti; või
• kontrollib ühingut kaudselt – teostab kontrolli läbi teiste ühingute, kui üle 25 protsendiline osalus on sama füüsilise isiku kontrolli all. Ilma sellist osalust omamata saab isiku lugeda tegelikuks kasusaajaks, kui ta muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu alusel) kontrollib ühingu otsustusprotsesse, näiteks juhtorganite määramist; või
• on kõrgema juhtorgani liige, kui tegeliku kasusaaja tuvastamine ei ole võimalik ning kõik võimalused on järgi proovitud.

Kohustust avaldada tegelikud kasusaajad ei ole erandina korteriühistutel, hooneühistutel, piiratud hulgal sihtasutustel ja börsiettevõtetel (erand ei kehti nende tütarühingute kohta).

Äriregistrisse tuleb esitada järgnev info:

• tegeliku kasusaaja nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
• andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

Andmete esitamiseks on e-äriregistri juurde loodud vastav tehniline lahendus. Täpsem tehniline juhis on saadaval SIIN ja sisulist lisainformatsiooni leiab SIIT.

Tegelike kasusaajate väljaselgitamine ja esitamine on juhatuse kohtustus. Kui Teil tekib teatamise või väljaselgitamise osas küsimusi või tundub see keeruline, võite ühendust võtta aadressil triniti@triniti.ee.

Allikas: https://triniti.ee/tegelike-kasusaajate-teatamise-tahtaeg-on-31-10-2018/ 

Oluline info on, et ka MTÜ-d peavad määrama tegelikud kasusaajad e-äriregistris.

tegelike_kasusaajate_andmete_esitamise_juhis

Eesti Talupidajate Keskliit kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil, mille eesmärgiks on koguda kokku esinduslik galerii Eesti kõige naljakamatest, eriskummalisematest ja ebaharilikuma välimusega aiasaadustest.

Nunnukonkursile oodatakse erilise kuju ja ebahariliku suurusega puu- ning köögiviljade fotosid, samuti on teretulnud toredad kaadrid koduloomadest. Humoorikad olukorrad, naljakad näoilmed ja looduse väikesed imed (nagu kaksikutest vasikad jt huvitavad näited) on kõik konkursiväärilised jäädvustused.

Fotosid ootab Taluliit digitaalselt aadressile fotokonkurss@talutoit.ee kuni 15. septembrini.

Parimate tööde autoreid autasustatakse külluslike „Ehtsa talutoidu“ märki kandvate toidukottidega. Kõikidest saadetud töödest valmib sügise hakul meeleolukas video, mis avaldatakse „Ehtsa talutoidu“ Facebooki leheküljel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib selle aktsiooniga tunnustada ja teadvustada neid toredaid inimesi, kes nii töö kui ka hobina kasvatavad põllukultuure ja/või koduloomi, hoides nii elus meie põllumajandustraditsioone.

Pressiteade, 25. august 2018 

Täna pärjati Saaremaal XXVII üle-eestilisel Talupäeval konkursi „Parim talutoit 2018“ üldvõitjaks Männiku talu lambapiimajogurt. Lisaks üldvõitjale selgitati välja parim juust, jook, piimatoode, pagaritoode, tervisetoode, valgutoode, lisand ja maius. Tunnustusi jagati ka talunikele. „Parim talu 2018“ tiitliga pärjati Raplamaal asuvat Vainu talu. Lisaks autasustati selle aasta parimat noortalunikku, alternatiiv- ja tootmistalu.  

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul muutub parima talutoidu konkurss järjest populaarsemaks ja sel aastal oli võistlustules juba 16 talu. „Tänavu valisime parimat talutoitu juba kolmandat aastat järjest. Iga kord võtab võistlusest osa üha rohkem talutooteid ja talusid ning sellel aastal valisime parimatest parimaid juba kaheksas erinevas kategoorias,“ rõõmustas Kerli Ats. Konkursil osales ka väga palju uudistooteid ja põhjalikult tootearenduse läbinud tooteid. Silma jäid nii värvikirevad marineeritud vutimunad, mustasõstra-piparmündi sorbett kui ka mitu praejuustu.

Parima talutoidu tiitli võitnud Männiku talu lambapiimajogurt köitis žüriiliikmeid oma ootamatu maitsega. „Lambapiimajogurt üllatas meid kõiki väga positiivselt oma meeldivalt pehme tekstuuri ja maheda maitse poolest, tänu millele sobib see suurepäraselt nii soolaste ja magusate roogade kui ka hommikuhelveste juurde,“ selgitas žürii esimees Kaul Nurm. Otsustavaks said ka Männiku talu põhjalik äriplaan ja tulevikuplaanid.

Lisaks parima talutoidu üldvõitjale tunnustati kaheksa alagrupi võitjaid:

Parim valgutoode 2018 – suitsutatud vutimunad (Põhja-Eesti Vutifarm)
Parim jook 2018 – vürtsikas õunajook (Piesta Kuusikaru talu)
Parim juust 2018 – Andre Excellent 18 kuud (Andre juustufarm)
Parim piimatoode 2018 – lambapiimajogurt (Männiku piimalambad)
Parim pagaritoode 2018 – Luuri-Jüri rammupäts (Kaarli talukaup)
Parim tervisetoode 2018 – kooritud kanepiseemned (Tammejuure talu)
Parim maius 2018 – mustasõstra-piparmündi sorbett (Maias Viiking)
Parim lisand 2018 – vürtsikas lihamoos (Rebaseonu.ee)

Parima talutoidu konkursile esitatud tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid toidublogijad, toiduajakirjanikud, kokad, ettevõtjad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja.

Parimat talu on Eestis valitud juba 25 aastat. „Parima talu väljaselgitamiseks külastati nii traditsioonilisi põllumajandustootmisega tegelevaid talusid kui ka nišitootmisi. Hea meel on tõdeda, et maapiirkondade talunikud on ettevõtlikud ja edukad ning suureks eeskujuks ka linnarahvale,“ kommenteeris konkurssi ETKLi tegevjuht Kerli Ats. Vainu talu kerkis esile just oma suure organiseerituse ja innukuse poolest, sest kogu Vainu perekond tegeleb kohaliku põllumajanduse edendamisega.

2018. aasta parima talu konkursi võitjad:

• Parim alternatiivtalu 2018 – Kolotsi talu, Võrumaa
• Parim noortalunik 2018 – Tõrvaaugu Mahe talu, Raplamaa
• Parim tootmistalu 2018 – Remmelgamaa talu, Harjumaa
• Parim talu 2018 – Vainu talu, Raplamaa

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal ja tänavu hinnati kokku 52 toodet. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutootjate tooteid eristab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 2014. aastal loodud spetsiaalne märk „Ehtne talutoit“, mida kasutab nüüdseks ligi 50 tootjat.

Parimat talu valiti sel aasta juba 25. korda. Konkursi eesmärk on tunnustada kõiki väikseid talunikke.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: 5647 5660
E-post:  kerli@taluliit.ee 

 

PRIAl on menetluses 30 245 taotlust, mille esitasid põllumajandustootjad tänavu ligi paarikümmet liiki hektari- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. On mõistetav, et põua mõjude leevendamiseks soovitakse toetused kätte saada võimalikult varakult ja PRIA teeb omalt poolt kõik, et neid ootusi täita.

Samas on selle suve erakorralised ilmastikuolud takistanud  tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

Takistustest palume PRIAle teatada

Paneme põllumehele südamele, et kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt keerulised ilmastikuolud, raske loodusõnnetus, taotleja pikaajaline haigestumine vms), tuleb sellest esimesel võimalusel PRIAle teada anda. Selleks palume saata vabas vormis kirjutatud teatise meiliaadressile info@pria.ee hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta PRIAle teavitus esitada.

Teatises palume kirjeldada põldude ja loomade kaupa, millist nõuet ei saa täita ning mis on põhjuseks. PRIA tegeleb teatistega juhtumipõhiselt, hinnates, kas nõude täitmist takistab vääramatu jõud või erandlik asjaolu, ning kontrollib vajadusel olukorda kohapeal. Tulemusest antakse kindlasti  teada ka taotlejale. Teatiste esitamine on vajalik selleks, et PRIA saaks vääramatu jõu või erandlike olukordade mõjusid kontrollide puhul ja toetuste maksmisel arvestada.

Kõikide toetustega seotud nõuete kohta on põhjalik info üleval PRIA kodulehel www.pria.ee iga toetuse tutvustuse juures. Küsimuste korral saab abi otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Ennetähtaegsest toetuse maksmisest

Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ei saa taotlejale kogu toetussummat määrata ja maksta enne, kui on lõppenud nii kohapealsed kui administratiivsed kontrollid. Tänavu on ainuüksi PRIA kohapealse kontrolli valimis 1205 taotlejat ning kohapealne kontroll tuleb teha vähemalt 272 410 hektaril.

PRIAs on põhjalikult kaalutud kõiki võimalusi toetuste tavapärasest varasemaks väljamaksmiseks nii, et see ei tooks kaasa selliseid puudujääke taotluste menetlemisel, mille tagajärjeks võib tulevikus olla Eestile trahvide määramine.

Kaaludes kõiki võimalusi, teeb PRIA tänavu väljamaksed järgmiselt:

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
12.07.2018

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba kolmandat aastat järjest parima talutoidu valimist, mille eesmärk on tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Parimatest parimad talutoidud selguvad kaheksas erinevas kategoorias ja võitjad kuulutatakse välja 25. augustil Saaremaal toimuval XXVII üle-eestilisel talupäeval.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on konkursi eesmärk Eesti tublisid talunikke tunnustada, inspireerida ning seeläbi innustada neid rohkem tegelema tootearendustega, mis muudaks neid konkurentsivõimeliseks nii siin kui ka välismaal. Parimatest parimate talutoodete valimise menukust kinnitab ka igal aastal suurenev osalejate arv. “Aasta aastalt võtab konkursist osa järjest rohkem talunikke ning juurde tulnud ka uusi tooteid, mistõttu oleme konkursile toonud ka mitmeid lisakategooriaid,” selgitab Kerli Ats. Sel aastal jagatakse tunnustusi juba 8 erinevas kategoorias.

Eelmise aasta parima talutoidu konkursi võitja Andre juustufarmi perenaise Erika Pääbuse sõnul on väiketalunikele mõeldud võistlusel osalemine ja tunnustuse saamine kasvatanud nende ettevõtte tuntust, mille tulemusena on suurenenud ka kliendibaas. “Konkursi võitmine ja parima talutoidu tiitli saamine on andnud meile kinnitust, et teeme õiget asja. Kindlasti oleme saanud ka julgustust ja enesekindlust uuteks tootearendusteks,” kinnitab juustufarmi perenaine.

2018. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas erinevas kategoorias:

• Parim piimatoode
• Parim juust
• Parim pagaritoode
• Parim lihatoode
• Parim maius
• Parim tervisetoode
• Parim jook
• Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib konkursi peaauhinna*.

Hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 16. augustil Tallinnas Academic Food Lab’is. 2018. aasta parim talutoit kuulutatakse välja 25. augustil  Saaremaal Upa külas Suure Tõllu puhkekülas toimuval XXVII üle-eestilisel talupäeval. Hindamiskomisjoni kuuluvad toidublogijad, kokad, ajakirjanikud ja turunduseksperdid. Komisjoni esimees on Eesti Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Kaul Nurm, kes on konkursi ideeline autor.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin:

* Peaauhind
Konkursi “Parim talutoit 2018” üldvõitja auhinnaks on võidutoote turundustugi, mis sisaldab järgmist:

• 2018. aasta parima talutoidu reklaamplakati kujundamine ja loomine
• 2018. aasta parima talutoidu kvaliteetsed tootefotod
• 2018. aasta parima talutoidu meediauudise koostamine ja levitamine meediakanalitele
• Võidutoote valmistanud taluniku persooniloo organiseerimine meediaväljaannetesse

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu mitmeaastasest märgikampaaniast “Ehtne talutoit”, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ning mitmekesisust. Parimat talutoitu valitakse Eestis kolmandat aastat järjest. Eelmise aasta Parim talutoit 2017 võitja oli Andre Juustufarmi juust GRAND OLD. Parim Talutoit 2016 oli Paljumäe talu mahe keefir.

Lisainformatsioon:
Kerli Ats
ETKL tegevjuht
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kutsub 25. sünnipäeva tähistamisega seotud konverentsile, mis toimub 19. juulil 2018.a. Pärnus.

„MES 25 ja Eesti võimalused globaliseeruvas maailmas“

Toimumiskoht: Strand SPA & Konverentsikeskus (A.H. Tammsaare puiestee 35, Pärnu).

Konverentsi moderaator Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler.

Osalemine tasuta.
Registreerimine kuni 09.07.2018 SIIN

Päevakava

12.30 – 13.00 Osalejate registreerimine, tervituskohv
13.00 – 13.15 Konverentsi avamine
13.15 – 13.25 ministri tervitus
Tarmo Tamm, maaeluminister
13.25 – 14.15 „Eesti väljakutsed ja riigi võimalused“
Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler
14.15 – 14.45 „Eesti majanduse võimalused ja väljakutsed muutuvas maailmas“
 Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident
14.45 – 15.00  kohvipaus
15.00 – 15.45 “Kuidas riigina rahvusvahelises konkurentsis edukas olla?”
Indrek Saul, kasvustrateegia coach
15.45 – 16.10 „MES plaanid maaettevõtluse toetamiseks tulevikus“
Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
16.10 – 16.20 Päeva kokkuvõte
16.20 – 17.00 MES juhatuse vastuvõtt

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

 

Rohkem infot:

Jane Lumiste
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Tel: 56 481 953
jane.lumiste@mes.ee

18. juunil 2018. aastal toimus Mäos Sämmi Grilli konverentsisaalis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus anti ülevaade 2017.a. II poolasta ja 2018.a. I poolaasta tegevustest, tutvustati ja kinnitati 2017.a. majandusaasta aruanne. Lisaks organisatsiooni liikmetele osalesid üldkoosolekul ettekannetega Maaeluministeeriumi esindajad Kristel Maidre ja Reno Paju, kes rääkisid mis on oodata 2019.a. seoses rohumaade hekseldamise täieliku keelustamisega. Üldkoosolekul osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel, kes tutvustas 1. juunist 2018.a. rakendunud Autoveoseadust. ETKL-i üldkoosolek arutas ka organisatsiooni seisukohti ja otsustas delegeerida nende koostamise juhatuse ja nõukogu pädevusse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek võttis vastu uue liikmesorganisatsiooni EESTI OTT.

Lisaks kinnitas üldkoosolek põhikirja muudatused, mille tulemusel  on võimalik enne ETKL-i  liikmeks astumise otsustamist taotleda ETKL-i vaatlejaliikme staatust.  Vaatlejaliikmeks saamise kirjalik avaldus tuleb esitada ETKL-i  juhatusele, mis esitab selle koos omapoolse arvamusega nõukogule otsustamiseks. Vaatlejaliikmel on kõik ETKL’i liikme õigused, välja arvatud hääleõigus. Vaatlejaliikmel on ka kõik organisatsiooni liikme kohustused, välja arvatud liikmemaksu tasumise kohustus.  Pärast aasta möödumist vaatlejaliikmeks vastuvõtmisest ETKL-i nõukogu poolt peab organisatsioon otsustama, kas ta esitab avalduse ETKL-i liikmeks astumiseks või ta kaotab vaatlejaliikme staatuse. Kui organisatsioon esitab avalduse, kehtib tema vaatlejaliikme staatus kuni liikmeks vastuvõtmise otsustamiseni ETKL-i üldkoosolekul. Muudatusettepaneku eesmärgiks oleks saada ETKL’ile uusi liikmeid nende organisatsioonide seast, kes toetavad ETKL’i seisukohti, kuid ei ole koheselt valmis liikmeks saama.

Üldkoosolek valis järgmiseks kaheks aastaks uue nõukogu. Kahel järgneval aastal on Eestimaa Talupidajate Keskliidul nõukogu kuueliikmeline.

Üldkoosolek valis nõukogusse:

• Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
• Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
• Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liit
• Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
• Ants Aaman, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
• Kaul Nurm, Eesti Peretalude Liit

Nõukogu esimehe valimine toimub järgmisel nõukogu koosolekul, mille kutsub kokku Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatus.

 

 

 

 

 

 

 

Tänavu 22. juulil toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval avavad talud oma uksed, et näidata tarbijatele kuidas valmistatakse kodumaist tervislikku toitu. Kindlasti aitab avatud talude päev luua üksteisemõistmist toidutootjate ja tarbijate vahel. Vaata lähemalt www.avatutalud.ee

Lisaks Eesti taludele avavad sel aastal uksed ka teiste Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjad. Vaadake alljärgnevalt, kas mõni sihtkoht ja kuupäev võiks teie reisiplaanidesse sobida:

1.-10. juunil Prantsusmaa avatud ühistute nädal www.coopdefrance.coop
9.-10. juunil Saksamaa avatud talude päevad http://www.bauernverband.de
10. juunil Avatud talude pühapäev (Inglismaa, Šotimaa & Wales): www.leafuk.org;  www.farmsunday.org; www.nfuonline.com
16.-17. juunil Avatud talude nädalavahetus Põhja-Iirimaa: www.ufuni.org ; http://openfarmweekend.com/
23.-24. juunil Vallooni avatud talude päev www.fwa.be
16. septembril Belgia avatud talude päev www.boerenbond.be ja Taani avatud talude päev www.agricultureandfood.dk