Autor: kerli

Euroopa Parlament Pressiteenistus
PRESSITEADE 30.05.2018

Pärast 2020. aastat peab ELi põllumajanduspoliitika olema arukam, lihtsam, õiglasem ja jätkusuutlikum, samas ka hästi rahastatud ja  tõepoolest ühine, ütlevad saadikud 30.mail vastu võetud resolutsioonis.

Saadikud leiavad, et põllumajanduspoliitika raamistikus peab liikmesriikidel olema mõistlikul määral paindlikkust, et tagada põllumajandusettevõtjatele võrdsed tingimused. Samas ei nõustu parlamendiliikmed ühise põllumajanduspoliitika võimaliku taasriigistamisega, mis suurendaks konkurentsi tasakaalustamatust ühtsel turul.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab põhinema tugevatel ühistel ELi eeskirjadel, eesmärkidel, näitajatel ja kontrollidel, mille alusel saaksid liikmesriigid välja kujundada oma riiklikud strateegiad.

ELi põllumajanduspoliitika peaks edaspidi toetama pigem tulemuslikkust kui nõuetele vastavust, aga põllumajanduslik tegevus peaks kõigis liikmesriikides vastama samadele ELi standarditele ja nende rikkumine peaks endaga kaasa tooma samasuguseid karistusi, leiavad parlamendiliikmed.

Lisaks ohutute ja kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise toetamisele peaks ühine põllumajanduspoliitika toetama üleminekut kestlikkusele ning kõigi Euroopa põllumajandusettevõtete integreerimist ringmajandusse. Samuti peaks ÜPP edendama uuendustegevust, teadusuuringuid ja moderniseerimist põllumajandussektoris.

ÜPP tulevane struktuur võimaldab neid eesmärke täita üksnes siis, kui sellele tagatakse piisav rahastus, ütlevad parlamendiliikmed ja kutsuvad seetõttu säilitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames põllumajanduspoliitika eelarve samal tasemel või seda suurendama.

 Parlamendiliikmed soovivad samuti, et:

• otsetoetuseid rahastataks täielikult ELi eelarvest;
• otsetoetuste arvutamise süsteem muudetaks tänapäevasemaks, luues kogu ELi hõlmav ühtne toetuste arvutamise meetod;
• tagataks, et toetus on suunatud tegelikele põllumajandustootjatele, keskendudes sellistele tootjatele, kes tegelevad elatise teenimiseks aktiivselt põllumajandusega;
• otsetoetuste puhul tagataks, et need jaotuvad liikmesriikide vahel õiglaselt, võttes arvesse summasid, mida liikmesriik on saanud ja ka tootmiskulude ja ostujõu erinevusi;
• suurtele põllumajandusettevõtetele antavale toetusele peaks olema seatud ELi tasandil otsustatav piirmäär;
• rohkem vahendeid suunataks maaelu arengu toetamiseks,
• rohkem toetataks noori põllumajandustootjaid ja põllumajanduspoliitika toetaks tõhusamalt, õiglasemalt ja kiiremini tootjaid, et toime tulla hinnavolatiilsuse ja sissetulekute kõikumisega.

Resolutsioonis esitab parlament oma seisukohad ELi põllumajanduspoliitika reformimiseks. Euroopa Komisjon esitab oma seadusandlikud ettepanekud reformiks ootuste kohaselt reedel, 1. juunil. Ettepanekud peavad läbima seadusandliku tavamenetluse Euroopa Parlamendis ja ELi Nõukogus.

Raportöör Herbert Dorfmann (EPP, IT):  “Tulevases ELi põllumajanduspoliitikas vajame ambitsioonikaid eesmärke. Peame tagama toidu varustuskindluse ELi kodanikele. Samuti peame toetama noori põllumehi ja innovatsiooni ning olema valmis reageerima olukordades, kus põllumajandustootjad seisavad silmitsi turutingimuste kiire muutumisega. See saab juhtuda vaid juhul, kui meil on ühine põllumajanduspoliitika ja see on piisavalt rahastatud. See on see, mille eest seisame põllumajanduspoliitika reformi käigus.”

Lisainfo: 

Vastuvõetud tekst (30.05.2018)
Videosalvestis arutelust (28.05.2018)
Menetlusdokumendid
EPRS taustainfo: ELi ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat
Tasuta foto-, video-, ja audiomaterjal

 

Head liikmed ja koostööpartnerid!

Anname teile teada, et alates 15. maist asub Eestimaa Talupidajate Keskliit uuel aadressil. Taluliidu uus aadress on Üksnurmee tee 8, Saku, 75501 Harju maakond.

 

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2018

15. mail kinnitas valitsuse majandusarengu komisjon mahemajanduse tervikprogrammi pindalalise eesmärgi, mis näeb ette, et aastaks 2021 saab Eestis vähemalt 51 protsendil maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut.

„Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.

Tervikprogrammi eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel. Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana. Eesmärgi töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga.

Taust

• Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
• Mahemajanduse tervikprogrammi eesmärk on muuta mahemajanduse valdkond arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks. Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.05.2018

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

„Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,“ selgitas Veterinaar- ja Toiduameti  metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. „Selleks, et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimise. Samas on endiselt kohustuslik ning väga vajalik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.“

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist ning see jätkub piirialadel Ida-Virumaal. Kuna ka Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba riik ning suutnud selle staatuse säilitada, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsiini ei külvata, vaktsineerimine puudutab vaid riigipiiri Venemaaga.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale: 

• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee

Lisainformatsioon:
Enel Niin
projektijuht
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

 

 

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab õppereisi Edela-Prantsusmaale. Reis algab 22. juulil ja lõppeb 28. juulil 2018.a.

Reisiinfo:

• Lennureis ümberistumisega;
• Kahesed toad korralikes hotellides (mitte äärelinnas);
• Võimalus nautida rannamõnusid;
• Tutvutakse piirkonna tüüpilise põllumajandustootmisega;
• Külastatakse põllumajandusmuuseumi;

Pärnumaa Talupidajate Liit on oma liikmetele juba 17 aastat õppereise korraldanud ja kõik  reisid on olnud osalejatele huvitavad ning õpetlikud.

Reisihuvilised on oodatud kogu vabariigi põllumajandustootjate hulgast. Õppereis sobib nii FIE-dele kui ka ettevõtete töötajatele/omanikele. Pärnumaa Talupidajate Liit väljastab õppereisi kohta arve.

Õppereisi aeg on planeeritud arvestades, et augustis hakkab taimekasvatuses kibe tööaeg ning lisaks peaks selleks ajaks loomakasvatajatel söödad varutud olema.

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab õppereisi koostöös pikaaajalise koostööpartneri Tensi-Reisidega.

Reisiseltskonnaks on meeldivad ja lõbusad maainimesed.

Lisainfo ja täpsem info reisikava kohta:

Olavy Sülla
Tel. +372 5660 5964
E-post: olavy@nouanne.ee

 

MAAELUKOMISJONI PRESSITEADE

Maaelukomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalused.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põllumehed toonud esile aastatega järjest kasvava probleemi, mis on seotud kevadel saabuvate haneliste tehtud suurte kahjudega põllukultuuridele.

„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades oleks lubada maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde. Jahiseaduse kohaselt on Keskkonnaametil olemas õigus korraldada jahipidamist ka väljaspool jahihooaega uluki tehtud kahju vähendamiseks.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse.

Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et probleeme rändlindudega on põllumeestel nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel söövad rändel olevad hanelised põldudel taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi. Peale selle tallab suur parv linde taimi, mistõttu need hukkuvad. Taimed peavad just sügisel enne lumetulekut ja talve koguma võimalikult palju toitaineid, et karm talv üle elada. Kui hanelised taimedele kahju teevad, on neil väga väike tõenäosus talv üle elada.

Keskkonnaameti andmetel oli rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju mullu 1,2 miljonit eurot. Tänaseks on kompensatsioon välja makstud ligi sajale kahjusaajale. Kehtivad reeglid näevad ette, et põllumajandustootja kohta kompenseeritakse aastas kahjusid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Lisaks nõuab taotluste esitamine kahjude kompenseerimiseks põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja on ressurssi nõudev.

Maaelukomisjon toetas põllumeeste taotlust reguleeritud heidutusjahi korraldamiseks, et ennetada põldudele kahju tekitamist ja tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku abinõude rakendamiseks.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, OÜ Põhara Agro, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu, Jahimeeste Seltsi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad.

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PRESSITEADE
10. aprill 2018

Talupidajate Keskliit pöördus Keskkonnaministeeriumi poole taotlusega saada selleks kevadeks rändlindude põldudelt peletamiseks maaomanikele heidutusjahtide pidamise õigus.

Hallhanede ja valgepõsk laglede suured arvukused on kogu Euroopas järjest rohkem teemaks. Suureneb mitte ainult nende arvukus, aga ka Eestis viibitud päevade arv. Eelmise aasta kevad oli paljudele põllumeestele väga raske, rändlindude poolt tekitatud kahjud olid suured.

Seni kasutusel olnud meetodid ei ole piisavad, et järjest suurenevaid põllukahjusid ära hoida. Linnud harjuvad erinevate peletitega kiirelt ja peletid neid enam ei häiri.

Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et mõistlik oleks lubada kevadist heidutusjahti pidada maaomanikel ja nende poolt volitatud isikutel. Heidutusjahti võiks lubada ainult nendes piirkondades, kus rändlinnud põldudele kahju tekitavad. Heidutusjahi eesmärk ei oleks küttimine, vaid kahjustuste ärahoidmine. Heidutus annaks maaomanikule õiguse peletada ise või kasutada jahimeeste abi rändlindude peletamiseks jahirelvadest paugutamise läbi.

Heidutusjahiga võib kaasneda lindude küttimine, aga see ei ole eesmärk ja kui see ongi nii, siis kütitavad kogused saavad olema marginaalsed. Tegemist ei oleks jahipidamisega klassikalises mõttes.

Reguleeritud heidutusjaht tagaks selle, et põllumehed saaks oma tööd teha ja samas see ei kahjustaks rändlindude populatsiooni.

Keskkonnaministeeriumile saadetus pöördumine – Rändlindude heidutusjahi korraldamise taotlus, ETKL 10.04.2018

Lisainfo:

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035

Kartuli- ja köögiviljakasvatajad saavad 2017.a vihmase sügise tõttu koristamata jäänud saagi ja sellest tekkinud majandusliku kahju kompenseerimiseks 9.-12. aprillil PRIAst toetust taotleda.

Eesti riigieelarvest eraldati erakorraliseks toetuseks 515 000 eurot, sellest koristamata jäänud kartuli (v.a varajase kartuli) kasvupinna kohta 210 000 eurot ja koristamata jäänud avamaaköögivilja kasvupinna kohta 305 000 eurot

Avamaaköögiviljadeks loetakse aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas (brokkoli), söögipeet ja valge peakapsas. Toetust võib saada isik, kes taotles ja kellele määrati 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlusalusel põllumaal jäi alates septembrist kartul või avamaaköögivili ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu koristamata.

„Selliseid taotlejaid, kes 2017.a said kaht nimetatud otsetoetust ja esitatud andmetel kasvatasid loetletud kultuure, on umbes tuhat,“ ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell. „Kindlasti sai paljudel neist saak sügisel siiski koristatud ja neil pole põhjust seda toetust taotleda. Samas on nende kultuuride kasvatajate seas ka tootjaid, kellele võib erakorraline toetus koristamata jäänud saagi eest tõhus abi olla. “

Erakorralise toetuse saamise eelduseks on, et taotleja 2017.a esitatud taotluse menetlemise käigus kindlaksmääratud kartuli või avamaaköögivilja pindala on kokku vähemalt 0,3 hektarit ning alates septembrist jäi seal kartul või avamaaköögivili koristamata kokku vähemalt 0,3 hektaril. Minimaalne toetusõiguslik koristamata maa-ala peab olema vähemalt 0,01 hektarit. PRIA teeb enne toetuste määramist kontrolle nii administratiivselt kui ka valimi alusel kohapeal.

Erakorralise toetuse ühikumäärad selguvad taotlustes koristamata saagi kohta esitatud hektarite alusel. Kartuli ja köögivilja kohta kehtestatakse eraldi ühikumäärad. Toetused maksab PRIA välja 30. septembriks 2018.

Täpsemad tingimused toetuse saamiseks on maaeluministri määruses, mis ilmus Riigi Teatajas 4. aprillil. Selgitusi ja juhiseid toetuse ja taotlemise kohta saab PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/erakorraline2018, nõu võib küsida infotelefonil 7377 679.

PRIA soovitab esitada taotlused elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. E-teenuste kasutamiseks on taotlejal vaja oma ID-kaarti koos PIN-koodidega või mobiil-IDd. Vajadusel saab e-PRIAs taotlusi esitada PRIA maakondlike teenindusbüroode kliendiarvutiteid kasutades.

Allikas: PRIA Pressiteade

 

Infopäevadel räägitakse erinevate pindala- ja loomatoetuste muudatustest 2018 aastal ning toetuste vähendamistest. Infopäevad on osalejatele tasuta ja  algavad kõikjal 10.00 ja kestavad 4 akadeemilist tundi

Infopäevade toimumise aeg, koht ja lektorite andmed on kirjas alljärgnevas tabelis:

Infopäeval osalemiseks palume registreeruda klikates tabelis oleval lingil.

Registreerida saab ka merry@kodu.ee või 736 6955.

Infopäevad toimuvad “Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduspoliitika rakendamise abinõude tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit.