Autor: kerli

Hea kartulikasvataja!

Seoses Maaeluministeeriumi koostatava põllumajanduse ja kalanduse  valdkonna arengustrateegiaga aastani 2030, on mõistlik ja vajalik ka kartulikasvatuses koos vaadata tulevikku ja mõelda lahendustele. Leiame, et kartulikasvatuse valdkonna tulevikuarengud on olulise  tähtsusega ja väärivad laiemat arutelu ja diskussiooni. Et seada siht  tulevikku, on vajalik sõnastada visioon ja ühiselt koondada mõtted meie valdkonna arenguks. Võta kaasa sõbrad, naabrid ja ka tänased konkurendid kellest võib saada tulevikus koostööpartner.

Seoses eeltooduga, palume teid osalema MTÜ Eesti Kartul poolt korraldataval kartulikasvatuse arenguseminaril 06.04.2018 kell 10:00-14.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoones (uuem valge maja) ruum 104

Päeva juhib professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist.

Kõik keda kartulisektori tulevik kõnetab on oodatud.

„Jahe kevad pikendas taimede kasvuperioodi ning seetõttu hilines ka saagi valmimine. Lisaks ületas 2017. aasta septembris ja oktoobris esinenud sademete hulk paljuaastaseid keskmisi. Erakorraline toetus on suureks abiks  kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

„Lisaks on kavas seoses erakorraliste ilmastikuoludega toetada Euroopa Liidu eelarvest teraviljakasvatajaid 1,3 miljoni euroga. Neile makstakse toetust talivilja pindade eest, mis ilmastiku tõttu jäid külvamata või said kahjustada,“ lisas Tarmo Tamm.

Toetuse taotlusi saab esitada 9.–12. aprillini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

10. aprill Tammiku 9, Rakvere, Villa Theresa hotell
11. aprill J. Aamisepa 1 Jõgeva alevik, Eesti Taimekasvatuse Instituut
12. aprill Tallinna 24, Viljandi, Hotell Centrum

Päevakava
10.00–10.15 Registreerimine üritusele
10.15–10.20 Avasõnad
10:20–11.20 Enamlevinud taimehaigused ja nende integreeritud tõrje – Pille Sooväli
11.20–12.20 Pritsimisest ja puhtimisest. Riskide vähendamine taimekaitsevahendite kasutamisel – Jaanus Siim
12.20-13.00 lõuna
13.00–13.45 Uuemad andmed pestitsiidiresistentsuse esinemisest Eestis – Mati Koppel
13.45–14.30 Taimekahjustajate monitooring 2018.a. Põllumeeste võimalused osalemiseks – Pille Sooväli, Mati Koppel

Osalemisest anda teada hiljemalt 6. aprilliks
Vajalik eelregistreerimine: https://goo.gl/forms/6hxLWzEo59kSoTiv1

Osalemine infopäevadel on TASUTA.

Infopäevad toimuvad “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.03.2018

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aasta esialgseil andmeil 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal, selgub Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest.

Näiteks suurenes taimekasvatussaaduste toodangu väärtus 19%, sealhulgas suurenes enim  teraviljatoodangu väärtus – 56%, ning loomakasvatussaaduste toodangu väärtus kasvas 27%, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40%.

„Võime koos rõõmustada, et põllumajandussektori sissetulekud on pärast 2016. aasta järsku langust taas suurenenud ning jõudnud 2015. aasta tasemele. 2017. aastal toodeti lisandväärtust koos toetustega 310 miljonit eurot,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arengu soodustamiseks maksti 2017. aastal ühise põllumajanduspoliitika raames ja riigiabina kokku toetust 301,4 miljonit eurot, millest 124 miljonit eurot otsetoetustena, 19,2 miljonit eurot täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 miljonit eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 miljonit eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 miljonit eurot siseriiklike toetustena. „2016. aastaga võrreldes toetused kasvasid – otsetoetuste eelarve oli  eelmisel aastal kokku 123,7 miljonit eurot, kuid 2016. aastal 114,5 miljonit eurot,“ tõi minister Tarmo Tamm välja.

 „Samuti on meil põhjust head meelt tunda, sest piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks väikesele kasvule pöördunud, jõudes tasemele 86 400 looma,“ lisas maaeluminister Tamm.  Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal. Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal üle 30 € / 100 kg ning aasta keskmisena küündis 32,7 € / 100 kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%.

Tarmo Tamme sõnul on peatunud ka sigade arvu vähenemine. „Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18 600 looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus,“ sõnas minister. Aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 000 võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 € tonni kohta, mis on umbes 8% suurem kui 2016.  aastal ja 9% suurem kui 2015. aastal.

Veiseliha toodeti 2017. aastal ligi 30% vähem kui aasta varem, kuid veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. „Samas tuleb mainida, et kui Euroopa Liidu liikmeriikides oli 2017. aastal  kanamunade keskmine hind võrreldes 2016. a märkimisväärselt kõrgem, siis Eestis jäi  nende hind teiste ELi liikmesriikidega võrreldes üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks,“ kommenteeris Tarmo Tamm.

Põllukultuuride kasvupind oli 2017. aastal Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku 665 tuhat ha, mis on 1% väiksem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 331 tuhandel hektaril. Kuna koristusperiood oli väga vihmane, siis kujunes teravilja kogusaagiks 1 312 000 tonni, mis oli siiski oluliselt kõrgem 2016. aasta näitajast. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2017. aastal kõrgemad kui eelnenud aastal, vaid kaera kokkuostuhind oli 7% madalam.

2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse 72 miljoni euro väärtuses, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Endiselt deklareerisid enim makse piimakarjakasvatajad.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2018

Maaeluminister allkirjastas 2018. aastal antavate üleminekutoetuste määruse. Kokku makstakse 2018. aastal üleminekutoetusi 18,4 miljoni euro ulatuses.

„Üleminekutoetused on üks oluline osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014-2020 ja nagu lubatud, maksame ka käesoleval aastal oma põllumeestele üleminekutoetused välja täies mahus. Kokku jõuab põllumeesteni sel aastal 18,4 miljonit eurot. Toetused aitavad Eesti põllumehel parandada oma konkurentsipositsiooni Euroopa Liidu siseturul,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Määruse „2018 aastal antavad üleminekutoetused“ kohaselt on võimalik 2018. aastal taotleda seitset üleminekutoetust: ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetus, piima, veise ja ute üleminekutoetus ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus.

Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse, piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotlemine toimub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) perioodil 2. märts kuni 21. märts 2018. a. Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse eelarve on 12,83 miljonit eurot ning toetused makstakse välja hiljemalt septembriks 2018. aastal.

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi saab taotleda PRIA-s 2. maist kuni 21. maini 2018. aastal. Kahe toetuse eelarve on 5,60 miljonit eurot ning toetused makstakse välja detsembris 2018. aastal.

Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused
Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuste tingimused​

PANE TÄHELE❗️Sel aastal saab taotlusi esitada vaid e-PRIA kaudu.

Ilmus Eestimaa Talupidajate Keskliidu veebruari infokiri!

• Muutub asendusteenistuse hinnakiri
• Põllumajandusametil on uued taimekaitsevahendi valdkonna e-lahendused
• Põllumajanduse ja kalandusvaldkonna arengukava aastani 2030
• Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik. Paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika
• Põllumajandusstatistika
• Saabuvad taotlusvoorud
• EIP võrgustiku uudised
• Saabuvad koolitused ja konverentsid

Infokirja saate lugeda ETKL, infokiri, veebruar 2018

Head lugemist!

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm andis täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendanud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle üheksa hõbedast ja kaks kuldset ministeeriumi teenetemärki.

„Saja aasta jooksul on Eesti põllumajandus väga palju muutunud ja arenenud. Põllumehe peamine ülesanne on aga jäänud samaks – oma rahvas ära toita. Meil on väga palju tublisid ja ettevõtlikke põllumehi ning samuti on palju kuldaväärt inimesi, kes igapäevaselt maaelu edendamisega tegelevad ja kelle panus maaelu arengusse on väga oluline. Loodan, et tunnustus innustab neid usinaid inimesi oma tegemistega sama säraga jätkama,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Tänavu anti üle kaks kuldmärki ja üheksa hõbemärki.

Kuldne teenetemärk

Jaan Kallas – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti peadirektor, kelle eestvedamisel on PRIA arenenud tõhusalt toimivaks ja kliendile suunatud organisatsiooniks.

Olev Peetsu – Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktor, kes on välja arendanud usaldusväärse ja kvaliteetset teenust pakkuva laboratooriumi, mille abil saab tagada elanikele ohutu toidu ning loomade tervise ja heaolu.

Hõbedane teenetemärk

Linda Brandt – Põllumajadusuuringute Keskuse taimetervise- ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist-mükoloog, kelle poolt on läbi viidud enamik PMK keerulistest mükoloogilistest- ja umbrohu laborianalüüsidest.

Margus Friedenthal – Põllumajadusuuringute Keskuse asedirektor, kes on pikaajaliselt tegelenud PMK ja kogu valdkonna arendamisega. Samuti olnud rahvusvahelise taimetervise teadusvõrgustikus Euphresco osalemise initsiaator.

Urmas Jõgeva – AS Värska juhatuse esimees, kes on andnud hindamatu panuse Eesti joogitööstuse arengusse nii sise- kui ka välisturgudel.

Riina Kaldaru – Oli kuni 2017. aasta oktoobrini Eestimaa Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor, kes töötas liidus 12 aastat. Ehitas üles talupidajate asendusteenistuse ja juhtis seda pea 9 aastat.

Ave Kikas – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, kes on läbi viinud olulisi teadusuuringuid aiakultuuride sordiaretuses.

Olav Kreen – Rabaveere Farm OÜ juht ja omanik, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, põllumajanduse grupi juhatuse liige ja Teraviljatoimkonna liige, kes panustab palju aega põllumeeste ühistu KEVILI arendamisse.

Anne Liiker – AS Tartu Agro agronoom, Eesti heinaseemnekasvatuse edendaja.

Enn Tiitus – Maaelu Edendamise Sihtasutuse pikaajalise staažiga analüütik, kes on andud suure panuse maaelu arendamisse.

Kalmer Visnapuu – Virumaa Põllumeeste Liidu liige, Eesti Lihaveiste Seltsi juhatuse liige, Baltic Vianco AS asutaja, Liivimaa Lihaveis asutaja ja liige, kes lööb aktiivselt kaasa põllumeeste ühistegevust toetavate organisatsioonide tegevuses.

Parimad karjakasvatajad

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja. 2017. aasta parim piimakarjakasvataja on Teet Kallakmaa Metstaguse Agro OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Vallo Kruusimägi Nurmetu Charolais OÜ-st.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI JAHIMEESTE SELTS
EESTI ERAMETSALIIT

PRESSITEADE
16. VEEBRUAR 2018

15. veebruaril toimus Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) riigi olulisemate maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaud, kus arutati tasakaalu leidmist keskkonnahoius ja looduskaitses. See on võimalik vaid kõigi osapoolte koostöös ühiseid väärtusi kaitstes, leidsid ümalaual osalejad.

Muuhulgas arutati ka eelmisel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud petitsiooni „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“ ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Kahetsusväärselt tugines petitsioon osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad olid jätnud avalikkusele palju olulist infot edastamata. Osalise teabe emotsionaalne esitamine sisuliselt eksitas avalikkust, leidsid Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma eelmises avalikus pöördumises. Pärast petitsiooni riigikogule esitamist toimus eelmise aasta detsembris keskkonnakomisjoni istung, kus ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid. 2018. aasta algusest alates on maaomanike katusorganisatsioonid ja EJS korraldanud mitu kohtumist, kus linnujahi temaatikat on ausalt, igakülgselt ja faktipõhiselt arutatud. Jahimeeste ettepanek on olnud ka korraldada välismaistele jahikülalistele spetsiaalseid koolitusi, et tutvustada meie seadusi ja tavasid.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Linki arvates peab kehtiv õiguskord kindlustama põhimõtted, millega välditaks liigsete kahjustuste tekitamist maaomanikele või nende ilmnemisel kahjustusi hüvitatama, milleks muuhulgas on ka maaomaniku õigus väikeulukijahti korraldada. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahiseaduse muutmine üksikute osade kaupa ei ole kooskõlas viis aastat tagasi osapoolte vahel saavutatud kompromissiga ja see tooks kaasa kogu seaduse ülevaatamise uue kokkuleppe saavutamiseks,“ selgitas Link.

Ümarlaual pakkusid põllumehed kevadiste põllukahjude vältimiseks ka rändlindude heidutusjahi ideed. Põllumeeste tegevusest sõltub suuresti Eestimaa keskkonnaseisund.

Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul mõjutab põllumeeste tegevust järjest enam igakevadine haneliste kevadrände ajal tekitatud põllukahju. „Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning ka rohumaadele tekitatav kahju.”. „Riigi poolt reguleeritud heidutusjaht täiendava meetmena on hädavajalik, et saavutada tasakaal looduse ja toidu tootmise vahel,” lisas Kreen.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk ütles, et kevadise heidutusjahi korraldamise lubamine maaomanikele vähendaks maksumaksja koormust tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvad põllukahjud. „Veelgi enam, heidutusjahi lubamine vabastaks riigikahjude maksmisest,“ lisas Värk.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimehed vajadusel nõus põllumeestele igati vastu tulema ja aitama heidutusjahti läbi viia, kui maaomanik pole ise jahimees. „Kaasaegne jahipidamine on suures osas ühiskondliku tellimuse täitmine,” selgitas Puust. „Veelgi enam, kaasaegne jahindus on looduskaitse, mis on ka meie 2018. teema aasta nimetus,” lisas Puust.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124
Eesti Jahimeeste Seltsi president Tõnis Korts, tel 511 8673
Eesti Erametsaliit juhatuse esimees Mikk Link, tel 5345 3698
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2018

Täna, 15. veebruaril koguneb Maaeluministeeriumis Eesti põllumajandusühistute esindajatest koosnev ümarlaud. See on esimene kokkusaamine kohtumiste sarjast, mille eesmärk on kujundada põllumajandusliku ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikainstrumendid, võttes arvesse iga sektori eripära ja vajadusi.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul tuleb ühistegevuse edasisel arendamisel arvesse võtta, et erinevates põllumajandussektorites on ühistegevus erinevas arenguastmes, mistõttu tuleb sekkumisloogikaid senisest oluliselt enam varieerida. „Selleks, et põllumeeste konkurentsivõime tarneahelas paraneks oleme juba sel perioodil erinevate meetmete raames ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele erilist tähelepanu pööranud, rakendades nii otseselt (nt tootjarühmade loomine, ühistulised investeeringud) kui ka kaudselt sellele suunatud meetmeid (eelistused kõrgemate toetusmäärade, toetatavate tegevuste või projektide hindamise osas),“ lisas Gorban.

Ümarlaual antakse osalejatele ülevaade plaanitavatest tegevustest, sh tutvustatakse Maaülikooli tehtavat uuringut, mis analüüsib põllumajandusühistute majandustegevust, juhtimisstruktuuri ja liikmeid. Uuringule järgneb sektoripõhiste töögruppide moodustamine, mille töö tulemusena kaardistatakse peamised probleemid, mis takistavad sektoris ühistute arengut, ning otsitakse ühiselt lahendusi koostöö edasiseks arendamiseks.  Töögruppides tehtud ettepanekuid võetakse arvesse tulevikus ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikameetmete kujundamisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2018

Eile, 14. veebruaril sai kokku maaeluminister Tarmo Tamme juhitud töörühm, et arutada, kuidas senisest jõulisemalt toetuspettuste vastu astuda. Töörühma kuuluvad Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajad.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on üks suurimaid murekohti kolme hinnapakkumusega hanked. Toetuse saamiseks peavad taotlejad esitama elluviidava investeeringu kohta vähemalt kolm hinnapakkumust, mis on saadud läbipaistval viisil konkureerivatelt teenuse pakkujatelt eesmärgiga tagada kulude mõistlikkus investeeringu elluviimisel.

„Kahjuks näitavad aga PRIA riskianalüüsid, et võitnud pakkumustest vähemalt 18% on eelneva kokkuleppe riskiga. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse taotleja on hanke võitjaga sõlminud eelneva kokkuleppe taotlejale kasulikul, kuid maksumaksjale kahjulikul viisil. Kui kolm hinnapakkumust ei ole võetud ausa konkurentsi tingimustes, toob see endaga sageli kaasa hindade paisutamise ning omafinantseeringu n-ö peitmise toetussumma sisse. See tähendab, et taotleja, kes peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest, paisutab objekti maksumuse paberil fiktiivselt nii suureks, et PRIA toetus katab kõik kulud ja omaosalust ei tasuta,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on probleemsed variettevõtete tunnustega pakkujad, kes ilmselgelt pole konkursil osalenud võitmise kavatsustega. Taoline olukord on väga taunitav ning nõuab toetussüsteemide ülevaatamist ning vajadusel muutmist,“ rõhutas maaeluminister Tamm. Arutluse all on nii muudatused PRIA toetuste menetlemise praktikas ja toetusmääruste tasandil (nt hinnapakkumuste, -pakkujate ja hankekeskkonna osas nõuete täiendamine, indikatiivhindade sätestamine jne) kui ka avaliku elektroonilise hankekeskkonna kasutamise kohustuslikuks tegemine.

„Meie eesmärk on tagada avaliku raha õiglane ja läbipaistev kasutamine. Seepärast on oluline luua pettuste ennetamiseks efektiivne süsteem,“ lisas minister Tamm lõpetuseks.

Link PRIA uudiskirjale