Autor: kerli

Hei maanoor vanuses 18 – 26 aastat!

Elad maal?! Oskad inglise või saksa keelt? Suvi tundub taas tulevat samasugune nagu eelmine? Sul on võimalus seda kõike muuta!

Tule kandideeri IFYE-ks!!!

Kes on IFYE?

Aktiivne noor, kes soovib veeta fantastilise suve mõnes välisriigis, et saada kogemust elades seal riigis peredes. See annab võimaluse järgi proovida teises kultuuris elamise ja selles keeles suhtlemise. Tagasi koju tulles on noor kindlasti mitme kogemuse võrra rikkam ja avatum uutele võimalustele! Tunned huvi??? Loe aga edasi.

Kuidas saada IFYE-ks?

• Sa pead olema vähemalt 18. aastane, oskama kas inglise või saksa keelt suhtlustasandil
• Olema avatud uutele ja vahvatele kogemustele
• Olema usaldusväärne
• Kohusetundlik ja tolerantne teiste rahvuste suhte
• Olema maapiirkonnas elav noor
• Oled valmis panustama vabatahtlikult välisriigis pere tegemisest ja toimetustes (olgu need siis põllutööd või perekondlikud üritused)

Mis tegema peab?

Et osaleda IFYE programmis tuleb täita ankeet ja kirjutada lühike motivatsiooni kiri, mille kohta lisainfot Eesti 4H kodulehelt (www.eesti4h.ee). Ankeet ja motivatsioonikiri tuleb saata hiljemalt 28. veebruariks aadressile ifye@eesti4h.ee. Peale ankeedi saatmist, saad kutse tulla vestlusele, mis toimub Pärnus, Eesti 4H peakontoris. Vestlus toimub inglise ja eesti keeles. Vestluse käigus selgub, kas sind ootab ees suve suurim seiklus või ei. Läbinud intervjuu edukalt, osaled kahel 1 päevasel ettevalmistaval koolitusel.

Millised kulutused kaasnevad IFYE programmis osalemisega?

• sõidukulud valitud riiki
• tervisekindlustus
• väike taskuraha
• Elamiskulud katab pere, kus IFYE elab (ühes peres 2-3 nädalat ning seejärel vahetab peret).

Kuhu on võimalik minna IFYE-ks?

Šveits, Austria, USA ja Soome

Kui on veel küsimusi, kirjuta ifye@eesti4h.ee

Kontaktandmed:

Tel: 51 48 068
e-mail: ifye@eesti4h.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.02.2018

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega muudetakse ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse tingimusi. Tänu muudatusele on edaspidi antud toetuse raames abikõlblikud ka enne taotluse esitamist tehtud kulud.

„Kui kehtiva määruse alusel on abikõlblikud vaid pärast toetuse taotluse esitamist tehtud kulud, siis muudatuse järgselt on abikõlblikud kulud, mis on tehtud alates eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise või ohtliku taimekahjustaja kindlakstegemise päevale järgnevast päevast,“ sõnas maaeluministerTarmo Tamm. Samuti seatakse määruse muudatusega maksimaalne antava toetuse suurus ühe toetuse saaja kohta.  Tarmo Tamme sõnul võimaldab see toetusega rohkemate taotlejateni jõuda ja  aitab tagada toetusraha sihipärast ja mõistlikku kasutust ning eelarvevahendite paremat planeerimist. Lisaks määratletakse muudatusega tootmise potentsiaali kahjustumise kindlaks tegemise alused taotlejal, kes peab kodulinde ja täiendatakse taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu.

Toetust makstakse  Eesti maaelu arengukava  2014–2020 meetmest 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine”. Meetme eelarve on 2 miljonit eurot ning selle raames on toimunud üks taotlusvoor, millega määrati toetust kolmele ettevõtjale kogumahuga 882 825 eurot.

Meetme raames saab üks toetuse saaja programmiperioodi (2014–2020) jooksul toetust taotleda sama taimekahjustaja või sama loomataudi esinemise korral maksimaalselt 250 000 euro ulatuses. Toetuse raames ei ole omaosaluse kasutamine nõutud.

Toetuse teine taotlusvoor plaanitakse  avada ajavahemikus 5.–9. märts 2018 ning selle eelarve on 500 000 eurot.

Määruse sisu ja tingimusi tutvustavad 14. veebruaril kell 11 Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimuval infopäeval Maaeluministeeriumi maaeluarengu osakonna maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito ja peaspetsialist Vahur Vider.

Määruse eelnõu

 

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ korraldab infopäeva 13. veebruar 2018 algusega kell 10 00 Viljandis, Tallina tn 24 ,  hotellis Centrum ( roheline saal).

Teema:” Sõnnikumajandus kehtivate seaduste ja määruste valguses”

Lektoriteks Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Millest räägime?

1. Sõnniku käitlemist reguleerivad seadused ja määrused. Veeseadus ja seadusest tulenevad määrused.
2. Tutvustame programmi, mille abil on võimalik arvutada sõnniku kogused ja sõnnikuhoidla vajalikud mahud.
3. Näitame võimalust kuidas arvutada karjamaale jäetavat sõnnikut.

Vajalik eelregistreerimine sellel lingil

Infopäeva läbiviimist toetab EU ja on tasuta.  viitenumber 612017740431
Eelregistreerimine kohustuslik ja osalejate arv on piiratud.

Kestvuseks on planeeritud 4 tundi.
Kiirustage. !!!!!

NB Ei keskendu kompleksloaga seonduvale.

Soovitame kõigile loomakasvatajatele , kes ei pea kompleksluba taotlema.

Ilmus Põllumehe Teataja jaanuarinumber!

–          Persoon: parim taimekasvataja 2017 on perekond Ajaots, kes end nullist tippu kasvatas
–         Ühistulise piimatööstuse ehitamise idee küpseb: E-Piim kutsub piimatootjad kokku
–         Vajad abikäsi? Appi tuleb asendustalunik
–         Piimanduse eksport taas tõusuteel: kallim hind suurendas väärtust
–          Tehnika: metsaveohaagis teeb väljaveotraktorile silmad ette
–          Tööjõupuudus põllumajanduses. Mida järeldada OSKA uuringust?
–          Keskkond: fookuses veekaitse ning uued nõuded viljakuivatite omanikele
–          Metsaomanikud möödunud aastat taga ei igatse
–          Kindlustus: ohutusseadmed ja õnnetused

Head uudistamist!

Kliki lingil ja loe lähemalt:

https://issuu.com/meediapilt/docs/pollumehe_teataja_2018_jaanuar

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
25.01.2018

Põllumajandusameti uue infosüsteemi arenduse tulemusel loodud taimekaitsevahendite registri laiem andmestik loob paremad võimalused info kasutamiseks. Lisaks on taimekaitsetunnistuse omanikul nüüd võimalus kontrollida tunnistuse kehtivust avaliku päringu abil.

 „Uus taimekaitsevahendite register võimaldab kõigil huvilistel teha erinevaid päringuid. Tooteid saab otsida näiteks toimeaine, kultuuri, kasutusala ja kahjustaja järgi. Olemas on turustuskohad ja nende kontaktandmed,” ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Register on eesti- ja ingliskeelne ning selle väljatöötamisel võeti arvesse Euroopa Liidu andmenõudeid,” lisas Raudsepp.

Eestis võib turustada ja kasutada ainult neid taimekaitsevahendeid, mis on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitseseaduse kohaselt peavad taimekaitsevahendi turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning neil peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus. Taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandusamet ja see kehtib viis aastat.

Samuti lisandusid Maaeluministeeriumi kliendiportaali uued e-teenused, mis võimaldavad mugavamat ja kiiremat asjaajamist klientidele. „Arendusprojekti eesmärk on lihtsustada taotluste esitamist ning muuta dokumentide menetlemine kiiremaks ja läbipaistvamaks,” ütles Maris Raudsepp. „Ettevõtjad, kes soovivad taimekaitsevahendeid Eestis turustada, saavad esitada elektroonse taotluse kiirelt ja mugavalt kliendiportaalis. Kõiki andmeid saab vajadusel muuta, koheselt saab tasuda riigilõivu ning näha ka kõiki varem esitatud andmeid,” lisas ta.

Põllumajandusameti, Nortal ASi ja Maaeluministeeriumi koostöös loodud e-teenused valmisid Põllumajandusameti uue infosüsteemi mahepõllumajanduse ja taimekaitse valdkondade arendusprojekti raames. Infosüsteemi arendustööde maksumus on 414 970 eurot, millest 382 983 eurot kaetakse Euroopa Regionaalarengu fondi toetusega.

Arendused on osa pikemaajalisest plaanist viia kliendiportaali kõikide Maaeluministeeriumi asutuste teenused. Kliendiportaali sisenemiseks on vaja ID-kaarti.

Taimekaitsevahendite register
Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring
Maaeluministeeriumi kliendiportaal

Lisainfo:
Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
tel 5669 8823
maris.raudsepp@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2018

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile piirkondliku veekaitse toetuse määruse eelnõu, mille eesmärk on nitraaditundlikul alal (NTA) põhjavee kvaliteedi säilitamine. Toetusega soovitakse vähendada põllumajandusmaadelt toitainete leostumist ning põhjavette uhtumist.

Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste sõnul on parimaks leostumise vähendamise meetmeks põldude hoidmine põllumajanduskultuuriga, sealhulgas talvise taimkattega kaetult ning kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel aktiivse harimise vähendamine maa rohumaana hoidmise kaudu. „Alates 2018. aastast on võimalik taotleda nendeks tegevusteks toetust,“ lisas Saaliste.

Piirkondliku veekaitse toetusega kompenseeritakse maa talvise taimkatte all hoidmisega kaasnevaid kulusid 7 euro ulatuses ja maa kohustuseperioodi jooksul rohumaa all hoidmisega kaasnevaid kulusid 70–130 euro ulatuses hektari kohta aastas. Piirkondliku veekaitse toetuse saamiseks peab taotlejal olema keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) kohustus.

Piirkondliku veekaitse toetus on üks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 põllumajanduslikest keskkonnatoetustest, mis suunab NTA põllumajandustootjaid keskkonnahoiule senisest veelgi enam panustama. Pandivere NTA piirkond asub Pandivere kõrgustikul ning on väga allikarohke ja sealt saavad alguse mitu suurt Eesti jõge. Adavere-Põltsamaa NTA piirkond jääb Kesk-Eesti tasandikule ning on oluline vee transiit- ja väljumisala. Pinnakate on NTAl väga õhuke, aluspõhi sageli väga lõheline (karstiala) ning põhjavesi on seetõttu kohati kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ühtlasi on tegemist põhjavee kujunemise alaga. Samas on nendes piirkondades viljakad mullad ning põllumajandusmaa pindala ja põllumajandusloomade arv on Eesti keskmisest suurem.

Link määruse eelnõule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2018

 

Eelmise aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome eelmise aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. 17. jaanuaril toimus Brüsselis põllumajandusturgude ühise korralduse komitee istung, kus kiideti heaks Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada erakorralist toetust ilmakahjude osaliseks hüvitamiseks Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule.

„Erakorralise toetuse eraldamine on hea uudis meie taimekasvatussektorile. Lähiajal konsulteerime sektoriga toetuse jaotuspõhimõtete üle,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Arvestades eelmise aasta liigsete sademete regionaalset omapära võttis Euroopa Komisjon toetuse välja töötamisel aluseks ühise turukorralduse määruse artikli, mis annab aluse konkreetsete probleemide lahendamiseks. Liigsete sademete tõttu ei olnud 2017. a augustist kuni oktoobrini võimalik läbi viia talivilja külve.  Seega on toetus ette nähtud ilmastikuolude tõttu külvamata jäänud ja kahjustada saanud talivilja pindade eest. Koristamata jäänud saagi eest vastav artikkel toetust maksta ei võimalda, seetõttu ei ole erakorralisest toetusest võimalik kartuli- ja köögiviljakasvatajaid toetada.

6. veebruaril tutvustatakse erakorralise toetuse rakendamise võimalusi põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu liikmetele.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada.

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides 2017. aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt sel nädalal toimuval otsetoetuste komitee istungil.

 

 

 

Hea ühistegevuse huviline!

Kutsume teid osalema tasuta ühistegevuse koolitusel: “Ühistu sisenemine jaekaubandusse”.

31.01.2018 toimub koolitus Eesti Maaülikooli tehnikamajas, Kreutzwaldi 56/1, Tartu, auditoorium B136, 1 korrus, B-korpus.

Lektoriteks on Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Oliver Rist ja MTÜ Ehtne Talutoit juhatuse liige Sirkka Pintmann.

Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised ühistu sisenemisest jaekaubandusse. Eriti ootame osalema ühistute müügijuhte.

EELNEVALT ON VÕIMALUS SAATA LEKTORITELE KÜSIMUSI, liis.volli@emu.ee.

31.01.2018 koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohvi
10:15 – 12:30 Sisenemine jaekaubandusse – MTÜ Ehtne Talutoit vaade
12:30 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Sisenemine jaekaubandusse – Coop Eesti Keskühistu vaade
15:30 – 15:45 Tagasiside

Koolituse õppekava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8683&id_ay_toimumine=11246&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine toimub kuni 29.01.2018, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

 

 

22. juulil 2018. aastal toimub neljandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.

„Üle-eestiline avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Peagi kuulutame välja ka talude ja põllumajandustootmiste registreerimise avatud talude päevale. Samuti toimuvad kevadel infopäevad huvilistele, kes oma tootmise sel päeval külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017.a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

• Avatud talude päeva veebileht »
• Avatud talude päev Facebookis »