Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2017
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
„Muudatused lihtsustavad ning teevad odavamaks väetiste registreerimise, mistõttu on soodsam turule tuua ka uusi ja väikses koguses turustatavaid väetisi,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Lisaks annavad muudatused võimaluse väetiseregistris olevate ajakohaste andmete alusel paremini planeerida tõhusat ja riskipõhist järelevalvet.“
Eelnõu kohaselt peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad esitama majandustegevusteate koos lisadega, mille alusel kantakse käitleja ja tema turustatav väetis väetiseregistrisse. Selle tulemusena kajastab väetiseregister tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eestis turustatavatest väetistest ja turustajatest.
Riigilõivuseadust muudetakse seoses väetiseseaduses tehtavate muudatustega, arvestades, et kehtiv järelevalvetoimingute eest tasutava riigilõivu kontrollimine on aja- ning töömahukas. Samuti väheneb väetisekäitlejate riigilõivu arvestamise ja tasumise halduskoormus.
Kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda üks riigilõivutasu. Eelnõus tehtavate muudatuste kohaselt tasub väetise käitleja käitlemisega alustamise aastal ning igal sellele järgneval väetise käitlemisega jätkamise aastal riigilõivu 46 eurot. See tähendab, et riigilõivude arvestus muutub oluliselt lihtsamaks ja maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.
Lisaks täiendatakse eelnõud punktiga, mis juhib väetisekäitlejate tähelepanu sellele, et nende kohustus on tagada väetise koostise ja pakendil oleva märgistuse vastavus kemikaaliseaduse nõuetele juba enne toote turustamist.
Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
2.11.2017
Kuigi linnugrippi on diagnoositud Soomes, Rootsis ja Leedus, saab Veterinaar- ja Toiduamet jahimeestega koostöös metslindudelt võetud proovide põhjal kinnitada, et viirus Eestisse jõudnud ei ole.
Linnugripi seireks võttis Veterinaar- ja Toiduamet tänavu kütitud metslindudelt viroloogiliseks uurimiseks 200 proovi ja palus selleks Eesti Jahimeeste Seltsi kaudu abi jahimeestelt.
„Täna saame kinnitada, et seatud eesmärgid on täidetud. Suur tänu kõigile, kes seiret läbi viia aitasid. Esile tuleb tõsta Lääne-Eesti jahimehi, kes andsid selleks suurima panuse. Ühtegi linnugripi juhtu seire käigus ei tuvastatud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. „See aga ei tähenda, et linnugripi oht oleks möödas. Jälgime pidevalt olukorda ja jahimehed aitavad meil ka edaspidi lindudelt proove võtta,“ sõnas Kaup.
Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb taas kevadel, kui Eestisse jõuavad tagasi potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada ka teistele lindudele. Praegu levib lindude gripp aktiivselt Itaalias, Šveitsis, Bulgaarias ja Saksamaal. Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, kuid teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud.
Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.
Teate edastas:
Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduamet
pressiesindaja
tel: +372 5343 6656
e-post: martin.altraja@vet.agri.ee
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
2. november 2017
Pidevalt suurenev rändlindude arv tekitab igal aastal üha rohkem kahjusid põllumajandusele, märgivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühisavalduses. Üks efektiivsemaid võimalusi kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks on jahipidamine.
„Põllumehed kodumaise toidu tootjatena hoiavad korras väga suure osa Eestimaast, nad künnavad, külvavad ja soovivad saada ka saaki. Rändlinnud on aga nii kevaditi kui sügiseti põhjustanud põldudel suuri kahjusid, seda eriti viimastel aastatel. Rändlindude ülisuur arv on Eestis nihutanud paigast loodusliku tasakaalu ning ületanud meie maa ja vete taluvuse piiri,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.
Kreeni sõnul võib tihti värskelt külvatud põldudel korraga toitumas näha kümneid tuhandeid rändlinde, mistõttu muudavad nende tekitatud kahjud paikkonniti teraviljakasvatuse võimatuks. „Samas on võimalik seda olukorda jahipidamise abil leevendada,“ tõi ta välja.
Riigi poolt kompenseeriti 2016. aastal põllumeestele rändlidude tekitatud kahju 333 000 euro ulatuses, kuigi tegelik kahju summa on kümneid kordi suurem. Kahjude vähesel määral hüvitamise põhjusena võib välja tuua kahjude hindamise meetodika. Näiteks haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide (troppi/m2) järgi, mis näitab põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit.
„Maaomanikel peab olema võimalus rändlindude rünnete eest oma vara ja töövilju kaitsta. Sellest tulenevalt peaks meie arvates väga tõsiselt kaaluma ka kevadist rändlinnujahi lubamist, seda eriti kahjustuskohtades,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats. „Lisaks ei kata riigi poolt makstav kompensatsioon, millele on seatud piirsumma 3200 eurot, tegelikke põllumajanduse kahjusid,“ selgitas Ats.
2013. aastal vastu võetud jahiseadus tegi maaomanikule võimalikuks jahipidamise väikeulukile, mille hulka kuuluvad ka linnud. Maaomanikul on vastavalt jahiseadusele õigus väikeulukile ise jahti pidada või seda korraldada.
Lisainfo:
Põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, tel 514 2124, e-post: olav.kreen@epkk.ee
Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats, tel 5647 5660, kerli@taluliit.ee
Seoses tänavu esinenud ebasoodsate ilmastikutingimustega soovib Euroopa Komisjon Eestilt täiendavat informatsiooni 2017. aasta põllukultuuride kasvatuse kohta. Lisaandmed on vajalikud tõestamaks Eesti erakordselt keerulist olukorda taimekasvatussektoris seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega ja selleks, et komisjonil oleks alust erakorralisi meetmeid kasutusele võtta.
Palume Teie võimalikult täpset hinnangut tänavusele saagikoristusele. Küsimustikule palume vastata kuni 2. novembril kella 17ni, sest 3. novembril peab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga edastama koondhinnangu ja info Maaeluministeeriumile.
Objektiivsema pildi saamiseks palume vastata ka nendel ettevõtetel, kellel suuri probleeme põllukultuuride kasvatamisel ja koristamisel tänavu ei esinenud. Küsimustiku lõpust leiab ka paar küsimust, mis on meile abiks põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel.
Loodame, et ankeedile vastab võimalikult suur hulk erinevate põllukultuuride kasvatajaid üle Eesti. Palume Teilt seetõttu abi küsimustiku levitamisel oma liikmete, kolleegide ja koostööpartnerite hulgas.
Küsimustiku leiab sellelt lingilt: https://goo.gl/k6D2jg
30. oktoobril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus teiste teemade seas anti istungil osalejatele ülevaade taimekasvatussektori olukorrast ja olukorra leevendamiseks kavandatavatest tegevustest. Samuti andsid sektori esindajad olukorrale omapoolse hinnangu.
„Põllumehe mure on ka meie mure ning me otsime erinevaid võimalusi, kuidas oma põllumehi aidata. Oleme Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile üle andnud sektori keerulist seisu tutvustava kirja, samuti saatis Jüri Ratas samateemalise kirja Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.
Minister lisas, et mainitud kirjades küsiti erakorralist toetust ja paluti paindlikkust rohestamise nõuete täitmisel, kuna ilmastikuoludest tulenevalt on nende täitmine järgmisel aastal raskendatud. „ Kuigi tänaseks meie ettepanekute osas veel vastust ei ole, siis meie muret on märgatud – Euroopa Komisjon on nii Balti riikidelt kui Soomelt palunud täiendavaid andmeid, mille põhjal vastav otsus teha,“ sõnas Tarmo Tamm. „Lähiajal plaanin kohtuda pangajuhtidega, sest osadel tootjatel võib ajutiselt tekkida probleeme oma kohustuste täitmisega. Samuti kavandame ümarlauda kindlustusseltsidega, et uurida võimalusi saagikindlustuse toote turule toomiseks, ning teravilja kokkuostjatega.“
Istungil andis ülevaate taimekasvatussektori olukorrast ja kavandatud tegevustest Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Kuigi selle aasta lõpus läheb väljamaksmisele üle 123 miljoni euro otsetoetusi ja järgmise aasta alguses mitmekümne miljoni euro jagu keskkonnatoetusi, siis nende tootjate jaoks, kellel saak põllule jääb, on see ajutine leevendus ja kevadel tulevad peale uue saagiaastaga seotud kulud. Hetkel otsime võimalusi, kuidas neile käibekapitali läbi finantsinstrumentide senisest enam kättesaadavaks muuta,“ sõnas Marko Gorban. „Juba mõnda aega oleme sektoriga pidanud ka diskussioone võimalike riskijuhtimismeetmete rakendamise üle. Nüüd on vaja astuda konkreetseid samme meetmete rakendamiseks,“ lisas ta.
Istungi päevakorras oli ka toidu tooraine päritolu märgistamine, mille teemal tegi ettekande Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. Euroopa Komisjoni läbiviidavast tarneahela avalikust konsultatsioonist andis ülevaate ja kutsus üles sektori esindajaid oma arvamust avaldama põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik Kalle Nõlvak. Toidutarneahela parandamist käsitleva algatuse leiab veebiaadressilt https://ec.europa.eu/info/consultations/food-supply-chain_et
Põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju rääkis rohestamise toetuse muudatustest 2018. aastal, mh haldusreformi ja kohalike omavalitsuste ühinemisega kaasnevast metsasuse erisuse ja sellest tulenevalt ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade määratlemise nõude täitmisest vabastatud alade laienemisest.
Istungist võtsid osa PMANi liikmed ja Riigikogu maaelukomisjoni liikmed. Lisaks ettekannete tegijatele ja maaeluministrile osalesid Maaeluministeeriumist kantsler Illar Lemetti ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.10.2017
23. oktoobril jõustus maaeluministri määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele Venemaa poolt EL-i toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.
Määrusega kehtestatakse ajutine erakorraline toetus Eesti puuviljakasvatajatele kuni 2000 tonni värskeks tarbimiseks mõeldud õunte, pirnide, ploomide ja maguskirsside turult kõrvaldamiseks, saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks. Erakorraline abimeede on avatud alates 23. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 või kuni 2000 tonni suuruse koguse täitumiseni.
Puuviljakasvatajad, kes soovivad tekkinud kahjude hüvitamist, peavad sellest eelnevalt teavitama Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda, kes viib läbi vajalikud kohapealsed kontrollid. Pärast seda tuleb toetuse taotlus esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Toetus makstakse välja hiljemalt 30. septembriks 2018.
Link puuviljasektori erakorralise toetuse määrusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/120102017012
Link komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/1165, millega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puuviljade tootjatele: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1508487693038&uri=CELEX:32017R1165
Teate edastas:
Kertu Kärk
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 6256152
press@agri.ee