Taluliiduga liitus Wiru Vili TÜ

Wiru Vili TÜ

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeskond suurenes. Taluliidu nõukogu kinnitas 14. novembril Wiru Vili TÜ vaatlejaliikme staatuse. Wiru Vili TÜ esitas Taluliidule liikmeksastumise taotluse, kuid vastavalt Ühingu põhikirjale, kinnitavab uued liikmed Üldkoosolek.

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Peamised tegevusalad hõlmavad teravilja- ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki. Wiru Vili TÜ eesmärk on edendada ja toetada mahetoodangu levikut, pakkudes turgudele kvaliteetseid ja keskkonnasõbralikke tooteid.

Taluliit väljendab  loomulikult heameelt Wiru Vili TÜ liitumise üle ning avaldas lootust edukale ja meeldivale koostööle.

Uue vaatlejaliikme kontaktandmed: 
E-post: hardo@wiruvili.ee
Telefon: +372 5866 5920
Koduleht: https://wiruvili.ee/

 

OLULINE: 6.–13. detsembrini on avatud erakorralise toetuse taotlusperiood piima-, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatajatele ning õuna- ja sõstrakasvatajatele”

Erakorraliselt toetatakse piimatootmist, lamba- ja kitsekasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatus.

Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes:

  1. pidas vähemalt viit, kuid mitte rohkem kui 135 piimatõugu lehma;
  2. pidas kokku vähemalt kümmet utte, emakitse või vähemalt 10 kuu vanust utt-talle või emast kitsetalle;
  3. pidas kokku vähemalt viit ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat, sealhulgas ristandit
  4. kasvatas 2022. aastal õunu või sõstraid kokku vähemalt 0,5 hektaril ja sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist kogu tema kasutuses olnud põllumaa ja püsikultuuridealuse maa hektari kohta vähemalt 500 eurot müügitulu.

Loomade arvu arvestuse aluseks on põllumajandusloomade registri 31. oktoobri 2023. aasta seis ning aianduse puhul kasutatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmeid.

PRIA eeltäidab registrite andmete põhjal elektroonse taotluse ja teeb selle taotlejale kättesaadavaks PRIA e-teenuste keskkonnas 6. detsembriks. Taotleja kontrollib, teavitab PRIAt võimalikest ebatäpsetest andmetest ning esitab toetuse saamiseks taotluse hiljemalt 13. detsembril.

Toetuse eelarve on 3,5 mln eurot ja toetus makstakse välja hiljemalt 31. jaanuaril 2024. a.

Lisainfo: https://www.pria.ee/toetused/erakorraline-toetus-pollumajandustootjatele-2023

KUTSE: tuleviku maapiirkonna liidrid on oodatud koolitusele

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool” 

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg

30. november 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU
01. detsember 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolituse kirjeldus:

Probleemi lahendamine muutub lihtsamaks kui on olemas kindlad teadmised, oskused ning õige mõtteviis. Koolituse raames tutvustatakse osalejatele juhtimise printsiipe ning nelja lahingureeglit, mis aitavad sul edu saavutada igas olukorras – tööl, kodus ja lahinguväljal. Elades nende põhimõtete järgi ning kasutades õpitud teadmisi, oleme täielikult veendunud, et sa ei satu enam kunagi olukorda, kus sa oled nõutu ja ei oska probleemide lahendamiseks midagi ette võtta. Saad endale tööriistad, mida saad vajadusel kasutada. 

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma.

Koolituse eesmärk on muuta osaleja efektiivsemaks juhiks olenemata olukorrast. Koolituse rõhk on praktilistel harjutustel, mis näitlikustavad ning aitavad inimestel saada aru, kuidas õpitud põhimõtteid ja printsiipe kasutada oma igapäevaelus. 

Koolituse registreerimine on avatud kuni 24. November 2023 või kuni grupi täitumiseni. 

REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN (https://www.surveymonkey.com/r/KTQY3NN )

*Koolitus toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

KOOLITUSPÄEV I, 30. November 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 16:00 – Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhtimise Põhimõtted Lahinguväljalt Kursus õpetab osalejaid juhtima enda elu ning tegevusi samade põhimõtete järgi, mida kasutavad erioperatsioonide üksused kaitseväes. Igaüks on juht ning sinu oskusest juhtida sõltub sinu edukus nii koolis, tööl kui ka eraelus. Juhtimine on oskus ja igaüks saab seda oskust endas arendada. Rainer Eluri PÄRNU 6

Lektorid: 

Rainer Eluri on Combat Ready instruktor ja pea 6 aastat tegutsenud Kaitseväes ja Kaitseliidus instruktorina ja koolitanud juhte erinevatel erialadel ja tasemetel jaost (10 inimest) kuni kompaniini (200 inimest). Lisaks militaar kogemusele tegeleb ta erasektoris ettevõtluse arenduse ja -ürituste/messide korraldamisega. Viimased 7 aastat on olnud baltikumi suurima ärifestivali sTARTUp Day üks korraldajatest ning juhtinud selle raames erineva suurusega projekte ja meeskondi.

 

KOOLITUSPÄEV II, 01. Detsember 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 13:00 –  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhi areng: millised tööriistad aitavad arendada juhtimisoskust Räägime lugemise, töötubades osalemise, koolitustel  ja mentorite otsimise kui kasvuvõimaluste eeliseid.

Räägime mentorluse eelistest  ja seda, kuidas leida mentoreid, kes saavad juhendada ja toetada.

Jagame näpunäiteid tõhusa võrgustike loomise, koostöö edendamise ja tugisüsteemi arendamise kohta.

Kerli Ats PÄRNU 3

 

Lektor: 

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

Keskkonnaagentuur korraldas esmakordselt Eestis ringmajanduse messi „Ringmajanduse Roheaed 2023“

Foto: Karli Saul

Keskkonnaagentuur korraldas esmakordselt Eestis ringmajanduse messi “Ringmajanduse Roheaed 2023”. Üritus, toimus 1. novembril 2023.a, pakkus külastajatele tasuta võimalust tutvuda jätkusuutliku majanduse maailmaga.

Mess tõi kokku valdkonna eksperte, innovaatilisi ettevõtteid, talupidajad ja keskkonnateadlikke tarbijaid. Külastajad said osa teadlikkust tõstvatest seminaridest, töötubadest ja näitustest, mis kõik keskendusid ringmajanduse põhimõtetele ja praktikale.

Seminariprogrammi raames tegi ettekande ka Taluliidu juht Kerli Ats, kes rääkis ringmajandusest Eesti taludes.

Talutoidu alal osaledsid ja oma tooteid külastajatele tutvustasid Vinkymon OÜ, Ahisilla Taluaed, Rebaseonu, OleMari Talu ja Kaspri Talu. 

Ülekannet seminariprogrammist on võimalik järele vaadata: https://ringmajandusemess.ee/ee/ringmajanduse-mess/ 

Taluliit edastas tagasiside Kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ametliku tagasiside Kliimaministeeriumile seoses kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega. Taluliit väljendades oma tagasisides toetust ministeeriumi püüdlustele leevendada kliimamuutuste mõjusid ja pakkuda selgeid juhiseid edasiseks tegevuseks.

„Leiame, et kliimaseadus on vajalik samm Eesti rahva ja looduse kaitsmiseks kliimamuutuste eest. Me toetame visiooni majanduse integreerimisest loodusega ja rõhutame ökoloogilise jalajälje vähendamise olulisust konkurentsieelisena,“ sõnas Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige.

Taluliit rõhutab, et kliimaseadus peaks tagama selged raamistikud, määratlema vastutavad isikud ja määrama tähtajad, et suunata Eestit kestlikuma tuleviku poole. Samuti peab see aitama säilitada põllumajandustootjate, eriti väikeste peretalude, olulist rolli loodushoius ja kliimamuutustega toimetulekus.

Samal ajal hoiatab Taluliit, et liialt piiravad reeglid ja sanktsioonid võivad pärssida innovatsiooni ja majanduskasvu. Seetõttu rõhutatakse vajadust tasakaalu järele ja arvestada põllumajandussektori eripärasid seaduse rakendamisel.

Lisaks tõi Taluliit välja vajaduse toetada väiketalusid, mida võivad kliimaseadusest tulenevad kohustused ja piirangud eriti tugevalt mõjutada. „Väiketalud mängivad meie toidutootmise süsteemis olulist rolli ja on loodushoiu seisukohast asendamatud. Peame tagama, et kliimaseadus ei sea neile ebaproportsionaalseid koormaid,“ ütles Ats.

Kokkuvõtvalt rõhutas Taluliit, et kliimaseadus peab olema tasakaalus, toetama innovatsiooni ja tagama, et väiketalud suudavad jätkata oma olulist rolli Eesti toidutootmise ja loodushoiu süsteemis.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

ERAMETSALIIT KUTSUB KONVERENTSILE: Metsaomanike Loodushoiukonverents

Eesti Erametsaliit kutsub 1.novembril toimuvale Metsaomanike Loodushoiukonverentsile.

Täpsem info ja registreerimine:  Metsaomanike loodushoiukonverents – Eesti Erametsaliit

Registreerimine on avatud kuni 30. oktoober 2023.a.

Metsaomanike Loodushoiukonverents

„Ja parim looduse hoidja on …!“

Tallinn, Hestia hotell Europa
Kuupäev 01.11. 2023
Registreerimine ja hommikukohvi alates 09.30
Moderaator Urmas Vaino

10.00 Avasõnad
10.10 – 10.40 Metsaomanikud Eesti looduse hoidjana – Ando Eelmaa, eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees
10.40 – 11.30  – „Eramaaomanik loodust hoidmas – kogemusi Ameerika Ühendriikidest“ Jim Cox, Tall Timbers Research Station & Land Conservancy, Florida, USA
11.30 – 12.00 Kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta? – Allar Jõks, Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat
12.00 – 13.00 Lõuna
13.00 – 13. 45 Euroopa olevik ja tulevik loodushoius,  Adam Holub, Euroopa Maaomanike Ühenduse poliitikanõunik
13.45 – 14.15 Eesti loodushoid täna, selle muutmise vajadused ja võimalused – Taimo Aasma, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja
14.15 Paneeldiskussioon – Antti Tooming (Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler), Ando Eelmaa (eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees), Mirjam Vili(keskkonnaõiguse vandeadvokaat), Mait Klaassen (Riigikogu keskkonnakomisjoni liige)
15.00 Eesti Erametsaliidu initsiatiivil Viio Aitsami kokku pandud raamatu “Leili metsalood. Valitud lehekülgi veebipäevikust” esitlus. Raamatu kaante vahele on kogutud Leili Mihkelsoni poolt Maalehes läbi aegade avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest.
Lõppsõna

Taluliidu esmane tagasiside automaksu eelnõule: Rahandusministeeriumi automaksu eelnõu tekitab muret maapiirkondade elanikele ja talupidajatele

Rahandusministeerium on avaldanud automaksu eelnõu, mis jätkuvalt tekitab olulist arutelu ja muret maapiirkondade elanike ja ettevõtjate seas. Kuigi algne eesmärk on vähendada autostumist ja keskkonnamõju, võib eelnõul olla maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele negatiivseid mõjusid.

Suurem maksukoormus rasketele sõidukitele

Miinusena tooksime välja kõrgemad maksumäärad raskematele autodele. Eelnõu keskendub raskete ja suurema CO2 heitega sõidukite maksustamisele, mis võib mõjutada talupidajaid ja maainimesi, kellel just reeglina on vajadus suuremate sõidukite järele oma igapäevases tegevuses. Näiteks on täiesti tavapärane, et maapiirkonna teeolud eeldavad neljaveolist autot, et üldse pääseda oma kodukohta.

Liikuvuse piiramine maapiirkondades

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada autostumist, mõjutab see maapiirkondades elavate inimeste liikuvust ja juurdepääsu elutähtsateleteenustele, eriti kui keskkonnasõbralikud alternatiivid pole kättesaadavad. Linnapiirkondades on see väga põhjendatud, kuna sealne ühistransport on hästi arenenud ja väga tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maapiirkondades on vahemaad suuremad, ühistransport ei ole piisav või puudub üldse, et maapiirkonna inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Siin me räägime näiteks laste kooli/lasteaed viimisest, poodi, arsti juurde, tööle jne minemisest. Eesti on väike riik, et me ei suuda mitte kunagi arendada välja maapiirkondades sellist ühistransporti, mis hakkaks maapiirkondades isiklikke sõiduautosid asendama.

Negatiivne mõju kaubikutele

Kindlasti mõjutab negatiivselt kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast, sest suurendab talupidajate ja ettevõtjate kulusid, kes kasutavad kaubikuid oma igapäevases töös. Peame meeles pidama, et Eesti on väikese majandusega riik, kus meie turg on väike. Sellest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla keeruline konkurentsikeskkonnas püsida, eriti võrreldes mõne teise EL-i riigiga. Näiteks toidutootmise sektor seisab juba niigi keeruliste väljakutsete ees, sealhulgas turu väiksuse ja kõrgete tootmiskuludega. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist. Pigem peaksime püüdma leida viise, kuidas oma kulusid optimeerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks näib täna see üha raskemaks muutuvat, sest maksukoormus kasvab jätkuvalt. See tekitab muret meie tuleviku väljavaadete suhtes. Kuigi Taluliit on palunud mõjude analüüsi, ei ole me siiani sellist analüüsi saanud.

Mõju keskkonnale ja vanemate autode soodustamine

Tooksin siinkohal välja, et eelnõus keskendub kõrge CO2-heitega sõidukite maksustamisele, mis võib aidata vähendada keskkonnamõju ja soodustada keskkonnasõbralikumate autode kasutamist. Siiski toome siinkohal vällja, et meie hinnangul soosib maks just vanemate autode lõpuni kasutamist, kuna maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem. See võib olla kasulik maapiirkondades, kus uute autode soetamine võib olla raskem. Aga siinkohal sooviksime ära tuua selle, et vanemad sõiduautod võivad olla keskkonna saastavad kui on näiteks uued autod, mille arendamisel on juba saastamise vähendamist arvesse võetud. Ehk, et selline lähenemine võib selgelt mõjutada üleminekut keskkonnasõbralikemale autodele seda nii linna- kui ka maapiirkondades. 

Kokkuvõte

Automaksu eelnõu toob kaasa maapiirkondades elavatele talupidajatele ja maainimestele lisakulusid ja piiranguid, eriti kui nad vajavad suuremaid ja raskemaid sõidukeid oma igapäevaelus. Mõistmaks täielikult eelnõu mõju, on oluline jälgida selle edasist arengut ja saada tagasisidet maapiirkondade elanikelt ning talupidajatelt.

OLULINE INFO TALUNIKELE: Mullaproovide võtmise aeg on kätte jõudnud!

Oluline teave toetuste taotlejatele ja mullaproovide võtmise nõuetest:

  1.  Mullaproovi tulemused kehtivad viis aastat. Palume kõigil vaadata üle oma olemasolevad mullaproovide vastused.
  2.  2023. aasta nõuded:
    • KSM toetuse taotlejad (sh mahetootjad): Vajalik on 1 mullaproov iga 5 ha kohta. Vaadake oma taotluse KSM pinda, jagage see 5-ga ning võrrelge seda oma kehtivate mullaproovide arvuga. 2023. aastal on võimalik saada KSM toetust teatud tingimustel ka püsirohumaale.
    • Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus: Vaadake üle, mitu proovi peate võtma vastavalt oma toetuse hektararvule.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.
    • Põhjavee kaitse toetus: Taotluselt leiate nõutava ha arvu.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.


Koolitusnõuded
: Sel aastal peavad kõik KSM taotlejad koolituse läbima. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse ning Põhjavee kaitse toetuste taotlejad peavad koolituse läbima hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks. Jälgige koolituste kuupäevi PIKK portaalis (www.pikk.ee)

OLULINE! Mahetootjad, kes ei taotle KSM-i, ei pea mullaproove võtma.

 

 

Esimese poolaasta majandustulemused põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuses olid paremad kui eelmisel aastal samal ajal

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidutootmise ülevaatest selgub, et kuigi 2023. aasta esimene pool pakkus jätkuvalt väljakutseid, olid majandustulemused paremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2022. aastal alanud hinnatõus rauges, kuid sisendite hinnad jäid endiselt kõrgeks. Kevadine külm ja vihmavaene ilm mõjutas suviviljade ja söödakultuuride kasvu ning kahjustas puuvilja- ja marjakultuure.

„Vaatamata rasketele oludele on sektor olnud tubli. Eesti toidutootja on kohanemisvõimeline ning saab hakkama igas olukorras. Teeme aga ka riigi poolt kõik, mis võimalik, et sektori arengut rohkem toetada ning arvestada nende vajadustega,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

Ülevaatest selgub, et põllumajandusloomade arv vähenes poolaasta võrdluses. Ka toodetud liha kogus on vähenenud, kuid piimalehmade produktiivsus on paranenud. Toidutööstused teenisid kasumit ning väliskaubandusbilanss paranes.

Põllumajandusettevõtete müügitulu oli 486 mln eurot ehk viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Müügitulu väärtus on kasvanud enam kui kulud, mis leevendab veidi sektori probleeme seoses tänavu kevade keeruliste ilmastikuoludega. Taime- ja loomakasvatussektor tootis perioodil mullusest peaaegu kolm korda enam puhast lisandväärtust. Saaduste senine hinnatõus on katnud kulude kallinemise.

Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu, mis tulenes nii toodangu kallinemisest kui ka püügimahu kasvust. Müügitulu oli 42 mln eurot, mida oli 15% enam kui eelmisel aastal samal perioodil, ja valdkonna kogukasum oli möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda suurem ehk 8,5 mln eurot. Eestis püüti 2023. aasta esimesel poolel 46 141 tonni kala, mida oli 9% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Läänemere rannapüük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi neljandiku võrra, eelkõige räime lubatud püügivõimaluse suurenemise tõttu. Sisevete kalapüük esimesel poolaastal küll kahanes neljandiku võrra tingituna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatusest, millega lõpetati võidupüük. Nii saavad kalurid omakorda jaotada kalapüüki kogu hooaja vältel ühtlasemalt ega tingi aasta esimeses pooles püügikvootide kiiret täitumist.

Toiduainetööstusel on läinud aasta esimene pool paremini võrreldes töötleva tööstuse tegevusalade keskmisega. Sektori müügitulu oli 1,5 mld eurot ehk 18% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasv aeglustus, mille üheks teguriks võib olla energiahindade mõningane langus. Kogukasum oli 41,9 mln eurot, suurenedes poolaasta võrdluses enam kui kaks korda. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid poolaasta kasumiga. Ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade hinnad püsisid kõrgel, mis toetas kaubavahetuse väärtuste suurenemist. Eestist eksporditi esimesel poolaastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,0 mld euro väärtuses ning imporditi 1,2 mld euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas eksport 17% ja import 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 765 mln euroni. Piima-, kala-, teravilja- ja lihasektor moodustasid ekspordi väärtusest vastavalt 21%, 11%, 16% ja 9%. Ekspordikäibest 51% moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.

„Kuigi esimese poolaasta tulemused on head, siis erakorraliste ilmastikuolude suuremad mõjud kajastuvad alles teise poolaasta majandustulemustes. Jälgime tähelepanelikult olukorda,“ lisas Pärtel.

Ülevaade 2023. aasta esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse tulemustega on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.09.2023

Taluliit on mures: Kas riik jätab põllumehed rändlindude tekitatud kahjudega üksi?

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Kliimaministeeriumi poole seoses 21. septembril kooskõlastamisele saadetud looduskaitseseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõuga, millega plaanitakse lõpetada rändlindude poolt tekitatud põllukahjude hüvitamine põllumajandustootjatele.

“Põllumajandustootjad kannatavad igal aastal rändlindude poolt tekitatud põllukahjusid. Need kahjud on majanduslikult olulised, ja arvestades praegust majandusolukorda, suurt inflatsiooni ja geopoliitilisi väljakutseid, on väga kahetsusväärne, et riik plaanib lõpetada rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hüvitamise. Seda olukorrast, kus pole pakutud alternatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks tõhusate heidutusmeetmete näol” sõnas Taluliidu juht Kerli Ats.

Kahjude hüvitamise lõpetamise otsus on ebaõiglane ja ka majanduslikult väär. Kuigi mõistame riigieelarve kokkuhoiu vajadusi, siis kärpida tuleks eelkõige ebaotstarbekaid kulusid ja vähendada bürokraatiat. 

Põllumajandustootjad on niigi viimastel aastatel Ukraina sõja mõjude ja tootmise sisendite hinna suure kasvu tõttu kannatanud. Rändlindude tekitatud kahjude hüvitamise lõpetamine annaks järjekordse hoobi Eesti toidutootmisele.

Samas peame rõhutama, et kahjude hüvitamine on vaid osa lahendusest. Veelgi olulisem on otsida ja rakendada sobivaid heidutusmeetmeid, mis aitaksid ennetada hanede ja laglede poolt tekitatud kahjusid. Soovime ka teada, milliseid samme ministeerium kavatseb astuda, et vältida haneliste põllukahjusid järgmisel kevadel.

Oleme ootamas Kliimaministeeriumi vastust ja lootust, et koos leiame lahendused, mis aitaks selles olukorras olevaid Eesti põllumajandustootjaid.

Lisainformatsioon: 

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee