Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit esitas tagasiside ÜPP strateegiakava muudatusettepanekutele

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ andis tagasisidet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava (ÜPP SK) aastateks 2023–2027 muudatusettepanekute kohta. Keskliit tervitas võimalust anda sisendit ja nentis, et kuigi paljusid muudatusi peetakse vajalikeks, on mõned punktid tekitanud muret.

Peamise murekohana tõid talupidajad esile sekkumise “Nõuandetoetus”. Muudatused toetuse taotleja määratluses võivad kaasa tuua suuremaid riske kui potentsiaalseid eeliseid. Samuti on kerkimas küsimusi seoses toetuse struktuuri ja PRIA järelevalvega, mis võib osutuda konsulentidele liiga piiravaks.

Minimaalse talvise taimkatte nõue on samuti tekitanud küsimusi. Kuigi uus erisus, mis välistab väiketootjatele selle nõude, on positiivne, on Keskliidu arvates 1-hektarine piirmäär liiga piirav. Nad soovitavad kaaluda selle tõstmist 5 hektarile.

Märg- ja turbaalade kaitses on samuti küsimusi tekitavaid punkte, mida paluti tagasisides täpsustada. Praegune lähenemine, kus künda ja freesida tuleb kombineeritult, tundub ebamõistlik. Taluliit kutsub üles mullaharimise meetodite osas selgemate juhiste rakendamisele.

Keskliit rõhutas, et ÜPP strateegiakava mõjutab põllumajandustootjate igapäevatööd ning seetõttu on oluline tagasiside ja koostöö.

Koostatud põhjal: Tagasiside Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) täiendavad muudatusettepanekutele

 

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee 

Taluliit esitas tagasiside keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise eelnõule, kus viitas selgelt vajadusele kaitsta ka viljakaid mullakihte

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 7. septembril seisukohad Kliimaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärgiks on juurutada raadamisõiguse tasu.

Taluliit tunnustab ettepanekut kasutada raadamisõiguse tasust saadavat tulu sihtotstarbeliselt maakasutussektori süsinikuvaru suurendamiseks ning süsinikusidumise parandamiseks. Samuti nähakse vajadust metsaseaduse muudatuste järele, mis reguleerivad sihtotstarbelist kasutust.

Organisatsioon toetab kliima- ja elurikkuse eesmärkide nimel metsamaa raadamise piiramist ja kompensatsioonimehhanismide loomist. Taluliidu sõnul tuleb aga tagada, et maksustamine hõlmaks nii puude kui ka mulla kaitsmist. Taluliit toob välja pöördumises mure, et kui keskendutakse ainult metsamaa raadamise maksustamisele, võivad uusarendused levida põllumaadele, mis mõjutab otseselt linnade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu lähialasid.

Lisaks esitab Taluliit ettepaneku kaaluda erisust raadamisõiguse tasumääras, mis on suunatud looduskaitselistele eesmärkidele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et tagasisidet ja ettepanekuid arvestatakse, rõhutades vajadust tasakaalustatud regulatsioonide järele, mis kaitsevad metsa- ja põllumaad ning keskkonda tervikuna. Keskliit on avatud igasugusele edasisele dialoogile ja küsimustele.

Kontakt:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

SUUR PILDIGALERII: Ardo Kaljuvee 

Laupäeval, 2. Septembril toimus Tallinnas Põhjala tehases juba teist kordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, kus kuulutati välja selle aasta parim talu ja talutoit võitjad. Tiitli “Parim talu 2023” viis koju Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks sai Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parima tootmistalu tiitli võitis Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

“Sepa Veised OÜ jäi hindamiskomisjonile silma oma uuendusmeelsusega, keskkonnateadliku ja hoidva majandamisega ning panusega kogu lihaveisekasvatus sektori arengusse,” ütles hindamiskomisjoni liige Kerli Ats. Lisades, et ettevõtte tegevus on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas noored ettevõtjad saavad olla eeskujuks kogu sektorile.

Euroopa Parlamendi liige Riho Terras lisas sündmusele põnevust, andes välja 1000 eurose eripreemia “Perspektiivikas talupere 2023”, mille võitis Ahisilla taluaia (Harjumaa) pere.

Terras sõnas auhinda üleandes, et kunstlik vastuolu põllumajanduses on väiketalu vs suurtootmine. “Eestis toodab 80% väiketalusid 20% toodangut ja vastupidi. Ehk kogu põllumajandustoodang tuleb suuresti suurtootmisest. Ometi on just väikesed talud need, kes elu maale toovad, inimesed kes seal elavad ja kelle lapsed käivad maakoolides. Seetõttu tuleb igati püüda selle poole, et ka väiketaludel oleks Eesti põllumajandusmaastikul oma kindel koht. Eriti tänuväärne on see, kui aktiivne linnapere otsustab kolida maale ja hakata ainult põllumajandusega tegelema, suutes sellega oma pere ära toita. See on põhjus miks otsustasin selle preemia välja anda.

Ahisilla talus nägin maalähedust ja innovatsiooni, mis inspireeris mind. Nad teevad puhtalt ja mahedalt, sära silmis ja elavad sellest ära.” Põhjendas oma valikut Riho Terras.

Konkurssi “Parim talutoit” peavõitja kuulutati samuti välja “Maa tuleb linna” talutoidulaadal, selleks sai: Andre Farm Grand Old juust.

“Maa tuleb linna” talutoidulaat tõi traditsiooniliselt maapiirkonna elu linnarahvale lähemale ning toetas kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Kohal oli üle 70 talutootja üle Eesti. Sündmusel toimusid arutelud olulistel teemadel alates metsahoiust ja kohaliku toidu hindadest kuni maaelu armastuseni.

Avakõne pidasid Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ja Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kuulutas välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Kirjanik ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Ants Aaman jagas mõtteid oma raamatu “Maa ja armastus” teemal.

Vestlusringides arutati Eesti toidu hinnaküsimusi ja kohaliku toidu positiivseid väärtusi. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts korraldas vestlusringi teemal “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” Vestlusest võtsid osa Euroopa Parlamendi liige Riho Terras, lihaveisekasvataja Marko Hiiemäe ja toiduteadlane, raamatu “Fermantatsioonist ausalt ja avameelselt” autor Rain Kuldjärv.

Vestlusring “Naised ja metsahoid” keskendus naiste rollile metsanduse sektoris, mida viis läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Liina Helstein ja kus osalesid EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu
Eesti disaini esitlesid brändid Emmaroos ja Pehmus. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Marek Sadam ja Martin Trudnikov ning päeva juhtis Emil Rutiku. Sündmusel osalemine oli kõigile huvilistele tasuta.

“PARIM TALU 2023” – Taluliit ja Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustavad maaelu mitmekesisust

Eestimaa Talupidajate Keskliit valis juba 30. korda parimaid talusid, toetades sellega Eesti maaelu mitmekesisust ja jätkusuutlikkust. Parimad talud valiti neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik, ning parim Talu 2023.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Ats sõnul aitab konkurss esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmisel ja maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.

Parim Talu 2023 Sepa Veised OÜ

Pärnumaal, Elbu külas, tegutseb talu, kus kasvatatakse mahedalt Wagyu tõugu veiseid, lisaks ka Limusiini ja Aberdiin-anguse tõugu veiseid. Kokku on karjas 86 looma, kuid eesmärgiks on luua puhtatõuline Wagyu karja, mida kasvatatakse ka tõuaretuse eesmärgil. Praegu on tegemist Eesti suurima Wagyu karjaga, mis koosneb 36 loomast. Karjatamisel rakendatakse portsjonkarjatamise meetodit.

Talu on tegutsenud seitse aastat ja selle asutajateks on Lisanna ja Marko Hiiemäe. Mõlemad olid varem toitlustusvaldkonnas tegutsenud ning soov kvaliteetse liha järele viis nad talupidamiseni. Talupidamine on neile meelepärane, pakkudes võimalust olla looduse ja loomade keskel ning võimaldades lastel kasvada maalähedases keskkonnas.

Parim Noortalunik 2023 – Vinkymon OÜ

Lääne-Virumaal, Ärina külas, tegeleb talu kümnel hektaril ebaküdoonia ja küüslaugu kasvatamisega ning nendest toodete valmistamisega. Toodetakse mitmeid tooteid, nagu limonaadid, krõpsud, pestod ning fermenteeritud küüslauku. Lisaks on talul plaanis suunduda teraviljast ekstraktide tootmise suunas ning rajada selleks uus tehase.
Talu on tegutsenud juba 11 aastat ning seda juhib Rando Vink. Igapäevaselt on tootmises tegevad ka ema, isa ja vanatädi ning aeg-ajalt aitab ka vend.

Aasta parim tootmistalu 2023  – Väikemetsa talu

Võrumaal, Kurenurme külas, tegeleb talu teraviljakasvatusega, hõlmates 1300 hektarit maad, millest umbes 700 hektarit on omandis. Lisaks tegelevad talupere naised viinamarjakasvatusega. Talu on tegutsenud juba 26 aastat ning seda juhivad Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga. Talutöösse on kaasatud neli töötajat. Talu tegevus sai alguse võimalusest osta üks vana majakoht väikese maatükiga. Seejärel on talu järk-järgult laienenud ja arenenud, hõlmates nii teraviljakasvatust kui ka viinamarjakasvatust.

Aasta Parim alternatiivtalu 2023 – KODAS Siidritalu

Põlvamaal, Valgjärve külas, asub KODAS siidritalu, mis tegeleb limonaadide, siidrite, vahuveinide ja puuviljapüreede tootmisega ning omab 10 000 õunapuud oma toodete tarbeks. Lisaks on talus restorani ning võimalus majutuda moodsates iglumajades. Talu eestvedajateks on Sulev ja Tea Nõmmann, keda toetavad nende neli last, kes on samuti talutöösse aktiivselt kaasatud. Suveperioodil pakub talu tööd 12 töötajale.
Talu algus sai inspiratsiooni pikalt välismaal elatud ajast ning soovist luua midagi erilist ja oma. Tea sõnul on siin töötades võimalik näha oma töö reaalset tulemust ning nautida looduskeskkonda, mis on linnaelust väga erinev.

PARIM TALUTOIT 2023

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.
Tallinnas, Academic Food Lab’is kogune žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Hindamissüsteemi alusel valiti võitjateks:
Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)
PARIM TALUTOIT 2023 – Andre Farm Grand Old juust

Adro Kaljuvee pildid: https://www.dropbox.com/sh/sedsrq0fvnvh6e1/AABmmOrTu9AoSt6_z8UPqmN-a?dl=0

* Konkursi “Parim talu 2023” korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Auhinnafondi toetas Postimees, Kalev Spa Hotell ja Veekeskus ja Alexela.

* Sündmus „Maa tuleb linna“ toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Oluline teave Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) taotlejatele!

Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutamist ja jätkuvat rakendamist põllumajanduses. Lisaks elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamisele on KSM toetus suunatud ka põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse tõstmisele.

Üks toetuse nõudeid: Koolitus keskkonnasõbraliku majandamise alal

KSM toetuse taotlejatel on oluline tähele panna, et üheks toetuse nõudeks on osalemine keskkonnasõbraliku majandamise teemalises koolitusel. Selleks peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, osalema vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel. Koolitus peab olema läbitud kohustuseaasta 1. detsembriks ning see korraldatakse strateegiakava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

2023. ja 2024. aastal aktsepteeritakse ka teadmussiirde pikaajaliste programmide koolitusi, mis on läbitud “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” raames.

Kõik läbitud koolitused on nähtavad taotleja e-PRIA menüüpunktis “Pindalateenused” valikul “Pindalatoetuste lisateenused”.

Ära unusta! Koolitus tuleb läbida igal KSM toetuse taotlemise aastal

Pane tähele, et koolituse läbimine on vajalik igal aastal, kui kavatsed taotleda Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetust (KSM). See tagab, et oled alati kursis uusimate keskkonnasõbraliku majandamise meetodite ja praktikatega.

Mida loetakse sobivaks koolituseks?

Sobivad koolitused hõlmavad infopäevi, konverentse ja esitlustegevusi, mis keskenduvad keskkonnasõbraliku majandamise teemadele. Rohkem infot koolituste kohta leiad veebilehelt www.pikk.ee

Jälgige märke ürituste juures!

KSM toetusega seotud sobivad koolitused on selgelt märgistatud. Nii saavad taotlejad hõlpsasti eristada, millised koolitused vastavad antud nõudele ning tagavad teie KSM toetuse taotluse õigeaegse ja eduka läbivaatamise.

KUTSE: “Maa tuleb linna” suurele talutoidulaadale sellel laupäeval 2.09 Põhjala tehases

Sellel laupäeval toimub “Maa tuleb linna” suur talutoidulaat, mis toob Tallinna Põhjala tehasesse Eesti maaelu ja talutoidu eheda elamuse. Kohal on üle 70 talutootja üle Eesti.

Ootame sind laupäeval, 2. septembril 10.00-16.00 Tallinna Põhjala tehasesse, kus toimub “Maa tuleb linna” talutoidulaat. See on sündmus, mis toob maapiirkonna elu linnaelanikele lähemale, võimaldades osta värsket talutoitu otse talunikelt ja toidutootjatelt. Ürituse kaudu saab toetada kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust.

Avakõne teevad Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Kuulutatakse välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Sõna saab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Esineb Marek Sadam ja Martin Trudnikov. Päeva juhib Emil Rutiku.

Meediaalal toimuvad mitmed huvitavad vestlusringid, kus arutatakse olulistel teemadel metsahoiust kohaliku toidu kõrgete hindadeni. Meest maa ja armastuseni.

  • Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.
  • Vestlusringi “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik.
  • Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.
  • “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid.

Külastajatele avatud taluloomade ala, mis lisab sündmusele maalähedast atmosfääri.
Sissepääs talutoidulaadale ja kontserdile on kõikidele huvilistele TASUTA.

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Ajakava:

10:00 – Avatakse uksed, talutoidulaat alustab. Kohal on ligi 70 talutootjat üle Eesti

11:00 – Ametlik laada avamine, kõned

11.30 -12.15 Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.

12:00 – Eesti Disain. Moeloojad Emmaroos ja Pehmus tutvustavad oma loomingut

12.30 – 13.15 Vestlusring “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?”,  mida korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik

13.15 – 14.00 Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.

14:00 – “Parim talutoit 2023” ja “Parim talu 2023” väljakuulutamine, esinevad Marek Sadam ja Martin Trudnikov

15.00 – 15.45 “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid

16:00 – Laada lõpp

OOTAME SIND!

https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna-2023/

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

www.taluliit.ee
www.talutoit.ee
www.agroturism.ee

Taluliidu liikmetele soodushind! Toiduliit ja Kaupmeeste Liit Korraldavad üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöökonverentsi

Anname teada, et Toiduliit koos Kaupmeeste Liiduga on korraldamas juba üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöö konverentsi, kust anname ülevaate teemadest, mis võiksid meie sektoritele huvi pakkuda. Konverentsil käsitletakse teemadena lähiaja majanduse käekäiku ja toorainete turul toimuvat, mis  määrab meie ettevõtete käekäigu. Samas omakorda kaupluste sortiment ja tarbijate valikud määravad toidutootjate püsimajäämise ja toimetuleku. Samuti peatume teemal, mis mõjutab koostööd kaubanduse ja toidutootjate vahel seadusandluse poolelt.

Konverentsi kava on kokku pandud nii, et osalejad jõuavad nii enne kui pärast konverentsi ka messil olla.

9. Koostöö konverents: Kas raju jätkub!

Toimub 28. septembril Tallinna Toidumessi raames Unibet Arenal.

Osalemine on tasuline, huvitatutel on vajalik registreeruda lingi kaudu: SIIT.

Kõik osalejad saavad ka tasuta pääsme messile.

KAVA

 9. Koostöö konverents*: Kas raju jätkub!
N 28. septembril 2023

Koht: Tallinna Toidumess, Unibet Arena, Paldiski mnt 104b, Tallinn, II-korruse konverentsiruum (Sisenemine peauksest)

Moderaator: Sirje Potisepp

10:30 – 11:00     Registreerimine, hommikukohv

11:00 – 11:15     Sissejuhatus ja tervitussõnad
Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja
Nele Peil Kaupmeeste Liidu juht

11:15 – 12:00     Majandusülevaade ja ettevõtete toimetulek
Tõnu Mertsina Swedbank AS peaökonomist

12:00 – 12:30     Lähitulevikuprognoos toorainetele
Margus Ameerikas Baltic Agro AS arendusdirektor

12:30 – 13:00     Mida me tegelikult ostame?
Kristjan Anderson Selver AS äriarvestuse juht

13:00 – 13:30     Hilinenud maksete direktiivist ja maksetähtaegadest
Airi Jansen-Uueda SupplierPlus OÜ õigusnõustaja 

13:30 – 13:40     Konverentsipäeva kokkuvõte

*Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.

Konverents korraldavad Toiduliit ja Kaupmeeste Liit koostöös Profexpo OÜ-ga.

Osalustasu on 50 +km, Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu, Taluliidu liikmetele 40+km.

 

Seoses toidumessi uue toimumiskohaga, on kohtade arv piiratud. Seega soovitame kohe registreeruda!

Konverentsile registreerumine kuni E 25. september kell 12.00-ini.

Kohtumiseni konverentsil!