Rubriik: Keskkond

Pressiteade
Keskkonnaagentuur
18.12.2023

Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid 2030. aastaks enamust eesmärkidest täita. Eriti keeruline on olukord prioriteetse sihiga vähendada tootmise ja tarbimisega seotud keskkonna- ja kliimasurvet. See hõlmab näiteks energiatarbimise eesmärke, materjalide taaskasutuse määra ja mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa osakaalu, mille puhul 2030. aastaks seatud saavutustaseme püüdmine tundub ebatõenäoline. Samas näitab EEA aruanne, et mitme teise eesmärgi saavutamise väljavaade on positiivne. Näiteks on väga tõenäoline, et rohemajanduse osatähtsus kogu majanduses jätkab kasvamist.

EEA aruandes vaadeldakse ka tingimusi, mis võivad kaasa aidata kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele. Aruandes märgitakse, et vajalikud nõuded on võimalik kehtestada 2030. aastaks. Samas näiteks fossiilkütuste toetuste viivitamatu lõpetamine tundub ebatõenäoline, kuna enamikul EL-i liikmesriikidel puuduvad selleks endiselt konkreetsed plaanid.

EEA tegevjuhi Leena Ylä-Mononeni sõnul näitab analüüs, et liikmesriigid peavad kiiresti tugevdama meetmeid, et täita 2030. aastaks Euroopa keskkonna- ja kliimaambitsioone. See hõlmab kehtivate seaduste täielikku rakendamist, suuremaid investeeringuid tulevikukindlatesse tehnoloogiatesse ja säästvuse muutmist kõigi poliitikavaldkondade keskseks elemendiks.

Aruandes jõutakse järeldusele, et liikmesriikidel võib Euroopa rohelise kokkuleppe kõrgete ambitsioonide saavutamiseks vaja minna plaanitust enam aega. Samal ajal nõuavad mitmed 2030. aastaks seatud eesmärgid kaks kuni üheksa korda kiiremat arengutempot, võrreldes viimase kümne aasta edusammudega. Kokkuvõttes oodatakse liikmesriikidelt olemasolevate õigusaktide jõulisemat rakendamist, vajaduse korral uute poliitikate ja meetmete pakkumist ning keskkonna- ja kliimapoliitika laiendamist ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Kaheksanda keskkonnaalase teavitusprogrammi aruanne on esimene väljaanne sarjast, millega jätkatakse kuni 2030. aastani. Kokku analüüsitakse 28 näitajat. EEA kasutab iga-aastaseid seirearuannete tulemusi oma peamises keskkonnaaruandes „Euroopa keskkond 2025 – seisund ja väljavaated“.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur. Eesti keskkonnanäitajad on teemade kaupa leitavad Keskkonnaportaalist.

Keskkonnaagentuuri pressiteade
5. juuli 2023

Ilmus värske raport „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023“

Raport annab ülevaate ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitustest uueks jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri koostatud küttimissoovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramisel. 

Lühiülevaade suurulukite seisundist ja 2023. aasta küttimissoovitustest:

Põdra arvukus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud, olles 2023. aasta alguses 10 500 − 11 500 isendit. Põtrade tekitatud metsakahjustusi oli võrreldes eelmise aastaga vähem, mis metsaomanike vaatenurgast on kindlasti positiivne. Küttimise kõrval on viimastel aastatel selgemalt näha suurenenud suurkiskjate mõju asurkonna juurdekasvule, mis väljendub vasikate osakaalu vähenemises sügisestes põdravaatlustes. Põdra üldarvukuse hoidmiseks mõõdukal tasemel, nagu see oli aasta alguses, soovitame tänavu küttida Eestis 4 200 − 4 600 põtra. Küttimise korraldamisel soovitame jälgida piirkondlikke olusid: küttimismahte võiks möödunud jahihooajaga võrreldes suurendada üksnes neis piirkondades, kus on kõrge põdra asustustihedus ja/või sagedased ja olulised põdrakahjustused.Jahipiirkondades, kus olulised kahjustused puuduvad ja eelneval jahihooajal on esinenud raskusi jahindusnõukogude poolt määratud küttimiskohustuste täitmisega, soovitame küttimismahte langetada.

Metssigade arvukus on võrreldes eelmise seireperioodiga kasvanud, üldarvukus jäi 2022. aasta jahihooaja lõpuks ~15 000 isendi tasemele. Ehkki eelmisel jahihooajal kütiti 13 525 metssiga, tuleks arvukuse tõusu takistamiseks eelmise hooajaga võrreldes küttida paari tuhande isendi võrra rohkem. Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole paraku endiselt Eestist taandunud ning uusi SAK viiruse leide on ka käesoleva aasta esimestel kuudel Põlva-, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas välja tulnud ning meie lõunanaabrite juures on viirus juba taas laiemalt levimas. Seega, ennetamaks suuremaid probleeme uute katku puhangute ja leviku laienemisel, tuleb metssigade küttimisse suhtuda tõsiselt. Soovitav on lähiaastatel hoida metssea asustustihedus tasemel <3 isendit 1 000 ha kohta jahimaal.

Punahirve üldarvukuses võrreldes eelmise aastaga suuri muutusi pole, isendite arvu võib aasta alguse seisuga hinnata jätkuvalt 10 500 − 11 000 tasemele. Intensiivse küttimise tulemusena on Hiiumaal hirve arvukus langenud, Saaremaal aga tõenäoliselt jäänud eelnevate aastatega võrreldes sarnasele tasemel. Mandri-Eestis on arvukus püsinud aastatagusega võrreldes samal tasemel, samas ei saa välistada, et leviku laienemise ja püsiva hirve asustuse kinnistumise tulemusena on arvukus jätkanud tõusu. 2023. aasta jahihooajal tuleks Hiiu ja Saare maakonnas küttimismahte hoida vähemalt 2022. aasta jahihooaja tasemel ning võimalusel isegi tõsta. Soovitav on ka mandril hirvi rohkem küttida.

Metskitse arvukus on viimase paari aastaga märgatavalt langenud. 2023. aasta alguses hinnati asurkonna suuruseks 105 000 − 115 000 isendit. Viimase kahe aasta jooksul toimunud arvukuse langust võib seostada oluliselt suurenenud kisklussurve, viimaste talvede ilmastikutingimustest tingitud suurema suremuse ning küttimise koosmõjuga. Praegune metskitse arvukuse tase on nii asurkonna enda seisundi kui ka metskitsega seotud metsa- ja liikluskahjude mõõdukama taseme vaates soodne. Kuid arvestades suurkiskjate jätkuvalt suurenevat arvukust, tuleb suurema metskitse arvukuse languse vältimiseks enamuses Mandri-Eesti maakondades küttimismahte eelmise aastaga võrreldes oluliselt langetada.

Suurkiskja asurkondade seisundeid võib pidada heaks. Kõigi kolme suurkiskja arvukused ületasid möödunud 2022. hooajal suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas toodud asurkondade soodsa seisundi kriteeriumeid.

Pruunkaru arvukus on kasvanud ja levik Eestis on laienenud järjepidevalt viimased 15 aastat. 2022. aastal saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 96 ja üldarvukust hinnati 900 − 950 isendile. Möödunud aastal olid karude rüüstamised mesilates ja silopallide kallal võrreldes 2021. aastaga tagasihoidlikumad, kuid päris puutumata ei jäänud mesilad taas üheski Mandri-Eesti maakonnas. Kuna möödunud aastal oli siginud emakarude hulk siiani kõrgeim, samuti oli suurim pesakonna keskmine suurus, on tänavu iseseisvunud noori karusid rohkem kui varasematel aastatel. Seetõttu võib ka küttimiskvooti võrreldes varasemaga veidi tõsta. Karude küttimisel soovitame vältida küttimist loodusmaastikus paiknevatelt peibutusplatsidelt ning teha seda eelkõige (potentsiaalsel) kahjustuskohal, näiteks mesila juures või viljapõllul. Esmajärjekorras tuleb küttida korduvalt kahjustusi tekitavaid ja ebatavaliselt julge käitumisega isendeid.

Hundi arvukus tõusis 2022. aastal üle suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud ülempiiri. Kutsikatega karju oli 2022. aasta sügisel 33 ja üldarvukus oli vahemikus 300 − 330 isendit. Võrreldes eelneva aastaga suurenesid samuti hundi tekitatud kahjustused. Kuna ka 2022. aastal oli hundi küttimissurve suhteliselt tagasihoidlik, võib tänavu prognoosida suure tõenäosusega arvukuse jäämist taas kõrgemale suurkiskjate kavas soovitatud ülempiirist ning selle alla viimiseks tuleb küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga suurendada.

Ilvese asurkonna seisundit saab pärast kümmet aastat taas soodsaks nimetada. Kutsikatega emailveste arvuks saadi 86, üldarvukus oli sügisel 550 − 600 isendit. Pesakondade arvu kasv on juba teist aastat selges tõusutrendis. Eelneva kahe aastaga sarnase kasvukiiruse jätkumisel võib ilvese pesakondade arv tänavu küündida juba sajani. Kui järgneva aasta jooksul kogutavad seireandmed seda kinnitavad, on järgmisel aastal võimalik kaaluda ilvese küttimise taasalustamise võimalusi. Tänavu soovitame veel küttimist mitte lubada.

Šaakali arvukus 2022. aastal veidi langes, kuid tema levikualas olulisi muudatusi ei toimunud. Viimase aasta jooksul kogunenud andmed viitavad ka rebase, kährikkoera ja metsnugise arvukuse langusele. Väikekiskjatest on arvukus jätkuvalt tõusmas vaid mägral. Väikeulukitest paistab jätkuva arvukuse suurenemisega silma ka halljänes. Kopra arvukus on juba mitmendat aastat järjest aeglases languses ning nende küttimine langes möödunud jahihooajal viimase kümne aasta madalaimale tasemele.

Jahilindudest soovitame jätkuvalt kõrge arvukusega probleemliikidest hane, valgepõsk-lagle ja kormorani küttimist suurendada ning nende küttimisvõimalusi avardada. Samas soovitame võimalusel vältida/vähendada luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi küttimist.

Ulukite küttimisandmetega ja seire tulemustega saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis.

Lisainfo: Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, e-post: rauno.veeroja@enir.ee

Keskkonnaagentuuri pressiteade
28. juuni 2023

Keskkonnaagentuuril valmis uus tööriist, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale maahõives

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Tegemist on kasuliku tööriistaga, mille abil saab vaadata erinevate objektide pindalasid ja osakaale. Andmeid esitatakse riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on esitatud ka info selle kohta, mis mullatüüpidel erinevad objektid paiknevad.

Tööriista valmistamisel kasutati Maa-ameti Eesti topograafilist andmekogu (ETAK, 2023) ning EstSoil-EH kaardikihti. Selle metoodika puhul saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 km². Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik − 51,6% ehk 23 411 km², sellele järgneb haritav maa 23,0% ehk 10 453 km² ja märgala 7,6% ehk 3 458 km². Turbaväljade (sh mahajäetud turbaväljade alla) jääb 251 km² suurune ala, ehk 6,8% märgalast on tugevalt inimtegevusest mõjutatud. Karjääride alla jääb 55 km² suurune ala, moodustades 0,1% maismaast. Erinevate rajatiste poolt on hõivatud 141 km² ehk 0,3% maismaast. Teede, sh parklate, lennuradade, rööbasteede jne alla jääb kokku 462 km² ehk 1,0%.

Uue tööriista kasutamisel saab ülevaate maahõivest kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes, võimaldades paremini kujundada maahõivega seonduvat poliitikat. Näiteks vaadates praegust hoonestuse osakaalu kohalike omavalitsuste lõikes näeme, et Rakvere linnas on rajatiste osakaal kõige suurem (10,3%), järgnevad Tallinn (9,6%) ning Viljandi linn (9,1%). Omades sellist ülevaadet on võimalik senisest paremini hinnata, kas antud piirkonnas on mõistlik veel hoonestatud alade ulatust laiendada või mitte. Samas tuleb silmas pidada kohaliku omavalitsuse halduspiiride iseloomu.

Teine osa puudutab maahõivet lähtuvalt mullatüübist. Eestis moodustavad mineraalmullad 70,6%, turvasmullad 23,0%, turvastunud mullad 5,8% ning tehismullad 0,6% maismaast. Kokku on Eestis turvas- ja turvastunud muldadel olevat põllumaad 982 km² ehk 2,3% Eesti pindalast või 9,4% praegusest haritavast maast. Turvastunud- ja turvasmuldadele rajatud põllumaad emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui metsad. Ülevaatest saab vaadata, kus piirkonnas selliseid põllumaid kõige rohkem esineb.

Kõik huvilised, arendajad, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ning asutused saavad metoodika ja tulemustega tutvuda Keskkonnaportaalis.