Avatud talude päevad kutsuvad talusid kaasa lööma

PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025

Avatud talude päevad toimuvad tänavu 12.–13. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.

„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.

Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:

  • ära too reisilt kaasa liha- või piimatooteid;
  • väldi välismaal olles kontakti loomadega;
  • pärast reisi pese riided ja puhasta jalanõud hoolikalt;
  • ära külasta farmi ega puutu kokku põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi pärast välisriigist naasmist.

Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.

Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.

 

Kontakt

Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098

Põllumajandus- ja Toiduamet kutsub üles hukkunud metssigadest teatama

Sigade Aafrika katk on kiiresti kulgev viirushaigus, mis tabab nii kodu- kui ka metssigasid. Haigus väljendub palaviku, verejooksude ja põletikuliste muutustena erinevates elundites ning lõpeb sageli looma surmaga. Kuigi inimesed ja teised loomaliigid sellesse haigusesse ei nakatu, võivad nad viirust siiski passiivselt levitada.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) diagnoosis esimesed kodusigade katkujuhtumid 2015. aastal. Aastatel 2018–2020 kodusigadel haigusjuhtumeid ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel ilmnes katk taas ühes Eesti seafarmis. Praeguseks on Hiiumaa ainus piirkond, kus katk pole veel tuvastatud. Viirus levib endiselt metsasigade hulgas – viimati tuvastati 7. aprillil nakatunud metssead Põlva jahipiirkonnas.

Katku leviku tõkestamiseks on oluline pidev seire. Üheks võtmeteguriks on info kogumine hukkunud metsasigade kohta. Seetõttu kutsub PTA kõiki, kes leiavad surnud metssea, sellest ametile teada andma.

Teavitada saab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehe kaudu:
https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/sigade-aafrika-katk
või helistades vihjetelefonile: 605 4767.


agri.ee

Pindala- ja loomatoetuste infopäevad 2025

15. aprill – 22. aprill

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ  koostöös toimuvad enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemad:

  • Ülevaade toetustest
  • Toetusõiguslik maa
  • Tingimuslikkus
  • Otsetoetused
  • Maaelu arengukava toetused
  • PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Kokku toimub 10 infopäeva, millest 9 on kontaktsed ja 1 toimub veebis. Täpsema info ja registreerimise leiad järgnevast tabelist:

Maakond Toimumiskoht Kuupäev Kellaaeg Lektorid Link registreerimisele
Raplamaa Märjamaa Rahvamaja, Sauna tn 2, Märjamaa, Rapla maakond 15.04.2025 10.00 – 15.00 Lilia Kulli, Vaike Nõu Pindala-ja loomatoetuste infopaev Raplamaal 2025
Pärnumaa Nooruse Maja, Roheline 1b, Pärnu 15.04.2025 10.00 – 15.00 Olavy Sülla, Hillar Lilleste Pindala-ja loomatoetuste infopaev Pärnumaal 2025
Võrumaa Navi Seltsimaja, Navi Küla 15.04.2025 10.00 – 15.00 Ulvi Ajalik, Toomas Tõrra, Merry Aart Pindala-ja loomatoetuste infopaev Võrumaal 2025
Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Pajusti Klubi
Tartu mnt 11, Pajusti alevik, Lääne-Virumaa
16.04.2025 09.00 – 14.00 Heiki Unt, Kaie Ilves  Pindala-ja loomatoetuste infopaev Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal 2025
Hiiumaa Leigeri väljak 5, Kärdla 17.04.2025 11.30 – 16.30 Jekaterina Näälik, Lea Toompuu Pindala-ja loomatoetuste infopaev Hiiumaal 2025
Jõgevamaa Kamari Seltsimaja, Sakala tn 1, Kamari alevik, Põltsamaa vald 17.04.2025 10.00 – 15.00 Liia Lust, Helle Rohtla  Pindala-ja loomatoetuste infopaev Jõgevamaal 2025
Viljandimaa Tuhalaane Külamaja, Tuhalaane küla, Viljandi vald 17.04.2025 10.00 – 15.00 Olavy Sülla, Hillar Lilleste  Pindala-ja loomatoetuste infopaev Viljandimaal 2025
Saaremaa Kuressaare Ametikooli saal, Kohtu tn 22, Kuressaare 21.04.2025 10.00 – 15.00 Jekaterina Näälik, Lea Toompuu Pindala-ja loomatoetuste infopaev Saaremaal 2025
Tartumaa Waide Motell, Käo küla, Elva vald, Tartumaa 22.04.2025 10.00 – 15.00 Ulvi Ajalik, Toomas Tõrra, Merry Aart Pindala-ja loomatoetuste infopaev Tartumaal 2025
Üle Eesti Veebikeskkonnas Zoom 22.04.2025 09.00 – 14.00 Lilia Kulli, Vaike Nõu  Pindala-ja loomatoetuste infopaev veebis 2025

 

Täpsem info:

Merry Aart

Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ juhatuse liige

+372 5093 378

merryaart@gmail.com

 

Infopäev viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.

EU_kaasrahastus_logo


pikk.ee

Parim asendustalunik 2024 – Laivi Luur

2024 AASTA ASENDUSTALUNIK on LAIVI LUUR

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba kuuendat aastat järjest välja andnud Aasta Parima Asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina talunikele ja väärtusliku asendustalunike meeskonna liikmena.
Taluliidu poolt korraldatav põllumajandustootjate asendusteenistus on hädavajalik teenus eriti loomakasvatusega tegelevatele peretaludele, võimaldab talupidajatel võtta aega puhkuseks ja olla eemal töölt haigestumise korral, teades, et nende talu ja loomad on usaldusväärsetes kätes. Tunnustame ja täname kõiki asendustalunikke, kes aitavad hoida meie põllumajandussektorit tugevana ja jätkusuutlikuna.
Laivi teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti ning mais täitub Taluliidu meeskonnas juba 12 aastat.

PRIA infokiri märts 2025

PRIA märtsikuu infokirjast leiab:

 Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest

 Meeldetuletus: jälgige maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 alusel antud toetuste tegevuste elluviimise tähtaegu!

 Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini

 Ökoalade toetuse nõuded muutuvad

 PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele

 1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi

… ja palju muud

INFOKIRJA LUGEMA SIIT


pria.ee

Suu- ja sõrataud levib jõudsalt Kesk-Euroopas

Suu- ja sõrataud jõudis Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi. Nakatunud farmides on taudi tõttu hukatud või hukatakse ca 7000 looma. Riigid teevad kõik endast oleneva, et puhangud kontrolli alla saada. Bioturvalisuse nõuetele tuleb loomapidajatel pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on kohapealne olukord väga tõsine. „Suu- ja sõrataud on väga nakkav ja suurt majanduslikku kahju põhjustav loomataud. Ungari ja Slovakkia näevad suurt vaeva, et haiguse levikule piir panna, kuid juba on taud levinud järgmistesse farmidesse. Kasutusele on võetud kõik vajalikud meetmed, sh hukatakse ennetava meetmena kontaktseid farme ja farmides töötanud inimeste sõralisi ning on seatud ulatuslikud piirangud loomade liikumisele,“ kirjeldas Kalda.

Slovakkias tuvastati neljas suu- ja sõrataudi haiguskolle 279 veisega farmis. „Farm asub kümne kilomeetri tsoonis eelmiste taudikollete läheduses, kus on kehtestatud kitsendused seoses juba varasemate taudikolletega,“ kirjeldas Kalda.

Ungari teavitas täna suu- ja sõrataudi uuest koldest 3000 piimalehmaga farmis kümne kilomeetri  kaugusel Austria piirist. Taudikolle asub 40 km kaugusel Ungari esimesest suu- ja sõrataudi koldest.

Seoses uute taudikolletega nii Ungaris kui ka Slovakkias on Euroopa Komisjon kokku kutsunud erakorralise Taimede, Loomade, Toidu ja Sööda Alalise Komitee istungi, kus arutatakse täiendavate kaitsemeetmete seadmist vältimaks taudi edasist levikut piirkonnas.

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis kõikidele loomapidajatele soovitused ja meeldetuletuse bioturvalisusnõuete kohta, mille korrektne järgimine tagab loomataudi leviku peatamise.

Suu- ja sõrataudi ning juhtumite kohta Euroopas saad tutvuda SIIT.

26.02.2025 Põllumajandus- ja toiduameti infopäeva materjalid

20.03.2025 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koolitus

04.04.2025 EPKK suu- ja sõrataudi infopäev veebis


pta.agri.ee

 

2.–21. märtsil võetakse vastu loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algab PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Esitada saab piimalehma kasvatamise (PTK), ammlehma kasvatamise (ATK) ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuste (UTK) taotlusi. Sel aastal on taotluste vastuvõtu periood lühem ehk taotlus tuleb e-PRIA kaudu esitada ajavahemikul 2.–21. märts.

Toetust makstakse nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Taotlejal tuleb loomi pidada vähemalt 2. märtsist kuni 1. septembrini. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registri loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust antakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning karjas olevate loomadega toimuvatest sündmustest peab põllumajandusloomade registrit teavitama ettenähtud aja jooksul.

PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuht Sigrid Rõõmussaare sõnul on taotlusperiood käesoleval aastal küll lühem, kuid oleme igakülgselt abiks, kui taotluse täitmisel tekib küsimusi. „Endiselt saab abi, helistades meie infotelefonil. Samuti on võimalik tulla PRIA maakondlikesse esindustesse. Alates märtsist saab esinduste külastamiseks lisaks esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale aega broneerida ka neljapäevaks. Seda ikka selleks, et kõik soovijad jõuaksid taotlused ära esitada. Küll aga palume PRIA esinduse külastamiseks kindlasti eelnevalt aeg broneerida kas PRIA kodulehe kaudu või helistades meie pindala- ja loomatoetuste infotelefonil,“ lisab Rõõmussaar.

Loomakasvatuse otsetoetuste taotleja peab lisaks loomadele kehtestatud nõuetele täitma ka tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse nõuete küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2025. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2025. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2026.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Kui taotluse soovib esitada taotleja esindaja, siis on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIAs või soovituslikul vormil, mis on leitav www.pria.ee -> Registrid -> Kliendiregister -> Esindusõigused ja volitused.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke esindusi. Selleks palume eelnevalt kindlasti broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või helistades telefonil 737 7679.


pria.ee

Suu- ja sõrataud jõudis Euroopasse

Saksamaal tuvastati suu- ja sõrataud. Haigus tuvastati 14 vesipühvlil Brandenburgi liidumaal Berliini lähistel rahvuspargi piirkonnas. Saksamaa on võtnud kasutusele kõik meetmed, et haiguse edasist levikut tõkestada.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt murettekitav. „Haiguskahtlus tekkis farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega,“ kirjeldas Veetamm.

Veetamm kutsub loomapidajaid ettevaatlikkusele ning soovitab vältida loomapidajatel reisimisel Saksamaale kokkupuudet loomadega. „Välisriigist naastes soovitame vähemalt 48 tunni jooksul mitte siseneda loomapidamishoonesse, samuti tuleb loomapidajatel üle vaadata oma farmi bioturvalisusmeetmed, mis aitavad vältida loomade nakatumise riski. Loomapidamishoonesse sisenedes tuleb pesta käed, vahetada riided ja jalanõud. Loomapidajatel tuleb jälgida oma loomade tervist, kahtluse korral tuleb pöörduda oma loomaarsti poole,“ rõhutas Veetamm. Samuti tuleb võimalusel vältida ohustatud loomade ja neilt pärinevate saaduste toomist ohustatud alade lähistelt.

Kõik nakatunud farmis olnud loomad hukati ja kahjutustati, farmis teostatakse puhastus ja desinfektsioon. „Laboruuringutega on tehtud kindlaks, et kõik farmis olnud loomad olid nakatunud, neil olid tekkinud ka antikehad, mis tähendab, et viirus on jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles,“ selgitas Veetamm.

Saksamaa pädev amet kehtestas nakatunud piirkonnas esmalt 72 tunnise liikumiskeelu nakatunud piirkonnas loomade liikumisele, mida on pikendatud veel kuni 15. jaanuari südaööni. Berliinis toimuval Rahvusvahelisel Rohelisel Nädalal on keelatud sõraliste loomade näitused, taudiohu tõttu on suletud Berliini loomaaiad. Samuti on soovitatud tervel Saksamaal mitte eksponeerida loomanäitustel sõralisi loomi taudiohu tõttu. Nakatunud piirkonnas on samuti keelatud jahipidamise, uuritakse ka uluksõralisi. Samuti on kehtestatud 3 km kaitsetsoon ja 10 km järelevalvetsoon.

Veetamm selgitas, et tsoonides olevatele farmidele (kokku 145 farmi), kus peetakse veiseid, pühvleid, lambaid, kitsi, sigu või teisi sõralisi, on kehtestatud kitsendused, nendes farmides olevad loomad on kontrollitud ning on võetud proovid uurimaks võimalikku viiruse levikut. „Nakatunud farmist ühe kilomeetri raadiuses asuvates loomapidamiskohtades hukati ennetavalt kõik sõralised. Samuti hukati väljaspool piirangutsoone ühes kontaktfarmis olevad kitsed ja veised taudi levikuohu maandamiseks. Hetkel rohkem nakatunud farme tuvastatud pole. Epidemioloogiline uurimine kestab, et välja selgitada nakkuse farmi jõudmise põhjused,“ lisas Veetamm.

Euroopa Komisjon kehtestas täna täiendavad meetmed. Keelatud on suu ja sõrataudile vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste ( piim, liha ja tooted nendest, loomsed kõrvalsaadused, sõnnik jne.) väljavedu piirangutsoonist. Piiratud on ka inimeste ja transpordivahendite liikumine piirangutsoonides.

Suu- ja sõrataud tuvastati Saksamaal viimati 1989. aastal. Suurim suu- ja sõrataudi epideemiapuhang leidis aset Ühendkuningriigis 2001. aastal ning laastas üle 2000 farmi. Taudi leviku tõkestamiseks hukati Ühendkuningriigis tookord üle 6 miljoni veise ja lamba. Taudipuhangust tekitatud majanduslik kahju arvatakse olevat ca 8 miljardit naela. See põhjustas märkimisväärseid raskusi maakogukondadele ja tekitas üldsuses suurt muret veiseliha ohutuse pärast. Eestis oli suu- ja sõrataudi puhang viimati 1982. aastal.

Taust:

Suu ja sõrataud  on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.

Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon. Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.

Haigus on levinud Aafrikas, Kaug-Idas, mitmes Aasia riigis. Eesti on hetkel suu- ja sõrataudi vaba.

Haiguse levikuteed

Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües. Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..

Lisainfo

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioturvalisusmeetmeid.
Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.

Haigusele iseloomulikud tunnused:

Veistel
•    palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;
•    suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;
•    lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;
•    villid  ninal, mokkadel, sõravahes ja  udaral;
•    pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;

Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.


pta.agri.ee

Ohtlik väikemäletsejate haigus võib jõuda ka Eestisse

Kreekas ja Rumeenias levib eriti ohtlik loomataud väikemäletsejaliste katk. Antud riikidesse reisimisel tuleks vältida kokkupuudet väikemäletsejatega.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul levib katk Lõuna-Euroopas jõudsalt. „Kreekas tuvastati esimene väikemäletsejaliste katku juhtum juuli esimeses pooles ning Rumeenias juuli keskel. Kokku on Kreekas tuvastatud haigus 23s farmis ja Rumeenias 32s farmis,“ kirjeldas Veetamm.

„Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga, mis põhjustab loomade suurt suremust ning tekitab sellega lamba ja kitsekasvatajatele suurt majanduslikku kahju. Samuti on seatud piirangud nakatunud piirkondades asuvate ettevõte toodangu müügiks ja ekspordiks. Kuna haigusele ei ole ravi, siis on taudi efektiivseks tõrjumiseks haiguskolletes olevad loomad hukatud ja hävitatud. Lisaks on kehtestatud piirangutsoonid ning keelatud loomade liikumine piirangutsoonidest,“ lisas Veetamm. Ohutusmeetmena on Euroopa Komisjon keelanud lammaste ja kitsede viimise Kreeka ja Rumeenia nakatunud piirkondadest teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Erakorralise ohutusmeetmena on Kreeka keelustanud lammaste ja kitsede väljaveo kogu Kreekast teistesse liikmesriikidesse. Väljavedu Rumeeniast toimub ainult eelneva kokkuleppe alusel saaja riigiga.

„Juhul, kui reisite Kreekasse või Rumeeniasse, siis hoiduge kontaktidest sealsete loomadega. Ärge külastage lamba- või kitsepidajaid. Tagasi Eestisse tulles peske ja puhastage riided ja jalanõud. Kindlasti ei tohi samade jalanõudega minna Eestis lammaste või kitsede juurde. Lammaste ja kitsepidajatel soovitame oma loomade puhul vältida kokkupuudet inimestega, kes on viimase 48 tunni jooksul saabunud välisriigist,“ paneb Veetamm südamele.

Väikemäletsejaliste katk levib otsesel ja kaudsel kontaktil haige loomaga. Taud võib levida ka haigustekitajatega saastunud transpordivahenditega, mida ei ole korralikult pestud ja desinfitseeritud. Haigusetekitajad on väliskeskkonnas, korjuses ja lihas madala temperatuuri juures väga vastupidavad, kuid hävivad desinfitseerimisel.

Haigusele on vastuvõtlikud lambad, kitsed ja ka vabas looduses elavad sõralised. Inimesed väikemäletsejaliste katku viirusega ei nakatu.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.08.2024

Võrumaal tuvastati taas sigade Aafrika katku viirus

20.06 tuvastati sigade Aafrika katku viirus surnud metsseal Võrumaal Võru vallas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab see, et meie metsadest pole viirus kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ selgitas Kalda. Sellel aastal on Eestis 21.06.2024 seisuga SAK tuvastatud 7 metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Samas tuleb rõhutada, et vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. SAKi viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist eile. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 km kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ kirjeldas Kalda. Valmiera piirkonnas on sellel aastal SAK diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse SAKi kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus SAKi viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui leiad hukkunud metssea, siis palun anna sellest teada rakenduse kaudu siin või helistades infotelefonil +372 605 4767.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2024