Võrumaal tuvastati taas sigade Aafrika katku viirus

20.06 tuvastati sigade Aafrika katku viirus surnud metsseal Võrumaal Võru vallas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab see, et meie metsadest pole viirus kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ selgitas Kalda. Sellel aastal on Eestis 21.06.2024 seisuga SAK tuvastatud 7 metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Samas tuleb rõhutada, et vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. SAKi viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist eile. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 km kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ kirjeldas Kalda. Valmiera piirkonnas on sellel aastal SAK diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse SAKi kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus SAKi viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui leiad hukkunud metssea, siis palun anna sellest teada rakenduse kaudu siin või helistades infotelefonil +372 605 4767.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2024

 

PRIA põldude haldamise teenuses saab nüüdsest pidada ka elektroonset põlluraamatut

1. aprillist lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses.

PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialisti Evely Veetsmanni sõnul annab uus teenus põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. „Teenus võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde ette planeerida. Praeguseks on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Keerulisemaid lisafunktsionaalsusi planeerime arendada järgnevate aastate jooksul järk-järgult vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Seetõttu on meie jaoks väga oluline kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada,“ lisab Veetsmann.

Teenuses on võimalik lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja andmeid, põldude ning niitude andmete faile saab eksportida ja importida. Teenuses saab kasutada ka kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: eri kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide, teiste põldude suhtes jms.

Eelkõige tuleb silmas pidada, et põlluraamatu teenus on (taotlus)hooaja põhine. Tänavuseks hooajaks on põldude haldamise teenuses, millele on lisatud ka põlluraamatu funktsionaalsus, vaikimisi kliendile ette antud 2023. hooaja viimane põldude seis. Klient peab andmed üle vaatama ja ajakohastama 2024. aasta olukorrale vastavaks. Samade põldude andmeid kasutatakse pindalatoetuste taotlusvormide täitmisel.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

KUTSE INFOPÄEVALE: Pindala ja loomatoetused 2024

Pärnus toimub infopäev talupidajatele, kus jagatakse infot mida peab teadma 2024. aasta pindala ja loomatoetustest kohta.

9. aprillil 2024 korraldab Pärnumaa Talupidajate Liit Pärnus, aadressil Roheline tn 1 (Nooruse maja), põhjaliku infopäeva, mis keskendub 2024. aasta pindala- ja loomatoetustele. Üritus algab kell 10:00 ja kestab planeeritult kuni 14:00.

Infopäeval jagatakse talupidajatele teavet nii uute toetuste avanemise, tingimuslikkuse nõuete, otsetoetuste kui ka Maaelu MAK pindala- ja loomatoetuste kohta. Lisaks jagatakse kogemusi 2023. aasta taotlusperioodist, et õppida varasematest taotlemise ja järelevalve toimingutest.

Osalejad saavad võimaluse kuulata valdkonna ekspertide, Olavy Sülla ja Hillar Lilleste, nõuandeid ja kogemusi. Lisaks on ette nähtud väike kohvipaus, et osalejatel oleks võimalus omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.

Infopäeva osalustasu on Pärnumaa Talupidajate Liidu liikmetele 30 eurot pluss käibemaks ja teistele osalejatele 50 eurot pluss käibemaks. Oluline on märkida, et osalemine on võimalik ainult eelregistreerimisega, millele järgneb arve väljastamine registreerimisaluse põhjal. Maksta on võimalik ainult ülekandega, kuna sularahas tasumise võimalus puudub.

Registreerimine on avatud SIIN

Lisainfot ürituse ja registreerimise kohta saab telefoninumbril 56605964.

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal.

  • 31.10.2023 algusega kell 11.00 Martna Vallamaja. Farmikülastus: OÜ Ohtla Lihaveis, Martna, Läänemaa
  • 02.11.2023  algusega 12.00 Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa. Farmikülastus: Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa
  • 07.11.2023 algusega kl 11 Võhma Seltsimajas, farmikülastus OÜ Lahe Maamees, Lääne-Virumaa
  • 09.11.2023 algusega kl 11 Nakatu Turismitalus, farmikülastus Mooratsi OÜ Valgamaa

Kestvus: 3 – 4 tundi

Teemad:

  1. Mida kontrollitakse lihaveisekasvatuses seoses EL toetustega seotud Tingimuslikkuse nõuete osas.
  2. Milliseid probleeme lihaveisekasvatajatel on kontrollimise käigus välja tulnud ja kuidas on neid lahendatud.
  3. Loomade heaolu hindamise lihtsad võtted farmis.

Lektorid: Põllumajandus ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna esindaja ning veisekasvatuse konsulent Targo Pikkmets

Kontakt ja info: Targo Pikkmets 56680023 targopikkmets@gmail.com

Üritused toimuvad MAK 2014-2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames, toetab Euroopa Liit.

Võimalusel palun registreeruda pikk.ee lehel oleva registreerimislingi kaudu.

Läänemaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-1/

Hiiumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-2/

Lääne-Virumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-3/

Valgamaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-4/

Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2022

Loomade heaolu toetuse taotlemiseks muudetakse karjatamisperiood paindlikumaks


Tänavune hiline kevad on mitmes piirkonnas olnud loomade karjatamiseks ebasoodne. Seetõttu on loomakasvatajad ja põllumajandustootjate esindajad pöördunud Maaeluministeeriumi poole sooviga karjatamisperioodi algust edasi lükata. Sellest tingituna algatas Maaeluministeerium määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ muutmise, mille kohaselt võib karjatamisega alustada maikuu jooksul.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel: „Koostöös agrometeoroloogide, rohumaateadlaste ja ka praktikutega otsustasime muuta loomade heaolu toetuse nõuded paindlikumaks. Muudatuste kohaselt võib karjatamisperiood alata 2. mai asemel maikuu jooksul sõltuvalt sellest, millised on ilmastikuolud ja taimiku areng. Karjatamisperioodi pikkus ei muutu, st karjatama peab loomi neli järjestikust kuud; see tähendab, et karjatamisperioodi lõpp sõltub karjatamisperioodi alguskuupäevast.“

Määruses muudetakse ka loomade pidamisperioodi. „Veiseid ja hobuseid, kelle karjatamise eest saab toetust taotleda, peab taotleja oma karjas pidama vähemalt 2. maist 30. septembrini,“ lisas Pärtel.

Lisaks tehakse määruses muudatus, mille kohaselt loetakse veis karjatamise nõude täitmisel sellesse vanuserühma kuuluvaks, kuhu ta kuulus 2. mai seisuga. Näiteks, kui vasikas saab karjatamisperioodil vanemaks kui 6 kuud, ei pea teda karjamaal teise vasikaga asendama, vaid loom loetakse jätkuvalt vasikate vanuserühma kuuluvaks. Toetuse taotleja peab karjatama karjatamisperioodil samas koguseid veiseid, mis ta oli märkinud toetuse taotlusesse.

Loomade heaolu toetuse eesmärk on tõsta loomade heaolu ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade pidamisel rangemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Toetus aitab suurendada karjatatavate loomade hulka ja seeläbi parandada ka rohumaade elurikkust. Toetust saab taotleda PRIAst kuni 15. juunini.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub 5. aprillil toimuvale sigade teemalisele veebiüritusele

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ootavad huvilisi 5. aprillil kell 11.00 – 12.30 toimuvale veebiüritusele, kus tutvustavad hiljuti valminud sigade sabade lõikamise lõpetamise juhendit.

Üritusel astuvad lühikeste sõnavõttudega üles maaeluminister Urmas Kruuse, Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Helen Prommik, Eesti Maaülikooli seakasvatuse teadur Ragnar Leming, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli sigade heaolu doktorant Kristina Kull ning Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Merit Valge ning tegevjuht Kristina Mering.

Juhend valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ja MTÜ Nähtamatud Loomad koostöös ning põhineb Euroopa Komisjoni poolt kokkupandud materjalidel. Juhend võtab kokku rahvusvaheliste seakasvatuse ekspertide ja praktikute pikaajalise kogemuse ja soovitused sigade heaolu tõstmiseks soodsal ja efektiivsel viisil, et kaotada vajadus sabade lõikamiseks.

Üritus on kõigile tasuta. Veebiülekande link saadetakse registreerunute meilile.
Registreerimine on avatud kuni 5. aprillil kuni kell 10.00.

Registreeri veebiüritusele SIIN

Küsimuste korral palume pöörduda info@nahtamatudloomad.ee

Tänasest saab esitada loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 17. aprillini. Võrreldes eelmiste aastatega ei ole sel aastal hilinenud vastuvõtuperioodi.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist kuni 9. septembrini taotleja poolt peetavate nõuetekohaste loomade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamise aluseks on põllumajandusloomade registris olev loomade arv nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Loomad, kelle kohta toetust makstakse, peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud. Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2023. a. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2023. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2023. a kuni 30. juunini 2024. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks tuleb eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehe kaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Foto: Raul Mee

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Marko Gorban andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle kolm kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et hoolimata sellest, et viimased aastad on meile koroonakriisi ja Ukraina sõja taustal kive teele veeretanud on hea tõdeda, et meil on hea inimesed, kes sellest hoolimata oma tegevusega jätkanud. „Tuleb tunnustama neid inimesi, kes panustavad meie maaelusse ja viivad Eestit oma töökusega edasi ning hoiavad kokku,“ rääkis minister. „Teenetemärkide andmine on vähim, mida saame anda neile tublidele inimestele,“ lisas ta.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

Aktusel tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus parimaid karjakasvatajaid. 2022. aasta parim piimakarjakasvataja on Leo Hansen ja parim lihaveisekarjakasvataja Airi Külvet.

Teenetemärkide saajad 2023

Kuldne teenetemärk

  • Eve Külmallik
  • Ilme Tupits
  • Imbi Nurmoja

Hõbedane teenetemärk

  • Aire Pentjärv
  • Ants-Hannes Viira
  • Dina Ellermann
  • Eda Ernes
  • Eve Valdvee
  • Henn Raidmaa
  • Jane Mättik
  • Kaja Piirfeldt
  • Larissa Saks
  • Peeter Lääne
  • Rando Undrus
  • Tarvo Järve
  • Tõnu Posti
  • Virge Harzia
  • Vladimir Sapožnin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2023

Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.