Rubriik: METK

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.03.2024

Maaelu Teadmuskeskuse direktorina jätkab Andre Veskioja

Veskioja järgmise viie aasta põhifookuses on põllumajandussektori innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamine Maaelu Teadmuskeskuses välja töötatud praktiliste lahenduste kaudu.

2019. aastal ühe Maaelu Teadmuskeskuse eelkäija, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktorina alustanud Veskioja on oma tööga edukalt toime tulnud.Tema ametiaega jäi kahe põllumajanduse jaoks olulise asutuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühinemine Maaelu Teadmuskeskuseks.

„Seni seatud eesmärgid on Andre juhtimisel saavutatud. Keskus on terviklik ja panustab rahvusvahelisse koostöösse, aga mis kõige olulisem, koostöössenii põllumajandussektoriga kui ka Eesti ülikoolidega. Seda oleme tahtnud ja seda on ta ka suutnud teha. Andre käe all on asutuse arengut selgelt näha ja selle maine on ettevõtjate silmis märgatavalt tõusnud,“ kommenteeris regionaalminister Madis Kallas Veskioja jätkamise tagamaid.

Veskiojal on järgmise viie aasta katsumustest ja võimalustest juba selge ettekujutus olemas. „Tänan mulle usaldatud võimaluse eest jätkata Eestipõllumajanduse arengusse panustamist! Maaelu Teadmuskeskusel on Eesti põllumajanduse edukuses ja elujõus kanda oluline roll. Järgmise viie aasta prioriteet on see, kuidas praktiliste lahendustega toetada sektori konkurentsivõimet ja ergutada innovatsiooni,“ rääkis METKi direktorina jätkav Andre Veskioja.

Andre Veskioja peab üheks oma senise aja suuremaks saavutuseks uute inimeste toomist asutusse Tema ametiajal on värvatud ennast mujal tõestanudtippspetsialiste ja toetatud nooremteadurite tulekut METKi, et nad seoksid enda doktorikraadi tööga keskuses. Järelkasv on tema hinnangul oluline, et METK saaks olla ka tulevikus heaks partneriks põllumajandussektorile ja riigile.

Andre Veskioja uus ametiaeg algab 2. mail 2024. Tööleping sõlmiti viieks aastaks.

METKi teadlased: revolutsioon taimede sordiaretuses uute aretustehnikate abil

Maaelu Teadmuskeskus
21.12.2023

 

Teadusvaldkonna juhtiv kirjastus Springer Cham avaldas äsja uue raamatu “A Roadmap for Plant Genome Editing“, mis annab põhjaliku ülevaate uute aretustehnikate kasutamisest põllu- ja metsamajanduses. Väljaande autorite seas on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

METKi teadlaste poolt kirjutatud peatükk süveneb odra sordiaretuse keerulisse maailma ja toob esile uute aretustehnikate revolutsioonilise rolli odra haiguskindluse, saagikuse ja stabiilsuse suurendamisel.

METKi taimebioloogia osakonna vanemteadur Liina Jakobsoni sõnul on uutel aretustehnikatel tulevikuvaates oluline roll. “CRISPR-Cas kasutuselevõtt on avanud odra aretuses enneolematuid võimalusi,” lausus Jakobson. Ta lisas, et uute aretustehnikate eeliseks on see, et sama lõpptulemus saavutatakse rutem.

“CRISPR-Cas-tehnoloogia on läbimurre tänu oma täpsusele ja kiirusele sihipäraste mutatsioonide tekitamisel, et lülitada välja geenid, mis avaldavad negatiivset mõju saagi kvaliteedile või suurendavad vastuvõtlikkust patogeenidele,” selgitas peatüki kaasautor vanemteadur Ljudmilla Timofejeva.

METKis uurib taimebiotehnoloogia osakond Jakobsoni eestvedamisel põhjalikult uute aretustehnikate rakendusvõimalusi odra sordiaretuses peamiste probleemide lahendamisel, nagu haiguskindlus, umbrohtude allasurumisvõime ja saagikus. Jakobson rõhutab uute aretustehnikate potentsiaali mitmete tunnuste samaaegseks parandamiseks, mis kiirendab aretusprotsessi ja annab tulevikus paremaid sorte.

“Uued aretustehnikad aitavad suurendada toidusüsteemide jätkusuutlikkust ja vastupidavust ning toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe ja Talust Taldrikule strateegia eesmärke,” lisas Jakobson. Raamatu esitlusel sõnas peatoimetaja professor Agnès Ricroch: “See raamat on väärtuslik laiale publikule, sealhulgas neile, kes soovivad omandada laiemaid teadmisi genoomi redigeerimisest, samuti neile, kes soovivad teadusest sügavamat arusaamist.”

Taust: Teaduskirjastus Springer Cham raamat “A Roadmap for Plant Genome Editing” annab põhjaliku ülevaate genoomi redigeerimise tehnoloogiate ehk uute aretustehnikate kasutamisest erinevate põllumajandus-, aia- ja metsakultuuride saagikuse, kvaliteedi või vastupidavuse parandamiseks. Raamatu on koostanud 77 autorit 21 riigist ning ühe peatüki autoriteks on Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadurid Liina Jakobson ja Ljudmilla Timofejeva.

Link raamatule https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-46150-7_10

Maaelu Teadmuskeskus
04.12.2023

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustike kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon”. Kohtumisel loodi alus jätkuvaks innovatsioonialaseks koostööks liikmesriikide võrgustike ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustiku vahel.

Inge Van Oost, Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi AKISe koordinaator: “Üksteiselt õppimine algab teadmuse ja innovatsiooni ühendamisel. Koostöö käivitab uuenduslikke projekte ja parandab AKISe raames praktiliste teadmiste kogumist.“

Euroopa ÜPP võrgustiku innovatsioonivõrgustike koostööd toetav kohtumine on esimene omataoline. Kohtuti Eestis, sest oleme silma paistnud innovaatilisuse  ja  edusammudega digivaldkonnas. Kokkusaamisel vahetati põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) juurutamise ning põllumeeste ja toidutöötlejate toetamise kogemusi. Maaelu Teadmuskeskus (METK) jagas uhkusega edulugu Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst, tuues esile sündmustesarja „Network to Innovate“ algatamise ja korraldamise.

Pille Koorberg, METKi ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna asedirektor rõhutas, et innovatsiooni toetava maaelu ja põllumajanduspoliitika olulisemateks alustaladeks on tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. „Eesti oli üks esimestest ELi riikidest, kes rakendas EIP-AGRI põhimõtetel piiriülest koostööd innovatsiooniprojektide läbiviimisel ning suuresti toimus see just tänu maaeluvõrgustiku heale koostööle naaberriikidega,“ sõnas Koorberg.

Pacome Elouna Eyenga, ELi ÜPP võrgustiku innovatsiooni ja teadmussiirde üksuse juht: “Riiklikel maaeluvõrgustikel ja AKISe osapooltel oli hea võimalus jagada üksteisega võrgustike loomise kogemusi ja hästi toimiva AKISe toetamise tööriistu. Kaardistati võimalused ja vajadused põllumajaduses ja maapiirkondadesinnovatsiooni edendavaks piiriüleseks koostööks.”

„Eesti põllumajanduses on praegu palju erinevaid väljakutseid. Me räägime korraga nii põlvkonnavahetusest, sektori jätkusuutlikkuse toetamisest, paralleelselt on laual rohepööre ja paljugi muud. Nende väljakutsete lahendusi näeme AKISes, mis pikas perspektiivis toob kasu nii tarbijale, ettevõtjale kui ka riigile,“ rääkis kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Tõnis Tänav.

Taust:

Riiklikud maaeluvõrgustikud (alates 2023. a ÜPP võrgustik) moodustati kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides 2013. aastal eesmärgiga edendada maaelu ja põllumajandust. Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika võrgustik (EL ÜPP võrgustik).

Kohtumine “Riiklikud maaeluvõrgustikud ja innovatsioon” toimus 30. novembrist–1. detsembrini Tallinnas maaeluvõrgustike töö raames. Sündmuse korraldasid Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat ja Euroopa Liidu ÜPP võrgustik, võõrustasMaaelu Teadmuskeskus.

METK foto: kohtumise korraldusmeeskond Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnaga.

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

Neljapäeval, 4. mail avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone, mis asub Sakus aadressil Teaduse 4.

Kaasaegsed ruumid teevad METKi laborikeskuse üheks parimate tingimustega laboriks kogu Euroopas. Uued bürooruumid aitavad kaasa tänapäevasele hübriidtööle üle minemisele, pakkudes head töökeskkonda nii igapäevaselt hoones töötavale inimesele kui ka mugavat võimalust kaugtöö tegijale.

Regionaalminister Madis Kallas näeb, et METKi laborihoone renoveerimine on oluline nurgakivi meie toiduvarustuskindlusele. „Kaasaegne põllumajandus on teaduspõhine ja Eesti toidu kõrge kvaliteet näitab, et meie teadlased on teinud väga head tööd. Maailmatasemel laborikeskkond aitab teadlastel olla veelgi edukam,“ kinnitab minister.

„Riikliku järelevalve, põllumehe või hobiaedniku seisukohalt pole meie laborikeskus juba ammu enam kohaks, kus saadakse vaid analüüsinumbreid, vaid pakume juurde teavet, mida laboritulemustega peale hakata,” rõhutab METK direktor Andre Veskiojalaborikeskuse tähtsust. „Keskuse laboreis uurime näiteks mulla seisundit, meie tehtavad analüüsid annavad põllumeestele teada, mis seisus on seemned, mis kvaliteediga on põldudel kasvav teravili, kui väärtuslik on loomadele antav sööt ning milline on meil kasvavate taimede tervis. Ehk siis siit majast pakutavate toodete ja teenuste abil aitame teha tootmise kasumlikumaks, täpsemini juhitavaks ja keskkonnasõbralikumaks,” lisab Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Maaelu Teadmuskeskuse Teaduse 4 laborikeskuse hoone ajalugu ulatub eelmise sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Väärikatele hoonetele rekonstrueerimise kaudu uue elutsükli andmine on keskkonnasäästlik. Samas selline töö võib olla aeganõudev ja esitab nii arhitektidele, projekteerijatele kui ehitajale ka omajagu väljakutseid. Selle hoone juures on koostööpartnerid keerukate ülesannetega kenasti hakkama saanud ning täna avame laborikeskuse, mis loob võimalused tipptasemel teadustööks,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Põllumajandusuuringute Keskuse büroo- ja laborihoone brutopinna suurus on 6122 m². Rekonstrueerimistöödega alustati 2021. aasta suvel ehituse kogumaksumus on ligikaudu 9,9 miljonit eurot. Projekteerimist ja ehitust rahastatakse läbi meetme “Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” summas 3,4 miljonit eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Rekonstrueerimisprojekti arhitektuurne osa on valminud Arhitektibüroos Raivo Puusepp OÜ. Ehitusprojekti koostas peatöövõtjana Infragate Eesti AS, hoone ehitustööd teostas OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust pakkus Sweco Est OÜ.

Maaelu Teadmuskeskuse labori- ja teadushoone 5-korruselise, sümmeetriliste risaliitidega ning keskse 2-korruselise peasissepääsuga algse hoone projekteerisid 1975/1982. aastal arhitektid Ü. Vahi ja P. Madalik.

METK labori- ja büroohoone avamine 4.05.2023 Allikas: Riigi Kinnisvara, foto: Margus Pahv

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
17.03.2023

 

Uus taskuhääling toob esile Eesti eheda maaelu

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus alustas taskuhäälinguga “Maaelu jutud”. Tegemist on veebipõhise audiosaadete kanaliga, mille eesmärgiks on tuua esile maal elavaid ja maaeluga seotud inimesi, tutvustada maaelu mitmekülgsust ja avada sellega seotud uusi teemasid.

„Meie maapiirkonnad on täis ägedaid, ettevõtlike ja inspireerivaid inimesi, kelle lood väärivad jagamist,“ innustab Pille Koorberg, METKi innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna asedirektor saateid kuulama. „Need kogemuslood on hindamatu väärtusega peegeldades ehedat Eesti maaelu. Meie maapiirkondades on palju, millest rõõmu tunda, tuleb vaid seda märgata ja väärtustada. Loodame, et selline kogemuste jagamine aitab muuta ka maaeluga seotud mõttemaailma.“

METKi taskuhäälingu saatejuhi ja eestvedaja Christiana-Gabriela Kristali sõnul viivad saated kuulajad põnevale rännakule, pakkudes vaheldust seminari ja konverentsi formaadis ettekannetele. „Lugusid on hea kuulata muude tegevuste kõrvalt, näiteks aiatöid tehes või jalutuskäigul,“ lisab Christiana-Gabriela.

Juba täna saab kuulata esimest saadet, kus vesteldakse Kääpa külaarendaja Annika Orasega, kes „ajutiselt“ maale kolides jäi sinna päriseks. Nüüdseks on maaelu, Kalevipoja Koja juhtimine ja aruka küla arendamine osa tema elustiilist.

Taskuhäälingu kanalist leiab ka kolm maamajanduse seeria saadet: Iisaka talu peremehe Priidu Veersalu kogemuslugu lambakasvatusest, Äntu mõisa omaniku Lauri Bobrovski kanakasvatuse kogemuslugu ja Luigeveski Agro omaniku Kerli Atsi lihaveisekasvatuse kogemuslugu.

Kanalisse lisatakse 1-2 uut saadet kuus. Taskuhäälingut saab kuulata platvormidel Spotify ja SoundCloud. Osa saadetest on salvestatud koos videoga ning neid on võimalik vaadata ka läbi maaeluvõrgustiku Youtube kanali.

Rohkem infot ja lingid taskuhäälingu kuulamiseks leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt.