Suureneb Natura 2000 erametsaomanikele makstav hüvitis

Valitsus kiitis heaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 2. muudatused ning nende esitamise Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja Komisjoniga läbirääkimiste alustamiseks. Üheks olulisemaks muudatuseks on Natura 2000 erametsaomanikele sihtkaitsevööndis makstava iga-aastase hüvitise suurendamine.

„Senine Natura 2000 erametsaomanikele sihtkaitsevööndis makstav iga-aastane hüvitis on ajale jalgu jäänud ega kata enam nende majandustegevusele seatud piirangutest tekkivat saamata jäävat tulu,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Seetõttu on ühe muudatusena kavas suurendada seda hüvitist järgmiseks kolmeks aastaks 134 eurolt hektari kohta 160 euroni hektari kohta,“ lisas ta.

„Muudatuste üldine eesmärk on põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine. Tehtavad parandused hõlmavad nii strateegiakava toetusmeetmete ajakohastamist ja tugevdamist kui ka toetuse saamise tingimuste lihtsustamist,“ tutvustas Hartman lühidalt teisi strateegikava muudatusi.

„Täna tehtud otsus on oluline selleks, et saaksime muudatused esitada võimalikult kiiresti Euroopa Komisjonile,“ rõhutas Hartman. „Põllumajandustootjatele, erametsaomanikele ja teistele toetuste saajatele on oluline, et ajakohastatud toetuste tingimused oleksid paigas võimalikult varakult, mistõttu töötame selle nimel, et muudatusi oleks võimalik hakata rakendama juba järgmise aasta algusest,“ rääkis minister.

ÜPP strateegiakava 2023–2027, mille toetuste kogumaht on enam kui 1,6 miljardit eurot, on strateegiline programmdokument Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis aastatel 2023–2027. Esimest korda on ühtse programmdokumendiga hõlmatud nii otsetoetused (ÜPP I sammas) kui ka maaelu arengu toetused (ÜPP II sammas). ÜPP strateegiakava kohta on võimalik lugeda ministeeriumi kodulehelt.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.10.2024

Taluliit kutsub üles ühinema maaomanike meeleavaldusega

Eestimaa Talupidajate Keskliit  toetab Eesti Erametsaliidu algatust ja kutsub kõiki oma liikmeid osalema maaomanike meeleavaldusel kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 – 15.00 Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Meeleavalduse eesmärk:

  • Seista vastu maa- ja erametsaomanikele ebaõiglasele hüvitiste süsteemile ja uutele piirangutele.
  • Nõuda õiglast kompensatsiooni ja looduskaitse alla võetava metsa asendamist riigi majandusmetsaga.
  • Taotleda maatulundusmaa maamaksu tõusu piiramist aastas 10% piiresse.
  • Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Taluliit kutsub üles kõiki liikmeid ühinema meeleavaldusega, et tuua otsustajate ja avalikkuse fookusesse maaomanike mured ja nõudmised. Ürituse täpne info on leitav erametsaliit.ee/meeleavaldus/

Registreerumine:
Registreerimida üritusele saab registreerimislingi kaudu ja liit palub teavitada oma tulekust hiljemalt 22. mail, et saaksid korraldada vajaliku transpordi.

Lisaküsimuste korral võtke ühendust Kertu Kekk-Reinholdiga aadressil kertu.kekk@erametsaliit.ee.

Ootame koos Eesti Erametsaliiduga aktiivset osavõttu ja toetust, sest ainult üheskoos suudame end kuuldavaks teha ja oma õiguste eest seista!

Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

ERAMETSALIIT KUTSUB KONVERENTSILE: Metsaomanike Loodushoiukonverents

Eesti Erametsaliit kutsub 1.novembril toimuvale Metsaomanike Loodushoiukonverentsile.

Täpsem info ja registreerimine:  Metsaomanike loodushoiukonverents – Eesti Erametsaliit

Registreerimine on avatud kuni 30. oktoober 2023.a.

Metsaomanike Loodushoiukonverents

„Ja parim looduse hoidja on …!“

Tallinn, Hestia hotell Europa
Kuupäev 01.11. 2023
Registreerimine ja hommikukohvi alates 09.30
Moderaator Urmas Vaino

10.00 Avasõnad
10.10 – 10.40 Metsaomanikud Eesti looduse hoidjana – Ando Eelmaa, eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees
10.40 – 11.30  – „Eramaaomanik loodust hoidmas – kogemusi Ameerika Ühendriikidest“ Jim Cox, Tall Timbers Research Station & Land Conservancy, Florida, USA
11.30 – 12.00 Kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta? – Allar Jõks, Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat
12.00 – 13.00 Lõuna
13.00 – 13. 45 Euroopa olevik ja tulevik loodushoius,  Adam Holub, Euroopa Maaomanike Ühenduse poliitikanõunik
13.45 – 14.15 Eesti loodushoid täna, selle muutmise vajadused ja võimalused – Taimo Aasma, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja
14.15 Paneeldiskussioon – Antti Tooming (Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler), Ando Eelmaa (eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees), Mirjam Vili(keskkonnaõiguse vandeadvokaat), Mait Klaassen (Riigikogu keskkonnakomisjoni liige)
15.00 Eesti Erametsaliidu initsiatiivil Viio Aitsami kokku pandud raamatu “Leili metsalood. Valitud lehekülgi veebipäevikust” esitlus. Raamatu kaante vahele on kogutud Leili Mihkelsoni poolt Maalehes läbi aegade avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest.
Lõppsõna

Taluliit esitas tagasiside keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise eelnõule, kus viitas selgelt vajadusele kaitsta ka viljakaid mullakihte

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 7. septembril seisukohad Kliimaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärgiks on juurutada raadamisõiguse tasu.

Taluliit tunnustab ettepanekut kasutada raadamisõiguse tasust saadavat tulu sihtotstarbeliselt maakasutussektori süsinikuvaru suurendamiseks ning süsinikusidumise parandamiseks. Samuti nähakse vajadust metsaseaduse muudatuste järele, mis reguleerivad sihtotstarbelist kasutust.

Organisatsioon toetab kliima- ja elurikkuse eesmärkide nimel metsamaa raadamise piiramist ja kompensatsioonimehhanismide loomist. Taluliidu sõnul tuleb aga tagada, et maksustamine hõlmaks nii puude kui ka mulla kaitsmist. Taluliit toob välja pöördumises mure, et kui keskendutakse ainult metsamaa raadamise maksustamisele, võivad uusarendused levida põllumaadele, mis mõjutab otseselt linnade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu lähialasid.

Lisaks esitab Taluliit ettepaneku kaaluda erisust raadamisõiguse tasumääras, mis on suunatud looduskaitselistele eesmärkidele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et tagasisidet ja ettepanekuid arvestatakse, rõhutades vajadust tasakaalustatud regulatsioonide järele, mis kaitsevad metsa- ja põllumaad ning keskkonda tervikuna. Keskliit on avatud igasugusele edasisele dialoogile ja küsimustele.

Kontakt:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse

Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu pressiteade

Pressiteade: Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse

 

Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse.

Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist, märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises.

Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid koalitsioonierakondade poole tuletamaks meelde poliitikute poolt valimiseelsel perioodil antud lubadusi, mis puudutavad nii maamaksu tõusu kui looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist.

„Maaettevõtjate konkurentsivõime on otseses seoses maaomandile seatavate koormistega. Maamaksu järsk ja ebaproportsionaalselt kõrge tõus paneb põllumajandustootjad ja talupidajad ebasoodsasse olukorda ja halvab nende finantsvõimekust, kuna ettevõtted ei suuda aina kasvavate kuludega sammu pidada,“ selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot. „Riikliku toidujulgeoleku tagamiseks vajab põllumajandussektor stabiilsust ja kindlustunnet, mida maksutõusud kindlasti ei paku.“

2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamisega kasvas maamaksu arvutamisel aluseks olev maa maksustamishind varasemaga võrreldes paiguti kuni paarikümne kordseks. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele korduvalt, et maamaksu liigse tõusus osas ei ole muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse maamaksu tõusu piirang – mitte rohkem kui 10% aastas. Värske koalitsioon plaanib aga nimetatud piirangust loobuda ja jätta maamaksu suuruse kohaliku omavalitsuse otsustada, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsusega võib maamaks kerkida senisega võrreldes mitmekordseks.

Lisaks juhitakse koalitsiooni tähelepanu, et maaomanikud on aastaid tõstatanud looduskaitseliste piirangute ebapiisava hüvitamise probleemi ning kõik erakonnad on valimiste eel lubanud hüvitised õiglasele tasemele tõsta. Valimiste järel sellest enam ei räägita.
„Maaomanike sügavalt ebavõrdne kohtlemine peab lõppema. Kui riik omandab eramaid riigikaitselistel või infrastruktuuri rajamise eesmärgil, saab eramaa vahetada riigile kuuluva maa vastu ning makstakse ka motivatsioonitasu. Looduskaitselistel eesmärkidel eramaa kasutamise rangel piiramisel ei võimaldata aga kumbagi,“ rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.

Ülaltoodust lähtuvalt tõid pöördumisele allakirjutanud välja, et maaomanikele antud lubaduste täitmiseks on vajalik täielikult loobuda kavatsusest lubada maamaksu tõusu üle 10% aastas, tõsta 2024. aastast looduskaitselised hüvitised senisega võrreldes kahekordseks ning seadustada looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.

Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine tuleb taas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.05.2023

 

Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine tuleb taas

8.- 14. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine viiekümne kilomeetri ulatuses kirde- ja kagupiirist. Eesmärk on ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul külvatakse rebaste ja kährikute vaktsineerimiseks lennukitelt spetsiaalseid vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid. “Vaktsiinsööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga.“ Toomvap rõhutas, et külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal.

Ühtlasi paneb ta inimestele südamele, et lemmikloomad tuleb antud perioodil hoida kinnisel alal. „Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike metsloomadele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Euroopa metsaomanikud ootavad Euroopa Metsastrateegialt piirangute asemel tuge metsade majandamisele

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
7. oktoober 2021

 

Esmaspäeval kogunesid Austrias Viinis metsaomanike ja metsamajandajate esindajad üle Euroopa, et arutada suvel avaldatud Euroopa metsastrateegia üle aastani 2030. Metsaomanike hinnangul vajab strateegia uute piirangute asemel selgemaid eesmärke ja reaalselt teostatavaid tegevusi jätkusuutliku metsanduse edendamiseks.

Konverentsil osalejad väljendasid oma muresid seoses Euroopa Metsastrateegiaga aastani 2030, mis õõnestab Euroopa multifunktsionaalse metsanduse tänaseks saavutatud tasakaalu sotsiaalsete-, keskkonna- ja majandushuvide vahel. Jätkusuutliku metsamajanduse edendamise asemel keskendutakse strateegias hoopis uute piirangute loomisele. Eesti metsaomanikke esindasid Viinis toimunud konverentsil Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun ja juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Jaanus Auna sõnul tõi ühine mure uue metsastrateegias seatud eesmärkide pärast Viini kokku nii rahvusvahelised metsaomanike- ja riigimetsamajandajate esindusorganisatsioonid kui ka kohalike metsaomanike esindajad Austriast, Horvaatiast, Tšehhist, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Rumeeniast, Sloveeniast, Hispaaniast ja Rootsist. Aun nendib, et õhkkond konverentsil oli väga üksmeelne kuid ootusärev, sest rahulolematust uues strateegias kirjapanduga tundsid kõik kohaletulnud. “Strateegia toon on pigem metsaomanike tegevust piirav, mitte metsade veelgi paremale majandamisele innustav. Metsakasvatuse hoogustamine on peaaegu täielikult puudu, kuigi vajame metsadest kõrgekvaliteedilist puitu, et kliimamuutuste leevendamiseks fossiilset päritolu materjalidele alternatiive pakkuda. Samuti peab säilima metsade võime efektiivselt süsinikku siduda, mille tagamiseks vajame samuti õigeid metsakasvatuslikke valikuid,,” selgitas Aun metsaomanike rahulolematuse tagamaid.

Arpo Kullerkupu sõnul toodi Viinis allkirjastatud ja Euroopa Komisjonile adresseeritud ühisdeklaratsioonis välja mitmeid probleemkohti, mis vajavad täiendamist ning põhjalikku selgitamist. Muuhulgas oldi äärmiselt pettunud, et Euroopa Komisjon ei märka meie metsamajanduse edulugu. “Euroopa on ainuke maailmajagu, kus metsa osakaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, koostöö metsaomanikega ja jätkusuutliku metsamajandamise edendamine saab olema edu võti ka tulevikus,” lisas Kullerkupp.

Euroopa metsaomanikud ja -majandajad teadvustavad, kui oluline on strateegiaga soovitud eesmärkide täitmine ja on valmis sellesse igati panustama. Kuid hoiatavad samas juba ette, et uue poliitika elluviimine ei saa toimuda sektori rolli ja panust teadvustamata ning nende huvisid ja ettepanekuid arvestamata. Ühispöördumise allkirjastajad ootavad Euroopa poliitikakujundajatelt selgeid signaale, et nende rolli maapiirkondade arendamisel ning majandusse ja keskkonda panustamisel jätkuvalt hinnatakse.

Viinis allkirjastatud ühisdeklaratsiooniga saab tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee.

Fotod kohtumiselt, autor: Marko Kovic (LFBÖ): https://photos.app.goo.gl/QiHD7GFotZdjbpB98

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Erametsaliit kiidab keskkonnaministrit metsaomanike huvide eest seismise eest

Eesti Erametsaliidu teade
1. mai 2021

 

Sel nädalal avalikustatud riigieelarve strateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste seas oli välja toodud ka toetusmeetme rakendamine väljaspool Natura 2000 alasid asuvates piiraguvööndi erametsades. Eesti Erametsaliit tunnustab keskkonnaministrit ja kogu valitsust, kes metsaomanike ebavõrdse kohtlemise lõpetamist toetasid.

Seni on piiranguvööndi metsaomanikke koheldud ebavõrdselt – kui maa asub Natura alal, on piirangute eest võimalik küsida hüvitist, kui aga väljaspool Natura võrgustikku, siis omanikule hüvitist ei maksta. Aastate jooksul on Eesti Erametsaliit korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud. Piiranguvööndi metsaomanike ebavõrdset kohtlemist hüvitise maksmisel on nentinud nii keskkonna- kui maaeluministeerium. Ka õiguskantsler on nii 2014. kui ka 2018. aastal asunud seisukohale, et sarnases olukorras maaomanikke tuleb kohelda sarnaselt ning väljaspool Natura võrgustikku olevatele piiranguvööndi omanikele toetuse maksmine on õiguslikult põhjendatud.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tunnustab keskkonnaminister Tõnis Mölderit, kes seisis riigieelarve strateegia koostamisel metsaomanike huvide eest ning tänu kellele on tänane valitsus kokku leppinud piirangute hüvitamises ka väljaspool Natura võrgustiku alasid. „Loodame, et selle hüvitismeetme rakendamise nimel hakatakse ministeeriumis koheselt tööd tegema ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine lõppeb juba järgmisel aastal,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti Erametsaliit on valmis hüvitismeetme väljatöötamises kaasa aitama.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.