Metsaomanikke kutsutakse konkursil osalema

Eesti Erametsaliidu teade
20. aprill 2021

 

Tänavu juba 28. aastat toimuvale metsamajandajate konkursile kutsutakse osalema metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse poolt korraldatavale konkursile oodatakse kandidaate kuni 20. maini.

Traditsioon tunnustada tublisid metsamajandajaid sai alguse juba 28 aastat tagasi. Nende aastate jooksul on konkursil osalenud suur hulk metsaomanikke, kes kõik on andnud tunnistust Eesti erametsade mitmekesisusest ja nende metsade eest hoolitsejate eriilmelisusest. Ka sel aastal oodatakse konkursile osalema metsaomanikke, kes oma metsas hoole ja heaperemehelikkusega toimetavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on mõne või tuhande hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.

Metsamajandajate konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 20. maiks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt www.erametsaliit.ee/metsamajandajate-konkurss. Pärast 20. maid võetakse kõigi kandidaatidega ühendust ning suve esimeses pooles külastab osalejaid neljaliikmeline hindamiskomisjon, et tutvuda osaleja metsa ja selle majandamise põhimõtetega.

Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad sel aastal Hiiumaa Metsaseltsi juht ja konsulent Aira Toss, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar, Rakvere Metsaühistu juht ja konsulent Meelis Matkamäe ning 2020. aasta parim metsamajandaja Mihkel Jürisson.

Tänavuse metsamajandajate konkursi tulemused kuulutatakse välja 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval, osalejatele panevad väärikad auhinnad välja STIHL Eesti, Forestplanter, Luua Metsanduskool, Deskis ja teised.

Foto: 2020. aasta metsamajandajate konkursil osalejad (Erlend Štaub)

Lisainfo:

Kertu Kekk-Reinhold

Eesti Erametsaliit

kertu.kekk@erametsaliit.ee, 5596 7682

 

Riigikogule tehti ettepanek maadevahetuse taastamiseks

Eesti Erametsaliidu teade
19. aprill 2021

Eesti Erametsaliit saatis Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks. Liidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt teiste riigile vajalike maade vahetamisega, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamisel.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Yoko Alenderile saadetud kirjas juhib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tähelepanu ebaõiglasele kompensatsioonimehhanismile, mida riik looduskaitsealuste maade omanikele rangete majandamispiirangute korral pakub.

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 €/ha aastas, siis rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta. Lepituseks pakutakse maamaksu 50% vähendamist (2-3 €/ha aastas). Maaomanikel on võimalus ka valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid rakendatav ostuhinna arvutamise metoodika ei arvesta turuhinda. Ka hiljutine Halduskohtu otsus seab kahtluse alla senise kõrge loodusväärtusega maade riigile omandamise põhiseaduspärasuse.

Et mitte süvendada looduskaitseliste piirangutega koormatud kinnistute omanike rahuolematust, tegi Eesti Erametsaliit ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus. Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata.

Erametsaliidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt riigile muudel põhjustel vajalike maade vahetamisega – ümberkruntimise käigus. Sellisel kujul toimib maadevahetus ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamiseks. Samasugust võimalust soovivad ka looduskaitsealuste maade omanikud.

Erametsaliit tegi keskkonnakomisjonile ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks ja maadevahetuse võimaluse taastamiseks ka looduskaitsealuste kinnistute puhul.

 

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Peagi avaneva Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusvooru eelarve suurenes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.03.2021

 

Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetus aitab erametsaomanikele hüvitada nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaikasid, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.

„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamiseks seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud varasemalt suur ning ilmselt läheb nii ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“

Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal  60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.

Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil ZOOM veebikeskkonnas. Registreerimine kuni 26. märtsini.

Täpsema info toetuse tingimuste, infopäeva ning kehtiva tulumaksu lisasoodustuse kohta leiate SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.