Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

PRESSITEADE
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
5. september 2024

Täna alustas hindamiskomisjon ringsõitu, et valida välja “Parim talu 2024”

Konkursi korraldavad juba 31. korda Eestimaa Talupidajate Keskliit. Sel aastal valitakse parimaid koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Coop Eestiga.

Tänavu osaleb konkursil 12 talu, millest 5 väljavalitut külastatakse 5. ja 6. septembril. Konkursi eesmärk on esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmises, maaelu jätkusuutlikkuses ning mitmekesisuse edendamisel. Komisjon hindab silmapaistvamaid talusid üle Eesti. Võitjad kuulutatakse välja neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu, parim noortalunik ja üldvõitja “Parim talu 2024”.

Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.

Esimesel päeval külastatakse:

Paevälja talu (Kõrkküla, Ida-Virumaa): Noortalunik Teele Eskori juhitud piimatootmise talu, mille eripäraks on modernne lüpsilaut ja aktiivne osalemine noortalunike liikumises.

Patmari Talu OÜ (Kiikla küla, Ida-Virumaa): Noortalunik Andri Rego juhitav talu, spetsialiseerunud teravilja ja haljasmassi kasvatamisele, millest suur osa läheb ekspordiks.

Kunglamäe talu (Võru vald, Võrumaa): Merike ja Andres Jaaska juhitud talu keskendub kartulikasvatusele ning on aktiivselt seotud kohaliku külaelu ja taluliidu tegevustega.

Teise päeva jooksul külastatakse:

Lauri-Jaani talu/Jahu-Jaan OÜ (Kiviküla, Läänemaa): Tiit Mansbergi juhitud talu, üks Eesti esimesi maheviljakasvatajaid, spetsialiseerudes speltanisu ja kvaliteetsete mahejahude tootmisele.

OÜ Juurimaa Tall (Märjamaa vald, Raplamaa): Talu tegeleb hobusekasvatuse ja sporditegevusega ning on pikaajaliste traditsioonidega kogukonnaelu edendaja.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Maaelu Edendamise Sihtasutuse juht Meelis Annus, Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido, Postimees Maa Elu esindaja Kadri Suurmägi, Maalehe esindaja Marju Reitsaks, Taluliidu nõukogu liige Marika Parv, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Eike Lepmets ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

“Parim Talu 2024” konkursi võitjad kuulutatakse välja sügise teises pooles. Konkursi toetajateks on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Coop Eesti.

Lisainfo:

Kerli Ats

Tegevjuht, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tel: +372 5647 5660

E-mail: kerli@taluliit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Avatud taludesse tehti nädalavahetusel rekordarv külastusi 

Möödunud nädalavahetusel tähistas avatud talude päev oma kümne aasta juubelit. Avatud oli rekordarv talusid – 358 – ning samuti tehti vaatamata heitlikule ilmale kõigi aegade külastusrekord –  ligi 310 000 külastust. Eelmisel aastal külastati talusid 284 000 korda.  Külastuste arv on läbi kümne aasta olnud järjest tõusvas joones.

Populaarseimad talud olid sel aastal Nopri talu Võrumaal ja Andre Farm Tartumaal, kuhu tehti umbes 8000 külastust. Kõige rohkem külastati avatud talusid Harjumaal (üle 59 000 külastuse), Tartumaal (üle 54 000) ning Saaremaal (üle 32 000).

„Avatud talude päev on nagu laulupidu – seda teavad ja armastavad sama paljud eestimaalased ning väga suur osa meist on sellest südantsoojendavast üritusest osa saanud. See, et avatud taludesse jõuab nii palju inimesi, näitab, et ka Eestimaa linnainimeste side maaga on tugev ja huvi seal toimuva vastu suur. Samamoodi, nagu laulupeol liigub hea energia lauljate ja publiku vahel, niisamuti tunnevad avatud talude päeval ühesolemisest rõõmu nii talude eestvedajad kui ka nende külalised,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Ministri öeldut kinnitavad Tartumaal asuva Agali talu perenaise Liia Krolli värskeid muljed: „Väga paljud lapsed keeldusid meie juurest koju minemast. Mitmel korral jooksid lapsed isegi parklast tagasi. Need hetked olid minule kui perenaisele rasked − ühelt poolt mõista vanemaid ja aidata laps teele asuma ning teisalt mõista last, miks peab tema ilus hetk nii ruttu läbi saama. Tõesti, inimestel oli tore! Täiskasvanud inimesed hüppasid heinarullidel nagu lapsed, silmad säramas, suu naerul ja kilked kõlamas. See on hetk, kus talu saab selle emotsiooni, et seda teekonda jätkata!“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats jagas, et esimese üleriigilise avatud talude päeva külastamine andis talle tõuke põllumajandusega alustamiseks. „Ma ei teadnud põllumajandusest varem mitte midagi,“ nentis Ats.

„Avatud talude päev on taludele aasta tippsündmus, milleks valmistutakse põhjalikult ette. See üritus on oluliselt tugevdanud Eesti toidutootmise kuvandit − külalised näevad, kuidas toidutootmine käib, ja mõistavad, et toidu taga on inimene,“ selgitas ta. „Üks piimatootja ütles mulle hiljuti, et kaalus, kas toidutootmine on ikka tema jaoks ning võib-olla on aeg lõpetada. Ta ütles, et pärast avatud talude päeva sai ta tagasi soovi ja tahte põllumajandusega jätkata, sest inimesed päriselt hoolivad sellest, mida me teeme,“ selgitas Kerli Ats.

Sel aastal sai umbes 80 talu külastada ka rongiga. Elron lõi spetsiaalse Taluekspressi kaardi, millelt leidis talud, mis on rongipeatusest 3–6 km kaugusel ning kuhu sai rongilt edasi minna jala või rattaga.

Kümnendat avatud talude päeva korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maaelu Teadmuskeskus ning partnerina lõi kaasa Elron.

Fotogalerii (fotograaf: Aivo Kallas)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24.07.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas ülevaate põllumajandusest, kalandusest, maaelust ja toiduainetetööstusest 2023. aastal

2023. aasta oli Eesti põllumajandussektorile keeruline, mis kajastub ka majandustulemustes. Lisaks juba mullu kiirelt kallinenud sisenditele, kiirele inflatsioonile ning tõusnud intressidele olid ilmastikutingimused taimekasvatuseks keerulised.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel nentis, et möödunud aasta oli põllumeeste jaoks raske ning riik pingutab selle nimel, et tootjaid aidata. „2022. aastal oli põllumajandussektori toodangu väärtus rekordiliselt kõrge, aga möödunud aastal langes see 20%. Oleme põllumajandusettevõtjatega tihedas dialoogis, et nende ettepanekute alusel vähendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise halduskoormust ning otsida võimalusi keerulisest olukorrast väljumiseks,“ selgitas Pärtel.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku u 317 miljonit eurot. Möödunud kuul otsustas valitsus suunata koroonakriisi mõjude leevendamise meetmest järele jäänud 20 miljonit eurot uuesti põllumeestele põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmeks.

Möödunud aastal küündis põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 1,3 miljardi euroni, mis oli 2022. aastaga võrreldes 20% vähem. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ilma toetusteta 28%, mis tähendab, et vaatamata toetustele ületasid kulud turutingimustes teenitavaid tulusid.

Teraviljakasvatusele avaldasid olulist mõju ilmastik ja põud, mis põhjustasid olulist saagikadu. Koristati 1,2 miljoni tonni suurune teraviljasaak, mis oli 21,5% väiksem eelnenud aasta saagist. Ka keskmine saagikus oli 20,6% väiksem kui aasta varem.

Lihasektori turuolukord oli 2023. aasta lihaliikide vaates erinev.  Aasta kokkuvõttes vähenes veiste, lammaste ja kitsede arv. Aasta alguses olid ilmastikuolud keerulised, mis mõjutasid kevadsuvist söötmist ja talveks sööda varumist. Lihatootmine vähenes teist aastat järjest. Liha kogutoodang vähenes üle 5%. Vaatamata heale hinnatasemele vähenes enim sealiha tootmine, mis moodustab 53% liha kogutoodangust. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga, ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Sektorid, millel läks mullu paremini, olid kalandus ja piimandus. Kala püüti 2023. aastal ligi 74 000 tonni, mis oli 2022. aastaga samas suurusjärgus. Piima kogutoodang kasvas hoolimata piimahinna langusest. Kasvu toetas mitme olulise tootmissisendi, nagu elekter, diisel, väetis  ja sööt, hinnalangus. 2023. aastal kasvas Eesti piima kogutoodang aastaga 5,4%. Piimalehmade arv aasta keskmisena püsis 2022. aasta tasemel. Piimalehmade keskmine produktiivsus tegi samal ajal tugeva tõusu, kerkides aastaga 4,6%.

Põllumajandussektori sissetulekuid mõjutas ka tarbijate ostujõu langus, kuna tooraine hinnatõusu pole võimalik täielikult toote hinda üle kanda. Neljaliikmelise perekonna nädalane toidukorv kallines Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel aastaga üle 20%.

Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi 2,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aastaga kahanes piima-, kalasektori ja teravilja ekspordikäive vastavalt 3%, 1% ja 25%; lihasektori ekspordiväärtus kasvas 16%.

Täismahus ülevaade on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

 

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
03.05.2024

Taluliit liitus projekti “Hõbestrateegiad” pilootprogrammiga

Eestimaa Talupidajate Keskliit osaleb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvahelises projektis “Hõbestrateegiad”, mille eesmärk on välja töötada ühised strateegiad vanemaealiste töötajate värbamiseks ja hoidmiseks tööjõuturul. See algatus toob kokku eri sektorite ettevõtted, sealhulgas põllumajanduse, kaubanduse, toidutööstuse, panganduse, metallitöötluse ning teeninduse, et jagada kogemusi ja parimaid praktikaid vanemaealiste töötajate kaasamisel.

Projekti käigus osalevad ettevõtted ja organisatsioonid saavad juurdepääsu eksperditeadmistele vanemaealiste värbamise ja hoidmisega seotud teemadel, osaleda koolitustel ning õppevisiitidel. Esimene õppevisiit toimus 14.-15. märtsil 2024 Tartus, järgnev 17.-18. oktoobril Poris, Soomes. Lisaks on projekti raames planeeritud luua ühine koolitusprogramm ettevõtete juhtidele, personalijuhtidele, koolitajatele ja konsultantidele, et edendada diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ja meetmeid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit hindab kõrgelt vanemaealiste töötajate panust ja kogemust ning näeb “Hõbestrateegiate” projekti kui võimalust välja töötada uued lähenemised, mis võimaldaksid lisaks noorte kaasamisele pöörata rohkem tähelepanu vanemaealistele töötajatele põllumajandussektoris. Meie eesmärk on luua kaasav töökeskkond, kus igaühe panus on väärtustatud, sõltumata vanusest.

Huvitav fakt on, et meie liidu vanim töötaja on hetkel 80-aastane, mis tõestab, et vanemaealiste töötajate oskused ja teadmised on meie sektoris hinnatud ja vajalikud. 

Projekti “Hõbestrateegiad” edukas rakendamine toob kasu mitte ainult osalevatele ettevõtetele, vaid ka laiemalt tööturule, ettevõtlust toetavatele organisatsioonidele ja eelkõige 55+ vanuses inimestele, parandades nende töövõimalusi ja integreerimist tööturule.

Lisainformatsiooni saamiseks projekti “Hõbestrateegiad” kohta vaata järgnevale lingile https://www.koda.ee/et/meist/meieprojektid/projekt-hobestrateegiad

Taluliiduga liitus FARM IN tulundusühistu

Taluliidu nõukogu on kinnitanud Farm In Tulundusühistu vaatlejaliikmeks. Vastavalt Taluliidu põhikirja punktile 2.16 omab vaatlejaliige kõiki ühingu liikme õigusi, välja arvatud hääleõigust. Samuti on vaatlejaliikmel kõik ühingu liikme kohustused, peale liikmemaksu tasumise kohustuse. Lõpliku liikmestaatuse kinnitab Taluliidu üldkoosolek, mis toimub juunis.

Eestimaa põllumehed asutasid 2. augustil 2011 Tulundusühistu Farm In, mille eesmärk on toetada ja realiseerida ühistute liikmete huve ühise majandustegevuse kaudu. Farm Ini asutasid E-Piim, MTÜ Ühispiim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Metsaküla Piim AS ja Kevili PÜ. Ühistu loomise ajend oli vajadus tagada liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel sisendid, mida saab saavutada ainult suurte ja efektiivselt organiseeritud ühishangete kaudu.

Täna on ühingu liikmeteks E-Piim, TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Metsaküla Piim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Rakvere Piimaühistu ja MTÜ Ühispiim. Farm In on tulundusühistu koondab kokku 650 põllumajandustootjat. Ühistu strateegiaks on luua mahuefekti sisendite ühishangete kaudu. Mahuefekti saavutamine võimaldab pakkuda ühistu liikmetele madalamaid hindu, muutes meid atraktiivsemaks uutele koostööpartneritele.

Taluliit tänab usalduse eest ja ootab väga head ning sisulist koostööd.

Rohkem infot tulundusühistu kohta leiab www.farmin.ee 

 

Eesti põllumajandusorganisatsioonid kohtusid täna regionaalminister Madis Kallasega

Eesti põllumajanduse katusorganisatsioonid Eesti Nooratalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kohtusid 8. veebruariil regionaalminister Madis Kallasega andmaks ülevaadet põllumajanduse hetkeolukorrast ja valdkonna ees seisvatest probleemidest ning arutamaks võimalusi põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega seisavad ka Eesti põllumehed silmitsi mitmete tõsiste probleemidega, mis lahendusi leidmata võivad olulisel määral kahjustada eesti omamaise toidutootmise jätkusuutlikkust ning toidu varustuskindluse ohustamist. „Sissetulekute vähenemine tulenevalt eelmise aasta halbadest ilmastikutingimustest tingitud madalamatest saakidest ja kokkuostuhindade langusest, uue perioodi pindalatoetuste tasemete langus kohati üle 30%, toetuste taotlemise ja menetlemise keerukus ja liigne bürokraatia nii ettevõtjatele kui PRIA-le, kontrollide paljusus, mitmete maksude ja tasude tõus, ettevõtete finantseerimisvajaduste ebapiisav rahuldamine, planeeritav automaks ja tulumaksu tõus, ebakindlus rohepöörde ja kliimaseadusega seonduvalt jne. See on vaid osa probleemidest, mis lahendamist vajavad,“ loetles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

Kohtumisel tõdeti, et üheks hetke suurimaks probleemiks on valdkonna ettevõtjate suur tähtaega ületavate võlgnevuste summa tarnijate ees, mis hinnanguliselt võib ulatuda 60-70 miljoni euroni. Hoidmaks ära ringvõlgnevusest tulenevate riskide realiseerumist ja ettevõtete saneerimis- ja likvideerimisohtu, tuleks kindlasti leida vahendeid sektori likviidsusprobleemi lahendamiseks. Täna seisab Maaelu Edendamise Sihtasutuse arvetel üle 40 miljoni euro vabu vahendeid, mille kasutusse võtmine maa kapitalirendi või kriisilaenuna ootab valitsuskabineti seisukohta juba üle poole aasta. Minister Kallas lubas anda kõik endast olenev, et see küsimus valitsuse tasandil kiire lahenduse leiaks.

Eesti Noortalunike MTÜ juhatuse liikme Ragnar Viikoja sõnul tekitab noorema põlvkonna ettevõtjatele lisaks eeltoodule muret ebavõrdne konkurents kolmandate riikide kaupadega, kus nii kõrgeid nõudeid toidu ohutusele, kvaliteedile ja põllumajandustegevusele üldisemalt ei ole kui on Euroopa Liidus. „Kui Eesti põllumajandustootjad peavad hakkama saama vähemate toetustega ja üha suureneva bürokraatiaga, millele lisandub ka mõne ühiskonnagrupi soov näidata põllumajandust ja toidutootmist kui midagi keskkonda saastavat ja loodusvaenulikku, siis väga raske on eeldada, et noored sooviksid oma esivanemate tööd jätkata ja hoida elu maapiirkondades elujõulisena,“ sõnas Viikoja. „Meie, noortalunike, arusaam on, et oleme looduse hoidjad ja omamaise tervisliku toidu tootjad ning meil lasub kohustus säilitada ka tulevastele põlvedele sobiv keskkond Eesti inimeste omamaise toiduga kindlustamise võimaldamiseks,“ lisas ta.

Kohtumisel lepiti kokku, et kõik küsimused, mis on seotud toetuste nõuete, tingimuste ja menetlusega ning bürokraatia vähendamiseks sektori ettevõtjatele, lahendatakse koostöös ettevõtjate, ministeeriumi ametnike ja seotud ametiasutuste töötajatega.

Lisaks arutleti ka menetluses oleva mootorsõiduki maksu seaduse eelnõu ja teiste maaettevõtjatele lisakoormust tekitavate maksumuudatuste üle ning tõdeti, et käesoleval kujul neid põllumajandusorganisatsioonid toetada kuidagi ei saa.

Jätkuvalt tekitab põllumajandusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele suurt muret ja nõutust rohepöördega seonduv ning kliimaseaduse ettevalmistamise aruteludes valdkonnale ette pandud heitmete vähendamise eesmärgid. „Kliimaministeeriumi poolt tehtud esialgne ettepanek vähendada sektori poolt emiteeritavaid emissioone üle 50% aastaks 2030 on absoluutselt ebarealistlik. Meie ettevõtjad panustavad juba täna väga palju oma süsiniku jalajälje vähendamiseks ning teevad seda ka edaspidi, kuid riigi poolt seatud eesmärgid ei tohiks kindlast seada ohtu meie võimet varustada Eesti elanikkond omamaiste peamiste toiduainetega. Mitte kuidagi ei aita meie majandust ja inimeste heaolu ning ka heitmete vähendamist see, kui hakkame edaspidi toiduaineid sisse tooma teistest riikidest ning seda veel olukorras, kus Eestis toodetud toit on Euroopa puhtamaid ja tervislikumaid,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Minister Kallas tunnistas kohtumisel, et sarnaselt teistele riikidele vajavad ka Eesti põllumehed ja toidutootjad palju suuremat tähelepanu ja toetust nii poliitikute kui ühiskonna poolt laiemalt.

“Mul on hea meel, et Euroopas toimuvad protestilained ei ole mõjutanud ministeeriumi ja põllumajandussektori vahelist suhtlemist ja koostööd. Oluline on, et me saame omavahel kitsaskohtadest ja väljakutsetest avatult rääkida ning ühiselt lahendusi leida,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Ministrina tunnetan väga selgelt, milline on minu vastutus valitsusliikmena, põllumajandussektori eest seisjana ning EL liikmesriigi ministrina. Meie kõigi huvides on tagada, et Eesti põllumajandussektor püsiks jätkusuutliku ning konkurentsivõimelisena,” lisas Kallas.

Lisainfo:

Ants Noot
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Tel. +372 5073971
E-post: ants.noot@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee

Ragnar Viikoja
Eesti Noortalunikud MTÜ
Tel. +372 53448478
E-post: ragnarviikoja@gmail.com

 

Eesti Noortalunikud MTÜ
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Taluliit edastas tagasiside Kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ametliku tagasiside Kliimaministeeriumile seoses kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega. Taluliit väljendades oma tagasisides toetust ministeeriumi püüdlustele leevendada kliimamuutuste mõjusid ja pakkuda selgeid juhiseid edasiseks tegevuseks.

„Leiame, et kliimaseadus on vajalik samm Eesti rahva ja looduse kaitsmiseks kliimamuutuste eest. Me toetame visiooni majanduse integreerimisest loodusega ja rõhutame ökoloogilise jalajälje vähendamise olulisust konkurentsieelisena,“ sõnas Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige.

Taluliit rõhutab, et kliimaseadus peaks tagama selged raamistikud, määratlema vastutavad isikud ja määrama tähtajad, et suunata Eestit kestlikuma tuleviku poole. Samuti peab see aitama säilitada põllumajandustootjate, eriti väikeste peretalude, olulist rolli loodushoius ja kliimamuutustega toimetulekus.

Samal ajal hoiatab Taluliit, et liialt piiravad reeglid ja sanktsioonid võivad pärssida innovatsiooni ja majanduskasvu. Seetõttu rõhutatakse vajadust tasakaalu järele ja arvestada põllumajandussektori eripärasid seaduse rakendamisel.

Lisaks tõi Taluliit välja vajaduse toetada väiketalusid, mida võivad kliimaseadusest tulenevad kohustused ja piirangud eriti tugevalt mõjutada. „Väiketalud mängivad meie toidutootmise süsteemis olulist rolli ja on loodushoiu seisukohast asendamatud. Peame tagama, et kliimaseadus ei sea neile ebaproportsionaalseid koormaid,“ ütles Ats.

Kokkuvõtvalt rõhutas Taluliit, et kliimaseadus peab olema tasakaalus, toetama innovatsiooni ja tagama, et väiketalud suudavad jätkata oma olulist rolli Eesti toidutootmise ja loodushoiu süsteemis.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Taluliidu esmane tagasiside automaksu eelnõule: Rahandusministeeriumi automaksu eelnõu tekitab muret maapiirkondade elanikele ja talupidajatele

Rahandusministeerium on avaldanud automaksu eelnõu, mis jätkuvalt tekitab olulist arutelu ja muret maapiirkondade elanike ja ettevõtjate seas. Kuigi algne eesmärk on vähendada autostumist ja keskkonnamõju, võib eelnõul olla maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele negatiivseid mõjusid.

Suurem maksukoormus rasketele sõidukitele

Miinusena tooksime välja kõrgemad maksumäärad raskematele autodele. Eelnõu keskendub raskete ja suurema CO2 heitega sõidukite maksustamisele, mis võib mõjutada talupidajaid ja maainimesi, kellel just reeglina on vajadus suuremate sõidukite järele oma igapäevases tegevuses. Näiteks on täiesti tavapärane, et maapiirkonna teeolud eeldavad neljaveolist autot, et üldse pääseda oma kodukohta.

Liikuvuse piiramine maapiirkondades

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada autostumist, mõjutab see maapiirkondades elavate inimeste liikuvust ja juurdepääsu elutähtsateleteenustele, eriti kui keskkonnasõbralikud alternatiivid pole kättesaadavad. Linnapiirkondades on see väga põhjendatud, kuna sealne ühistransport on hästi arenenud ja väga tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maapiirkondades on vahemaad suuremad, ühistransport ei ole piisav või puudub üldse, et maapiirkonna inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Siin me räägime näiteks laste kooli/lasteaed viimisest, poodi, arsti juurde, tööle jne minemisest. Eesti on väike riik, et me ei suuda mitte kunagi arendada välja maapiirkondades sellist ühistransporti, mis hakkaks maapiirkondades isiklikke sõiduautosid asendama.

Negatiivne mõju kaubikutele

Kindlasti mõjutab negatiivselt kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast, sest suurendab talupidajate ja ettevõtjate kulusid, kes kasutavad kaubikuid oma igapäevases töös. Peame meeles pidama, et Eesti on väikese majandusega riik, kus meie turg on väike. Sellest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla keeruline konkurentsikeskkonnas püsida, eriti võrreldes mõne teise EL-i riigiga. Näiteks toidutootmise sektor seisab juba niigi keeruliste väljakutsete ees, sealhulgas turu väiksuse ja kõrgete tootmiskuludega. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist. Pigem peaksime püüdma leida viise, kuidas oma kulusid optimeerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks näib täna see üha raskemaks muutuvat, sest maksukoormus kasvab jätkuvalt. See tekitab muret meie tuleviku väljavaadete suhtes. Kuigi Taluliit on palunud mõjude analüüsi, ei ole me siiani sellist analüüsi saanud.

Mõju keskkonnale ja vanemate autode soodustamine

Tooksin siinkohal välja, et eelnõus keskendub kõrge CO2-heitega sõidukite maksustamisele, mis võib aidata vähendada keskkonnamõju ja soodustada keskkonnasõbralikumate autode kasutamist. Siiski toome siinkohal vällja, et meie hinnangul soosib maks just vanemate autode lõpuni kasutamist, kuna maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem. See võib olla kasulik maapiirkondades, kus uute autode soetamine võib olla raskem. Aga siinkohal sooviksime ära tuua selle, et vanemad sõiduautod võivad olla keskkonna saastavad kui on näiteks uued autod, mille arendamisel on juba saastamise vähendamist arvesse võetud. Ehk, et selline lähenemine võib selgelt mõjutada üleminekut keskkonnasõbralikemale autodele seda nii linna- kui ka maapiirkondades. 

Kokkuvõte

Automaksu eelnõu toob kaasa maapiirkondades elavatele talupidajatele ja maainimestele lisakulusid ja piiranguid, eriti kui nad vajavad suuremaid ja raskemaid sõidukeid oma igapäevaelus. Mõistmaks täielikult eelnõu mõju, on oluline jälgida selle edasist arengut ja saada tagasisidet maapiirkondade elanikelt ning talupidajatelt.

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023

Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastatapäeva perede seltsis

22. augustil kogunes Eestimaa Talupidajate Keskliidu põllumajandustootjate asendusteenistus Piusa Ürgoru Puhkemajja, et korraldada eriline koolitusüritus, mis samal ajal tähistas asendusteenistuse 15. tegutsemisaastat.

Asendusteenistus on väärtuslik tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunikele, mis võimaldab talunikel haiguse, puhkuse või muude ootamatute olukordade korral hoida oma talu käigus ning tagada loomade heaolu. Eestimaa Talupidajate Keskliit on olnud asendusteenistuse korraldamise keskne osapool, hõlbustades asendustalunike leidmist ja koordineerides nende tööd üle Eesti.

Asendusteenistuse 15. aastapäeva puhul toimus Piusa Ürgoru Puhkemajas koolitusüritus, mis oli tavapärasest erinev – kohal olid mitte ainult asendustalunikud, vaid ka nende pered. Koolitusel käsitleti mitmeid olulisi teemasid, mis puudutavad asendustalunike tööd taludes.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit on uhke selle üle, kuidas asendusteenistus on aastatega kasvanud ja muutunud oluliseks tugisambaks meie talunike jaoks. Asendustalunikud teevad hindamatut tööd, võimaldades taludeperedel vajalikul hetkel hingetõmbepausi võtta, teades samas, et nende talud on usaldusväärsetes kätes,” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Eestimaa Talupidajate Keskliidus on praegu 21 asendustalunikku, kes tagavad teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Asendustalunikud on kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on põllumajandusalane haridus ning varasem töökogemus. Teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust toetab riiklik rahastus, mis vähendab oluliselt talunike kulusid teenuse kasutamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki asendustalunikke nende pühendumuse ja panuse eest ning jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikkus ja areng.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib samuti väljendada siirast tänu Tartu Millile, kes rõõmustas asendustalunikke kingipakiga.

Pildigalerii üritusest, autor Jassu Hertsmann