Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad kohtusid regionaalministri härra Madis Kallasega

Teisipäeval, 24. mail 2023.a., kohtusid Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad regionaalministri härra Madis Kallasega. Kohtumisel tutvustasime uuele ministrile Taluliitu kui peretalude esindusorganisatsiooni ning tõstatasime adresseerimist vajavaid teemasid. Kohtumise pikkus ei võimaldanud väga sisuliselt teemasid arutada, kuid toome välja alljärgnevalt olulisemad teemapüstitused. Lisaks alljärgnevatele teemadele arutasime loomulikult automaksu üle ja kuidas see mõjutab maal elavaid inimesi ning rääkisime õiglasest üleminekust, mis arvestaks maainimeste vajadustega:
  1. Maamaksu tõstmise 10% piirmäära kaotamine: Maaomanike organisatsioonid väljendasid muret iga-aastase maamaksu tõusu lubatud piirmäära kaotamise pärast, kuna see soodustaks põllu- ja metsamaa koondumist. Maamaksu tõus mõjutaks negatiivselt väiksemaid põllumehi ja metsamajandajaid, mis võib viia maaomandist loobumiseni ja süvendada veelgi maakapitali koondumist Eestis.
  2. Puu- ja põõsaistandike seadustamine: kohtumisel arutati vajadust motiveerida maaomanikke Eestis metsastamata maid metsastama. Nende istandike majandamise ja kiire kasvu hõlbustamiseks tehti ettepanek luua eraldi maakategooria “maa puu- ja põõsaistanduste jaoks”. Soovitati Läti ja Leeduga sarnaseid toetusmeetmeid, et soodustada metsastamist põllumajanduseks sobimatutel aladel, kaitstes samal ajal väärtuslikku põllumaad ja kõrge kaitseväärtusega alasid.
  3. Koprajahi korraldamine inimtekkelistes veekogudes: Arutati valminud kopra tegevuskava ja tehti ettepanek lubada aastaringset jahti inimtekkelises veekogude kraavides ja kuivendussüsteemides. Keskkonnaministeerium on eelneval nõustunud kaaluma ettepanekut kobraste arvukuse reguleerimiseks suure kahjustusega aladel.
  4. Koostöö ja ühistegevus Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks: rõhutati olemasolevate ärimudelite läbivaatamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Rõhutati, et ühistulise ettevõtluse mudelid on olulised konkurentsivõime suurendamiseks, ringbiomajanduse edendamiseks, taastuvenergia kasutamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks. Taluliit kinnitas vajadust teaduspõhise kompetentsikeskuse loomiseks, et tagada ettevõtetele eksperditeadmisi ja tuge. Eesti Maaülikoolis Rando Värniku eestvedamisel on tehtud selles vallas olulist ja vajalikku tööd, mida on vaja sisulisemalt laiendada ja toetada.
  5. Mõisted “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” ning nende käsitlemine PRIA-s: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas järelepärimisi majandustegevuse lahususe kohta. Rõhutati ühtse majandusüksusena tegutsevate ettevõtete vastastikust sõltuvust ja seda eriti põllumajanduses toimuva põlvkonnavahetuse kontekstis. Mõistete “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” tõlgendamiseks on vaja luua sisulisem lähenemisviis, et julgustada ja toetada noori oma põllumajandusettevõtte loomisel, mis võimaldaks samal ajal toetuda oma vanemate tegevusele.

Kinnitasime ministrile, et Taluliit on igati valmis panustama konstruktiivsesse koostöösse, et säilitada maaelu 🏘️

 

Pildil vasakult: Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliit), Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Jaanus Põldmaa (Pärnumaa Talupidajate Liit), regionaalminister Madis Kallas, Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit) ja Kerli Ats
#taluliit

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Riik toetab maale kolimist

Riik toetab maale kolimist

Eile kinnitas Vabariigi Valitsus heaks maale elama minemise pilootprogrammi laiendamise. Programmi eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust.

Kaaslaen on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Täna otsustas Vabariigi Valitsus laiendada pilootprogrammi ka muudesse Eesti maapiirkondadesse, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega. „Pilootprogrammi laiendamine annab võimaluse neile, kes tahavad nautida maal elamist ka muudes Eesti paikades, kuid vajavad finantsilist abi,“ põhjendab maaeluminister Urmas Kruuse teotuse laienemise vajadust.

Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab krediidiasutuste vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või elamistingimuste parandamiseks maapiirkonnas. „Ebapiisava tagatise tõttu on laenuks antavate summade eest võimalik teha ainult hädavajalikke renoveerimistöid,“ tõdeb minister Kruuse.

MESi juhatuse liige Meelis Annus näeb, et tänapäeva noored ei soovi oma elu pühendada kodu ehitamisele, nad tahavad elada kaasaegses keskkonnas ja tegeleda oma kutsumusega. „Tõmbekeskustes on sellised kodud olemas ja pangad annavad meelsasti ostmiseks laenu,“ näeb Annus. Ta nõustub Kruusega, et uute teadmiste ja maksejõuliste perede toomiseks maale tuleb soodustada samaväärsete tingimuste tekkimist. „Valitsuse heakskiit MESi pakutava eluaseme kaaslaenu piirkonna laiendamiseks on selleks väga vajalik ja tervitatav otsus. Nüüd saame vajalikud muudatused suunata MESi nõukogusse otsustamiseks, mille järel saame hakata laiendatud piirkonnast taotlusi vastu võtma,“ ütles Annus.

Seni on kaaslaenu saamiseks esitatud 25 taotlust, millest on rahuldatud 19 summas üle 996 000 euro. Kõige enam on laenu kasutatud Võrumaal ja Põlvamaal ning peamiselt eluaseme ostmiseks. Keskmine laenusaaja on 31–35-aastane lapsevanem.

Pilootprogramm maale elama asumise soodustamiseks hakkas pihta 2021. aasta novembris. Programmi veab eest ja rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kaaslaenu rakendati varem pilootprogrammina Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Projekti maht on kokku 5 miljonit eurot, mis tuleb MESi eelarvest.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.11.2022

 

 

Parima talu 2021 tiitli võitis Jõeääre talu Järvamaal


Käesoleva aasta parimaks taluks valiti Jõeääre talu Järvamaal, kus kartuli- ja muu köögivilja kasvatajatest pererahvas Urmas ja Laivi Laks on talupidamise kahekesi üles ehitanud. Parimaks noortalunikuks sai Siim Sooäär Saaremaalt Uustla talust, parimaks alternatiivtaluks Alpakafarm OÜ ning parimaks tootmistaluks Viinamärdi talu.

„Oleme omal käel, ainult oma pere jõududega abilisteta mitu aastakümmet toimetanud ja talu täiesti nullist üles ehitanud. Üks poegadest on maa- ja teine tehnikausku, täna ongi peamine küsimus, et neil oleks piisavat põhjust ja motivatsiooni talu edasi vedada,“ märkis Jõeääre peremees Urmas Laks.  

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles Jõeääre talus peaauhinda üle andes, et peretalud on olulisel kohal maaelu edendamisel. „Kindlasti kõik konkursile esitatud talud on tunnustust väärt, kuid Jõeääre talu pälvis hindajatelt ühehäälse toetuse,“ lausus Kruuse.

„Jõeääre on hea näide, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata olema suurtootja. Lisaks tuleb eraldi esile tõsta, et talu peremees ja perenaine löövad kaasa külaelu ja kogukonna edendamisel,“ ütles Taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) eestvedamisel on parimat talu valitud juba 28 aastat. Parimaid tunnustades soovib Taluliit juhtida tähelepanu talude olulisele rollile toidujulgeoleku tagamisel ning maaelu edendamisele.

Parima talu aitas välja selgitada žürii, kuhu kuulusid Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Alexela ja Maaleht.



Parim talu 2021 – Jõeääre talu

Jõeääre talu peavad Järvamaal peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud. Põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi peamiselt kahekesi, pojad käivad aeg-ajalt abiks. Peremees ja perenaine loodavad siiski, et üks poegadest võtab talu üle.

Talu sai  perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju nagu porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.



Uustla talu – Parim noortalunik 2021

Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja alla aastase pisipojaga.

Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veiseid, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.  Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas  valmis sel kevadel.

Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ei suuda väärindada, seega umbes pool läheb ühistule müügiks. Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Margit tegeleb peamisel on loomade ja juustuteoga, Siimu ampluaa on põllud, kõrvalmajas elav ema on noortel abiks.

 

Alpakafarm – Parim alternatiiv talu 2021

Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Kai Morten Ødegårdstuen ja Pärnust pärit Kaja Varmison ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, see mõte aga muutus kiiresti. Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais, tänaseks on talus kokku 140 looma,  keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega, kitsede, minilammaaste, Vallais’ mustnina lammaste, merisigade, küülikute ja väikese Benneti känguruga. 2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – põhiline külastajate liikumine toimubki nüüd endistel naabertalu aladel. Õuel on suur talupood, kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.



Viinamärdi talu – Parim tootmistalu 2021

Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013. aastal, kui Denis Pretto ja Annemari Polikarpus soetasid Tartumaale vana taluhäärberi. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega. 2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed seda tõugu lambad Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast.  Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist. Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid – jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu. Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.

Täna algas „Parim Talu 2021“ valimise ringkäik

Hindamiskomisjoni liikmed
Hindamiskomisjoni liikmed Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Lii Sammler (Maaleht), Gelis Pihelgas (Taluliit), Teele Üprus (Postimees Maa Elu) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Täna, 3. augustil 2021.a., algas selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 11 talu erinevates Eesti maakondades.

„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 28ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2021“:

  • Märdiotsa Agro OÜ ja Hõbemäe talu Põlvamaalt;
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Vahemetsa talu (Birchlagoon) ja Viinamärdi talu Tartumaalt;
  • Jõeääre talu Järvamaalt;
  • Indriko OÜ ja Alpakafarm OÜ Pärnumaalt;
  • Uustla talu Saaremaalt;
  • Paju talu Raplamaalt;
  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaal

Konkursile esitasid talud Pärnu Talupidajate Liit, Türi Talupidajate Liit ja Eesti Noortalunike Liit ning lisaks andsid paljud talud oma kandidatuuri ise üles.

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kalle Hamburg ja Gelis Pihelgas (Taluliit), Karolin Lillemäe(Maaeluministeerium), Teele Üprus (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel. +372 553 1571
E-post: info@taluliit.ee

SEEMNELIIT: väiketootja suuruse määratluse muudatusest

2020.aasta kevadel kerkis päevakorda, et oleks vaja ajakohastada väiketootja suurust sordikaitse seadusandluses. Vastav muudatus Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses võetigi 2020 suvel Riigikogus vastu. Sellega ühtlustati väiketootja mõiste Eesti seadusandluses Euroopa Nõukogu määruses kasutatavaga ja edaspidi loetakse väiketootjaks põllumajandusettevõtjat, kellel on haritavat maad kokku kuni 92 tonni teravilja tootmiseks või kuni 185 tonni kartuli tootmiseks.

Selle määratluse alusel tehakse kindlaks, kas tegemist on väiketootjaga sordikaitse kontekstis (mujal võib selle väljendi tähendus teine olla). Sordikaitse erandina on väiketootjad vabastatud OTS-tasu maksmisest kaitsealuse sordi kasutamise korral nii Eesti kui EL sordikaitse puhul. Aga sordiomaniku/-esindaja teavitamiskohustus OTS-seemne kasutamisest säilib ka väiketootjatel – kasutatud seemne koguse peab teavitama, aga arvet selle eest ei järgne.

Muudatus seisneb selles, et varasemalt oli Eesti seaduses kirjas konkreetne pindala hektarites, mis kehtis aastate viisi samamoodi. Seadusemuudatusega ei sätestata detailselt, kuidas uue määratluse järgi väiketootja suurust arvutada, kuid ministeeriumi soovitusel ja teiste riikide praktika järgi on hea selle aluseks võtta avalik riiklik info. Eesti Statistikaamet avaldab eelmise aasta põllumajandusnäitajad tavaliselt jaanuaris. Seega on võimalik meil väiketootja suurust täpsustada enne kevadet, kui algab uus OTS-hooaeg.

OTS-seemne kasutamise kohta info kogumine jätkub Seemneliidu poolt kuni uue hooaja alguseni (2021 kevadkülvideni). Seemneliit mõistab, et paljud infopäringu saajatest polegi OTS-seemet kasutanud – sel juhul palub Seemneliit saata infopäringule eitav vastus.

Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.