Rubriik: Põllumajandus

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus allkirjastasid lepingu lisa, mille jõustumise tulemusel saavad ettevõtjad taotleda kasvulaenu kuni 500 000 eurot, lisaks langes minimaalne intressimarginaal kolmelt protsendilt kahele protsendile, millele liidetakse baasmäär. Noortalunike ja tootjarühmade jaoks langes minimaalne intressimarginaal kahelt protsendilt ühele protsendile. Täpsed meetmete tingimused on kirjas MES-i veebilehel: mes.ee/laenud/laen-euroopa-liidu-vahenditest/laen-mak-rahastamisvahendist.

Minister Piret Hartmani sõnul ei ole tegu tänavu kaugeltki esimese toetusmeetmega meie põllumajandus- ja toidusektorile: „Kogu käesoleva aasta vältel oleme soovinud koostöös MES-iga suurendada meie põllumeeste ja toidutootjate konkurentsivõimet ning olla neile toeks selles ebastabiilseks kujunenud olukorras. Oleme seda teinud läbi mitme erineva meetme, näiteks käesoleval suvel suurendasime põllumajandusmaa kapitalirendi mahtu ning parendasime toetuse tingimusi. Loodame, et ka nüüd ajakohastatavad laenutingimused annavad meie talunikele ja tootjatele, aga ka teistele tublidele ettevõtjatele maapiirkondades vajaliku turgutuse.“

„Siiani oleme laenudega enim rahastanud näiteks lautade, kuivatite ja mitmesuguse tehnika soetamist ning köögivilja- ja aiandussaaduste tootmiseks mõeldud seadmeid,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus. Ta lisas, et projektide nimekirja võiks lisanduda investeeringud, mis on seotud põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega, näiteks köögivilja-, liha- või piima väärindamisega seotud projektid.

MES-i kaudu välja antavad Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 rahastamisvahendi laenumeetmed „Pikaajaline investeerimislaen koos pangaga“ ning „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen“ on mõeldud põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlejatele ja teistele maaettevõtjatele investeeringute rahastamiseks. Laenu antakse äriideedele, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Investeering võiks olla suunatud keskkonnahoiu ja ressursitõhususe ning kvaliteetse tööhõive edendamise toetamiseks.

Minister lisab, et toidujulgeolek on sealjuures osa laiemast julgeolekust. „Esiteks, kui me ei toetaks Eesti maaelu ja põllumajandust, raskendaks see nii kodumaisel kui ka piiranguteta rahvusvahelisel turul meie ettevõtjate konkurentsivõimet. Tänu toetustele – mida jagatakse ka kogu maailmas ja Euroopas – suudame hoida kohaliku toidutootmise taset, nii kvaliteedis kui ka kogustes. Toetades juba täna põllumajandust, toidusektorit ja maaelu ning meelitades sektorisse ka uusi tegijaid ja noori inimesi, anname tugeva panuse samuti selleks, et tulevastes võimalikes kriisiolukordades oleks Eesti toiduga varustamine tagatud,“ kommenteerib Hartman.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)
PRESSITEADE
17.10.2024

Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab oma seisukohtades vajadust sihipärase ja jätkusuutliku ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järele, mis arvestab põllumajandussektori eripäradega ning toetab aktiivseid põllumajandustootjaid, aidates samal ajal kaasa maapiirkondade arengule ja elujõulisuse säilitamisele. ÜPP peab edendama põllumajanduse mitmekesisust, mis on Eesti maapiirkondade ja kohaliku toidutootmise elujõulisuse aluseks.

1. Toetuste võrdsustamine ja jätkusuutlik areng: Eestimaa Talupidajate Keskliit peab oluliseks, et jätkataks toetuste võrdsustamist Euroopa Liidu tasandil, et tagada kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele võrdsed tingimused. Ebavõrdsed toetustasemed loovad siseturul konkurentsimoonutusi ning pärsivad Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Oluline on tagada, et toetuste süsteem võimaldaks mitmekesise põllumajanduse arengut, pakkudes väiketaludele ja mitmekesistele tootmissuundadele õiglast tuge. Otsetoetuste rakendamisel tuleb selgelt fokusseerida põllumajandustootmise kontsentreerumise pidurdamisele, kehtestades põhilisele sissetulekutoetuse jätkusuutlikkusele ülempiir (capping).
2. Roheüleminek ja keskkonnasäästlikkus: ÜPP peab toetama põllumajandussektori keskkonnasõbralikke ja kliimasõbralikke tootmisviise, arvestades samal ajal põllumajandussektori mitmekesisust. Oluline on, et rohepööre oleks sotsiaalselt õiglane ja kaasav, tagades väiksemate tootjate toetamise ning võimaldades neil osaleda üleminekuprotsessis. Samuti tuleb tagada toidutarneahelas õiglasem väärtuse jaotamine, et parandada ja tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks on vaja rohkem toetada väiketootjaid ja noortalunikke, kes vajavad investeeringute tegemiseks senisest enam rahalisi vahendeid.
3. Teadmussiire ja innovatsioon: Mitmekesisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vaja tagada teadmussiirde ja innovatsiooni kättesaadavus kõikidele tootjatele, sõltumata nende suurusest või tootmissuunast. See hõlmab ka konsulenditeenust, koolitusi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad mitmekesistel taludel rakendada uuenduslikke ja jätkusuutlikke põllumajanduspraktikaid. Tuleb tagada talupidajatele tugisüsteemid, nagu põllumajandustootjate asendusteenistuse järjepidev kättesaadavus.
4. Turule orienteeritus ja mitmekesisus: ÜPP peab edendama turule orienteeritust, mis hõlmab mitmekesise toidutootmise toetamist ja lühikeste tarneahelate arendamist. Oluline on, et kohalike toodete väärtustamine ja turulepääsu toetamine aitaks talutoidul jõuda tarbijateni ning säilitada kohaliku toiduga varustuskindlus. Selle tagamiseks on oluline luua toetusmeetmed, mis aitavad toetada müügiedendust ja turundust.
5. Riskijuhtimine ja kriisidega toimetulek: On oluline, et ÜPP pakuks riskijuhtimise meetmeid, mis aitavad toime tulla kliimamuutuste ja muude riskidega, tagades nii mitmekesise põllumajanduse stabiilsuse ja elujõulisuse. Arvestades viimaseid toidutootmise väljakutseid, leiab Eestimaa Talupidajate Keskliit, et põllumajandussektori vähese tähtsusega abi tuleks tõsta 20 000 eurolt 50 000 euroni ühe majapidamise kohta kolme aasta jooksul. See suurendaks paindlikkust kriisiolukordades reageerimisel ja võimaldaks tõhusamalt toetada põllumajandustootjaid eriolukordades. Lisaks tuleks põllumajandustootjatel olla võimalus kindlustada oma saak ja loomad eriolukordade vastu ning kindlustusmakseid rahaliselt toetataks, et katta sissetuleku kaotust halbade ilmastikutingimuste või haiguste tõttu. Tuleks luua võimalus toetada ühistuliste kindlustusseltside loomist, mis on spetsialiseerunud põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtete riskide kindlustamisele.
6. Noorte põllumajandustootjate toetamine: Noorte põllumajandustootjate toetamine on võtmetähtsusega mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks ja arendamiseks. ÜPP peab tagama, et noored saaksid hõlpsalt juurdepääsu maale ja tootmisressurssidele ning saaksid tuge mitmekesise põllumajandustegevuse alustamisel ja arendamisel.
7. Ringbiomajanduse edendamine: Talud peavad olema osa ringbiomajandusest, kus kõrvalsaadusi ja jääke kasutatakse tõhusalt, luues lisandväärtust ja vähendades tootmise mõju keskkonnale. Ringbiomajandus aitab edendada mitmekesisust ning luua uusi majanduslikke võimalusi talunikele.
8. Lihtsustamine ja paindlikkus: ÜPP meetmed peavad olema kättesaadavad, lihtsad ja paindlikud, vähendades halduskoormust ning võimaldades kiiret reageerimist turu- ja ilmastikutingimuste muutustele.
9. Täiendavad punktid õiglase ülemineku osas:
   • Õiglase ülemineku fondi loomine: Mitmekesise põllumajanduse säilitamiseks toetab Eestimaa Talupidajate Keskliit ettepanekut luua ELi tasandil toidusüsteemi õiglase ülemineku fond, mis aitaks kaasa väikeste ja mitmekesiste talude üleminekule jätkusuutlikumatele tootmisviisidele.
   • Maa kättesaadavuse tagamine: Maa kättesaadavus ja õiglane jaotus on mitmekesise põllumajanduse säilitamise jaoks olulised. Seetõttu tuleb tagada, et noortel põllumajandustootjatel ja väiketaludel oleks lihtsam juurde pääseda tootmismaale.
   • Elurikkuse ja loodusvarade kaitse: ÜPP peab toetama põllumajandustavasid, mis edendavad elurikkust ja loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist, tagades, et mitmekesised talud saavad oma tegevust jätkata keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult.

Kokkuvõttes peab Eestimaa Talupidajate Keskliit ülimalt oluliseks, et ÜPP toetaks põllumajanduse mitmekesisust kõigil tasanditel, võimaldades väiksematel ja mitmekesistel tootjatel tegutseda, areneda ning panustada kohaliku toidutootmise, maapiirkondade elujõulisuse ja keskkonnahoiu tagamisse. Mitmekesine põllumajandus on võtmetähtsusega Eesti toidutootmise ja maapiirkondade tuleviku tagamisel.