Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Piimaklaster MTÜ kutsub talunikke iseõppepäevale

Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevajadust. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse piimatootmisettevõtte söötmissüsteemist.

Kiirenev elutempo on tekitanud vajaduse koolitusvahendite järele, mis võimaldaksid põhijuhtumeid lahendada ainult virtuaalseid tööriistu kasutades. Söötmiskulutuste majandusliku optimeerimise mudeli selgeksõppimisel pakub Piimaklaster selleks välja 14 olulise juhtumi lahendamist käsitlevad lühivideod.

Kogu materjal on leitav aadressilt https://www.piimaklaster.ee/sootmiskulutuste-optimeerimine/

 

PTA tunnistas ettevõttes AS Grüne Fee Eesti taimekaitsetunnistuse kehtetuks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.09.2021

 

Sel aastal leiti Grüne Fee ehk Luunja kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke. Kõiki asjaolusid arvestades pidas PTA vajalikuks antud juhtumi puhul tunnistada ASi Grüne Fee Eesti agronoomi taimekaitsetunnistus kehtetuks.

30. märtsil võttis PTA ametnik jaemüügis Luunja kurgist proovi. Labor tuvastas proovist pümetrosiini jäägi 0,016 mg/kg ning lisaks jäljed imidaklopriidi (Confidor WG 70) ja penkonasooli (Topas 100 EC) kasutamisest. Leitud jäägid olid tasemel, mis ei ohustanud inimeste tervist ega keskkonda.

Proovis tuvastatud toimeaine äratas kahtlust, et kasutatud on taimekaitsevahendeid, mis ei ole Eestis turule lubatud. „Järelevalve käigus tuvastasime, et AS Grüne Fee Eesti oli kasutanud vahendit Plenum 25 WG, mis oli ettevõtte esindaja selgituse kohaselt toodud neile proovimiseks ja katsetamiseks Soomest,“ selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind. „Ka Eestis oli turule lubatud pümetrosiini sisaldavaid vahendeid, kuid Eestis registreeritud preparaati Plenum oli lubatud kasutada vaid rapsil ja rüpsil ning seda võis Eestis kasutada kuni 30. jaanuarini 2020,“ jätkab ta ning möönab, et kasvuhoone kurgil kasutamine oli seega lubamatu.

Järelevalve käigus selgus, et ka preparaat Confidor WG 70 pärines Soomest ning seda poleks tohtinud sellisel kujul Eestisse tuua ega kasutada. „Eestis on registreeritud preparaat Confidor, mida on lubatud kasutada ka kasvuhoone kurgil ja seda oleks võinud ettevõte ka teha,“ sõnab Lind.

ASi Grüne Fee Eesti agronoomi selgituste järgi soovis ta katsetada eespool nimetatud toodete mõju kasvuhoonetes kasutatavale biotõrjele ning kemikaali mõju kahjurputukatele, kes kogunevad noorematele lehtedele ladvaosal. Selline tegevus aga ei ole kooskõlas taimekaitsevahendite kasutamise nõuetega ning seetõttu tuli kehtetuks tunnistada agronoomi taimekaitsetunnistus, mis annab õiguse taimekitsetöid teha.

„Keelatud taimekaitsevahendite kasutamine on tarbijate suhtes usalduse kuritarvitamine, eriti veel puhkudel, kui tegemist on ettevõttega, kes teavitab oma kanalites, et putukatõrjet tehakse bioloogiliselt ja keemiavabalt,“ kommenteerib Lind.

PTA tuletab taimekaitsevahendite soetamisel meelde, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Register on leitav siit. Registrisse kandmisel on hinnatud vahendi ohutust inimesele ja keskkonnale. Kuna keskkonnatingimused on meie naaberriikides erinevad, ei tohi seal müüdavaid taimekaitsevahendeid Eesti tingimustes kasutada.

 

„Roheline LEADER“ toob esile keskkonnasõbralikud projektid Eesti maapiirkondades

Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.

Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.

„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“

Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.

LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.

Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“

Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused

 

Taustainfo

LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”

Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond
meeri.maastik@pmk.agri.ee

PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril

Piimapäev väärtustab piimatootmist kui meie kultuuri lahutamatut osa

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.07.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse osaleb kolmapäeval, 14. juulil Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis toimuval XV piimapäeval, kus muu hulgas esitletakse ka värsket raamatut „Eesti piimandusmuuseum 45“. 

„Kutsun kõiki inimesi piimapäevale, kuna piimal ja piima saamisel on iga rahvakillu elus oluline koht. Piima on peetud valgeks kullaks – seal, kus oli piima andev lehm, oli ka elu. Mälestust heinateost, magamist värsketel heintel peetakse täna osaks romantilisest maapuhkusest, kuid ainult paar aastakümmet tagasi tähendas see rasket tööd valge kulla saamise nimel, mis aitas hinge sees hoida ja lapsi koolitada,“ sõnas piimapäeva väisav Urmas Kruuse.

„See, et karjal on meie rahvakultuuris olnud oluline roll, näitab kasvõi karjaga seotud tähtpäevade rohkus eestlaste rahvakalendris. Innovatsioon piimanduses on lehmad taludest viinud farmidesse, aga mälestust käsitsi lüpsist, koorelahutamisest ja koore võiks kloppimisest aitab tallel hoida juba 45 aastaringi tegutsev piimandusmuuseum. Tänu innovatsioonile on meie piimatoodete letid kauplustes rikkalikumad kui kunagi varem. Piimandusmuuseum ja piimapäev lubavad kogu rikkast pärandist vahetult osa saada, seega ootan kõiki toredal piimapäeval pakutavatest ettevõtmistest osa saama,“ innustas Urmas Kruuse.

XV piimapäev avatakse piimandusmuuseumi pargis kolmapäeval, 14. juulil kell 12. Tegevust pakutakse kõigile, lastest vanavanemateni välja. Avatud on mitmesugused töötoad, toimuvad meeleolukad kontserdid ja etendused, valitakse parim maitsevõi ja tuntud kunstniku eestvedamisel valmib mälestuseks ühismaal.

Lisainfo Piimandusmuuseumi veebilehel.

PMK: Uus kaardirakendus näitab, kas põld on erosiooniohtlik

Põllumajandusuuringute Keskus
31.05.2021
PRESSITEADE

Põllumajandusuuringute Keskuses on välja töötatud uus kaardirakendus, mille abil saab ülevaate mullaerosiooni ohu ulatusest kogu Eesti põllumajandusmaa ulatuses. Kaardirakendus võimaldab põllumajandustootjatel keskkonnahoidlikumalt majandada, hinnates põldudel mulla ärakande ohtu ja erosiooni ulatust.

„Mullaerosioon on maailmas üks suurimaid muldi ohustavaid nähtusi, mille tagajärjel hävib väga palju viljakat mulda. Ligi 80% Euroopa Liidu põllumuldadest on suuremal või vähemal määral erosiooniprotsessidest mõjutatud,“ selgitab rakenduse tähtsust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) direktor Pille Koorberg. „Valdavalt toimuvad need protsessid künklikel aladel ja seetõttu Eestis üldiselt on see probleem valdavalt lokaalne, kuid mingis ulatuses erodeerub muld siiski paljudes kohtades ja avaldab seeläbi mõju meie põldude viljakusele.“

Uue kaardirakenduse abil saab jälgida mullaerosiooni hindamiseks loodud USLE mudeli arvutuste tulemusel erosiooni nii potentsiaalset (võimalik erosiooni ulatus ilma taimkatteta) kui ka peamiste meil kasvatatavate kultuuride näitel reaalset intensiivust (t/ha aastas).

„Kindlasti on rakendusest abi põldude külvikordade planeerimisel ja kultuuride valikul erosiooni aspektist lähtuvalt,“ rõhutab PMK mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Põllumehel on võimalik oma tegevuse kaudu säästa nii keskkonda kui ka vältida kulutusi mullaviljakuse säilitamiseks, näiteks toitainete ärakande, süsinikukao ja niiskusrežiimi halvenemise vältimiseks huumuskihi erodeerumisel“.

Pikemas perspektiivis võimaldab uue kaardirakenduse kasutamine vähendada mullaerosiooni ning vähendada seega muldade hävimist, toitainete ärakannet ning seeläbi ka veekogude eutrofeerumist.

Geoinfosüsteemil põhineva, mulla ärakannet kõlvikutel detailselt kirjeldava USLE ruumilise mudeli metoodika arendamiseks on PMK mullaseire ja uuringute büroo teinud koostööd Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga alates 2011. aastast. USLE on erosioonimudel, mis loodi ennustamaks pikaajalist keskmist mulla vee-erosiooni kindlate kasvatavate kultuuride ja maaharimissüsteemide korral. Eesti erosioonimudeli ja kaardirakenduse loomises osalesid PMK mullaseire ja uuringute büroo spetsialistid Tambet Kikas ja Ain Kull.

Kaardirakenduse kohta saab lisateavet PMK kodulehelt: https://pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaerosioon

Lisateave:
PMK mullaseire ja uuringute büroo
tel 453 8262
tambet.kikas@pmk.agri.ee

Maaeluministeeriumis tutvustatakse uue põllumajanduspoliitika eelarveliste vahendite jaotust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.05.2021

Täna toimuval Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava juhtkomisjoni 9. istungil tutvustatakse komisjoni liikmetele esmast ettepanekut ÜPP strateegiakava eelarvejaotuse kohta aastateks 2023-2027. Juhtkomisjonile antakse ülevaade eelarve koostamise reeglitest, eelarve jaotuse põhimõtetest ja rõhuasetustest ning eesmärkidest, mida soovitakse ÜPP-ga saavutada aastatel 2023-2027.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus eelarveperiood aastatel 2023-2027 meile võimaluse panustada Eesti maaelu arengusse 1,44 miljardit eurot Euroopa Liidu fondide vahendeid. „Raha jagamisel tuleb leida tasakaal erinevate vajaduste, prioriteetide ja väljakutsete vahel, mis meid lähiaastatel ees ootavad. Tasakaal peab tagama meie põllumajanduse-, toidu- ja muude maaettevõtete edukuse, keskkonnahoiu ning kohalike kogukondade ja maapiirkondade elujõulisuse,“ ütles Kruuse.

ÜPP strateegiakava hõlmab edaspidi nii ÜPP otsetoetusi (I sammas) kui ka ÜPP maaelu toetusi (II sammas). Osa uue eelarveperioodi vahenditest kasutatakse ära käimasoleval üleminekuperioodil aastatel 2021-2022 olemasolevate otsetoetuste (383 miljonit eurot) ja maaelu arengukava meetmete (258 miljonit eurot) kaudu.

Kokku saab Eesti perioodil 2023-2027 kasutada üks miljard eurot otsetoetusteks ja 440 miljonit eurot maaelu toetusteks. Suur osa uue eelarveperioodi vahenditest on suunatud põllumajandustootjate elujõulisuse (43,4% vahenditest) ning keskkonnaga (28,9% vahenditest) seotud väljakutsetega tegelemiseks. 7% rahast on kavas suunata maapiirkonna arenguks, 6,4% konkurentsivõime suurendamiseks, 3,9% ühiskonna nõudlusele vastavuse suurendamiseks põllumajandussektoris, 2,7% põlvkondade vahetusele põllumajandussektoris, 2,5% sektori kaasajastamiseks teadmussiirde ja innovatsiooni abil ning 2,4% põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks väärtusahelas.

Täpsemalt saab materjalidega tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel ÜPP strateegiakava rubriigis.

Põllumajandus- ja Toiduamet ootab põldtunnustamise ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.05.2021 

 

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada kuni 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

Sertifitseeritud seemne tootmise eesmärk on põllumajandustootja varustamine kontrollitud kvaliteetse seemnega. See aitab ennetada haiguste levimist ja tagab sordipuhtuse. Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed.

„Seemnetootjate soovile vastu tulles on alates sellest aastast sertifitseerimise taotluste esitamiseks pikemad tähtajad. Siiski on oluline esitada taotlused õigeaegselt, et jõuaksime seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp.

Sertifitseerimise taotluse esitamine seemnepõldude andmete jaoks on alanud. Talirapsi ja -rüpsi sortide seemnepõldude andmed on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada kuni 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi kuni 15. juunini. Taotlust on kõige lihtsam esitadakliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Maaeluminister: väärtuslik põllumajandusmaa vajab kaitset, et kindlustada tulevikus meie toidulaud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.05.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles teisipäeval Riigikogule, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu eesmärk on tagada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastiku kaitse, sellise maa hoidmine võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel.

„Paraku tuleb tõdeda, et põllumajandusmaal ja selle mullastikul ei ole siiani õiguslikku kaitset.  Eesti pindalast moodustab haritav maa vaid alla veerandi. Vajadus maa järele avaldab jätkuvalt just põllumajandusmaale üha suuremat survet. Nii on see mujal ja nii on see ka Eestis,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse oma kõnes väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse esimene lugemisel Riigikogus. Minister märkis, et linnu ja asulaid ümbritsevatele viljakatele põllumajandusmaadele on mugav ja kulusäästlik ehitada ning seepärast seda ka tehakse. Muld võib ehitustegevuse tõttu hävineda kiiresti, kuid selle taastumise tempo on sisuliselt olematu ehk see võtab sadu ja tuhandeid aastaid.

Urmas Kruuse sõnul on väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõud välja töötatud kaheksa aastat. „Soovime saavutada seda, et meil oleks jätkuvalt olemas toidu tootmiseks esmavajalik ökoloogiline, samas taastumatu loodusressurss – muld. Riigi elujõulisus ja iseseisvus, inimeste tervis ja looduskeskkond on seotud võimekusega oma rahvas ise ära toita. Selle seadusega tagame väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa säilimise ning aitame kindlustada meie kõigi toidulaua,“ lisas minister.

Seaduseelnõu kohaselt saaks piirangutega kaitstud vähemalt üle kahe hektari suurune külas või alevikus paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega massiiv, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmise või maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurem. Väärtuslikku põllumajandusmaad on esialgsete arvutuste kohaselt kokku ligi 700 000 hektarit.

Eelnõu oli esimest korda Riigikogu menetluses 2018. aastal, kuid langes seoses koosseisu lõppemisega 2019. aasta märtsis menetlusest välja. Kui toona kavatses riik võtta väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamise põhiülesanded enda kanda, siis praeguse eelnõuga nähakse ette, et väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kaitsetingimused määravad kohaliku omavalitsuse üksused oma üldplaneeringuga. Sellega on tagatud kohalikele omavalitsustele planeerimisautonoomia.

Üldplaneeringuga tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine – see tähendab, et üldjuhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus lubada sinna ehitada ega seda metsastada. See ei tähenda samas seda, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi üldse ehitada. „Eelnõu ei piira kohalike omavalitsuste arengut. Kui üldplaneeringu puhul kaalub muu avalik huvi väärtusliku põllumajandusmaa säilimise avaliku huvi üles, tuleb seda veenvalt põhjendada. Seega jäävad kohalikele omavalitsustele jätkuvalt kõik hoovad oma piirkonna arengu suunamiseks,“ sõnas minister.

 

LEADER-lähenemise laiendamine toob kohalikele kogukondadele kaasa uued toetusvõimalused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2021

 

Kohalikku elu edendava ELi algatusprogrammi LEADER lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„EL maaelu poliitika üht edulugudest, enam kui 20 aastase ajalooga LEADER lähenemise positiivseid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba käesoleval perioodil laiendati selle rakendamise võimalusi muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„LEADER lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osapoolte koostöös.

 

LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest Liaison entre actions de développement de l’economie rurale, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897 taotlust ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875 projektitaotlust.