Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust taotleb 2554 tootjat 

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
24. märts 2021

 

15.-22. märtsini said põllumajandustootjad taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati kokku 2554 taotlust.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Esitatud taotluste arv näitab, et huvi toetuse osas on suur ja hea on tõdeda, et tootjad on riigi poolt pakutud toetusvõimalust aktiivselt kasutanud.“

Kõige enam taotlusi esitati Saaremaalt (321), Pärnumaalt (309) ja Tartumaalt (251). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Kõige enam taotlusi esitati lihaveisekasvatuse valdkonnas (1165 taotlust), järgnesid maheteravilja kasvatus (662 taotlust), piimalehmakasvatus (497 taotlust) ning lamba- ja kitsekasvatus (475 taotlust).

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Toetus makstakse PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. Toetuse ühikumäärad arvestab PRIA välja toetatavate põllumajanduslike tegevusvaldkondade kaupa. Ühikumäärad selguvad pärast toetustaotluste kontrolle ning avaldatakse PRIA kodulehel. Täpsemat infot toetuse kohta leiate PRIA kodulehelt.

PRIAs jätkub loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
18. märts 2021

 

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt ja tänaseks on PRIAle laekunud 1069 taotlust. Peale 22. märtsi saab piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetusi hilinenult taotleda veel 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trelli sõnul on taotlusi läbi PRIA e-keskkonna esitatud aktiivselt. „Kuigi PRIA teenindusbürood on käesolevast nädalast suletud, saavad kõik soovijad kindlasti ka nendes tingimustes taotlused esitatud. Vajadusel saavad kliendid PRIAga ühendust võtta ning abi küsida,“ lisab ta.

Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust. Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. Toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. PRIA teenindusbürood on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud rangete piirangute tõttu suletud ja hetkel pole võimalik kasutada teenindusbüroode kliendiarvuteid. Klientidel, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus või internet, palume ühendust võtta PRIA registrite infotelefoniga 731 2311.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

Põllumajandusuuringute Keskus alustas otsetoetuse saajate küsitlemisega

Põllumajandusuuringute Keskus
TEADE
16.10.2020

15. märtsil saatis Põllumajandusuuringute Keskus pea neljale ja poolele tuhandele otsetoetuse saajale e-kirjad. Tegemist on põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu raames läbiviidava küsitlusega. Veebiküsitlus kestab kuni 26. märtsini 2021. a.

Küsitluse valim on moodustatud tasakaalustatud paneelandmetel, kuhu on kaasatud vaid need toetusesaajad, kes said toetust perioodil 2014–2020 igal aastal ning kelle tootmistüüp jäi samaks kogu analüüsitava perioodi vältel. Küsitluskutse on saadetud eraldi taimekasvatusega tegelevatele äriühingutele ja FIEdele, loomakasvatusega tegelevatele äriühingutele ja FIEdele ning püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi hooldavatele äriühingutele, FIEdele ja eraisikutele.

Lugupeetud põllumajandustootja ja maakasutaja, kes Te olete saanud kutse uuringus osalemiseks! Vastates on Teil võimalik algava toetuste perioodi otsuste kujundamisel sõna sekka öelda.

Ootame aktiivset osavõttu!

Kui küsitluse täitmisel tekib tehnilisi probleeme, siis palume sellest teada anda uuringud@pmk.agri.ee

Põllumajandusuuringute Keskus tagab kogutud andmete kaitse nende kogumisel, kontrollimisel, töötlemisel, kasutamisel ja säilitamisel.

Kogutud andmeid ei avaldata isikustatud kujul ning kasutatakse üksnes üldistatuna.

Info uuringu kohta

Põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu eesmärgiks on saada ülevaade sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded on mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri.

Lisaks hinnatakse uuringu käigus, kas ja millises ulatuses vajavad erinevas suuruses majapidamised suuremat toetamist tagastamatu abina või milline on vajadus soodsamate tingimuste kehtestamiseks. Uuritakse ka põllumajandusmaal tehtavate erinevate hooldustööde maksumust ja võimalikku mõju põllumajandusmaa renditurule.

Otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu tulemus annab sisendi perioodi 2021–2027 ÜPP otsetoetuste kavandamiseks. Uuringu valmimise tähtaeg on 2021. aasta sügisel.

Uuringu viivad läbi PMK maamajanduse analüüsi ning põllumajandusseire ja uuringute osakonnad Maaeluministeeriumi tellimusel.

Info PMK veebil https://pmk.agri.ee/et/otsetoetuste_uuring

Euroopa Komisjon andis põllumajanduse erakorralise toetuse maksmiseks rohelise tule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2021

 

Euroopa Komisjon kiitis täna heaks riigiabiloa taotluse, mis võimaldab maksta põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud 15,8 miljoni euro suurust erakorralist toetust. 

„Ka Euroopa Komisjonilt on nüüdseks saadud roheline tuli, et maksta riigiabina koroonakriisis kannatanud põllumajandusettevõtjatele erakorralise toetusena kokku 15,8 miljonit eurot. Loa taotlus selleks esitati juba detsembris, kuid kuna vahepeal täpsustusid toetustingimused ja suurendasime ka toetussummat, millest tuli teavitada ka komisjoni, siis jõudis see riigiabi menetlus otsuseni praegu,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on põllumeestele suunatud erakorralise toetuse maksmise õiguslik raamistik sisuliselt valmis ning Euroopa Komisjoni otsus oli selles üks viimaseid olulisi verstaposte. Samas oleme kogu protsessiga kiiresti edasi liikunud, nii alustas PRIA alates tänasest ka toetustaotluste vastuvõtuga, lisas ta.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.–22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis veebruari lõpus heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleb erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahendite arvelt.

Valitsus kinnitas maaelu arengukava muudatuse, mis toob täiendavalt ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.03.2021

 

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu poolset rahastust ning muuta meetmete rakendamise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Valitsuse otsus oli oluline samm euroraha kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks lähitulevikus.Maaelu arengukava muutmine tagab järjepidevuse senises põllumajandus- ja maaelupoliitikas, võimaldades samal ajal lahendada juba sektori ees seisvaid tulevikuväljakutseid. Seda eelkõige tänu sellele, et senistele meetmetele nähakse programmiperioodi ülejäänud aastateks ette täiendav rahastus,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui maaelu toetused.

Uued vahendid suunatakse arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Sellest 15 miljonit eurot on kavas suunata finantsinstrumentidesse.

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurenevad maksimaalsed toetussummad, samuti lisandub keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul muutuvad taotluste hindamise põhimõtted.

Veel on arengukava muudatuse kohaselt kavas näiteks investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2021. aasta 28. veebruari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,6 miljonit eurot) väljamakseid tehtud 768 miljoni euro ulatuses. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni,

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Valitsus otsustas jätkata MESi kriisimeetmetega ka sel aastal 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2021

 

Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmete rakendamist ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning nende senine rakendamine on olnud edukas, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

 

Toetuste taotlemine märtsikuus

02.03.2021-22.03.2021 – Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetused 2021

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

 

03.03.2021 – 10.03.2021 – Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus 2021

Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 3 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liik.

Antud toetuse eesmärgiks on põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõuga toodete turustamise edendamise.

Toetust võib taotleda Euroopa Liidu siseturul toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamisega seotud tegevuse elluviimiseks.

Toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning riigieelarvest.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus) ning toetatava tegevuse plaan. Juhul kui taotleja tegutseb seltsingu vormis, esitatakse ka seltsingulepingu ärakiri.

Taotlusi võetakse vastu 3. märtsist kuni 10. märtsini 2021. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

 

15.03.2021 – 22.03.2021 Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja taotlemine (info täpsustamisel)

Erakorraliseks toetuseks on kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.

 

17.03.2021-31.03.2021 – Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus 2021

Toetuse abil luuakse maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1. 

Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. 2021.a vooru eelarve on kinnitamisel.

Toetust saavad taotled mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 13. märtsi 2015 määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“.

Toetust saavad taotleda:

  • mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Kui taotluse esitamise ajal on 2020. a majandusaasta aruanded  äriregistrile esitatud, võetakse aluseks 2019. ja 2020. aasta andmed. Kui eelmise aasta aruanne on veel esitamata, võetakse aluseks 2018. ja 2019. aasta aruanded.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus ulatub kuni 150 000 euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

 

Märtsi teises pooles on ettevõtjatel võimalus taotleda „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud investeeringutoetust kuni 150 000 eurot.

Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning uute tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks. Mitmekesistamise toetus on suunatud neile mikroettevõtjatele, kes on valmis maapiirkonnas väljaspool põllumajandussektorit looma juurde uusi, kestlikke töökohti.

Erinevalt varasemast saab sellest aastast alates toetuse abil soetada ka mittestatsionaarseid masinaid ja seadmeid ehk selliseid masinaid ja seadmeid, mida saab kasutada teenuse osutamiseks ka väljaspool toetuse saajale kuuluvat kinnistut, näiteks kliendi juures kohapeal teenust osutades.

„See muudatus avab maapiirkonnas tegutsevatele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uued võimalused investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Seeläbi kasvatatakse oma konkurentsivõimet ning luuakse eeldused uute, atraktiivsete töökohtade lisandumiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on olulise muudatusega, eriti kui silmas pidada asjaolu, et muutused majanduskeskkonnas on tõstnud teenindussektori üheks suurima potentsiaaliga töökohti pakkuvaks sektoriks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on ühel ettevõttel võimalik taotleda toetust kuni 150 000 euro ulatuses. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on PRIA kodulehel.

Taotlusi saab esitada PRIA kodulehel e-PRIA keskkonnas 17. kuni 31. märtsini.

Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused said paika

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teisipäeval põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja suunise Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) lisavahendite eraldamiseks. Erakorraliseks toetuseks kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot. 

„Allkirja sai ministri määrus, millega kehtestatakse põllumajandussektori erakorralise toetamise tingimused ning samuti suunis Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogule omavahenditest 3,8 miljoni euro eraldamiseks toetuse maksmiseks. Tegemist on olulise sammuga õigusliku raamistiku loomisel, et toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda ja võimalikult ruttu ka väljamakseteni jõuda,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul arvestavad põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja jaotuspõhimõtted esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, arenguid turgudel ning samuti ajutise riigiabi uut raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis eelmisel neljapäeval heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt MES omavahendite arvelt. Sel esmaspäeval kiitis erakorraliseks toetuse jaotuskava heaks Riigikogu maaelukomisjon.

Täna algas PRIAs loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
2. märts 2021

 

Täna, 2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Sel aastal toimub loomatoetuste taotlemine mitte enam vanas e-PRIAs, vaid klient saab taotluse esitamist alustada kohe e-PRIA avalehelt. Juhul, kui vajate taotlemisega seoses abi, siis võtke meiega telefoni teel julgesti ühendust. Meie teenindusbüroode töötajad on samuti valmis aitama, aga kindlasti broneerige enne teenindusbüroosse tulemist eelnevalt aeg, et saaksime võimalikult hästi planeerida Covid-19 viiruse tõkestamise abinõusid.“

Piimalehma kasvatamise otsetoetused on Eestis mõeldud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist. Ute ja kitse  kasvatamise otsetoetus aitab hüvitada kulutusi ja tõsta loomapidajate konkurentsivõimet.

Toetuste sisu ja saamise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Lisaks on võimalik külastada PRIA teenindusbüroosid, aga eelnevalt tuleb selleks broneerida aeg PRIA kodulehel või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab siit. Teenindusbürood on avatud E–K kell 9–16.