Valitsuskabinet suurendab põllumeeste erakorralise toetuse summat 15,8 miljoni euroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2020

 

Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.

„Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja maal tegutsevaid ettevõtjaid ning selleks, et sektor kriisi üle elaks, peame toetuse suunama just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Seejuures peab järgima võrdset kohtlemise põhimõtteid, et oleks tagatud aus konkurents,“ lausus Urmas Kruuse.

„Arvestades esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, viimatisi arutelusid Riigikogu maaelukomisjonis, arenguid turgudel ning jaanuarikuu lõpus muutunud Euroopa Liidu ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada, oli oluline suurendada põllumajandusele suunatud erakorralise abi eelarvet 3,8 miljoni euro võrra, kasutades selleks MESi omavahendeid,“ selgitas minister.

Urmas Kruuse lausus, et MES on ka varasemate kriiside ajal teinud toetuse väljamakseid omavahenditest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kriisi ajal põllumajandussektorile appi tulles täidab sihtasutus kindlasti seda eesmärki, lisas maaeluminister.

Ministri sõnul tutvustatakse erakorralise toetuse jaotusettepanekut esmalt Riigikogu maaelukomisjonile.  „Soovime erakorralise toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda, et ettevõtjad saaks suurema kindlustundega tänavusele kevadele vastu minna. Koostöö maaelukomisjoniga on siin väga oluline. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm endise maaeluministrina kindlasti mõistab põllumeeste muresid. Taotluste vastuvõtt toimuks praeguse seisuga e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini,“ ütles Urmas Kruuse.

 

Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 17 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“

„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse,” sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ).

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

 

Teenetemärkide kavalerid

Kuldne teenetemärk

  • Jaanus Hämmal
  • Vahur Kukk

Hõbedane teenetemärk

  • Anti Rallmann
  • Astra Nilk
  • Enno Piisang
  • Jaan Kiider
  • Kaido Kaare
  • Katre Kirt
  • Kristi Lomp
  • Kristi Sild
  • Malle Lind
  • Marika Oeselg
  • Reet Karise
  • Tiia Juhanson
  • Tõnu Tammearu
  • Ulvi Martin
  • Vaike Konga

Koostöös otsiti lahendusi välistööjõu kaasamisele koroonatingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel arutati täna toimunud virtuaalsel kohtumisel hooajalise välistööjõu kasutamisega seonduvaid küsimusi põllumajanduses- ja toidutootmises.

„Olen rahul kohtumise üldise hoiakuga, kus räägiti läbi ja kaaluti võimalusi välistööjõu kaasamiseks, arvestades COVID-19 tingimustest tulenevate piirangutega,“ tõdes Kruuse. Ta lisas, et kohtumine oli hädavajalik, kuna toidutootmise sektor põllumajanduses vajab praktiliste juhiste nn teekaarti, kuidas välistööjõu sissetoomisega seonduvaid küsimusi kõige paremal moel lahendada. „Põllumajanduses on tootmistsükkel pikk ja seetõttu vajab ettevõtja oma tegevuste planeerimisel pikaajalist selgust.“

Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaar sõnul ei ole kehtivas välismaalaste seaduses tehtud viimase aasta jooksul töörände osas kitsendusi. Välismaalastel on võimalik lühiajaliselt töötada hooajatöölisena kuni 9 kuud 12 järjestikuse kuu jooksul ja üldtingimustel kuni 12 kuud 15 järjestikuse kuu jooksul. Tööränne on aktsepteeritud ka praegusel liikumispiirangute kehtimise ajal. „Nagu alati, on oluline, et nii tööandja kui ka töötaja kannaksid hoolt, et välismaalaste töötamine oleks õigel ajal registreeritud ja töötasud makstud,“ selgitas Veiko Kommusaar. Tema sõnul tuleb tööandjatel ja siia tulevatel välismaalastel arvestada samas võimalike lisatingimustega, mis kehtivad või võidakse kehtestada viiruse leviku tõkestamiseks. „Näiteks peab olemas olema tõend negatiivse viirusetesti kohta, arvestada tuleb eneseisolatsiooni jäämise nõudega ja sel ajal töötamise keeluga. Neid nõudeid järgides on välismaalastel võimalik Eestisse tööle tulla ja loodame, et ka põllumajandussektoris saavad sel aastal vajalikud tööd tehtud,“ märkis Kommusaar.

Kohtumisel osalenud olid ühiselt nõus sellega, et kõik terviseriskid tuleb läbi erinevate usaldusmeetmete maandada. „Reeglid on välistööjõule, sektorist olenemata, ühesugused,“ kinnitas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno.  „Välisriigist saabuja peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Seda aega saab lühendada negatiivse koroonatesti andmisega, mis lubaks põllumajandusettevõtjal välistööjõudu piiratud tingimusis varem tööle rakendada.  Korduv negatiivne test lubab töötaja tööle tavatingimustel.“ selgitas Lanno. „Oluline on töötajate pidev tervise jälgimine ka pärast teise negatiivse testi andmist, et võimaliku haigestumise korral saaks kiiresti isoleerida haigestunuga kokku puutunud inimesed,“ andis terviseameti juht lisasoovituse.

Küsimusele, kuidas suhtuda tööle tulijatesse, kes on koroona läbi põdenud või juba vaktsineeritud, Üllar Lannol täna veel konkreetset vastust ei olnud. „Need regulatsioonid ja käitumissoovitused töötatakse välja Euroopa Liidu üleselt, mis peaks laienema kõikidele liikmesriikidele. Täpsed juhised saabuvad paari nädala jooksul,“ sõnas Lanno.

Kohtumisel käsitleti ka hooajalise ja lühiajalise töötamise tingimuste erisusi, mis puudutas ennekõike lühiajalise töötamisega kaasas käivat keskmise palga maksmise nõuet ja võimalikke sektoripõhiseid erisusi. Ühiselt leiti, et selle küsimuse lahendamine vajab eraldi diskussiooni.

Osalejad kinnitasid, et  nad on orienteeritud lahendustele ja selgetele juhistele, et kõik sektorid saaksid koroona tingimustes töötada ja tegutseda parimal moel.

„Maaeluministrina seisan järjekindlalt põllumajandusettevõtja eest, kes peab saama keskenduda oma põhitööle, toidu tootmisele,“ rõhutas Kruuse.

Tänasest konstruktiivsest kohtumisest võtsid osa põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad.

Maaeluminister kutsus kokku kohtumise välistööjõu teema arutamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad kohtumisele, arutamaks hooajalise välistööjõuga seotud teemasid põllumajanduses ja toidutootmises. 

„Vältimaks eelmisel aastal saadud õppetunde, soovin sel nädalal kokku kutsuda kohtumise seotud osapooltega, et ühiselt läbi arutada erinevad hooajalise välistööjõuga seotud teemad – olgu selleks siis riigis viibimine, piiriülene liikumine või tööjõuvajadus valdkonniti,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.  „Selleks, et põllumajandus- ja toiduainesektor saaks aegsasti sel aastal oma töid planeerida, on oluline, et kõigil seotud osapooltel oleks ühtne ja selge arusaam tööjõu kasutamise ja liikumisega seotud võimalustest. Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule.“

Ministri sõnul kasutatakse põllumajandus- ja toiduainesektoris tulenevalt sektori spetsiifikast ja hooajalisusest palju välistööjõudu. Eelmise aasta kogemus näitas, et olukorras, kus välistööjõud ei saanud Eestisse ning tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud, sattusid mitmed sektorid ja ettevõtted raskustesse.

„Põllumajandus- ja toiduainesektor on riigi jaoks strateegiline valdkond. On oluline, et hoole ja vaevaga kasvatatud saak ei jääks põllule, seetõttu vajame lahendusi,“ tõdes Urmas Kruuse. „Teised riigid suutsid mullu lisatööjõudu ka kõige keerulisemal ajal sisse tuua. Meil oleks sama vajadus – kuidas seda turvaliselt teha, see eeldab kõikide osapoolte koostööd ja tahet.“

Välistööjõu teemaline kohtumine toimub reedel, 19. veebruaril.

 

Maaelu arengukava muudatus toob üleminekuaastateks ligi 260 miljonit euroraha

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2021

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused.“

Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvaid katsumusi.

Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks.

Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Kohapüük Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel peatatakse

Pressiteade
Maaeluministeerium
9. veebruar 2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna, 9. veebruaril käskkirja esimese poolaasta kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb peatada, kuna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selle aasta esimeseks poolaastaks  lubatud kohasaak on aasta esimese kuuga praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister.

Kohapüügi peatamise käskkiri jõustub homsest 10. veebruarist 2021.

„Tegemist on teise järjestikuse aastaga, mil lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva nn võidupüügi režiimil praktiliselt kuuga välja püüti. Seepärast tuleb meil kohapüügis kuni juuli alguseni teha paus,“ tõdes Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr  89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 283 tonni.

Maaeluminister suurendas tänavust turuarendustoetuse summat enam kui poole võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

 

Maaeluminister allkirjastas jaanuari lõpus käskkirja, millega suurendatakse 2021. aasta turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra ehk 550 000 euroni. Tänavuse turuarendustoetuse taotlusvoor algab 1. veebruaril. 

„Kohaliku toidu tarbimise soodustamine siseturul ning ekspordi edendamine on vabariigi valitsuse üks prioriteete, mistõttu suurendasime ka turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Praeguse pandeemia olukorras on paljude ettevõtjate jaoks välisturgudel tegutsemine raskendatud või on turud sootuks kadunud. Riik saab neil aidata turunduskulusid katta, et Eesti toodete tuntus paraneks ning ekspordivõimaluste taastamise nimel saaks tööd jätkata.“

Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

  1. aasta taotlusvoorus on toetust võimalik tegevuste kaupa taotleda järgmises mahus:
  • välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine – 275 000 eurot;
  • põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine – 200 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine – 15 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine – 10 000 eurot;
  • välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine, Eestis toimuval messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine – 50 000 eurot.

Turuarendustoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, infot toetuse kohta saab ameti veebilehelt. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2021.

Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine. Samuti võib toetust taotleda ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühm.

Talunike asendusteenistus püstitas koroona-aastal rekordi

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
27.01.2021.a.
PRESSITEADE

 

Taluliidu poolt opereeritav talunike asendusteenistus püstitas eelmisel aastal teenuste osutamise rekordi, kuna koroonakriisist tingituna kasvas oluliselt nõudlus talunike asendamise järgi.

„Kuna asendusteenistus on talunikele kriisiolukorras äärmiselt oluliseks tugiteenuseks, tehti ka selles osas muudatusi ning teenust pakuti lisaks loomakasvatusettevõtetele samadel tingimustel esmakordselt ka taimekasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„See on väga oluline tugiteenus haiguste ja puhkuste korral talunike asendamisel. Finantsiliselt võib öelda, et mullu müüdi asendusteenus sajaprotsendiliselt välja ehk eelarves olemasolev raha läks täies ulatuses kasutusse.“ selgitas Ats. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit osutab talunikele asendamise teenust riigi toetusel ja teenuse tellimine eeldab ka tellija omaosalust. Möödunud aastal suurendas riik koroonakriisist tingituna oma toetust asendusteenusele 530 000 eurolt 715 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keksliidu poolt opereeritav talunike asendusteenus on  tööjõuvahendusteenus talunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Taluliit on asendusteenust opereerinud juba 12 aastat.

Eelmisel aastal osutati asendust teenust umbes 200-le Eesti talule kokku üle 46 000 asendustunni ulatuses. Kuna koroonast tingitud olukord ei ole paranenud, siis on ka sel aastal oodata suurt nõudlust talunike asendusteenuse järgi.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.01.2021

 

Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.

Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused 2020. aasta kohta. Samuti tuleb esitada ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Üleminekuajal olevate põldude ning loomade, lindude ja mesilasperede andmeid esitada ei ole vaja.

Mahetoodete ettevalmistajad (mahetoidu valmistamine, pakendamine või märgistamine ning mahesööda tootmine turuleviimiseks) peavad esitama eelmise aasta toodangu mahud tootegruppide kaupa.

Ettevõtted, kes tegelevad üksnes mahetoodete turuleviimise, ladustamise ning importimisega, peavad esitama ettevõttes eelmisel aastal turule viidud ja imporditud mahetoodete tootegrupid.

Seoses ametite ühinemisega on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduslike toodete uus koodnumber EE-ÖKO-03. Varasemaid koodnumbreid EE-ÖKO-01 ja EE-ÖKO-02 võib toodetel kasutada kuni sellise märgistusega pakkematerjali või toodete lõppemiseni.

Andmed saab esitada:

  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis https://portaal.agri.ee
  • Digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile.
  • Paberkandjal maakonna esindusse (palume eelnevalt aeg kokku leppida).

Rohkem infot mahepõllumajanduse kohta https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/mahepollumajandus
Riigilõivude info https://pta.agri.ee/riigiloivude-tasumine-mahepollumajanduslikes-ettevotetes

SEEMNELIIT: väiketootja suuruse määratluse muudatusest

2020.aasta kevadel kerkis päevakorda, et oleks vaja ajakohastada väiketootja suurust sordikaitse seadusandluses. Vastav muudatus Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses võetigi 2020 suvel Riigikogus vastu. Sellega ühtlustati väiketootja mõiste Eesti seadusandluses Euroopa Nõukogu määruses kasutatavaga ja edaspidi loetakse väiketootjaks põllumajandusettevõtjat, kellel on haritavat maad kokku kuni 92 tonni teravilja tootmiseks või kuni 185 tonni kartuli tootmiseks.

Selle määratluse alusel tehakse kindlaks, kas tegemist on väiketootjaga sordikaitse kontekstis (mujal võib selle väljendi tähendus teine olla). Sordikaitse erandina on väiketootjad vabastatud OTS-tasu maksmisest kaitsealuse sordi kasutamise korral nii Eesti kui EL sordikaitse puhul. Aga sordiomaniku/-esindaja teavitamiskohustus OTS-seemne kasutamisest säilib ka väiketootjatel – kasutatud seemne koguse peab teavitama, aga arvet selle eest ei järgne.

Muudatus seisneb selles, et varasemalt oli Eesti seaduses kirjas konkreetne pindala hektarites, mis kehtis aastate viisi samamoodi. Seadusemuudatusega ei sätestata detailselt, kuidas uue määratluse järgi väiketootja suurust arvutada, kuid ministeeriumi soovitusel ja teiste riikide praktika järgi on hea selle aluseks võtta avalik riiklik info. Eesti Statistikaamet avaldab eelmise aasta põllumajandusnäitajad tavaliselt jaanuaris. Seega on võimalik meil väiketootja suurust täpsustada enne kevadet, kui algab uus OTS-hooaeg.

OTS-seemne kasutamise kohta info kogumine jätkub Seemneliidu poolt kuni uue hooaja alguseni (2021 kevadkülvideni). Seemneliit mõistab, et paljud infopäringu saajatest polegi OTS-seemet kasutanud – sel juhul palub Seemneliit saata infopäringule eitav vastus.