Rubriik: Põllumajandus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2021

Valitus otsustas jätkata Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maaettevõtjatele suunatud meetmete rakendamist ka sel aastal.

„Kuigi MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised kriisi üleelamiseks ning nende senine rakendamine on olnud edukas, on osa COVID-19 laenurahast tänaseks veel kasutamata. Laenuraha jääk eelmisest aastast on ligemale 14,3 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul kaalus valitsus mitme alternatiivi vahel ning otsustas suunata laenujäägist 12,3 miljonit eurot käendusreserviks ning 2 miljonit eurot käibelaenudeks. „Käendusreservi suurendades saame senisest suuremas mahus kaasata pankasid sektori rahastamisse, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi. Käibelaenud aitavad ettevõtetel ajutiselt leevendada käibevahendite nappuse probleeme, seniks kui jõutakse välja maksta põllumajandussektori erakorraline toetus,“ lisas maaeluminister.

Alates 2020. aasta maikuust pakuti MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).

Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui kahe miljoni euro ulatuses.

„Maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted on saanud MESi kriisimeetmetest märkimisväärset tuge, mis on aidanud neil keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla. MESi kriisimeetmetega jätkamine annab ettevõtjatele kindlustunde, et jätkuvalt keerulised ajad on võimalik riigi toel üle elada,“ tõdes Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

Märtsi teises pooles on ettevõtjatel võimalus taotleda „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud investeeringutoetust kuni 150 000 eurot.

Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning uute tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks. Mitmekesistamise toetus on suunatud neile mikroettevõtjatele, kes on valmis maapiirkonnas väljaspool põllumajandussektorit looma juurde uusi, kestlikke töökohti.

Erinevalt varasemast saab sellest aastast alates toetuse abil soetada ka mittestatsionaarseid masinaid ja seadmeid ehk selliseid masinaid ja seadmeid, mida saab kasutada teenuse osutamiseks ka väljaspool toetuse saajale kuuluvat kinnistut, näiteks kliendi juures kohapeal teenust osutades.

„See muudatus avab maapiirkonnas tegutsevatele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uued võimalused investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Seeläbi kasvatatakse oma konkurentsivõimet ning luuakse eeldused uute, atraktiivsete töökohtade lisandumiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on olulise muudatusega, eriti kui silmas pidada asjaolu, et muutused majanduskeskkonnas on tõstnud teenindussektori üheks suurima potentsiaaliga töökohti pakkuvaks sektoriks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on ühel ettevõttel võimalik taotleda toetust kuni 150 000 euro ulatuses. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on PRIA kodulehel.

Taotlusi saab esitada PRIA kodulehel e-PRIA keskkonnas 17. kuni 31. märtsini.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.03.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas teisipäeval põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja suunise Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) lisavahendite eraldamiseks. Erakorraliseks toetuseks kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot. 

„Allkirja sai ministri määrus, millega kehtestatakse põllumajandussektori erakorralise toetamise tingimused ning samuti suunis Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogule omavahenditest 3,8 miljoni euro eraldamiseks toetuse maksmiseks. Tegemist on olulise sammuga õigusliku raamistiku loomisel, et toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda ja võimalikult ruttu ka väljamakseteni jõuda,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul arvestavad põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja jaotuspõhimõtted esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, arenguid turgudel ning samuti ajutise riigiabi uut raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.

Valitsuskabinet kiitis eelmisel neljapäeval heaks maaeluministri ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt MES omavahendite arvelt. Sel esmaspäeval kiitis erakorraliseks toetuse jaotuskava heaks Riigikogu maaelukomisjon.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.02.2020

Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni. Lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.

„Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja maal tegutsevaid ettevõtjaid ning selleks, et sektor kriisi üle elaks, peame toetuse suunama just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Seejuures peab järgima võrdset kohtlemise põhimõtteid, et oleks tagatud aus konkurents,“ lausus Urmas Kruuse.

„Arvestades esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, viimatisi arutelusid Riigikogu maaelukomisjonis, arenguid turgudel ning jaanuarikuu lõpus muutunud Euroopa Liidu ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada, oli oluline suurendada põllumajandusele suunatud erakorralise abi eelarvet 3,8 miljoni euro võrra, kasutades selleks MESi omavahendeid,“ selgitas minister.

Urmas Kruuse lausus, et MES on ka varasemate kriiside ajal teinud toetuse väljamakseid omavahenditest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kriisi ajal põllumajandussektorile appi tulles täidab sihtasutus kindlasti seda eesmärki, lisas maaeluminister.

Ministri sõnul tutvustatakse erakorralise toetuse jaotusettepanekut esmalt Riigikogu maaelukomisjonile.  „Soovime erakorralise toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda, et ettevõtjad saaks suurema kindlustundega tänavusele kevadele vastu minna. Koostöö maaelukomisjoniga on siin väga oluline. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm endise maaeluministrina kindlasti mõistab põllumeeste muresid. Taotluste vastuvõtt toimuks praeguse seisuga e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini,“ ütles Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.02.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsel arutati täna toimunud virtuaalsel kohtumisel hooajalise välistööjõu kasutamisega seonduvaid küsimusi põllumajanduses- ja toidutootmises.

„Olen rahul kohtumise üldise hoiakuga, kus räägiti läbi ja kaaluti võimalusi välistööjõu kaasamiseks, arvestades COVID-19 tingimustest tulenevate piirangutega,“ tõdes Kruuse. Ta lisas, et kohtumine oli hädavajalik, kuna toidutootmise sektor põllumajanduses vajab praktiliste juhiste nn teekaarti, kuidas välistööjõu sissetoomisega seonduvaid küsimusi kõige paremal moel lahendada. „Põllumajanduses on tootmistsükkel pikk ja seetõttu vajab ettevõtja oma tegevuste planeerimisel pikaajalist selgust.“

Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaar sõnul ei ole kehtivas välismaalaste seaduses tehtud viimase aasta jooksul töörände osas kitsendusi. Välismaalastel on võimalik lühiajaliselt töötada hooajatöölisena kuni 9 kuud 12 järjestikuse kuu jooksul ja üldtingimustel kuni 12 kuud 15 järjestikuse kuu jooksul. Tööränne on aktsepteeritud ka praegusel liikumispiirangute kehtimise ajal. „Nagu alati, on oluline, et nii tööandja kui ka töötaja kannaksid hoolt, et välismaalaste töötamine oleks õigel ajal registreeritud ja töötasud makstud,“ selgitas Veiko Kommusaar. Tema sõnul tuleb tööandjatel ja siia tulevatel välismaalastel arvestada samas võimalike lisatingimustega, mis kehtivad või võidakse kehtestada viiruse leviku tõkestamiseks. „Näiteks peab olemas olema tõend negatiivse viirusetesti kohta, arvestada tuleb eneseisolatsiooni jäämise nõudega ja sel ajal töötamise keeluga. Neid nõudeid järgides on välismaalastel võimalik Eestisse tööle tulla ja loodame, et ka põllumajandussektoris saavad sel aastal vajalikud tööd tehtud,“ märkis Kommusaar.

Kohtumisel osalenud olid ühiselt nõus sellega, et kõik terviseriskid tuleb läbi erinevate usaldusmeetmete maandada. „Reeglid on välistööjõule, sektorist olenemata, ühesugused,“ kinnitas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno.  „Välisriigist saabuja peab jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni. Seda aega saab lühendada negatiivse koroonatesti andmisega, mis lubaks põllumajandusettevõtjal välistööjõudu piiratud tingimusis varem tööle rakendada.  Korduv negatiivne test lubab töötaja tööle tavatingimustel.“ selgitas Lanno. „Oluline on töötajate pidev tervise jälgimine ka pärast teise negatiivse testi andmist, et võimaliku haigestumise korral saaks kiiresti isoleerida haigestunuga kokku puutunud inimesed,“ andis terviseameti juht lisasoovituse.

Küsimusele, kuidas suhtuda tööle tulijatesse, kes on koroona läbi põdenud või juba vaktsineeritud, Üllar Lannol täna veel konkreetset vastust ei olnud. „Need regulatsioonid ja käitumissoovitused töötatakse välja Euroopa Liidu üleselt, mis peaks laienema kõikidele liikmesriikidele. Täpsed juhised saabuvad paari nädala jooksul,“ sõnas Lanno.

Kohtumisel käsitleti ka hooajalise ja lühiajalise töötamise tingimuste erisusi, mis puudutas ennekõike lühiajalise töötamisega kaasas käivat keskmise palga maksmise nõuet ja võimalikke sektoripõhiseid erisusi. Ühiselt leiti, et selle küsimuse lahendamine vajab eraldi diskussiooni.

Osalejad kinnitasid, et  nad on orienteeritud lahendustele ja selgetele juhistele, et kõik sektorid saaksid koroona tingimustes töötada ja tegutseda parimal moel.

„Maaeluministrina seisan järjekindlalt põllumajandusettevõtja eest, kes peab saama keskenduda oma põhitööle, toidu tootmisele,“ rõhutas Kruuse.

Tänasest konstruktiivsest kohtumisest võtsid osa põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad kohtumisele, arutamaks hooajalise välistööjõuga seotud teemasid põllumajanduses ja toidutootmises. 

„Vältimaks eelmisel aastal saadud õppetunde, soovin sel nädalal kokku kutsuda kohtumise seotud osapooltega, et ühiselt läbi arutada erinevad hooajalise välistööjõuga seotud teemad – olgu selleks siis riigis viibimine, piiriülene liikumine või tööjõuvajadus valdkonniti,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.  „Selleks, et põllumajandus- ja toiduainesektor saaks aegsasti sel aastal oma töid planeerida, on oluline, et kõigil seotud osapooltel oleks ühtne ja selge arusaam tööjõu kasutamise ja liikumisega seotud võimalustest. Kindlasti ei loo me kunstlikke takistusi välistööjõule.“

Ministri sõnul kasutatakse põllumajandus- ja toiduainesektoris tulenevalt sektori spetsiifikast ja hooajalisusest palju välistööjõudu. Eelmise aasta kogemus näitas, et olukorras, kus välistööjõud ei saanud Eestisse ning tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud, sattusid mitmed sektorid ja ettevõtted raskustesse.

„Põllumajandus- ja toiduainesektor on riigi jaoks strateegiline valdkond. On oluline, et hoole ja vaevaga kasvatatud saak ei jääks põllule, seetõttu vajame lahendusi,“ tõdes Urmas Kruuse. „Teised riigid suutsid mullu lisatööjõudu ka kõige keerulisemal ajal sisse tuua. Meil oleks sama vajadus – kuidas seda turvaliselt teha, see eeldab kõikide osapoolte koostööd ja tahet.“

Välistööjõu teemaline kohtumine toimub reedel, 19. veebruaril.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.02.2021

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Kuna Euroopa Liidu tasemel pole veel praeguseks kokku lepitud uue eelarveperioodi, aastate 2021–2027 ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise kõigis elementides, siis tuleb üleminekuaastatel maaelu arengu toetusi jagada senise arengukava kaudu, kasutades selleks uue eelarveperioodi vahendeid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegemist on lahendusega vältimaks tõrkeid ja pause Euroopa Liidu toetusrahade kiirel ja tulemuslikul kasutusevõtul põllumajanduse ja maaelu edendamiseks ning toidutööstuse võimaluste parandamiseks. Üleminekuperioodil jätkuvad nii senised otsetoetused kui ka maaelu arendamise toetused.“

Ministri sõnul aitab arengukava muutmine senisest paremini ellu viia maaelu arengu poliitika eesmärke ja peamisi tegevusi, nähes senistele meetmetele programmiperioodi ülejäänud aastateks ette lisarahastuse, arvestades seejuures meie põllumajandussektori, toidutööstuse ning maaelu ees lähiaastatel seisvaid katsumusi.

Uued vahendid on kavas suunata arengukava praegustesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavateks kasvu- ja investeerimislaenudeks.

Eelnõu kohaselt on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. jaanuari seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 883,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 752,3 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate Eesti riigi vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.