Aller kinnitas põllumajanduskultuuride mitmekesisuse säilitamise edendamist toetava programmi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2021

 

Maaeluminister Arvo Aller kinnitas põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumist, säilitamist ja kasutamist edendava programmi aastateks 2021–2027. Põllumajanduskultuuride geneetilisel ressursil on oluline osa elurikkuse ja kultuuripärandi säilitamises.

Järgneva seitsme aasta jooksul on kavas suuremat tähelepanu pöörata geneetilist ressurssi puudutavale teavitustegevustele ja vanade sortide kasutamise laiendamisele. Uue tegevussuunana lisandub programmi kava järgi kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja uurimine.

„Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide ja kultuurtaimede looduslike sugulasliikide säilitamine ja uurimine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimalus taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel peaks tekkima olulised kahjud,“ ütles programmi allkirjastanud maaeluminister Arvo Aller. „Geneetilise ressursi kasutamise laiendamine aitab kaasa toidulaua mitmekesistamisele, toiduga kindlustatusele, sordiaretusele ja meie kultuuripärandi säilimisele. Tänu programmi tegevustele on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hoiul ka Teravmägede seemnepangas,“ lisas Aller.

Programmi täitjateks on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamisega tegelevad teadusasutused: Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus säilitatakse ja uuritakse tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade geneetilist ressurssi, Eesti Maaülikool, kus on pühendutud puuvilja- ja marjakultuuridele ning Tartu Ülikooli botaanikaaed, fookusega maitse-, ravim- ja ilutaimede geneetilisele ressursile.

Programmiga saab tutvuda maaeluministeeriumi veebilehel

Maaelu arengukava kohandatakse üleminekuaastateks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

22. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Peamised arengukava muudatused seisnevad täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.“

Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse.

„Kuigi üleminekuaastatel saab jätkata senise poliitika elluviimist ja meetmete võtmist,  on arengukava rakendamisel ilmnenud, et mitme meetme tingimused vajavad siiski muutmist,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Näiteks on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on jällegi kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.“

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 833,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 705,6 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve peaaegu 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Maailma suurim toidumess Grüne Woche toimub erakordsetes tingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Maailma suurim ja vanim rahvusvaheline põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche ehk rahvusvaheline roheline nädal Berliinis on tänavu mitmes mõttes erakordne. 95. korda toimuv mess toimub esimest korda virtuaalselt.

Virtuaalne on ka messiga paralleelselt toimuv globaalne põllumajandus- ja toidufoorum ning selle raames peetav põllumajandusministrite tippkohtumine, millel osalevate riikide arv ligineb sajale. See teeb üritusest suurima registreeritud osalevate riikide arvuga ministrite tippkohtumise läbi ajaloo.

Täna toimuva tippkohtumise teema on „Kuidas toita maailma pandeemiate ja kliimamuutuse ajal?“.

„Kohtumisel arutlusele tulevad teemad on väga olulised, sest maailm ei saa lubada tervisekriisi muutumist toidukriisiks. Riikidel tuleb siin tegutseda koos, nii nagu nad on koos tegutsenud ka pandeemiaga toimetulekul,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tippkohtumise märksõnadeks on seekord jätkuv ja reeglitest kinni pidav rahvusvaheline toidukaubandus, koostöö tugevdamine tervishoiu-, põllumajandus-, veterinaaria- ja keskkonnasektori vahel, kliimamuutuste leevendamine, toidukadude vähendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ehk uuenduslikkus põllumajanduses.

„Maailm toimetab praegu olukorras, kus nälg on üha süvenev probleem. Hinnanguliselt kahel miljardil inimesel puudub regulaarne ligipääs piisavale toidule ning kolm miljardit inimest ei saa endale lubada isegi kõige odavamat  tervislikku toitumist. Samal ajal sagenevad ülekaalulisus ning toitumisega seotud haigused. Need on praegu meie ees seisvad suurimad probleemid, mis vajavad kestva pandeemia ja pikaajaliste kliimamuutuste valguses lahendamiseks laiapõhjalist ühiskondlikku pühendumist,“ tõdes Aller.

Tänase ministrite kohtumise tulemused liidetakse ÜRO toidusüsteeme käsitlevatesse aruteludesse ja septembris toimuvale ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisele.

Ministrite tippkohtumisele salvestas minister Arvo Aller videopöördumise,  mis on üles laaditud foorumi kodulehele. Samal lehel on avaldatud ka osalevate ministrite nimekiri ja nende pöördumised tähestikulises järjekorras: https://www.gffa-berlin.de/en/agrarministerkonferenz-gffa-2021/

Valmis põllumuldade lõimiste kaardirakendus

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
20.01.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on kasutusvalmis saanud uus kaardirakendus, mille kaudu saavad kõik huvilised vaadata põllumassiividel olevate muldade lõimist.

„Mullalõimis on nii põllumeste kui aiapidajate jaoks väga oluline mullaomadus, mis näitab erineva suurusega osakeste osatähtsust mullas,“ selgitab kaardirakenduse vajadust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Lõimis mõjutab nii teisi mullaomadusi kui ka muldade kasutamist. Lõimis määrab ära muldade veehoiuvõime, struktuuri, toitainete omastamise jne.“

Põllumuldade lõimiste kaardirakendus baseerub Maa-ameti digitaalsel, 1:10 000 Eesti mullastiku kaardil, ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardil ning sellega seotud andmetel. Kaardirakenduses on erinevate värvidega kajastatud erinevad lõimised kaardipildina ruumiliselt.

„Klikkides põllumassiivil, annab kaardirakendus info selle massiivi lõimiste loendi ja protsentuaalse sisalduse kohta diagrammina ja tabelina,“ räägib rakenduse kasutamist Tambet Kikas, PMK mullaseire ja uuringute büroost. „See protsess on täna täiesti automaatne ja nii on võimalik põllumajandustootjal kõikide põllumassiivide kohta seda infot pärida ja vaadata.“

Kaardirakenduse kohta PMK veebil pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaloimis

Põllumuldade lõimiste kaardirakenduse tööversiooni tutvustati esmakordselt PMK seminaril EPA2020 messil.

 

PMK foto: Kaardirakenduse kuvatõmmis

Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
18. jaanuar 2021.a

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettepanekul jõustati käesolevast aastast FIEdest talunikele 5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult.

„Eelmine aasta oli talupidajatele keeruline ning majanduslikult raske. Koroonaviiruse puhang ja mitmed muud negatiivsed asjaolud vähendasid talunike tulusid, mistõttu täiendav maksusoodustus on vägagi asjakohane,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Riigikogu kehtestas metsaomanikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse mullu kevadel pärast koroonakriisi levimist. Seejärel pöördus Eestimaa Talupidajate Keskliit Maaeluministeeriumi ja Riigikogu poole taotlusega kehtestada analoogne tulumaksusoodustus ka talunikele.

Riigikogu kehtestaski möödunud aasta lõpus FIEdest talunikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult ja see jõustus käesoleva aasta algusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab reeglina peretalusid, ning käesolev seadusemuudatus aitab kaasa FIEde vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.

 

Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.

 

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

 

2020. aasta võib kohati tunduda kui halb unenägu, millest me kõik tahame ärgata – raputada hommikuvõimlemisega aasta alguses kogu möödunud aasta maha ning alustada uut aastat nii nagu midagi poleks olnud ja muutnud ning naasta oma normaalsesse argipäeva. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole ning 2020 ei olnud kindlasti halb unenägu vaid uus olukord, millega peame harjuma ja seda me oleme ka tegemas.

 

Tegevused ning kordaminekud:

  • Siseriiklike üleminekutoetuste (ehk Top-up’i) maksmise lõpetamine ja selle asemel palju õiglasemate kriisitoetuste maksmine ka suuremas summas;
  • Taluliidu esindaja nimetamine taas EL majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks;
  • Põllumajandustootjate asendamise teenuste tagamine kriisilolukorras ja teenuste laiendamine ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele;
  • Aktiivne ettevalmistumine uueks EL finantsperioodiks;
  • Oma liikmeskonna kasvule pööramine.

 

 

Nüüd kõigest lähemalt. Taluliidule oli 2020. aasta tormiline ja töömahukas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperiood 2014 – 2020 on lõppemas ja algamas on üleminekuperiood, mis on üheltpoolt vanaga jätkamine ja uue programmperioodi ettevalmistus. Siiski on esindusorganisatsioonid aktiivselt osalenud juba ettevalmistustöödes uueks programmperioodiks. Olukorras, kus tavapäraseks on muutunud sotsiaalne distantsi hoidmine on olnud kogu töökorralduse muutmine paras väljakutse. Kui kevadel ei suutnud kahte tundigi ekraani ees keskenduda, siis aasta lõpuks olime saanud professionaalideks veebikoosolekutel osalemises. Polnud erand, kus leidsid ennast korraga kolmelt koosolekult – üks lauaarvutis, teine sülearvutis ning kolmas telefonis. Aga harjutamine teeb meistriks. Ehk, et kui aasta alguses, ei suutnud me kilomeetritki veebikoosoleku mõistes kõndida, siis aasta lõpus olime maratoonarid veebikoosolekute mõistes.

Taluliidule on 2020, toonud arusaamise, et põllumajandustootjaid koondaval katuseorganisatsioonil on oluline tugiroll, et seista oma liikmete eest ning meil on vaja ühiselt arendada oma organisatsiooni, et olla ühiselt tulevikus tugevad.

 

Võtame siis aasta kokku ja vaatame üle olulisema 2020. aastast:

 

  • ÜPP STRATEEGIAKAVA 2021-2027 TÖÖGRUPID ja JUHTKOMISJONI TÖÖ

Lõppenud on esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 strateegiakava koostamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile. Taluliidu esindajad on 2020.aastal olnud aktiivselt kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töögruppide töösse. Kui aasta esimeses pooles oli peamine fookus töörühmade tööle, siis aasta lõpus oli juhtkomisjoni liikmetel tihe töögraafik. Tänaseks on läbitöötatud kõik töögruppide abil valminud ÜPP sekkumislehed. 2021. aasta esimeses pooles algab ÜPP strateegiakava ettevalmistamise järgmise etapi töö.

 

  • EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

28. mail 2020. a. toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks sotsiaalministri ettepaneku nimetada Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uued (EMSK) liikmed järgmiseks viieks aastaks ja nende hulgas ka Kerli Ats’i Eestimaa Talupidajate Keskliidust. 

Seega, on pärast viie aastast vaheaega Eesti talupidajate huvid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees taas esindatud.

Komitee uue koosseisu ametiaeg algas 21. septembrist 2020 ja kestab viis aastat. Komitee liikmeks olemine annab organisatsioonidele ametliku platvormi oma seisukohtade väljendamiseks Euroopa Liidu tasandil.

 

  • ASENDUSTEENISTUSE LAIENEMISEST TAIMEKASVATUSEGATEGELEVATELE ETTEVÕTTELE JA LISAEELARVEST

Hoolimata kriisiolukorrast suutis Taluliit tagada asendusteenistuse pakkumise talunikele. Mullu kevadel otsustas Vabariigi Valitsus laiendada asendusteenusteenuse pakkumist ka taimekasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele ja asendusteenuse kogu riiklikku toetust suurendati 0,5 miljoni euro võrra. Asendusteenuse taimekasvatus ettevõttetule asendusteenuse pakkumiseks palgati 2020.aastal kokku 13 asendustalunikku.

 

  • TALUPÄEV 2020

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal oleks toimunud juba 29nd korda. Kahjuks kriisiolukorras me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldas Taluliit Talupäeva konverentsi „Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?“

Läbi erinevate ettekannete ja põllumajandustootjate praktilisi kogemuste analüüsiti 13. novembril, Pärnus Estona SPA konverentsikeskuses toimuval konverentsil põlvkondade vahetuse hetkeseisu Eesti põllumajanduses.

 

Vaata konverentsi järele siit: https://maaelu.postimees.ee/7101749/konverentsil-otsitakse-lahendust-kuidas-noori-pollumajandusse-tuua 

 

  • PARIM TALU JA TALUTOIT 2020

Ka sel aastal jätkasime traditsiooni valida parimad talud ja talutoidud. Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel.

Loe lähemalt Parima talu valimisest
Loe lähemalt Parima talutoidu valimisest

 

  • LIIKMED JA VAATLEJALIIKMED 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu vaatlejaliikme staatus lõppes Valgamaa Põllumeeste Liidul, ning nad on otsustanud astuda Taluliidu liikmeks. Lisaks on esitanud liikmeks astumise avalduse Mahepõllumajanduse Nõu- ja Jõukoda. Taluliidul on ka uus vaatlejaliige, kelleks on Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

 

  • LIIKMETE HUVIDE ESINDAMINE

Taluliidu peamine eesmärk on oma liikmete huvide esindamine ning kaitse. Selle aastal oleme tegelenud erinevate küsimustega, milleks üheks olulisemaks on olnud õiglasem siseriiklike toetusete jagamine 2021. aastal. Taluliit on seisnud tugevalt selle eest, et toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid kriisiabiga EL ajutise riigiabi raamistiku alusel. Taluliidu jaoks on olnud algusest peale selge, et siseriiklike otsetoetuste maksmine ehk nn top-up ei ole kriisiolukorras õiglane meede.

Alljärgnevalt kokkuvõte ametlikest Taluliidu poolt edastatud pöördumistest:

2020. aasta märksõna oli tervis, siinkohal soovime rõhutada, et tervis on otseselt seotud meie toidusüsteemiga – ohutu ja kvaliteetne puhas toit. Ohutu ja puhas toit saab alguse puhtast ja hoitud loodusest.

Soovime omalt poolt tänada kõiki toidutootjaid, kes tagavad meile kvaliteetse, puhta ja ohutu kodumaise toodangu. Taluliit seisab tugevalt selle eest nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, et peretalud oleksid maapiirkondades jätkusuutlikud ning nende panust loodushoidu hinnatakse.

Head uut aastat ja hoidke ennast!

Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

EHTNE TALUTOIT 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 on jõudnud lõpusirgele. Antud aasta oli Ehtsale Talutoidule väga tegus ja väljakutsete rohke.

Koostöös 2020. aasta Ajujahi võitjameeskonnaga SEIK, MTÜ Eesti OTT ja MTÜ Ehtne Talutoit sai Aprillis loodud talutoidu E-TURG. Tänaseks on e-turul kokku pea 60 tootjat ja müügil üle 400 erineva toote. E-turule on tekkinud kindlad püsikliendid ning aktiivselt toimuvad igapäevased tellimused.

Juulis toimus juba viiendat korda Parima Talutoidu valimine, mille eesmärgiks on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada tublide talunike tööd. Läänemaa maitsete võitjaid saime tunnustada augustis toimunud Valge Daami festivalil ja üldvõitjaid novembris toimunud Talunike tänuüritusel.

2020. aastal valmis ka 4 uut ja toredat talulugu meie tublidest Ehtsa Talutoidu liikmetest Iga talulooga valmisid ka ilusad pildigaleriid.

Tahame tänada Teid kõiki, et olete taaskord toonud Eesti inimesteni maitsvat ning puhast toitu!

Loodame, et pühadel kaunistas paljude toidulauda just EHTNE TALUTOIT!

 

2020. aastal valmis 4 uut talulugu Ehtsa Talutoidu kaubamärgi liikmetest

Pajumäe talu lugu

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu…

Kuusiku talu lugu
Kuigi eestlased söövad peamiselt kana- ja sealiha toodetakse Eestis ka muu maailmaga võrreldes väga kvaliteetset ja puhast veiseliha. Selle ehedaks tõestuseks on Jane Mättiku veisekasvatus Rookülas…

Veinimäe talu lugu
Veinimäe talu on viinamarjaistandus Lõuna-Eestis, täpsemalt Võrumaal, Kärgula külas. Seal laiub üle 2,500 ruutmeetrit pikkades kiletunnelites üle 75 erineva viinamarjasordi. Vaid mõned üksikud sordid kasvavad väljas, lageda taeva all. Nende kõigi eest kannab hoolt Veinimäe viinamarjaistanduse peremees Roman Šarin…

Tammejuure mahetalu lugu
Tammejuure mahetalu kõlab kui muinasjutt- kuskil kaugel on üks peretalu, kes toodab kõike mahedalt ning kasutab sellest päikeseenergiat. Õnneks pole nad välja mõeldud, vaid päriselt olemas…

 

Eesti mahetootja teenis kõrgeima tunnustuse maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil

Esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna. 3-tärni vääriliseks tunnistati Piesta õunastroop, mis on ka Eesti gurmaanide lemmik. 3-tärni auhind Great Taste konkursil on kõige ihaldusväärsem tunnustus toidu- ja joogimaailmas. Tänavu oli võistlusel osalemas 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 1,6% ehk 205 pälvisid 3-tärni hinnangu.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#eesti-mahetootja-teenis-korgeima-tunnustuse-maailma-koige-usaldusvaarsemal-toidu-ja-joogikonkursil 

 

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#parim-talutoit-2020-on-andre-juustufarmi-juust-andre-prima-old

 

Selver toetab hätta jäänud väiketalunikke

Selver võtab kiirendatud korras müügile väiketalunike toodangu, mida toodeti eelkõige kohvikutele, restoranidele ning hotellidele, mille tegevus on sisuliselt seiskunud.

„Lõviosa Eesti väiketalunike toodangust läks jaekaubandusest oluliselt väiksema nõudlusega HoReCa-sektorile ehk hotellidele, restoranidele ja catering-i teenust pakkuvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on see sektor aga üks suurimaid kannatajaid. Otsustasime seega ise talunike poole pöörduda ja teha ettepanek toidukauplustele sobivad tooted Selverisse müügile võtta,“ ütles AS-i Selveri juht Kristi Lomp.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#selver-toetab-hatta-jaanud-vaiketalunikke

 

VÄIKETOOTJATE JUUSTUD – KAS EESTI UUS EDULUGU?

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#vaiketootjate-juustud-kas-eesti-uus-edulugu

 

AGROTURISMI 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 oli agroturismi projekti jaoks äärmiselt tegus. Oluline roll oli kodulehe uuendamisel ning agroturismi mõiste ning olemuse selgitamisel tarbijaskonnale.

Sellest lähtuvalt planeerisime lisaks kodulehe uuendamisele ning reklaamvideote valmistamisele turunduskampaania, mis hõlmas erinevate turunduskanalite kasutamist. Säravalt võib meenutada Agroturismi projekti osalust “ÕHTU” saates, mille käigus külastasid kolm saatejuhti agroturismi talu Männikupiimalambad. Kokku filmiti ühe päeva jooksul kolm videolõiku, mis jõudsid Kanal2 otse-eetrisse kolmel erineval õhtul.

Lisaks “ÕHTU” saatele, oli Juuni lõpus Agroturismi projekti jaoks tähtis päev, mil sai korraldatud Agroturismi esimene unikaalne ringreis sotsiaameedia mõjutajatele, ajakirjanikele ja blogijatele. Agroturismi tutvustava ekskursiooni käigus külastati kolme Lõuna-Eesti agroturismi talu.

2020. aastal kutsusime kokku ka Agroturismi nõuandva koja. Agroturismi nõuandev koda koosneb talupidajatest, kes on täna aktiivsed agroturismi teenusepakkujad ning omavad praktilisi kogemusi, mis aitaks agroturismi tegevusi paremini planeerida. Nõuandva koja liikmed näevad äärmiselt suurt potentsiaali agroturismi tulevikul ning sellest tulenevalt räägitakse tuliselt kaasa agroturismi projekti tegevustes.

Lisaks nõuandva koja loomisele korraldasime koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaeluvõrgustikuga Agroturismi rahvusvahelise seminari.

Loodame, et ka uus aasta saab olema Agroturismi projekti jaoks tegus ja edukas.

Täname kõiki meeldiva koostöö ja aktiivse osaluse eest!

 

2020 aastal valmis Agroturismi taludest 6 tutvustavat lühivideot::

Maamehe Golf
Wile Alpaca Farm
Viinamärdi talu
Olemari talu
Siidrikoda
Andri-Peedo talu

11. November toimus Agroturismi rahvusvaheline seminar Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid. Agroturismi seminaril räägiti, millist kasu toob agroturism ning miks agroturismi projektiga liituda? Anti ülevaade agroturismist mujal maailmas ning võrreldi seda Eestiga. Vahetati mõtteid, kuhu võiks liikuda agroturism Eestis, ning arutleme agroturismi olulisuse ja tegevussuundade üle.

Ettekanded ja seminari järele vaatamise võimaluse leiab siit: https://maainfo.ee/index.php?id=7269&page=3394&

 

26. Oktoobril loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

Loe lähemalt siit: https://agroturism.ee/#pressiteade-sel-nadalal-loodi-eesti-agroturismiettevotteid-uhendav-nouandev-koda

 

Juunis toimus Agroturismi esimene ringreis

27. Juunil toimus agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldati unikaalne ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastati Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning modernset Nopri Talu meiereid.

Külastusest valmis ka vahva video:
https://www.facebook.com/eestiagroturism/videos/925330014608247

 

Agroturismi kodulehel valmis kaardirakendus agroturismitalude leidmiseks 

Agroturismi talusid on üle Eesti kümneid, kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd oleme lahenduse ees!

Juba mõnda aega on meie kodulehel saadaval Agroturismi kaardirakendus, mis koondab enda alla kõik Agroturismi talud. Kaardirakendus on leitav liikmete sektsioonist.

Loe lähemalt: https://agroturism.ee/#agroturismi-kaardirakendus-kellele-ja-miks

 

Agroturismi talu külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid

Mai alguses külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid Männikupiimalambaid ja proovisid kätt erinevate talutöödega.

Vaata kuidas:

Robist saab sulane

Jüri lüpsab lambaid 

Piret traktoriga põldu kündmas

Uuel aastal jõustuvad mitmed õigusaktid, millega muudetakse järelevalvetasusid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2020

2021. aasta alguses hakkavad kehtima mitmed õigusaktid, mis toovad tootjatele kaasa järelevalvetasude ja riigilõivu muutusi.

Taimetervise valdkonnas hakkavad 1. jaanuarist kehtima taimetervise järelevalvetoimingute eest tasud ametlikele kontrollidele, mis on vajalikud, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Makstava tasu määr 2021. aastal on 70,36 eurot. Lisaks kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasude määrad. 2021. aastal väheneb võrreldes senisega tunnitasu 1,51 eurot 17,88 eurole tunnis.

Muutuvad ka riigilõivud mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb edaspidi kahest komponendist – püsiosa 62 eurot ja muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu muutuvosa on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul ning võib ulatuda kokku kuni 5000 euroni aastas. Mahetoodete ettevalmistamise ja turuleviimisega tegeleva isiku riigilõiv on edaspidi 120 eurot ja importija riigilõiv 300 eurot aastas.

Uuest aastast on mahepõllumajanduse valdkonna kontrolliasutus Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle koodnumber, mis kantakse toodete märgistusele, on EE-ÖKO-03. Ettevõtjad võivad vanade koodidega pakkematerjali ära kasutada, kuni varude lõppemiseni ning juba turul olevad tooted ära müüa.

Lisateavet riigilõivude muudatuste kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt või ameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Toiduohutuse valdkonnas 1. jaanuaril jõustuv määrus toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu kohta 2021. aastaks jätab tasumäärad võrreldes 2020. kehtinuga samaks.

Maaeluministeerium taotleb põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2020

 

Maaeluministeerium edastas Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud erakorralise 12 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks.

 

„Töötame aktiivselt selle nimel, et COVID-19 toetus jõuaks nii kiirelt kui võimalik abivajavate põllumeesteni,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Praeguseks on riigiabi loataotlus ette valmistatud ning sel nädalal sai see Euroopa Komisjonile edastatud. Senine praktika COVID-19ga seotud riigiabi meetmetega on näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõne nädala aega.“

 

Ministri sõnul on pärast erakorralise toetuse jaotuskava tutvustamist sektori esindusorganisatsioonidele detsembrikuu esimeses pooles ja nendega toetustingimuste arutamist praeguseks valmimas ka vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.„Praegune valitsus peab põllumajandus- ja toiduainesektorit strateegiliselt oluliseks sektoriks. COVID-19 mõjudega toime tulemiseks oleme sektorit toetanud MESi erakorraliste meetmetega, maaelu arengukava kaudu toidutööstustele antud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abiga ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisilangetusega,“ lisas minister.

 

„Toetatavate sektorite valikul oleme lähtunud just sektori enda ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtume põhimõttest, et ühest küljest peab see jõudma turule tootvate ettevõtjateni, teisest küljest aga tagama meie tootmise elujõu ja järjepidevuse,“ sõnas Arvo Aller.

 

Põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

 

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) vähemalt 1 hektaril. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja pinna kohta.