Kohapüük Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel peatatakse

Pressiteade
Maaeluministeerium
9. veebruar 2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas täna, 9. veebruaril käskkirja esimese poolaasta kohapüügi peatamiseks Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel.

„Kohapüük tuleb peatada, kuna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel selle aasta esimeseks poolaastaks  lubatud kohasaak on aasta esimese kuuga praktiliselt välja püütud,“ selgitas minister.

Kohapüügi peatamise käskkiri jõustub homsest 10. veebruarist 2021.

„Tegemist on teise järjestikuse aastaga, mil lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva nn võidupüügi režiimil praktiliselt kuuga välja püüti. Seepärast tuleb meil kohapüügis kuni juuli alguseni teha paus,“ tõdes Kruuse.

Püügipiirangu kehtestamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2020. a määrus nr  89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, mille kohaselt on esimese poolaasta lubatud kohasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 283 tonni.

Maaeluminister suurendas tänavust turuarendustoetuse summat enam kui poole võrra

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021

 

Maaeluminister allkirjastas jaanuari lõpus käskkirja, millega suurendatakse 2021. aasta turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra ehk 550 000 euroni. Tänavuse turuarendustoetuse taotlusvoor algab 1. veebruaril. 

„Kohaliku toidu tarbimise soodustamine siseturul ning ekspordi edendamine on vabariigi valitsuse üks prioriteete, mistõttu suurendasime ka turuarendustoetuse algset eelarvet 200 000 euro võrra,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Praeguse pandeemia olukorras on paljude ettevõtjate jaoks välisturgudel tegutsemine raskendatud või on turud sootuks kadunud. Riik saab neil aidata turunduskulusid katta, et Eesti toodete tuntus paraneks ning ekspordivõimaluste taastamise nimel saaks tööd jätkata.“

Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, millega saab suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet.

  1. aasta taotlusvoorus on toetust võimalik tegevuste kaupa taotleda järgmises mahus:
  • välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine – 275 000 eurot;
  • põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine – 200 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine – 15 000 eurot;
  • välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine – 10 000 eurot;
  • välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine, Eestis toimuval messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine – 50 000 eurot.

Turuarendustoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu, infot toetuse kohta saab ameti veebilehelt. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2021.

Turuarendustoetust võib taotleda mittetulundusühing, kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud aja jooksul olnud toiduainetööstuse või põllumajandustoodete tootmise valdkonna edendamine. Samuti võib toetust taotleda ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjarühm.

Talunike asendusteenistus püstitas koroona-aastal rekordi

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
27.01.2021.a.
PRESSITEADE

 

Taluliidu poolt opereeritav talunike asendusteenistus püstitas eelmisel aastal teenuste osutamise rekordi, kuna koroonakriisist tingituna kasvas oluliselt nõudlus talunike asendamise järgi.

„Kuna asendusteenistus on talunikele kriisiolukorras äärmiselt oluliseks tugiteenuseks, tehti ka selles osas muudatusi ning teenust pakuti lisaks loomakasvatusettevõtetele samadel tingimustel esmakordselt ka taimekasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„See on väga oluline tugiteenus haiguste ja puhkuste korral talunike asendamisel. Finantsiliselt võib öelda, et mullu müüdi asendusteenus sajaprotsendiliselt välja ehk eelarves olemasolev raha läks täies ulatuses kasutusse.“ selgitas Ats. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit osutab talunikele asendamise teenust riigi toetusel ja teenuse tellimine eeldab ka tellija omaosalust. Möödunud aastal suurendas riik koroonakriisist tingituna oma toetust asendusteenusele 530 000 eurolt 715 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keksliidu poolt opereeritav talunike asendusteenus on  tööjõuvahendusteenus talunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Taluliit on asendusteenust opereerinud juba 12 aastat.

Eelmisel aastal osutati asendust teenust umbes 200-le Eesti talule kokku üle 46 000 asendustunni ulatuses. Kuna koroonast tingitud olukord ei ole paranenud, siis on ka sel aastal oodata suurt nõudlust talunike asendusteenuse järgi.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb esitada 1. veebruariks

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
25.01.2021

 

Mahepõllumajanduse valdkonnas tegelevatel ettevõtjatel tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 2020. aasta andmed 1. veebruariks.

Mahetootjatel tuleb esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal ehk mahepõllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja katmikkultuuride saagi kogused, mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja seente kogused, üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused 2020. aasta kohta. Samuti tuleb esitada ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Üleminekuajal olevate põldude ning loomade, lindude ja mesilasperede andmeid esitada ei ole vaja.

Mahetoodete ettevalmistajad (mahetoidu valmistamine, pakendamine või märgistamine ning mahesööda tootmine turuleviimiseks) peavad esitama eelmise aasta toodangu mahud tootegruppide kaupa.

Ettevõtted, kes tegelevad üksnes mahetoodete turuleviimise, ladustamise ning importimisega, peavad esitama ettevõttes eelmisel aastal turule viidud ja imporditud mahetoodete tootegrupid.

Seoses ametite ühinemisega on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduslike toodete uus koodnumber EE-ÖKO-03. Varasemaid koodnumbreid EE-ÖKO-01 ja EE-ÖKO-02 võib toodetel kasutada kuni sellise märgistusega pakkematerjali või toodete lõppemiseni.

Andmed saab esitada:

  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis https://portaal.agri.ee
  • Digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile.
  • Paberkandjal maakonna esindusse (palume eelnevalt aeg kokku leppida).

Rohkem infot mahepõllumajanduse kohta https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/mahepollumajandus
Riigilõivude info https://pta.agri.ee/riigiloivude-tasumine-mahepollumajanduslikes-ettevotetes

SEEMNELIIT: väiketootja suuruse määratluse muudatusest

2020.aasta kevadel kerkis päevakorda, et oleks vaja ajakohastada väiketootja suurust sordikaitse seadusandluses. Vastav muudatus Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses võetigi 2020 suvel Riigikogus vastu. Sellega ühtlustati väiketootja mõiste Eesti seadusandluses Euroopa Nõukogu määruses kasutatavaga ja edaspidi loetakse väiketootjaks põllumajandusettevõtjat, kellel on haritavat maad kokku kuni 92 tonni teravilja tootmiseks või kuni 185 tonni kartuli tootmiseks.

Selle määratluse alusel tehakse kindlaks, kas tegemist on väiketootjaga sordikaitse kontekstis (mujal võib selle väljendi tähendus teine olla). Sordikaitse erandina on väiketootjad vabastatud OTS-tasu maksmisest kaitsealuse sordi kasutamise korral nii Eesti kui EL sordikaitse puhul. Aga sordiomaniku/-esindaja teavitamiskohustus OTS-seemne kasutamisest säilib ka väiketootjatel – kasutatud seemne koguse peab teavitama, aga arvet selle eest ei järgne.

Muudatus seisneb selles, et varasemalt oli Eesti seaduses kirjas konkreetne pindala hektarites, mis kehtis aastate viisi samamoodi. Seadusemuudatusega ei sätestata detailselt, kuidas uue määratluse järgi väiketootja suurust arvutada, kuid ministeeriumi soovitusel ja teiste riikide praktika järgi on hea selle aluseks võtta avalik riiklik info. Eesti Statistikaamet avaldab eelmise aasta põllumajandusnäitajad tavaliselt jaanuaris. Seega on võimalik meil väiketootja suurust täpsustada enne kevadet, kui algab uus OTS-hooaeg.

OTS-seemne kasutamise kohta info kogumine jätkub Seemneliidu poolt kuni uue hooaja alguseni (2021 kevadkülvideni). Seemneliit mõistab, et paljud infopäringu saajatest polegi OTS-seemet kasutanud – sel juhul palub Seemneliit saata infopäringule eitav vastus.

Aller kinnitas põllumajanduskultuuride mitmekesisuse säilitamise edendamist toetava programmi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2021

 

Maaeluminister Arvo Aller kinnitas põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumist, säilitamist ja kasutamist edendava programmi aastateks 2021–2027. Põllumajanduskultuuride geneetilisel ressursil on oluline osa elurikkuse ja kultuuripärandi säilitamises.

Järgneva seitsme aasta jooksul on kavas suuremat tähelepanu pöörata geneetilist ressurssi puudutavale teavitustegevustele ja vanade sortide kasutamise laiendamisele. Uue tegevussuunana lisandub programmi kava järgi kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja uurimine.

„Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide ja kultuurtaimede looduslike sugulasliikide säilitamine ja uurimine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimalus taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel peaks tekkima olulised kahjud,“ ütles programmi allkirjastanud maaeluminister Arvo Aller. „Geneetilise ressursi kasutamise laiendamine aitab kaasa toidulaua mitmekesistamisele, toiduga kindlustatusele, sordiaretusele ja meie kultuuripärandi säilimisele. Tänu programmi tegevustele on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hoiul ka Teravmägede seemnepangas,“ lisas Aller.

Programmi täitjateks on põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamisega tegelevad teadusasutused: Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus säilitatakse ja uuritakse tera- ja kaunviljade, õlikultuuride, heintaimede ning köögiviljade geneetilist ressurssi, Eesti Maaülikool, kus on pühendutud puuvilja- ja marjakultuuridele ning Tartu Ülikooli botaanikaaed, fookusega maitse-, ravim- ja ilutaimede geneetilisele ressursile.

Programmiga saab tutvuda maaeluministeeriumi veebilehel

Maaelu arengukava kohandatakse üleminekuaastateks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

22. jaanuaril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

Peamised arengukava muudatused seisnevad täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022.

„Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Seetõttu tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.“

Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on ka ligemale 63 miljonit eurot Euroopa Liidu nn taasterahastu vahendeid, mille eesmärk on leevendada COVID-19 kriisi mõjusid. Nendest on kavas suunata 15 miljonit eurot arengukava rahastusvahendisse.

„Kuigi üleminekuaastatel saab jätkata senise poliitika elluviimist ja meetmete võtmist,  on arengukava rakendamisel ilmnenud, et mitme meetme tingimused vajavad siiski muutmist,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Näiteks on kavas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse puhul suurendada maksimaalseid toetussummasid, samuti lisada keskmise suurusega ja suurettevõtjatele toetatava tegevusena ka ehitiste ehitamine. Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on jällegi kavas muuta taotluste hindamise põhimõtteid.“

Veel on kavas näiteks rahastusvahendi kaudu investeeringute toetamisel võimaldada käibekapitali rahastamist ka põllumajandussaaduste töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele, samuti võimaldada praeguse Leader-meetme raames toetada ka juba perioodi 2023–2027 kohalike arengustrateegiate koostamist.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille kaudu toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on arengukava kehtivast kogueelarvest (992,3 miljonit eurot) toetusi määratud 833,2 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 705,6 miljoni euro ulatuses.

Arvestades arengukava muutmise tulemusel lisanduvate vahenditega, suureneb arengukava kogueelarve peaaegu 1,3 miljardi euroni. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Maailma suurim toidumess Grüne Woche toimub erakordsetes tingimustes

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2021

 

Maailma suurim ja vanim rahvusvaheline põllumajandus- ja toidumess Internationale Grüne Woche ehk rahvusvaheline roheline nädal Berliinis on tänavu mitmes mõttes erakordne. 95. korda toimuv mess toimub esimest korda virtuaalselt.

Virtuaalne on ka messiga paralleelselt toimuv globaalne põllumajandus- ja toidufoorum ning selle raames peetav põllumajandusministrite tippkohtumine, millel osalevate riikide arv ligineb sajale. See teeb üritusest suurima registreeritud osalevate riikide arvuga ministrite tippkohtumise läbi ajaloo.

Täna toimuva tippkohtumise teema on „Kuidas toita maailma pandeemiate ja kliimamuutuse ajal?“.

„Kohtumisel arutlusele tulevad teemad on väga olulised, sest maailm ei saa lubada tervisekriisi muutumist toidukriisiks. Riikidel tuleb siin tegutseda koos, nii nagu nad on koos tegutsenud ka pandeemiaga toimetulekul,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tippkohtumise märksõnadeks on seekord jätkuv ja reeglitest kinni pidav rahvusvaheline toidukaubandus, koostöö tugevdamine tervishoiu-, põllumajandus-, veterinaaria- ja keskkonnasektori vahel, kliimamuutuste leevendamine, toidukadude vähendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ehk uuenduslikkus põllumajanduses.

„Maailm toimetab praegu olukorras, kus nälg on üha süvenev probleem. Hinnanguliselt kahel miljardil inimesel puudub regulaarne ligipääs piisavale toidule ning kolm miljardit inimest ei saa endale lubada isegi kõige odavamat  tervislikku toitumist. Samal ajal sagenevad ülekaalulisus ning toitumisega seotud haigused. Need on praegu meie ees seisvad suurimad probleemid, mis vajavad kestva pandeemia ja pikaajaliste kliimamuutuste valguses lahendamiseks laiapõhjalist ühiskondlikku pühendumist,“ tõdes Aller.

Tänase ministrite kohtumise tulemused liidetakse ÜRO toidusüsteeme käsitlevatesse aruteludesse ja septembris toimuvale ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisele.

Ministrite tippkohtumisele salvestas minister Arvo Aller videopöördumise,  mis on üles laaditud foorumi kodulehele. Samal lehel on avaldatud ka osalevate ministrite nimekiri ja nende pöördumised tähestikulises järjekorras: https://www.gffa-berlin.de/en/agrarministerkonferenz-gffa-2021/

Valmis põllumuldade lõimiste kaardirakendus

Põllumajandusuuringute Keskuse
PRESSITEADE
20.01.2021

 

Põllumajandusuuringute Keskuses on kasutusvalmis saanud uus kaardirakendus, mille kaudu saavad kõik huvilised vaadata põllumassiividel olevate muldade lõimist.

„Mullalõimis on nii põllumeste kui aiapidajate jaoks väga oluline mullaomadus, mis näitab erineva suurusega osakeste osatähtsust mullas,“ selgitab kaardirakenduse vajadust Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Lõimis mõjutab nii teisi mullaomadusi kui ka muldade kasutamist. Lõimis määrab ära muldade veehoiuvõime, struktuuri, toitainete omastamise jne.“

Põllumuldade lõimiste kaardirakendus baseerub Maa-ameti digitaalsel, 1:10 000 Eesti mullastiku kaardil, ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardil ning sellega seotud andmetel. Kaardirakenduses on erinevate värvidega kajastatud erinevad lõimised kaardipildina ruumiliselt.

„Klikkides põllumassiivil, annab kaardirakendus info selle massiivi lõimiste loendi ja protsentuaalse sisalduse kohta diagrammina ja tabelina,“ räägib rakenduse kasutamist Tambet Kikas, PMK mullaseire ja uuringute büroost. „See protsess on täna täiesti automaatne ja nii on võimalik põllumajandustootjal kõikide põllumassiivide kohta seda infot pärida ja vaadata.“

Kaardirakenduse kohta PMK veebil pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/mullaloimis

Põllumuldade lõimiste kaardirakenduse tööversiooni tutvustati esmakordselt PMK seminaril EPA2020 messil.

 

PMK foto: Kaardirakenduse kuvatõmmis

Talunikele kehtestati täiendav tulumaksusoodustus

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
18. jaanuar 2021.a

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ettepanekul jõustati käesolevast aastast FIEdest talunikele 5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult.

„Eelmine aasta oli talupidajatele keeruline ning majanduslikult raske. Koroonaviiruse puhang ja mitmed muud negatiivsed asjaolud vähendasid talunike tulusid, mistõttu täiendav maksusoodustus on vägagi asjakohane,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Riigikogu kehtestas metsaomanikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse mullu kevadel pärast koroonakriisi levimist. Seejärel pöördus Eestimaa Talupidajate Keskliit Maaeluministeeriumi ja Riigikogu poole taotlusega kehtestada analoogne tulumaksusoodustus ka talunikele.

Riigikogu kehtestaski möödunud aasta lõpus FIEdest talunikele 5000 eurose tulumaksusoodustuse omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult ja see jõustus käesoleva aasta algusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab reeglina peretalusid, ning käesolev seadusemuudatus aitab kaasa FIEde vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee