Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse eelnõu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.01.2020

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, kus on kirjas, kuidas plaanitakse anda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust põllumajandustootjatele.

 

„Taas on läbitud üks oluline etapp, et COVID-19 toetus võimalikult ruttu abivajavate põllumeesteni jõuaks. Erakorralise toetuse tingimused jõudsid täna eelnõude infosüsteemis kõigile huvigruppidele kooskõlastusringile,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurune erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

Ministri sõnul võib toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkonnas, mida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on negatiivselt mõjutanud ja toetusega hüvitatakse osaliselt tekkinud majanduslik kahju.

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) hektari kohta. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja hektari kohta.

Maaeluministeerium taotles põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus ning luba peaks lähiajal saabuma. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.

 

Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.

 

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

 

2020. aasta võib kohati tunduda kui halb unenägu, millest me kõik tahame ärgata – raputada hommikuvõimlemisega aasta alguses kogu möödunud aasta maha ning alustada uut aastat nii nagu midagi poleks olnud ja muutnud ning naasta oma normaalsesse argipäeva. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole ning 2020 ei olnud kindlasti halb unenägu vaid uus olukord, millega peame harjuma ja seda me oleme ka tegemas.

 

Tegevused ning kordaminekud:

  • Siseriiklike üleminekutoetuste (ehk Top-up’i) maksmise lõpetamine ja selle asemel palju õiglasemate kriisitoetuste maksmine ka suuremas summas;
  • Taluliidu esindaja nimetamine taas EL majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks;
  • Põllumajandustootjate asendamise teenuste tagamine kriisilolukorras ja teenuste laiendamine ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele;
  • Aktiivne ettevalmistumine uueks EL finantsperioodiks;
  • Oma liikmeskonna kasvule pööramine.

 

 

Nüüd kõigest lähemalt. Taluliidule oli 2020. aasta tormiline ja töömahukas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperiood 2014 – 2020 on lõppemas ja algamas on üleminekuperiood, mis on üheltpoolt vanaga jätkamine ja uue programmperioodi ettevalmistus. Siiski on esindusorganisatsioonid aktiivselt osalenud juba ettevalmistustöödes uueks programmperioodiks. Olukorras, kus tavapäraseks on muutunud sotsiaalne distantsi hoidmine on olnud kogu töökorralduse muutmine paras väljakutse. Kui kevadel ei suutnud kahte tundigi ekraani ees keskenduda, siis aasta lõpuks olime saanud professionaalideks veebikoosolekutel osalemises. Polnud erand, kus leidsid ennast korraga kolmelt koosolekult – üks lauaarvutis, teine sülearvutis ning kolmas telefonis. Aga harjutamine teeb meistriks. Ehk, et kui aasta alguses, ei suutnud me kilomeetritki veebikoosoleku mõistes kõndida, siis aasta lõpus olime maratoonarid veebikoosolekute mõistes.

Taluliidule on 2020, toonud arusaamise, et põllumajandustootjaid koondaval katuseorganisatsioonil on oluline tugiroll, et seista oma liikmete eest ning meil on vaja ühiselt arendada oma organisatsiooni, et olla ühiselt tulevikus tugevad.

 

Võtame siis aasta kokku ja vaatame üle olulisema 2020. aastast:

 

  • ÜPP STRATEEGIAKAVA 2021-2027 TÖÖGRUPID ja JUHTKOMISJONI TÖÖ

Lõppenud on esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 strateegiakava koostamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile. Taluliidu esindajad on 2020.aastal olnud aktiivselt kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töögruppide töösse. Kui aasta esimeses pooles oli peamine fookus töörühmade tööle, siis aasta lõpus oli juhtkomisjoni liikmetel tihe töögraafik. Tänaseks on läbitöötatud kõik töögruppide abil valminud ÜPP sekkumislehed. 2021. aasta esimeses pooles algab ÜPP strateegiakava ettevalmistamise järgmise etapi töö.

 

  • EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

28. mail 2020. a. toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks sotsiaalministri ettepaneku nimetada Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uued (EMSK) liikmed järgmiseks viieks aastaks ja nende hulgas ka Kerli Ats’i Eestimaa Talupidajate Keskliidust. 

Seega, on pärast viie aastast vaheaega Eesti talupidajate huvid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees taas esindatud.

Komitee uue koosseisu ametiaeg algas 21. septembrist 2020 ja kestab viis aastat. Komitee liikmeks olemine annab organisatsioonidele ametliku platvormi oma seisukohtade väljendamiseks Euroopa Liidu tasandil.

 

  • ASENDUSTEENISTUSE LAIENEMISEST TAIMEKASVATUSEGATEGELEVATELE ETTEVÕTTELE JA LISAEELARVEST

Hoolimata kriisiolukorrast suutis Taluliit tagada asendusteenistuse pakkumise talunikele. Mullu kevadel otsustas Vabariigi Valitsus laiendada asendusteenusteenuse pakkumist ka taimekasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele ja asendusteenuse kogu riiklikku toetust suurendati 0,5 miljoni euro võrra. Asendusteenuse taimekasvatus ettevõttetule asendusteenuse pakkumiseks palgati 2020.aastal kokku 13 asendustalunikku.

 

  • TALUPÄEV 2020

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal oleks toimunud juba 29nd korda. Kahjuks kriisiolukorras me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldas Taluliit Talupäeva konverentsi „Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?“

Läbi erinevate ettekannete ja põllumajandustootjate praktilisi kogemuste analüüsiti 13. novembril, Pärnus Estona SPA konverentsikeskuses toimuval konverentsil põlvkondade vahetuse hetkeseisu Eesti põllumajanduses.

 

Vaata konverentsi järele siit: https://maaelu.postimees.ee/7101749/konverentsil-otsitakse-lahendust-kuidas-noori-pollumajandusse-tuua 

 

  • PARIM TALU JA TALUTOIT 2020

Ka sel aastal jätkasime traditsiooni valida parimad talud ja talutoidud. Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel.

Loe lähemalt Parima talu valimisest
Loe lähemalt Parima talutoidu valimisest

 

  • LIIKMED JA VAATLEJALIIKMED 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu vaatlejaliikme staatus lõppes Valgamaa Põllumeeste Liidul, ning nad on otsustanud astuda Taluliidu liikmeks. Lisaks on esitanud liikmeks astumise avalduse Mahepõllumajanduse Nõu- ja Jõukoda. Taluliidul on ka uus vaatlejaliige, kelleks on Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

 

  • LIIKMETE HUVIDE ESINDAMINE

Taluliidu peamine eesmärk on oma liikmete huvide esindamine ning kaitse. Selle aastal oleme tegelenud erinevate küsimustega, milleks üheks olulisemaks on olnud õiglasem siseriiklike toetusete jagamine 2021. aastal. Taluliit on seisnud tugevalt selle eest, et toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid kriisiabiga EL ajutise riigiabi raamistiku alusel. Taluliidu jaoks on olnud algusest peale selge, et siseriiklike otsetoetuste maksmine ehk nn top-up ei ole kriisiolukorras õiglane meede.

Alljärgnevalt kokkuvõte ametlikest Taluliidu poolt edastatud pöördumistest:

2020. aasta märksõna oli tervis, siinkohal soovime rõhutada, et tervis on otseselt seotud meie toidusüsteemiga – ohutu ja kvaliteetne puhas toit. Ohutu ja puhas toit saab alguse puhtast ja hoitud loodusest.

Soovime omalt poolt tänada kõiki toidutootjaid, kes tagavad meile kvaliteetse, puhta ja ohutu kodumaise toodangu. Taluliit seisab tugevalt selle eest nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, et peretalud oleksid maapiirkondades jätkusuutlikud ning nende panust loodushoidu hinnatakse.

Head uut aastat ja hoidke ennast!

Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

EHTNE TALUTOIT 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 on jõudnud lõpusirgele. Antud aasta oli Ehtsale Talutoidule väga tegus ja väljakutsete rohke.

Koostöös 2020. aasta Ajujahi võitjameeskonnaga SEIK, MTÜ Eesti OTT ja MTÜ Ehtne Talutoit sai Aprillis loodud talutoidu E-TURG. Tänaseks on e-turul kokku pea 60 tootjat ja müügil üle 400 erineva toote. E-turule on tekkinud kindlad püsikliendid ning aktiivselt toimuvad igapäevased tellimused.

Juulis toimus juba viiendat korda Parima Talutoidu valimine, mille eesmärgiks on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada tublide talunike tööd. Läänemaa maitsete võitjaid saime tunnustada augustis toimunud Valge Daami festivalil ja üldvõitjaid novembris toimunud Talunike tänuüritusel.

2020. aastal valmis ka 4 uut ja toredat talulugu meie tublidest Ehtsa Talutoidu liikmetest Iga talulooga valmisid ka ilusad pildigaleriid.

Tahame tänada Teid kõiki, et olete taaskord toonud Eesti inimesteni maitsvat ning puhast toitu!

Loodame, et pühadel kaunistas paljude toidulauda just EHTNE TALUTOIT!

 

2020. aastal valmis 4 uut talulugu Ehtsa Talutoidu kaubamärgi liikmetest

Pajumäe talu lugu

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu…

Kuusiku talu lugu
Kuigi eestlased söövad peamiselt kana- ja sealiha toodetakse Eestis ka muu maailmaga võrreldes väga kvaliteetset ja puhast veiseliha. Selle ehedaks tõestuseks on Jane Mättiku veisekasvatus Rookülas…

Veinimäe talu lugu
Veinimäe talu on viinamarjaistandus Lõuna-Eestis, täpsemalt Võrumaal, Kärgula külas. Seal laiub üle 2,500 ruutmeetrit pikkades kiletunnelites üle 75 erineva viinamarjasordi. Vaid mõned üksikud sordid kasvavad väljas, lageda taeva all. Nende kõigi eest kannab hoolt Veinimäe viinamarjaistanduse peremees Roman Šarin…

Tammejuure mahetalu lugu
Tammejuure mahetalu kõlab kui muinasjutt- kuskil kaugel on üks peretalu, kes toodab kõike mahedalt ning kasutab sellest päikeseenergiat. Õnneks pole nad välja mõeldud, vaid päriselt olemas…

 

Eesti mahetootja teenis kõrgeima tunnustuse maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil

Esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna. 3-tärni vääriliseks tunnistati Piesta õunastroop, mis on ka Eesti gurmaanide lemmik. 3-tärni auhind Great Taste konkursil on kõige ihaldusväärsem tunnustus toidu- ja joogimaailmas. Tänavu oli võistlusel osalemas 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 1,6% ehk 205 pälvisid 3-tärni hinnangu.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#eesti-mahetootja-teenis-korgeima-tunnustuse-maailma-koige-usaldusvaarsemal-toidu-ja-joogikonkursil 

 

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#parim-talutoit-2020-on-andre-juustufarmi-juust-andre-prima-old

 

Selver toetab hätta jäänud väiketalunikke

Selver võtab kiirendatud korras müügile väiketalunike toodangu, mida toodeti eelkõige kohvikutele, restoranidele ning hotellidele, mille tegevus on sisuliselt seiskunud.

„Lõviosa Eesti väiketalunike toodangust läks jaekaubandusest oluliselt väiksema nõudlusega HoReCa-sektorile ehk hotellidele, restoranidele ja catering-i teenust pakkuvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on see sektor aga üks suurimaid kannatajaid. Otsustasime seega ise talunike poole pöörduda ja teha ettepanek toidukauplustele sobivad tooted Selverisse müügile võtta,“ ütles AS-i Selveri juht Kristi Lomp.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#selver-toetab-hatta-jaanud-vaiketalunikke

 

VÄIKETOOTJATE JUUSTUD – KAS EESTI UUS EDULUGU?

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#vaiketootjate-juustud-kas-eesti-uus-edulugu

 

AGROTURISMI 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 oli agroturismi projekti jaoks äärmiselt tegus. Oluline roll oli kodulehe uuendamisel ning agroturismi mõiste ning olemuse selgitamisel tarbijaskonnale.

Sellest lähtuvalt planeerisime lisaks kodulehe uuendamisele ning reklaamvideote valmistamisele turunduskampaania, mis hõlmas erinevate turunduskanalite kasutamist. Säravalt võib meenutada Agroturismi projekti osalust “ÕHTU” saates, mille käigus külastasid kolm saatejuhti agroturismi talu Männikupiimalambad. Kokku filmiti ühe päeva jooksul kolm videolõiku, mis jõudsid Kanal2 otse-eetrisse kolmel erineval õhtul.

Lisaks “ÕHTU” saatele, oli Juuni lõpus Agroturismi projekti jaoks tähtis päev, mil sai korraldatud Agroturismi esimene unikaalne ringreis sotsiaameedia mõjutajatele, ajakirjanikele ja blogijatele. Agroturismi tutvustava ekskursiooni käigus külastati kolme Lõuna-Eesti agroturismi talu.

2020. aastal kutsusime kokku ka Agroturismi nõuandva koja. Agroturismi nõuandev koda koosneb talupidajatest, kes on täna aktiivsed agroturismi teenusepakkujad ning omavad praktilisi kogemusi, mis aitaks agroturismi tegevusi paremini planeerida. Nõuandva koja liikmed näevad äärmiselt suurt potentsiaali agroturismi tulevikul ning sellest tulenevalt räägitakse tuliselt kaasa agroturismi projekti tegevustes.

Lisaks nõuandva koja loomisele korraldasime koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaeluvõrgustikuga Agroturismi rahvusvahelise seminari.

Loodame, et ka uus aasta saab olema Agroturismi projekti jaoks tegus ja edukas.

Täname kõiki meeldiva koostöö ja aktiivse osaluse eest!

 

2020 aastal valmis Agroturismi taludest 6 tutvustavat lühivideot::

Maamehe Golf
Wile Alpaca Farm
Viinamärdi talu
Olemari talu
Siidrikoda
Andri-Peedo talu

11. November toimus Agroturismi rahvusvaheline seminar Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid. Agroturismi seminaril räägiti, millist kasu toob agroturism ning miks agroturismi projektiga liituda? Anti ülevaade agroturismist mujal maailmas ning võrreldi seda Eestiga. Vahetati mõtteid, kuhu võiks liikuda agroturism Eestis, ning arutleme agroturismi olulisuse ja tegevussuundade üle.

Ettekanded ja seminari järele vaatamise võimaluse leiab siit: https://maainfo.ee/index.php?id=7269&page=3394&

 

26. Oktoobril loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

Loe lähemalt siit: https://agroturism.ee/#pressiteade-sel-nadalal-loodi-eesti-agroturismiettevotteid-uhendav-nouandev-koda

 

Juunis toimus Agroturismi esimene ringreis

27. Juunil toimus agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldati unikaalne ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastati Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning modernset Nopri Talu meiereid.

Külastusest valmis ka vahva video:
https://www.facebook.com/eestiagroturism/videos/925330014608247

 

Agroturismi kodulehel valmis kaardirakendus agroturismitalude leidmiseks 

Agroturismi talusid on üle Eesti kümneid, kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd oleme lahenduse ees!

Juba mõnda aega on meie kodulehel saadaval Agroturismi kaardirakendus, mis koondab enda alla kõik Agroturismi talud. Kaardirakendus on leitav liikmete sektsioonist.

Loe lähemalt: https://agroturism.ee/#agroturismi-kaardirakendus-kellele-ja-miks

 

Agroturismi talu külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid

Mai alguses külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid Männikupiimalambaid ja proovisid kätt erinevate talutöödega.

Vaata kuidas:

Robist saab sulane

Jüri lüpsab lambaid 

Piret traktoriga põldu kündmas

Uuel aastal jõustuvad mitmed õigusaktid, millega muudetakse järelevalvetasusid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2020

2021. aasta alguses hakkavad kehtima mitmed õigusaktid, mis toovad tootjatele kaasa järelevalvetasude ja riigilõivu muutusi.

Taimetervise valdkonnas hakkavad 1. jaanuarist kehtima taimetervise järelevalvetoimingute eest tasud ametlikele kontrollidele, mis on vajalikud, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Makstava tasu määr 2021. aastal on 70,36 eurot. Lisaks kehtestatakse toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tasude määrad. 2021. aastal väheneb võrreldes senisega tunnitasu 1,51 eurot 17,88 eurole tunnis.

Muutuvad ka riigilõivud mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb edaspidi kahest komponendist – püsiosa 62 eurot ja muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Riigilõivu muutuvosa on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul ning võib ulatuda kokku kuni 5000 euroni aastas. Mahetoodete ettevalmistamise ja turuleviimisega tegeleva isiku riigilõiv on edaspidi 120 eurot ja importija riigilõiv 300 eurot aastas.

Uuest aastast on mahepõllumajanduse valdkonna kontrolliasutus Põllumajandus- ja Toiduamet, kelle koodnumber, mis kantakse toodete märgistusele, on EE-ÖKO-03. Ettevõtjad võivad vanade koodidega pakkematerjali ära kasutada, kuni varude lõppemiseni ning juba turul olevad tooted ära müüa.

Lisateavet riigilõivude muudatuste kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt või ameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Toiduohutuse valdkonnas 1. jaanuaril jõustuv määrus toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu kohta 2021. aastaks jätab tasumäärad võrreldes 2020. kehtinuga samaks.

Maaeluministeerium taotleb põllumajandussektorile koroonatoetuse maksmiseks riigiabi luba Euroopa Komisjonilt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.12.2020

 

Maaeluministeerium edastas Euroopa Komisjonile riigiabi loataotluse põllumajandustootjatele seoses COVID-19 levikuga eraldatud erakorralise 12 miljoni euro suuruse toetuse maksmiseks.

 

„Töötame aktiivselt selle nimel, et COVID-19 toetus jõuaks nii kiirelt kui võimalik abivajavate põllumeesteni,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Praeguseks on riigiabi loataotlus ette valmistatud ning sel nädalal sai see Euroopa Komisjonile edastatud. Senine praktika COVID-19ga seotud riigiabi meetmetega on näidanud, et loataotluste menetlemine Euroopa Komisjonis võtab mõne nädala aega.“

 

Ministri sõnul on pärast erakorralise toetuse jaotuskava tutvustamist sektori esindusorganisatsioonidele detsembrikuu esimeses pooles ja nendega toetustingimuste arutamist praeguseks valmimas ka vajalikud õigusaktid toetuse jagamiseks. Kuna õigusaktide, PRIA infosüsteemide ja protseduuride ettevalmistamine nõuab oma aja, siis erakorralise toetuse taotluste vastuvõtu algusest teavitab Maaeluministeerium esimesel võimalusel.„Praegune valitsus peab põllumajandus- ja toiduainesektorit strateegiliselt oluliseks sektoriks. COVID-19 mõjudega toime tulemiseks oleme sektorit toetanud MESi erakorraliste meetmetega, maaelu arengukava kaudu toidutööstustele antud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise ajutise abiga ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisilangetusega,“ lisas minister.

 

„Toetatavate sektorite valikul oleme lähtunud just sektori enda ettepanekutest. Erakorralise toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtume põhimõttest, et ühest küljest peab see jõudma turule tootvate ettevõtjateni, teisest küljest aga tagama meie tootmise elujõu ja järjepidevuse,“ sõnas Arvo Aller.

 

Põllumajandussektorile suunatud erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatajad – 18%, seakasvatajad – 28%, piimalehmakasvatajad – 22%, lamba- ja kitsekasvatajad – 6%, aiandussektor – 18%, maheteravilja kasvatajad – 8%.

 

Piimalehmade, lihaveiste, sigade ning lammaste ja kitsede puhul saab toetust taotleda põllumajandusloomade registris oleva looma kohta. Aianduse valdkonnas saavad toetust taotleda PRIA registris olevad tootjad, kes kasvatasid kartulit, maasikaid või köögivilja (kapsas, porgand, punapeet) vähemalt 1 hektaril. Maheteravilja kasvatajatest saavad toetust taotleda mahepõllumajanduse üleminekuperioodi läbinud tootjad maheteravilja pinna kohta.

PRIA maksab põllumeestele ja loomapidajatele otse- ning üleminekutoetused jõuludeks välja

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
22. detsember 2020

 

Saabuvateks jõuludeks on PRIA maksnud ca 14 tuhandele põllupidajale välja hektaripõhised otsetoetused ja üleminekutoetused, ligi 900 loomapidajat on selleks ajaks kätte saanud piimalehma kasvatamise otsetoetuse. Nende toetuste tänavune eelarve on kokku ligi 172 miljonit eurot.

Põllumehed ja loomapidajad on PRIA klientide hulgas arvukaim toetusesaajate sihtgrupp ja neile makstavad ühikupõhised toetused moodustavad igal aastal suurima summa PRIA vahendatavatest toetustest.

Euroopa Liidu poolt rahastatavate otsetoetuste eelarve on 25 miljoni euro võrra suurem kui eelmisel aastal – 169 miljonit eurot. Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi rahastab Eesti riik 2,6 miljoni euroga.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Kuigi ootamatusterohke 2020. aasta on osutunud kõigile keeruliseks, on hea meel tõdeda, et saame otsetoetused välja makstud tavapärasel ajal.“

  1. aasta väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 21. detsembri seisuga on järgmised:

– ühtne pindalatoetus – 107 983 263 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 49 285 737 eurot, 12 759 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 838 720 eurot, 611 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 464 013 eurot, 189 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 007 568 eurot, 720 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 424 737 eurot, 105 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 948 132 eurot, 1 217 toetusesaajat;

– põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 2 582 233 eurot, 4 063 toetusesaajat;

– heinaseemne üleminekutoetus – 5 716 eurot, 38 toetusesaajat.

 

PRIA kodulehel avaldatakse toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka toetuse saajate lehel. (Lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud).

Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset tasaarveldusi, samuti on eraisikute toetustelt kinni peetud füüsilise isiku tulumaks.

Aasta viimasel Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel saavutati olulisi kokkuleppeid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2020

 

Aasta viimasel Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogul (15.–16.12) võeti üldise heakskiiduga vastu Euroopa Nõukogu järeldused loomade heaolu märgistamise teemal, saavutati kokkulepe kalanduskvootides ning kinnitati eesistuja järeldused pakendi esikülje märgistamise, toiteaineliste põhijoonte ja päritolumärgistuse kohta.

Loomade heaolu märgistamise järeldustele andis Eesti oma heakskiidu, tõdedes, et loomatervise ja loomade heaolu kõrge tase on oluline eeldus eetilise, ühiskonna ootustele vastava loomapidamis- ja toidutootmiskultuuri edendamiseks. „Loomade heaolu parandamine käivitab terve ahela alates loomade paremast tervisest, antibiootikumide kasutamise vähenemisest ja toidu kvaliteedi paranemisest kuni elurikkuse säilimiseni välja,“ ütles Eestit ja Eesti seisukohti kohtumisel vahendanud Marten Kokk, asejuht Eesti alalises esinduses ELi juures.

Pakendi esikülje märgistamise küsimuses sarnast üksmeelt ei saavutatud, mis tähendab, et heaks kiideti eesistujamaa Saksamaa järeldused. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada kohustusliku toitumisalase teabe esitamine pakendi esiküljel, et tarbijad saaksid teha tervislikke toiduvalikuid, ning kaalunud ettepanekut laiendada osale toodetest kohustuslikke päritolunõudeid, arvestades selle mõju ühisturule. Euroopa Liidu ülest harmoniseeritud pakendi esikülje märgistamise süsteemi seni kehtestatud ei ole.

Eesti toetas pakendi esiküljel toitumisalase teabe kohustusliku märgistamise süsteemi loomist, lisades, et ühist märgistussüsteemi kasutusele võttes tuleb ka tarbijaid teavitada. Nii loomade heaolu kui ka pakendi esikülje märgistuse puhul teeb komisjon mõjuhinnangu, millest peaks selguma õiguslike ettepanekute tegemise vajalikkus.

Kalanduskvootide läbirääkimiste kokkuleppe kõrval tutvustas Horvaatia ettepanekut pikendada EMKFi kriisimeetmete kehtivust, mida toetas 14 liikmesriiki. Volinik tõi välja, et komisjonil ei ole kavas seda ettepanekut teha ning kõik peaksid keskenduma pigem uue programmiperioodi ettevalmistusele.

Lõunalauas arutasid ministrid ÜPP reformi hetkeseisu. Paljude jaoks oli oluline hoida praegu oktoobris nõukogu tasandil saavutatud kokkulepet ja mitte suhtuda liiga vastutulelikult Euroopa Parlamendi ega Euroopa Komisjoni ettepanekutesse. „Meie jaoks on oluline saavutada piisav paindlikkus liikmesriikidele poliitika rakendamisel. See tähendab näiteks nn rohelise arhitektuuri sammasteülest käsitlemist, samuti püsirohumaa referentsaastaga arvestamist,“ vahendas Marten Kokk. Eesistuja Saksamaa andis ülevaate tehtud edusammudest ja Portugal kinnitas soovi olla hea vahendaja kokkuleppe saavutamisel 2021. a I poolaastal.

Brexiti mõju taimede ja taimsete saaduste ekspordile alates 1. jaanuarist 2021

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
18.12.2020

 

Alates 1.01.2021 hakkab kaubavahetus Ühendkuningriigiga (UK) toimuma samadel alustel nagu teiste kolmandate riikidega. Seega olenemata tulevase kaubanduslepingu olemasolust on taimede ja taimsete saaduste eksportimiseks vajalik nendele eelnevalt taotleda fütosanitaarsertifikaat. Põhja-Iirimaa suhtes kehtivad jätkuvalt ELi kaubandusreeglid.

UK lahkus 31. jaanuaril 2020 Euroopa Liidust (EL) ja kuni 31.12.2020 kehtib kaupade liikumisel üleminekuperiood.

Uued ekspordinõuded rakenduvad UKs kolmes etapis. Esimesed eksporti puudutavad muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2021. Kõrge riskiga taimede ja taimsete saaduste eksportimiseks on vaja fütosanitaarsertifikaati, eelnevat teatamist planeeritavast sisseveost PEACH süsteemi kaudu ning kontrolli sihtkohtades. Nende toodete hulka kuuluvad: taimed istutamiseks, kartul, teatud seemned ja puit. Nõuded kehtivad ka kasutatud põllu- ja metsamasinatele. Puidust pakkematerjal peab olema töödeldud ja märgistatud vastavalt rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile nr 15 (ISPM 15).

 

  1. aprillist 2021 nõutakse sihtkohas fütosanitaarsertifikaati juba kõikidele taimsetele toodetele, lisaks kõrge riskiga toodetele hõlmavad reguleeritud tooted teatud lõikelilli, puu- ja köögivilju.
  2. juulist 2021 käivitub täiemahuline kontroll piiripunktides riiki sisenemisel.

 

Reguleeritud ja taimetervise kontrolli alla kuuluvate taimede ja taimsete saaduste loetelu ning eelteatise esitamise kohta saab täpsemat infot Põllumajandusameti kodulehel rubriigis Taimetervis/Eksport ja fütosanitaarsertifikaat siin.

Lisaküsimusteks palume ühendust võtta e-posti aadressil taimetervis@pma.agri.ee

 

2020. aasta toob kaasa püsirohumaade tagasi rajamise kohustuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.12.2020

  

Püsirohumaade säilitamine on Eestis jätkuvalt probleemiks, mistõttu tuleb 2021. aastal valmis olla ülesharitud püsirohumaade tagasi rajamiseks ja seda juba kolmandat korda.

Kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse saamise üks nõudeid on kohustus püsirohumaid säilitada. Püsirohumaade osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Iga aasta 15. detsembriks tuleb teavitada Euroopa Komisjoni püsirohumaa säilitamise suhtarvust; selle arvutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumajandustootjate deklareeritud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindala alusel.

Tänavuse aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud andmete põhjal on Eestis kindlaks tehtud püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, täpsemalt 5,93%.  Sellest tulenevalt peavad 2021. aastal hakkama püsirohumaid tagasi rajama põllumajandustootjad, kelle kasutuses on viimasel kahel aastal olnud ülesharitud püsirohumaid ning kellele kohalduvad rohestamise nõuded.

Selleks, et täita riigi kohustust ning säilitada püsirohumaa suhtarv järgnevateks aastateks, kuulub 2021. aastal tagasi rajamisele 2538 hektarit püsirohumaid, millega on seotud vähemalt 570 põllumajandustootjat. Täpsemad juhised koos individuaalsete kohustustega saadab PRIA taotlejatele veel selle aasta lõpuks, hiljemalt 31. detsembriks.

Siinkohal tuletame meelde, et kõikidele põllumajandustootjatele, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, kehtib 2021. aastal täielik püsirohumaade ülesharimise keeld ning ei ole lubatud ka püsirohumaid asendada.

Püsirohumaade säilitamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa puhul ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad, kellele nõue ei kohaldu. Eestis on tulnud püsirohumaid tagasi rajada nii 2017. kui ka 2019. aastal.

Maaeluminister kutsub Ukraina kolleegi uuendama riikidevahelist koostööd

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

14.12.2020

 

Maaeluminister Arvo Aller kohtub täna (15. detsember) Ukraina majandusministri Igor Petrashkoga, et rääkida läbi kahe riigi vahel sõlmitud tegevuskava prioriteedid 2021. aastaks ning kutsuda Ukraina osalema 2021. aastale kavandatud idapartnerite kohtumisele, mille eestvedajaks on Eesti.

 

2023. aastani kehtiva tegevuskava raames on kahe riigi vahel tehtud tõhusat koostööd. Ukraina Kalaamet on saanud abi kalanduse infosüsteemi ülesehitamisel, Eesti Maaülikool on panustanud põllumajandushariduse kaasaajamistele Ukrainas.

 

„Kahe riigi koostöö on teadmiste vahendamise kõrval olnud Eesti jaoks oluline ka ekspordipartnerluse võtmes. Nii on Ukrainasse olnud alati oodatud meie kalatooted,“ märkis Arvo Aller. “Potentsiaali on kahel riigil aga palju laiemaks koostööks, millele soovimegi kohtumisel keskenduda. Plaan on panna paika prioriteedid uueks aastaks,“ lisas Aller.

 

Kohtumise käigus leiab eraldi käsitlemist Eesti kavatsus korraldada 2021. aastal Idapartnerite ja Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandusministrite kohtumine omavaheliste kontaktide ja kogemuste vahetamiseks. „Küsime sellele kavale Ukraina toetust ja valmisolekut kohtumisel osalemiseks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

 

Maaeluminister Arvo Alleri ja Ukraina majandusministri Igor Petrashko tänane kohtumine toimub Zoomi vahendusel.