Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

 

 13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

 

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

 

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

 

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

 

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

 

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.


Eripreemia „Tõde ja õigus“  pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

 

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020 

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

 Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee

 

Käibemaksu langetamine soodustaks kodumaise puu- ja köögivilja tootmist ja tarbimist

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI AIANDUSLIIT

PRESSITEADE
12.november 2020

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekuga algatada seadusemuudatus kodumaise puu- ja köögivilja ning kartuli käibemaksu määra alandamiseks seniselt 20 protsendilt 5 protsendile. Läti kogemusele tuginedes võib väita, et see aitab soodustada nii kodumaist aiasaaduste tootmist kui tarbimist.

„Käibemaksumäära alandamine kodumaistele aiasaadustele aitaks saavutada valitsuse koalitsioonilepingus seatud eesmärki kindlustada Eesti isevarustatuse tase põhitoiduainetega. Eesti võime ennast varustada kodumaiste puu- ja köögiviljaga on kahjuks üsna madal – möödunud aastal suutsime toota vaid natuke üle poole Eestis tarbitavast köögiviljast, kümnendiku puuviljast ja marjadest ning alla 80% kartulist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis – Taanis, Bulgaarias, Leedus ja Eestis. Kõik teised liikmesriigid on pidanud kirjeldatud maksuerisust kodumaisele puu- ja köögiviljale vajalikuks. Teeme ettepaneku esimese sammuna langetada kodumaiste aiasaaduste käibemaksumäära viiele protsendile, mis soodustab tervislikku toitumist ning aitab parandada kodumaiste aiasaaduste kättesaadavust,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

„Meie naaberriigis Lätis otsustati 2018. aastast rakendada puu- ja köögiviljale 5-protsendilist maksumäära, millel on olnud positiivne mõju nii kohalikule tootmisele kui puu- ja köögivilja tarbimisele. Käibemaksu määra langetamise järel suurenes Lätis puu- ja köögivilja tarbimine umbes kümnendiku võrra, samas suurusjärgus on kasvanud ka aiasaaduste kasvupind. Maksusoodustusel on olnud positiivne mõju sektori käibele ning varimajanduse vähendamisele,“ rõhutas Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

Läti põllumajandusministeeriumi andmete kohaselt langesid jaekaubanduses puuviljade, marjade ja köögivilja hinnad ligi 12%. Alates 2018. aastast on Lätis puu- ja köögivili olnud ka teiste Balti riikide võrdluses kõige madalam. Registreeritud käibemaksukohustuslaste arv Läti puu- ja köögiviljasektoris on kasvanud 9%, sama palju on kasvanud ka sektori ettevõtete käive. Kohapeal toodetud puu- ja köögiviljasaaduste väärtus on 2017. aastaga võrreldes tõusnud 45%. Puu- ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv on kasvanud ligi 6%.

Eelnevast tulenevalt tegid põllumajanduse esindusorganisatsioonid maaeluministrile ettepaneku algatada valitsuses läbirääkimised kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetamiseks samale tasemele naaberriigi Lätiga. Varasemalt on toiduainete käibemaksusoodustust toetanud ka kaupmehed.

 

Täiendav informatsioon:

Raimond Strastin, tegevjuht, Eesti Aiandusliit, tel 52 59 744, aiandusliit@aiandusliit.ee

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats, juhataja, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 475 660, kerli@taluliit.ee

 

Valitsus toetas ettepanekut eraldada põllumeestele 12 miljonit eurot koroonakahjude hüvitamiseks

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.11.2020

 

 

Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.

 

„COVID-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka siinsete põllumajandustootjate tegevusele, vähendades märkimisväärselt nende sissetulekuid ning suurendades ettevõtjate majanduslikku ebakindlust,“ tõdes maaeluministerArvo Aller.

 

„Peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus. Valitsus mõistab, et olukord põllumajanduses on mitmele tootmisvaldkonnale keeruline ja seetõttu tuleb leida neid kõiki arvestav lahendus. Sellest tulenevalt toetati ettepanekut eraldada põllumeestele reservist toetust kokku 12 miljonit eurot.  Toetusraha täpsem valdkondlik jaotus selgub hiljem,“ lisas minister.

 

Piimatootmise puhul on probleemiks piima kokkuostuhind, mis alates aprillist püsib alla omahinna. Veiste kokkuostuhinnad on langenud alates 2020. aasta algusest – veiselihasektorit mõjutab enam toitlustusasutuste olukord, tarbijate sissetulek ning ekspordi märkimisväärne vähenemine.

 

Sigade kokkuostuhind on langenud alates 2020. aasta algusest ning see on osa tootjate puhul kukkunud alla omahinda. Lammaste kokkuostuhinnad on olnud langustrendis ning viimastel aastatel on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra.

 

Aianduses on suur hinnasurve seoses COVID-19 pandeemiast tingitud probleemidega toitlustussektoris. Selle müügikanali mahtude suur langus on tekitanud olukorra, kus kartuli- ja köögiviljakasvatajad otsivad jaekaubanduses alternatiivset müügiväljundit, mis tekitab täiendava hinnasurve aiandussaadustele.

Valitsuse otsus põllumajandust erakorraliselt toetada annab kindlustunnet

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
MTÜ EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
5. november 2020

 

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid tunnustavad tänast valitsuse otsust eraldada põllumajandussektori toetamiseks 12 miljonit eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja MTÜ Eesti Noortalunikud hinnangul annab riigipoolne toetus hea võimaluse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektoris.

“Peame väga oluliseks, et valitsus osutab nendel keerulistel aegadel abikäe Eesti põllumajanduse olukorra leevendamiseks. Kuigi riik ei suuda üheski kriisis kõiki kahjusid hüvitada, siis on väga tähtis, et erakorralise toetuse abil suudetakse kõige suuremaid probleeme ära hoida. Keerulistel aegadel on oluline anda põllumajandusettevõtjatele kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Käesolevas majanduskriisis on kõige enam kannatanud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektor ja maheteraviljakasvatus, mistõttu tuleks valitsuse poolt eraldatud vahendid suunata just nende sektorite olukorra leevendamiseks. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi, mistõttu on riigi abi raskuste ületamiseks väga vajalik,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eesti põllumajandusettevõtjate probleemid on tekkinud madala turuhinna, turustamisraskuste ja liikumispiirangute tõttu. Praeguses ebakindlas majandusolukorras peame valmis olema keerulise turuolukorra jätkumiseks, mistõttu on iga samm ettevõtjate kindlustunde suurendamiseks äärmiselt oluline,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja MTÜ Eesti Noortalunikud saatsid oktoobri lõpus valitsusele pöördumise, milles palutakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Tänane valitsuse otsus annab olulist leevendust, kuid põllumajandusorganisatsioonid jätkavad läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et puudu olevad vahendid lisataks järgmise aasta riigieelarvesse. Põllumajandussektorit on järgmise aasta suveni võimalik toetada Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku reegleid silmas pidades. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.

 

Kuni 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
2.11.2020

 

Igal aastal peavad mesinikud kahel korral teatama põllumajandusloomade registrile mesilasperede arvu mesila(te)s. 1. novembrist algas teistkordse teatamise periood, mis kestab kuni 15. novembrini.

Mesinikel tuleb mesilasperede arv teatada 1. novembri seisuga. Kõige mugavam on selleks kasutada e-PRIA mesilasperede arvu teatamise teenust. Andmeid saab esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga. Mesila, kus 1. novembri seisuga mesilasperesid peeti, pidi olema registrisse kantud hiljemalt 1. novembril 2020. aastal.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin ütleb: „Informeerime andmete esitamise kohustusest e-posti teel kõiki mesinikke, kellel on mesila registrisse kantud ja kliendiandmetes on olemas toimiv elektronposti aadress. Oleme teavitusi tõhustamas, et meeldetuletusi saadetaks mesinikule seni, kuni mesilasperede arv on teatatud või kuni mesila on registrist kustutatud. Sellega soovime parandada andmete kvaliteeti, et registris oleks nii mesila kui ka mesilasperede arv korrektsed.“

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga saab selle põhjal hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Abi saab küsida PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI NOORTALUNIKUD

Pressiteade
30.10.2020

 

Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi

 

Põllumajandustootjad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsitakse COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks põllumajandussektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust. Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

“Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid,” selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

“Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust,“ rääkis Sõrmus.

Tema sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

“Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,” selgitas MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. „Tunnustame valitsuse ja Riigikogu kevadisi otsuseid, mille tulemusel on probleemide leevendamiseks eraldatud põllumajandussektorile vahendeid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praegune turuolukord nõuab ka riigi erakorralist sekkumist siseriiklike toetuste kaudu,“ rõhutas ta.

Põllumajandussektori toetamise vajadust ja olulisust on tunnetanud ka Euroopa Komisjon, kes on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid. Ajutine riigiabi raamistik kehtis algselt kuni 31. detsembrini 2020, kuid Euroopa Komisjon on seda pikendanud kuni 30. juunini 2021, mis võimaldab ka Eesti järgmise aasta riigieelarvest finantseeritavaid võimalikke siseriiklikke põllumajandustoetusi anda selle raamistiku alusel.

Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin: 2020-10-29 erakorraline toetus ETKL_EPKK_ENT

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Roomet Sõrmus
Tel. +372 520 5857
E-post: roomet.sormus@epkk.ee
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaja Piirfeldt
Tel. +372 5665 7952
E-post: kajapiirfeldt@gmail.com
Eesti Noortalunikud

 

Maaeluministeerium: Eriolukorras kuludega toimetulek näitab põllumajanduse strateegilist olulisust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.10.2020

 

Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et eriolukord ei mõjutanud sel perioodil oluliselt põllumajandustootjate kuludega toimetulekut, ettevõtted suutsid investeerida ning Eesti kaupade eksport suurenes. 

„Tänavuse esimese poolaasta tulemused olid terve sektori vaates küllaltki head, paljuski oli veel tunda edukalt lõppenud 2019. aasta tuge. Hoolimata eriolukorrast suutsid põllumehed üldiselt hästi hakkama saada,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Samas võib arvata, et teine poolaasta võib tuua tagasilööke, kui turgudel süvenevad negatiivsed trendid.“

Ministri sõnul on juba praegu näha, kus ettevõtete kulud on kohati suuremad tuludest: „Erinevatel toetustel on jätkuvalt oluline roll sektori sissetulekutes, muu hulgas on MESi COVID-meetmed aidanud kuludega toime tulla ja läbi investeeringute kulusid vähendada. Samas on tulevikuvaates oluline, kuidas rohkem tulu turult teenida.“

Kuigi I poolaasta numbrites see veel ei kajastu, siis tänaseks on tulenevalt hindade langusest keerulises olukorras juba mitmed sektorid, seal hulgas piimatootmine ja seakasvatus, tõdes minister.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel oli 2020. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 320 miljonit eurot (+3,6% võrreldes eelneva aasta sama ajaga), kogukulud suurenesid samal ajal 4% ja olid 405 miljonit eurot (sh tööjõukulud 71,1 miljonit eurot). Põllumajandussektori ettevõtted on jätkanud investeeringutega suuremas mahus kui varasematel aastatel.

Toiduainetööstused müüsid esimese poolaastaga toodangut 1 011,9 miljoni euro eest ehk 0,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevõtted suurendasid 2020. aasta esimesel poolel eksporti 6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Toiduainetööstuse I poolaasta kogukasum oli 34 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga samas vähenes viiendiku võrra.

Soodsad ilmastikutingimused ning teravilja suurem kasvupind loovad eeldused heaks saagiks 2020. aastal. Teravilja kasvupind suurenes aastaga 1,5%. Teravilja kasvatatakse 2020. aastal 369 879 hektaril, millest 55% on suviteravili ja 45% taliteravili. Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga ei muutunud. Kartulit kasvatatakse 2020. aastal 5306 hektaril.

Esimese poolaasta kaubavahetuses kajastusid 2019. aasta soodsa saagiaasta mõjud – köögivilja impordimahud vähenesid ja eksport suurenes. Statistikaameti andmetel kasvatatakse 2020. aastal avamaaköögivilja kokku 3092 hektaril, mida oli aastases võrdluses 2% vähem. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedade kogupind oli 7108 hektarit (sh maasikaid 764 ha). Aastaga ei ole puuvilja- ja marjaaedade kogupind oluliselt muutunud.

Liha kogutoodang I poolaastal oli viimaste aastate suurim. Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal liha 38 731 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5% võrra rohkem. Lihatööstusemüügitulu oli I poolaastal 182,8 miljonit eurot, mida oli 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kogukulud olid 183,4 miljonit eurot ning suurenesid aastaga 9,3%.

Eestis toodeti tänavu I poolaastal 424 400 tonni piima, mis ületas eelmise aasta kogust 3,2% võrra. Tööstused müüsid toodangut 213,9 miljoni euro väärtuses ehk 1,7% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Piimatööstuste esimese poolaasta kulud olid 208,2 miljonit eurot ehk 1,6% suuremad kui eelmisel aastal samal ajal.

Vaatamata Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutele kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu aasta esimesel poolel 7%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu eksporditi Eestist 2020. aasta esimesel poolaastal jooksevhindades 625,3 miljoni euro väärtuses (+5,6%) ning imporditi 783,6 miljoni euro eest (-1,4%).

Kokku on 2020. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti eelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligikaudu 367 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 28% ehk 101 mln eurot. Kogu toetuste eelarvest 50% ehk 158 miljonit eurot moodustavad otsetoetused, mille väljamaksed tehakse peamiselt detsembris.

 

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. a I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.