PRIA info: PRIA elektroonsest põlluraamatust ja e-PRIAs pindalatoetuste taotlemiseks põldude ning pärandniitude alade ettevalmistamisest

1. aprillist täienes e-PRIA põldude haldamise teenus põlluraamatuga seotud osaga.See annab põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA poolt tasuta pakutavas teenuses.

Selleks, et põldude haldamise teenuses põlluraamatu pidamise funktsionaalsust kasutada, peab olema PRIA klient. Teenus on kasutatav kõigile põllumajandustootjatele ning teenuse kasutamiseks ei pea olema toetuste taotleja. Põlluraamatu pidamise funktsionaalsuse leiab pindalatoetuste taotlejatele juba tuttavast e-PRIA rubriigist „Pindalateenused“ menüünupu „Põldude haldamine“ alt.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

PRIA elektroonse põlluraamatu võimalused

 Tegemist on aastaringselt kasutatava tasuta tööriistaga, mis võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde (sh pärandniidu alasid) ette planeerida. Teenuses saab lisada ja muuta põlde, hallata nende andmeid ning neid ka eksportida ja importida. Võimalik on sisestada 30 erinevat tegevust, nt külv, saagikoristus, väetamine, taimekaitsevahendid jm. Kasutamiseks on saadaval ka kõik PRIA kaardirakenduse tööriistad ning erinevad kaardikihid.

Kui varasemalt sai põldude haldamise teenuses oma põldusid hakata ette valmistama alles taotlusperioodi alguses, siis nüüd on võimalik uue hooaja põllud, kultuurid jms uueks aastaks ette planeerida juba sügisel või talvel ning muudatused ei mõjuta käimasolevat (taotlus)hooaega.

PRIA põldude haldamise teenuses on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Praegu saadavalolev põlluraamatu funktsionaalsus on võrreldes eratarkvaradega väiksem ning pakub võimaluse minimaalses mahus põlluraamatu pidamiseks. PRIA plaanib keerulisemaid lisafunktsionaalsusi arendada järk-järgult järgnevate aastate jooksul vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Siinkohal on kasutajate tagasiside väga vajalik ja oodatud. Kõik ettepanekud põlluraamatu teenuse parendamiseks palume saata e-posti aadressil maa@pria.ee.

Põllumajandustootjate ning nõustajate toetamiseks korraldame PRIA e-põlluraamatu kasutamise kohta veebiseminarid, millest esimene toimub Zoomis 7. mail algusega kell 10.30. Täpse info veebiseminaril osalemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

Põlde ja pärandniidu alasid saab pindalatoetuste taotlemiseks e-PRIAs ette valmistada

Seoses keerulise olukorraga põllumajanduses on Euroopa Komisjon algatanud pindala- ja loomapõhiste toetuste nõuete lihtsustamise, mille rakendamine on osaliselt planeeritud juba 2024. aastasse. Seadusandlusega muudetakse toetuste tingimusi ja nõudeid, mis toob omakorda kaasa vajaduse muuta toetuste infosüsteeme ja kontrollisüsteemi. Nii hilises etapis tehtavate muudatuste tõttu on pindala- ja loomapõhiste ning maaelu arengu toetuste taotluste vastuvõtu perioodi algusaeg täpsustamisel. PRIA teeb kõik endast oleneva, et vastuvõtu saaks avada maikuus esimesel võimalusel, aga täpne vastuvõtu alguse kuupäev selgub pärast seadusandluse täpsustumist ja võimalike täienduste vajaduse ning tehnilise keerukuse selgumist. Täpsema info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldame hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel.

Samas on hea meel öelda, et alates aprillist on võimalik e-PRIA põldude haldamise teenuses juba joonistada või muuta põldude piire. Edaspidi on põldude haldamise teenuse kõik funktsionaalsused kasutamiseks avatud aastaringselt.

Just nüüd on õige aeg hakata üle vaatama 2024. aasta pindalatoetuste taotlusele minevaid põlde ja pärandniidu alasid.

Mida tähele panna?

  • Kui pindalatoetusi on varasemalt taotletud, kuvab teenus kasutajale eelmise taotlusaasta põlde ja pärandniidu alasid. Taotlejal tuleb üle vaadata, kas sel aastal haritakse maid samades piirides ja millised on sel aastal kasvatatavad kultuurid. Vajadusel tuleb teha muudatused.
  • Toetusi saab taotleda vaid maadele, mille osas taotlejal on kehtiv kasutusõigus.
  • Pindalatoetuse taotlust veel esitada ei saa. Nagu eelnevalt sai viidatud, siis täpsema info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldame hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel.
  • Kuna teenus jääb aastaringselt avatuks, siis peab arvestama, et kõik teenuses olevad kaardikihid ei pruugi olla veel uuendatud. Uuendamisel on näiteks rohumaade vanuse kiht. Seetõttu palume taotluse esitamisel kõik süsteemi teated ja info kindlasti üle vaadata.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes

17. aprillil kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu ebasoodsate olude kriisilaenu tingimuste muudatused.

Alates 18. aprillist  saavad kriisilaenu taotleda lisaks taimekasvatajatele ka teised põllumajandustoodete esmatootjad, kelle likviidsusprobleemid ei ole põhjustatud otseselt ilmastikuoludest. Samuti pikeneb laenutatotluste vastuvõtt ühe kuu võrra ehk 1. juuni asemel saab taotlusi esitada 1. juulini 2024.

„Meetme tingimuste muutmise eesmärk on võimaldada käibevahenditele ligipääsu lisaks taimekasvatajatele ka teistele põllumajanduse esmatootjatele, kelle käibevahendite puudus ei ole seotud ainult  ilmastikuoludega, vaid keerulise majanduskeskkonnaga, mille tõttu nad pangast ajutiselt laenu ei saa. Käibelaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse aeg kolm aastat,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus.

Seoses sisuliste muudatustega muutus ka meetme nimi, milleks on nüüd “Ebasoodsate majandusolude kriisilaen”.

Laenu täpsemaid tingimusi saab lugeda veebilehelt https://www.mes.ee/laenud/laen-mes-omakapitalist/ebasoodsate-ilmastikuolude-kriisilaen.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Sihtasutus annab laenukäendusi ja laene omavahenditest ning haldab sihtotstarbelisi fonde Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute alusel.

Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest

Regionaa- ja Põllumajandusministeerium andis 16. aprillil pressiteate vahendusel teada, et Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest.

Järgenvalt oleme koostanud muudatuse kohta tänaseks olulise info põllumajandustootjatele:

  • Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada põllumajandustoetuste tingimuslikkuse nõudeid.
  • Kõige olulisem ettepanek on võimalus loobuda maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest, kui liikmesriik rakendab ökoala toetust. Eestis on selline toetus juba olemas, mistõttu on võimalik muudatus rakendada alates 2024. aastast. Toetuse taotlemine on põllumehedele vabatahtlik.
  • Muudatuste jõustumiseks on vajalik EL-i tasandi kokkulepe, mida oodatakse saavutatavat aprilli lõpus või mai alguses.
  • Vaatamata maa tootmisest kõrvalejätmise nõude kaotamisele, jätkuvad teised keskkonnaalased nõudednagu maastikuelementide säilitamine ja hekkide pügamise keeld.
  • OLULINE: Taotlusperioodi muudatused –  maa tootmisest kõrvalejätmise nõudest loobumine toob kaasa ka taotlusperioodide ajalise nihke. PRIA avaldab täpsema info taotlusperioodi alguskuupäeva kohta 24. aprilliks. 2024. aasta taotlusperiood algab hiljemalt 20. mail ja kestab 15. juunini.

Li

PRIA põldude haldamise teenuses saab nüüdsest pidada ka elektroonset põlluraamatut

1. aprillist lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses.

PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialisti Evely Veetsmanni sõnul annab uus teenus põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. „Teenus võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde ette planeerida. Praeguseks on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Keerulisemaid lisafunktsionaalsusi planeerime arendada järgnevate aastate jooksul järk-järgult vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Seetõttu on meie jaoks väga oluline kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada,“ lisab Veetsmann.

Teenuses on võimalik lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja andmeid, põldude ning niitude andmete faile saab eksportida ja importida. Teenuses saab kasutada ka kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: eri kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide, teiste põldude suhtes jms.

Eelkõige tuleb silmas pidada, et põlluraamatu teenus on (taotlus)hooaja põhine. Tänavuseks hooajaks on põldude haldamise teenuses, millele on lisatud ka põlluraamatu funktsionaalsus, vaikimisi kliendile ette antud 2023. hooaja viimane põldude seis. Klient peab andmed üle vaatama ja ajakohastama 2024. aasta olukorrale vastavaks. Samade põldude andmeid kasutatakse pindalatoetuste taotlusvormide täitmisel.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse elektroonse põlluraamatu pidamise nõude tähtaeg lükatakse edasi 15. juulile

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks tuleb sellest aastast hakata põlluraamatut täitma elektroonselt. Elektroonse põlluraamatu (e-põlluraamatu) pidamise nõude algustähtaeg lükatakse hetkel kehtivalt 1. aprillilt 15. juulile. Andmeid tagasiulatuvalt sisse kanda ei ole tarvis.

1. aprillil avab PRIA põldude haldamise teenuses võimaluse pidada elektroonset  põlluraamatut. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks võib jätkuvalt pidada elektroonset põlluraamatut soovi korral ka eratarkvaras.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusliku tegevusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. E-põlluraamatu kasutamine  PRIA põldude haldamise teenuses võimaldab seda teha lihtsas ja tasuta elektroonses keskkonnas. PRIA e-põlluraamatut on oodatud kasutama ka need põllumehed, kes keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei taotle. Lisaks on loomisel ka põllumajandusandmete varamu ehk uus andmekogu, kuhu erinevate e-põlluraamatute andmed hakkavad koonduma. See protsess toimub järk-järgult pikema ajaperioodi vältel.

„Põllumajandusandmete varamu koondab kokku andmed, mille põhjal on nii põllumajandusettevõtjatel kui ka riigil võimalik teha paremaid otsuseid põllumajanduse arengu ja kestlikkuse tagamiseks,“  selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Põllumajandusandmete varamusse kantud andmed võimaldavad pakkuda põllumajandusettevõtjatele andme- ja teaduspõhiseid teenuseid, näiteks väetamis-, lupjamis-, külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aitavad põllumeestel keskkonnasäästlikult majandada ning enam kasumit teenida. Lisaks võimaldab keskselt kogutud andmestik tulevikus vähendada põllumeeste halduskoormust.

„Kutsume põllumehi e-põlluraamatut katsetama ning meile andma tagasisidet, mida võtame arvesse teenuse tuleviku arendustegevustes,“ rääkis Pärtel.

PRIA e-põlluraamatu juhend lisatakse aprilli alguseks PRIA kodulehele. Ühtlasi alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest annab PRIA eraldi teada oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.03.2024

OLULINE INFO: Hanede heidutus ja seire

Viimastel aastatel on haneliste arvukus märkimisväärselt kasvanud, põhjustades suuri kahjustusi meie põllumajandusmaadele. Kahjud, mida põllukultuuridele tekitatakse, on muutunud igakevadiseks probleemiks. Hiljutine teade kahjude hüvitamise lõpetamisest on tekitanud põllumajandustootjatele pahameelt. Igakevadine hanede heidutus nõuab põllumeestelt suuri pingutusi, väljaminekuid ning üheselt toimivat lahendust praktiliselt ei ole.

Mis on muutunud?

EPKK ja Taluliit on 2024. aasta algusest pidanud läbirääkimisi haneliste heidutuse efektiivsemaks muutmisest. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, mille jõustumisel on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba. Vastavalt keskkonnaameti korraldusele on jahti lubatud pidada kuues Eesti maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Piirkonnad on keskkonnaameti sõnul valitud vastavalt varasematele suuremat kahju kannatanud piirkondadele. Nimistusse võiks lisada veel ka Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa, kuid esialgu on korraldusest need maakonnad välja jäänud. Põhjus selleks on väike-laukhane peatumine nendes piirkondades ning kahjustuste piirnemine rohumaadega, lisaks on ka nimekirjas olevates maakondades jahipidamine lubatud vaid teatud põllumassiividel. 

Olulised punktid:

Ajavahemik: keskkonnaamet lubab sel aastal alates 15. märtsist kuni 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist. See tähendab, et sel perioodil võime kasutada jahipidamist, et haned meie põldudelt eemale peletada.

Kus tohib jahti pidada: Jahipidamine on lubatud kuues maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Nendes piirkondades on viimase kolme aasta jooksul täheldatud kõige rohkem hanekahjustusi.

Milliseid linde tohib küttida: Jahil võib küttida suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglet, kuid ainult külvatud kultuuriga põllumaadel.

Kütitud lindude arv: Iga jahimees tohib ööpäevas küttida maksimaalselt 10 lindu ühelt põllumassiivilt. Oluline on, et kütitud linde ei jäetaks põllule.

Kuidas edasi?

Teavitage Keskkonnaametit kahjustustest: See aitab tulevikus hanekahjusid paremini ohjata. Täpsem info: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused

Seire ja andmete kogumine: Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis Jahis. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.

Kasulikud lingid:

Küsimuste või murede korral pöörduge julgelt Eestimaa Talupidajate Keskliidu või Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole. 

Riik toetab maapiirkonna ettevõtete arengut kokku 30 miljoniga

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Pressiteade
21. märts 2024

Riik toetab maapiirkonna ettevõtete arengut kokku 30 miljoniga

Regionaalminister Madis Kallas kinnitas maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse tingimused. Toetuse eesmärgiks on aidata ettevõtjatel luua linnapiirkondadest väljas uusi töökohti ja seeläbi luua inimestele paremaid eeldusi maal elamiseks. Maksimaalne toetuse suurus ühe ettevõtja kohta on 200 000 eurot ning toetuse osakaal on 40% abikõlblikest kuludest.


„Mul on hea meel, et meil on võimalik toetada investeeringuid, mis aitavad luua maapiirkonda juurde uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Maapiirkondade majanduslik areng ning inimeste sissetulekud ja elukvaliteet sõltuvad suuresti just maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest,“ lisas ta. „Toetuse kaugem mõju on selles, et tänu uutele atraktiivsetele töökohtadele linnast väljas tekiks näiteks noortel peredel, kvalifitseeritud spetsialistidel või kõrgharidusega töötajatel edaspidi motivatsioon ja võimalus elada ning töötada maapiirkonnas,“ nimetas regionaalminister.

Toetatakse investeeringuid, mis on seotud ettevõtte jaoks uudse tehnoloogia kasutusele võtmisega, tootmise ja teenuse digitaliseerimisega või energiasäästlike lahenduste rakendamisega. Toetuse oodatavaks tulemuseks on uute hästi tasustatud töökohtade lisandumine maapiirkonnas tänu ettevõtete konkurentsivõime suurenemisele. Toetust saab kasutada materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja ehitiste ehitamiseks.

Taotlejaks saab olla kuni 49 töötajaga ettevõtja, kelle aastane müügitulu kahel eelneval aastal on olnud vähemalt 40 000 eurot. Taotlejal peab kahel eelneval aastal olema aastaringselt olnud tööl vähemalt üks töölepinguga töötaja. Toetust saab kasutada projekti elluviimiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdasid.

Toetatakse projekte, mis pole seotud põllumajanduse, metsanduse ega kalandusega, sest nende valdkondade jaoks on olemas eraldi toetusmeetmed.
Toetuse väljamaksmise eelduseks on vähemalt ühe uue täiendava töökoha loomine projektiga seotud püsivasse tegevuskohta maapiirkonnas ning töölepingu sõlmimine sellele töökohale võetud töötajaga.

Toetuse taotluste vastuvõttu alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2024. aasta III kvartalis. Täpne taotluste vastuvõtu aeg avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning lisaks ka PRIA kodulehel ja PRIA e-infokirjas. Taotlusi võetakse vastu e-PRIA kaudu ja taotlusi saab esitada jooksvalt. Täpsem info toetuse tingimuste kohta avaldatakse PRIA kodulehel hiljemalt aprillis.

KUTSE INFOPÄEVALE: Pindala ja loomatoetused 2024

Pärnus toimub infopäev talupidajatele, kus jagatakse infot mida peab teadma 2024. aasta pindala ja loomatoetustest kohta.

9. aprillil 2024 korraldab Pärnumaa Talupidajate Liit Pärnus, aadressil Roheline tn 1 (Nooruse maja), põhjaliku infopäeva, mis keskendub 2024. aasta pindala- ja loomatoetustele. Üritus algab kell 10:00 ja kestab planeeritult kuni 14:00.

Infopäeval jagatakse talupidajatele teavet nii uute toetuste avanemise, tingimuslikkuse nõuete, otsetoetuste kui ka Maaelu MAK pindala- ja loomatoetuste kohta. Lisaks jagatakse kogemusi 2023. aasta taotlusperioodist, et õppida varasematest taotlemise ja järelevalve toimingutest.

Osalejad saavad võimaluse kuulata valdkonna ekspertide, Olavy Sülla ja Hillar Lilleste, nõuandeid ja kogemusi. Lisaks on ette nähtud väike kohvipaus, et osalejatel oleks võimalus omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.

Infopäeva osalustasu on Pärnumaa Talupidajate Liidu liikmetele 30 eurot pluss käibemaks ja teistele osalejatele 50 eurot pluss käibemaks. Oluline on märkida, et osalemine on võimalik ainult eelregistreerimisega, millele järgneb arve väljastamine registreerimisaluse põhjal. Maksta on võimalik ainult ülekandega, kuna sularahas tasumise võimalus puudub.

Registreerimine on avatud SIIN

Lisainfot ürituse ja registreerimise kohta saab telefoninumbril 56605964.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava

Koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega on välja töötatud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Hea tava eesmärk on anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ning loetava märgistuse loomiseks. Materjalis käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega.

Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Soovitame materjali alla laadida ja avada PDF-lugejas (nt Adobe Acrobat Reader).

28.02.24 salvestatud videoloengus tutvustavad materjali ja annavad soovitusi pakendidisainile spetsialiseerunud agentuuri KOOR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava 2023

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.03.2024

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid soovivad lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika rakendamist

Brüsselis toimunud kohtumisel tegid liikmesriigid ettepanekuid, kuidas vähendada põllumajandustootjate administratiivset koormust, mida uus ühine põllumajanduspoliitika on tekitanud. Lepiti kokku meetmetes, mida saab juba lähiajal bürokraatia vähendamiseks rakendada.

Eesti seisukohad kujundati tihedas koostöös sektoriga. „Tänan Eesti põllumehi ja nende esindajaid konstruktiivse dialoogi ning ettepanekute eest, mis võimaldasid mul Eesti seisukohti esitada põhjalike teadmistega põllumeeste ees seisvatest probleemidest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Läbivalt jäi kohtumisel kõlama rahulolematus keerulise bürokraatiaga. „Arutelude käigus tuli välja, et Euroopa Liidu riikide põllumeestel on väga erinevad probleemid, mis on vahel tingitud ka riiklikest regulatsioonidest. Küll aga saab öelda, et bürokraatia lihtsustamine on ootus, mida jagavad kõikide EL-i liikmesriikide põllumajandusettevõtjad,“ selgitas innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel osalesid regionaalminister Madis Kallas, innovatsiooni ja strateegia asekantsler Tõnis Tänav ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.