Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24.11.2023

Riik loob põllumajandusettevõtetele keskkonnaeesmärkide täitmist abistava tööriista

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loob tööriista, mille abil on põllumajandusettevõtetel võimalik tulevikus hinnata, millised sammud aitaksid neil liikuda jätkusuutliku toidutootmise suunas. Riigikantselei eraldas prototüübi arendamiseks ja katsetamiseks avaliku sektori innovatsiooniprogrammist 833 000 eurot.

„Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide on olnud kasvutrendis. Seega on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevused ümber kujundada nii, et need vastaksid keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning tootlikkus seeläbi ei kannataks,“ selgitas ametlikku nime „kestliku toidusüsteemi rohefoor“ kandvat projekti vedav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika nõunik Sandra Salom. Salomi sõnul on projekti tulemuseks veebipõhise tööriista prototüüp, mis aitab põllumajandusettevõtetel näha, milline on hetkel nende tootmise hetkeolukord ning millised muudatused aitaks liikuda neil jätkusuutlikuma toidutootmise suunas.

Sellise valgusfoori meetodit kasutava nn rohefoori loomise vajadus sai selgeks otse põllumajandustootjatega suheldes. „Tööriist aitaks kaasa uute teadmiste, oskuste, meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele, mis on vajalikud kliimaeesmärkide täitmiseks,“ ütles Salom ja lisas, et rohefoor peaks olema nö automatiseeritud tööriist, mida on lihtne kasutada. „Toon elulise võrdluse – eesmärk oleks, et see on sama loogiline ja lihtne nagu tuludeklaratsiooni täitmine ja esitamine.“

Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhi Ants-Hannes Viira sõnul on muutumas see, kuidas põllumajandus- ja toidusektori edukust mõõdetakse. „Kui seni on konkurentsivõime mõõdupuuks olnud tootlikkus ja kasum, siis juba paari aasta pärast on normaalsus see, et lisanduvad kliimajalajälje, elurikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse mõõdupuud.“

Viira tõi välja, et lisaks põllumajandustootjatele vajab seda infot ka toiduainetetööstus, jaekaubandus ja pangad. „Rohefoor aitab luua selgust, millist aspekti, milliste näitajatega hinnata saab ning ühtse metoodika rakendamine teeb ka põllumajandustootjate näitajad omavahel võrreldavaks,“ selgitas Viira ja lisas, et rohefoorist saab hea tööriist ka kestlikkuse alastele nõustajatele.

„Iga ettevõtja üksinda ei saa ressursside piiratuse tõttu panustada kestlikkuse hindamise töövahendi väljatöötamisse ning teha seda selliselt, et kõigi sektoris osalejate tulemused oleksid ka objektiivselt võrreldavad. Soovime hoida kokku sektori tööaega kestlikkuse tehnilise poolega katsetamiselt ja pakkuda tulevikus valmislahendust põllumajandussektori erinevatele valdkondadele. Lisaks püüame loodava tööriista abiga hõlbustada andmete kättesaadavust ja kasutatavust, et vähendada aruandlusele kuluvat aega,“ tutvustas projekti PRIA tulevase kestliku toidutootmise rohefoori tooteomanik Ethel Tekkel.

Kaks aastat kestva projekti käigus töötatakse välja sobiv metoodika Eesti põllumajandusettevõtete kestlikkuse hindamiseks, analüüsitakse andmevajadust, luuakse tööriista prototüüp ning 2025. aastal plaanitakse seda valitud ettevõtete peal katsetada.

Avalikul sektoril aitab innovatsiooni hankida Riigikantselei uus meede avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks. Toetatakse uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja reaalses elus katsetamist. Riigikantselei toetab käesoleval Käesoleval perioodil rahastatakse innovatsiooniprojektide elluviimist , mida rahastatakse 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest.  Vaata lisaks: https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
26. oktoober 2023

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Ida-Virumaa kohalikele kogukondadele avaneb võimalus taotleda toetust projektidele, millega soodustada kliimaneutraalsusele üleminekut, toetades sellega piirkonna atraktiivsuse suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF). Esimesed taotlusvoorud plaanitakse avada novembris.

„Juba alates 1920. aastast on Ida-Virumaa kohalike elanike jaoks olnud oluliseks tööandjaks põlevkivitööstus, kus inimesed on ametis olnud põlvest põlve. Keskkonnasõbralikumale majandusele üleminek ja põlevkivisektori tegevuse järkjärguline lõpetamine on kohalike jaoks suur muutus,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Euroopa Liidu ja Eesti soov on aidata nende muutustega paremini kohaneda ning toime tulla, pakkudes toetusi projektideks, mis aitavad piirkonnas elu edendada senisest uuenduslikumal ja keskkonnasäästlikumal moel. Kui senini oleme mitmete meetmetega pakkunud toetusi kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, siis seekordne võimalus on avatud kohalikele kogukondadele n-ö rohujuure tasandil,“ selgitas regionaalminister.

Toetust saab taotleda sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks, keskkonnateadlikkuse edendamiseks, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamiseks või kohalikele noortele suunatud tegevusteks.

Abikõlblikeks projektideks võivad olla näiteks, mõne uue keskkonnasõbraliku kogukonnapõhise toote või -teenuse arendamine, keskkonnahoidlike eluviiside juurutamisele suunatud programmide loomine, keskkonnamuutusi ja üleminekuvajadust selgitavad noorsootöötegevused, kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavad algatused, aga ka näiteks põlevkivisektori töötajate elulugudele pühendatud kirjutiste väljaandmine või endise tootmishoone kasutuselevõtt kohaliku kogukonnakeskusena. Kõik projektid peavad panustama kliimaüleminekust tulenevate mõjude leevendamisse Ida-Virumaal.

Toetust saab taotleda nii põhivarainvesteeringu projektide kui arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvate projektide realiseerimiseks. Meetme põhiliseks sihtgruppiks on mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele vastavalt eraldatakse võimalikke toetussummasid. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000 – 10 000, keskmise suurusega on 10 001 – 200 000 ning suuremahulise projekti puhul 200 001 – 1 500 000 eurot. Omafinantseeringu määr on miinimum 10% ehk meetme raames saab kogukond tänu Euroopa Liidu toele oma ideede realiseerimiseks kuni 9kordset rahalist võimendust.

Suurte ja väikeste projektide taotlusvooru planeerib Riigi Tugiteenuste Keskus avada 2023. aasta novembris. Keskmise suurusega projektide taotlusvoor avatakse 2024. aasta esimesel poolel.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Loe meetme tingimuste kohta lisaks: Perioodi 2021-2027 struktuurifondide regionaalarengu meetmed | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
25.10.2023
Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele avaneb peagi võimalus taotleda toetust investeeringuteks, mis on suunatud kohalike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks või sotsiaalse taristu ajakohastamisele. Maksimaalne toetus omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit, miinimum ühe projekti kohta on miljon eurot.
„Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi, et aastal 2050 me ei paiska kasvuhoonegaase õhku rohkem, kui loodus siduda jõuab. Üleminek keskkonnasõbralikumale majandusele avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Üks suurimaid muutusi saab olema fossiilsete kütuste, näiteks põlevkivi, kasutamise vähendamine. Sellel on oluline mõju ka kohalikule sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning selleks vajab piirkond täiendavaid investeeringuid, et tulla paremini toime eesseisvate tööturu- ja sotsiaalmajanduslike muutustega.“
Seetõttu on Eesti Õiglase Ülemineku fondi kavas välja toodud, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise tõttu tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Toetust saab taotleda investeeringuteks avalike hoonete energiatõhususe parandamiseks või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid. Samuti saab taotleda toetust investeeringuteks koolituskeskuste, lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse, vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste taristusse.
Toetusskeemi esimeses etapis koostatakse kohalike omavalitsuste projektiettepanekutest investeeringute kava. Voor investeeringute kavasse projektiettepanekute esitamiseks plaanitakse avada hiljemalt 6. novembriks 2023. Ettepanekute esitamise vooru avamisest ja selle tähtajast teavitab Riigi tugiteenuste Keskus.
Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni Tallinna esindus kolis Väike-Paala 3 B-korpusest C-korpusesse. Ka taimetervise fütosanitaarsertifikaate väljastatakse nüüdsest aadressil Väike-Paala 3 (C-korpus). Aadressil Uus-Sadama 24/4 sertifikaate enam ei väljastata. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud vajadusest kasutada olemasolevaid ruume säästlikumalt ja tõhusamalt. Kolimise tulemusena antakse Väike-Paala aadressil kaks korrust tagasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta.

Samuti on toimunud Väike-Paala 3 aadressil ümberkolimine. Alkoholiregister on nüüdsest B-korpuses. Alkoholiregistri toimingud saab valdavalt teha e-teeninduse kaudu, täpsemalt loesiit.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:

Taimed ja taimsed saadused

Loomad ja loomsed saadused

ELi välised avatud turud

OLULINE INFO TALUNIKELE: Mullaproovide võtmise aeg on kätte jõudnud!

Oluline teave toetuste taotlejatele ja mullaproovide võtmise nõuetest:

  1.  Mullaproovi tulemused kehtivad viis aastat. Palume kõigil vaadata üle oma olemasolevad mullaproovide vastused.
  2.  2023. aasta nõuded:
    • KSM toetuse taotlejad (sh mahetootjad): Vajalik on 1 mullaproov iga 5 ha kohta. Vaadake oma taotluse KSM pinda, jagage see 5-ga ning võrrelge seda oma kehtivate mullaproovide arvuga. 2023. aastal on võimalik saada KSM toetust teatud tingimustel ka püsirohumaale.
    • Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus: Vaadake üle, mitu proovi peate võtma vastavalt oma toetuse hektararvule.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.
    • Põhjavee kaitse toetus: Taotluselt leiate nõutava ha arvu.
§ 9. Mullaproovid
(1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
(2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.
(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku sisaldus.
(4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik.


Koolitusnõuded: Sel aastal peavad kõik KSM taotlejad koolituse läbima. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse ning Põhjavee kaitse toetuste taotlejad peavad koolituse läbima hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks. Jälgige koolituste kuupäevi PIKK portaalis (www.pikk.ee)

OLULINE! Mahetootjad, kes ei taotle KSM-i, ei pea mullaproove võtma.

 

 

Esimese poolaasta majandustulemused põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuses olid paremad kui eelmisel aastal samal ajal

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidutootmise ülevaatest selgub, et kuigi 2023. aasta esimene pool pakkus jätkuvalt väljakutseid, olid majandustulemused paremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2022. aastal alanud hinnatõus rauges, kuid sisendite hinnad jäid endiselt kõrgeks. Kevadine külm ja vihmavaene ilm mõjutas suviviljade ja söödakultuuride kasvu ning kahjustas puuvilja- ja marjakultuure.

„Vaatamata rasketele oludele on sektor olnud tubli. Eesti toidutootja on kohanemisvõimeline ning saab hakkama igas olukorras. Teeme aga ka riigi poolt kõik, mis võimalik, et sektori arengut rohkem toetada ning arvestada nende vajadustega,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

Ülevaatest selgub, et põllumajandusloomade arv vähenes poolaasta võrdluses. Ka toodetud liha kogus on vähenenud, kuid piimalehmade produktiivsus on paranenud. Toidutööstused teenisid kasumit ning väliskaubandusbilanss paranes.

Põllumajandusettevõtete müügitulu oli 486 mln eurot ehk viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Müügitulu väärtus on kasvanud enam kui kulud, mis leevendab veidi sektori probleeme seoses tänavu kevade keeruliste ilmastikuoludega. Taime- ja loomakasvatussektor tootis perioodil mullusest peaaegu kolm korda enam puhast lisandväärtust. Saaduste senine hinnatõus on katnud kulude kallinemise.

Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu, mis tulenes nii toodangu kallinemisest kui ka püügimahu kasvust. Müügitulu oli 42 mln eurot, mida oli 15% enam kui eelmisel aastal samal perioodil, ja valdkonna kogukasum oli möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda suurem ehk 8,5 mln eurot. Eestis püüti 2023. aasta esimesel poolel 46 141 tonni kala, mida oli 9% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Läänemere rannapüük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi neljandiku võrra, eelkõige räime lubatud püügivõimaluse suurenemise tõttu. Sisevete kalapüük esimesel poolaastal küll kahanes neljandiku võrra tingituna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatusest, millega lõpetati võidupüük. Nii saavad kalurid omakorda jaotada kalapüüki kogu hooaja vältel ühtlasemalt ega tingi aasta esimeses pooles püügikvootide kiiret täitumist.

Toiduainetööstusel on läinud aasta esimene pool paremini võrreldes töötleva tööstuse tegevusalade keskmisega. Sektori müügitulu oli 1,5 mld eurot ehk 18% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasv aeglustus, mille üheks teguriks võib olla energiahindade mõningane langus. Kogukasum oli 41,9 mln eurot, suurenedes poolaasta võrdluses enam kui kaks korda. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid poolaasta kasumiga. Ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade hinnad püsisid kõrgel, mis toetas kaubavahetuse väärtuste suurenemist. Eestist eksporditi esimesel poolaastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,0 mld euro väärtuses ning imporditi 1,2 mld euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas eksport 17% ja import 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 765 mln euroni. Piima-, kala-, teravilja- ja lihasektor moodustasid ekspordi väärtusest vastavalt 21%, 11%, 16% ja 9%. Ekspordikäibest 51% moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.

„Kuigi esimese poolaasta tulemused on head, siis erakorraliste ilmastikuolude suuremad mõjud kajastuvad alles teise poolaasta majandustulemustes. Jälgime tähelepanelikult olukorda,“ lisas Pärtel.

Ülevaade 2023. aasta esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse tulemustega on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.09.2023

Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Põllumajandussektorile makstakse erakorralist toetust

Põllumajandussektorile eraldatakse ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kahjude leevendamiseks  3,4 miljonit eurot. Pool sellest summast on Euroopa Komisjoni erakorraline toetus ning teine pool kaetakse riigieelarvest.

„Kevadised ja varasuvised ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid põllumajandussektorile palju kahju. Nüüdne rahaline eraldis suunatakse toidujulgeoleku tagamiseks ning põllumajandustootjate majandusliku elujõulisuse säilitamiseks,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Euroopa Komisjon eraldas Eestile 1 722 597 eurot, millele oli võimalik lisada kuni 200 protsenti Eesti riigieelarvest . „Oleme leidnud komisjoni toetusele lisa 100 protsendi ulatuses, kuid teeme tööd selle nimel, et leida lisaraha omaosaluse suurendamiseks,“ sõnas Kallas.

Raha suunatakse ilmastikuoludest enim mõjutatud ettevõtjatele aianduses ja loomakasvatuses. Aianduses kannatasid kõige enam õuna- ja sõstrakasvatus juuni alguse tugevate öökülmade tõttu. Peamiselt püsirohumaadel põhinevates loomakasvatussektoristes mõjutas põud sööda varumist lihaveiste, lammaste, kitsede ja väikestes karjades piimalehmade kasvatamisega tegelevates ettevõtetes.

Täpsemad taotlemise tingimused sätestatakse ministri määrusega. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. jaanuariks 2024.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.09.2023