Taluliit esitas tagasiside ÜPP strateegiakava muudatusettepanekutele

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ andis tagasisidet Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava (ÜPP SK) aastateks 2023–2027 muudatusettepanekute kohta. Keskliit tervitas võimalust anda sisendit ja nentis, et kuigi paljusid muudatusi peetakse vajalikeks, on mõned punktid tekitanud muret.

Peamise murekohana tõid talupidajad esile sekkumise “Nõuandetoetus”. Muudatused toetuse taotleja määratluses võivad kaasa tuua suuremaid riske kui potentsiaalseid eeliseid. Samuti on kerkimas küsimusi seoses toetuse struktuuri ja PRIA järelevalvega, mis võib osutuda konsulentidele liiga piiravaks.

Minimaalse talvise taimkatte nõue on samuti tekitanud küsimusi. Kuigi uus erisus, mis välistab väiketootjatele selle nõude, on positiivne, on Keskliidu arvates 1-hektarine piirmäär liiga piirav. Nad soovitavad kaaluda selle tõstmist 5 hektarile.

Märg- ja turbaalade kaitses on samuti küsimusi tekitavaid punkte, mida paluti tagasisides täpsustada. Praegune lähenemine, kus künda ja freesida tuleb kombineeritult, tundub ebamõistlik. Taluliit kutsub üles mullaharimise meetodite osas selgemate juhiste rakendamisele.

Keskliit rõhutas, et ÜPP strateegiakava mõjutab põllumajandustootjate igapäevatööd ning seetõttu on oluline tagasiside ja koostöö.

Koostatud põhjal: Tagasiside Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) täiendavad muudatusettepanekutele

 

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee 

Taluliit esitas tagasiside keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise eelnõule, kus viitas selgelt vajadusele kaitsta ka viljakaid mullakihte

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 7. septembril seisukohad Kliimaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärgiks on juurutada raadamisõiguse tasu.

Taluliit tunnustab ettepanekut kasutada raadamisõiguse tasust saadavat tulu sihtotstarbeliselt maakasutussektori süsinikuvaru suurendamiseks ning süsinikusidumise parandamiseks. Samuti nähakse vajadust metsaseaduse muudatuste järele, mis reguleerivad sihtotstarbelist kasutust.

Organisatsioon toetab kliima- ja elurikkuse eesmärkide nimel metsamaa raadamise piiramist ja kompensatsioonimehhanismide loomist. Taluliidu sõnul tuleb aga tagada, et maksustamine hõlmaks nii puude kui ka mulla kaitsmist. Taluliit toob välja pöördumises mure, et kui keskendutakse ainult metsamaa raadamise maksustamisele, võivad uusarendused levida põllumaadele, mis mõjutab otseselt linnade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu lähialasid.

Lisaks esitab Taluliit ettepaneku kaaluda erisust raadamisõiguse tasumääras, mis on suunatud looduskaitselistele eesmärkidele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et tagasisidet ja ettepanekuid arvestatakse, rõhutades vajadust tasakaalustatud regulatsioonide järele, mis kaitsevad metsa- ja põllumaad ning keskkonda tervikuna. Keskliit on avatud igasugusele edasisele dialoogile ja küsimustele.

Kontakt:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

Oluline teave Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) taotlejatele!

Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutamist ja jätkuvat rakendamist põllumajanduses. Lisaks elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamisele on KSM toetus suunatud ka põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse tõstmisele.

Üks toetuse nõudeid: Koolitus keskkonnasõbraliku majandamise alal

KSM toetuse taotlejatel on oluline tähele panna, et üheks toetuse nõudeks on osalemine keskkonnasõbraliku majandamise teemalises koolitusel. Selleks peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, osalema vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel. Koolitus peab olema läbitud kohustuseaasta 1. detsembriks ning see korraldatakse strateegiakava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

2023. ja 2024. aastal aktsepteeritakse ka teadmussiirde pikaajaliste programmide koolitusi, mis on läbitud “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” raames.

Kõik läbitud koolitused on nähtavad taotleja e-PRIA menüüpunktis “Pindalateenused” valikul “Pindalatoetuste lisateenused”.

Ära unusta! Koolitus tuleb läbida igal KSM toetuse taotlemise aastal

Pane tähele, et koolituse läbimine on vajalik igal aastal, kui kavatsed taotleda Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetust (KSM). See tagab, et oled alati kursis uusimate keskkonnasõbraliku majandamise meetodite ja praktikatega.

Mida loetakse sobivaks koolituseks?

Sobivad koolitused hõlmavad infopäevi, konverentse ja esitlustegevusi, mis keskenduvad keskkonnasõbraliku majandamise teemadele. Rohkem infot koolituste kohta leiad veebilehelt www.pikk.ee

Jälgige märke ürituste juures!

KSM toetusega seotud sobivad koolitused on selgelt märgistatud. Nii saavad taotlejad hõlpsasti eristada, millised koolitused vastavad antud nõudele ning tagavad teie KSM toetuse taotluse õigeaegse ja eduka läbivaatamise.

Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastatapäeva perede seltsis

22. augustil kogunes Eestimaa Talupidajate Keskliidu põllumajandustootjate asendusteenistus Piusa Ürgoru Puhkemajja, et korraldada eriline koolitusüritus, mis samal ajal tähistas asendusteenistuse 15. tegutsemisaastat.

Asendusteenistus on väärtuslik tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunikele, mis võimaldab talunikel haiguse, puhkuse või muude ootamatute olukordade korral hoida oma talu käigus ning tagada loomade heaolu. Eestimaa Talupidajate Keskliit on olnud asendusteenistuse korraldamise keskne osapool, hõlbustades asendustalunike leidmist ja koordineerides nende tööd üle Eesti.

Asendusteenistuse 15. aastapäeva puhul toimus Piusa Ürgoru Puhkemajas koolitusüritus, mis oli tavapärasest erinev – kohal olid mitte ainult asendustalunikud, vaid ka nende pered. Koolitusel käsitleti mitmeid olulisi teemasid, mis puudutavad asendustalunike tööd taludes.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit on uhke selle üle, kuidas asendusteenistus on aastatega kasvanud ja muutunud oluliseks tugisambaks meie talunike jaoks. Asendustalunikud teevad hindamatut tööd, võimaldades taludeperedel vajalikul hetkel hingetõmbepausi võtta, teades samas, et nende talud on usaldusväärsetes kätes,” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Eestimaa Talupidajate Keskliidus on praegu 21 asendustalunikku, kes tagavad teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Asendustalunikud on kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on põllumajandusalane haridus ning varasem töökogemus. Teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust toetab riiklik rahastus, mis vähendab oluliselt talunike kulusid teenuse kasutamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki asendustalunikke nende pühendumuse ja panuse eest ning jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikkus ja areng.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib samuti väljendada siirast tänu Tartu Millile, kes rõõmustas asendustalunikke kingipakiga.

Pildigalerii üritusest, autor Jassu Hertsmann

Taluliit pöördus Copa-Cogeca poole, juhtides tähelepanu Eesti loomakasvatussektori kriisile

TEADE
24. juuli 2023

Eestimaa Talupidajate Keskliit tõstis täna saadetud pöördumises murelikult esile meie loomakasvatuse sektori keerulise olukorra, mis on tekkinud eelkõige ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu. Pöördumises tunnustas organisatsioon Copa-Cogeca rolli Euroopa põllumajandustootjate kaitsmisel ja julgustas neid jätkama oma tööd praegustes väljakutsetes. Pöördumise ajendiks oli asjaolu, et Euroopa põllumajandustootjate katuseorganisatsioon on oma viimastes tegevustes ja kommuniaktsioonis pannud tugevat rõhku teraviljakasvatus sektorile, mida mõjutab negatiivselt lisaks ilmastikuoludele ka geopoliitilised arengud, aga nüüd tuleb tõsiselt tegeleda ka loomakasvatajate probleemide lahendamisega. Oluline on täna kiire info vahetus, et organisatsioonide vahelist koostööd tõhusalt juhtida, mis aitab kaasa olukorra leevendamisele tootjate jaoks.

Oma pöördumises rõhutas Taluliit, et Eesti põllumajandustootjad on seoses põuaoludega silmitsi tohutute väljakutsetega, mis on mõjutatud söödaturul toimuvast. Prognoosid näitavad, et kogutud on vaid neljandik vajaminevast söödakogusest, mille tõttu on ka langenud loomade kokkuostuhinnad ja plahvatuslikult kasvanud loomade realiseerimise tapamajadesse. Lisaks on söödahinnad (hein ja silo) hüppeliselt tõusnud, mis muudab tootmise majanduslikult ebaefektiivseks.

Selline olukord seab ohtu Eesti põllumajandustootmise mitmekesisuse, mõjutades eriti väiketootjad ja peretalusid. Tähtis on märkida, et mõjutatud sektorid hõlmavad ka lihaveise- ja lambakasvatajaid, kes on ekstensiivselt kasvatades olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja keskkonnakaitse tagamisel, hoolades väärtuslikke rohumaid, niite ja püsirohumaid.

Seetõttu on oluline teha koostööd sellise keerulise olukorra lahendamiseks, et tagada väiketootjate jätkusuutlikkus ja säilitada põllumajanduse mitmekesisus. Eesti põllumajandussektor usub, et sarnased probleemid võivad mõjutada ka paljusid teisi EL-i liikmesriike, ja kutsub Copa-Cogeca üles tegema koostööd, et leida adekvaatseid lahendusi.

Pöördumise täistektiga saab tutvuda: Letter for Copa-Cogeca_24.07.2023

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Aiandusliit
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Eesti Noortalunikud
PRESSITEADE

12. juuli 2023

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja MTÜ Eesti Noortalunikud pöördusid eile peaminister Kaja Kallase poole palvega toetada ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud erakorralise olukorra väljakuulutamist, mille üle Vabariigi Valitsus otsustab käesoleva nädala neljapäeval.

Organisatsioonid rõhutavad, et kevadkülmade ja põua tõttu on Eesti põllumajandussektoris tekkinud tõsine olukord, mis ohustab tänavust saagikoristust. Viimaste nädalate vihmasajud ei ole suutnud olukorda parandada, kuna taimede heale saagikusele aluse panev kasvufaas on juba möödas, või ei tärganud külvid üldse.

“Põllumajandussektoril on strateegiline tähtsus Eesti majandusele ja toiduga kindlustatusele. Erakorralise olukorra väljakuulutamine näitab, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ja toetab Eesti toidutootmist- ja julgeolekut,” ütlesid organisatsioonide esindajad ühisavalduses.

Ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud olukorra väljakuulutamine annab vajaliku õigusliku aluse võtta kasutusele meetmed, mis aitavad leevendada kriisiga toimetulekut ja selle tagajärgi, ning annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida põllumajandustootjaid praeguses olukorras ebamõistlike kohustuste mittetäitmise eest. Olukorra väljakuulutamine saadab selge sõnumi, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ning toetab Eesti toidu tootmist- ja julgeolekut, andes põllumajandustootjatele võimaluse jätkata oma tegevust ja säilitada maapiirkondade elujõulisus.

Taluliit “Eesti loomakasvatust ähvardab suures mahus söödapuudus”

Eestimaa Talupidajate Keskliit väljendab muret loomasööda kriitilise olukorra pärast: “Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab tõsist muret reaalse ohu pärast, mis on seotud loomasööda puudusega. Põhjuseks on äärmiselt keerulised ilmastikutingimused. Põuaste ilmade tõttu ei ole talud suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda. Kui järgmise 10 päeva jooksul ei saja vihma ja temperatuur tõuseb üle 27 kraadi, võib osa Eesti loomakasvatusest seista silmitsi söödapuudusest tuleneva likvideerimisohuga. Ilmaprognoosid ei ennusta olukorra paranemist.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutab, et olukord on väga  murettekitav ning toob näite 2018. aasta suvest, mil mitmetes riikides, nagu Rootsi, Saksamaa ja Holland, tekitasid karmid ilmastikutingimused teraviljasaagi ja söödatootmise vähenemise. See sundis põllumajandustootjaid ammendama oma talvevarusid ning tõi kaasa karjade vähendamise, sundides talupidajaid saatma oma loomi tapamajja. Kerli Ats rõhutab vajadust leida ühine lahendus loomakasvatajate ja teraviljakasvatajate vahelise koostöö kaudu, kasutades ära olemasolevaid võimalusi.

Airi Külvet, Puutsa talu lihaveisekasvataja, jagab muret põua ja külmakahjustuste pärast ning räägib sellest, kuidas see mõjutab tema karjamaade olukorda.

“Tegelen portsjonakarjatamisega ja hetkel on meie karjamaad veel rohelised ning sööta jätkub,” ütleb Airi Külvet, “Siiski, kui järgmise kuu jooksul sademeid ei tule, kuivavad taastunud rohumaad lihtsalt ära. Eriliselt halvas seisus on silomaad ja heinamaad, eriti need, mis pole looduslikud. Põua ja külmakahjustuste tõttu on taimed väga kehvas olukorras.

Prognoosin, et esimese niitmise lõpuks on talvesööta umbes kaks kolmandikku vähem kui tavaliselt. Ma pole selles mures üksi – see murrab meid kõiki, eriti neid farme, mis asuvad õhema mullakihiga ja vähem viljakatel maadel. Meie karjamaadel on selgelt näha, et puude ja metsaserva läheduses on niiskus säilinud, mis tähendab, et need alad on külma eest paremini kaitstud ja valmis järgmiseks karjatamisperioodiks. Kuid karjamaade kõrgemad keskosad on kõrbenud.

See olukord meenutab väga Rootsit, mis oli 2018. aastal põua käes,” meenutab Airi. “Eestlased mäletavad seda suve sellepärast, et isegi kõige laisemad farmerid said hea kvaliteediga heina koristada ja seda Rootsi müüa. Täna seisame sarnase probleemi ees, kuna lisaks varasemale põuale on olnud ka pikalt kestvad öökülmad, mis on takistanud taimi kasvamast ja end põua vastu tugevdamast.

2018. aastal tuli Rootsis söödapuuduse tõttu likvideerida kolmandik veiste põhikarjast, mis avaldab mõju nende liha ja piima kodumaisele pakkumisele tänaseni,” selgitab ta. “Rõhutan, et erinevate tootjate, nagu teraviljakasvatajate ja loomakasvatajate, koostöö aitab meid säästa halvimast.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles teraviljakasvatajaid, kellel on haljasväetisena sissekündmiseks liblikõielisete põlde, koostööd tegema loomakasvatajatega. Taluliit  soovitab taludel üksteist leida läbi kohalike taluliitude.

Oluline teada!
Kariloomade ebapiisav söötmine võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid tagajärgi nii loomadele kui ka toidutootmisele tervikuna:

  • Alatoitumus ja terviseprobleemid: Ebapiisavad toitained võivad nõrgestada immuunsüsteemi, põhjustada haigusi, viljakuse vähenemist ja kasvu pidurdumist.
  • Kaalulangus ja vähenenud tootlikkus: Loomad võivad kaotada kehakaalu ning nende piima- või lihatootmine ja väheneb, mõjutades seeläbi põllumajandustootjate sissetulekut ja loomakasvatussaaduste kättesaadavust.
  • Suurenenud stress ja käitumisprobleemid: Söödapuudus võib põhjustada stressi, agressiivsust, ebanormaalseid söömisharjumusi ning konkurentsi toiduressursside pärast karjas.
  • Majanduslik kahju põllumajandustootjatele: Söödapuudus sunnib põllumajandustootjaid tegema kulukaid alternatiivseid oste, vähendama või likvideerima karja, mis toob kaasa rahalisi tagasilööke.
  • Toiduga kindlustatus ja toidu kättesaadavus: Loomakasvatussaadused on olulised toiduainete tarneahela jaoks ning nende puudus võib põhjustada kõrgemaid hindu ning piiratud juurdepääsu täisväärtuslikule toidule.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
12. Juuni 2023

Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)