Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Urmas Kruuse ütles, et Eesti peab vajalikuks nii rahalisi kui ka regulatiivseid stiimuleid Euroopa Liidu kalapüügilaevastiku uuendamiseks. „Peame võimaldama tõhusamal tehnoloogial põhineva tehnika kasutamist ja tehnika asendamist puhtamatel energiaallikatel põhinevaga. See aitaks tuua kaasa struktuurseid muutusi kalapüügisektoris,“ rääkis maaeluminister.

Ministrid arutasid olukorda põllumajandustoodete turgudel. Kruuse nentis, et paljudel põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende ettevõtete kasumlikkust. „Intressimäärade tõus ja suur inflatsioon mõjutab oluliselt ka tarbijate ostuvõimet, mis omakorda toob kaasa nõudluse vähenemise,“ lisas minister. Samas on energiakandjate hinnad pisut langenud, mis omakorda kergendab tootjate olukorda. „Tootjate jaoks on turud endiselt turbulentsed. Kahtlemata on hea uudis see, et energiahinnad ja sellest tulenevalt ka väetiste hinnad on viimastel kuudel pisut langenud.“

Muude punktide raames anti ülevaate looduse taastamise määrusest, tolmeldajaid käsitlevast algatusest ning komisjon tutvustas Euroopa sealiha analüüsirühma aruannet.

Maaeluministeeriumit esindab Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse. Teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Maaelu Teadmuskeskus korraldab Teadmussiirde pikaajalise programmi raames külastused põllumajandustootjate tulundusühistutesse.

Esimesed külastused toimuvad juba 20. ja 28. märtsil 2023 Lääne-Viru ja Järvamaal.

Lisainfo ja registreerimine: https://www.pikk.ee/series/kulastused-tulundusuhistutesse/

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega riik toetab järgmise viie aasta jooksul mesindussektorit ligi 1,5 miljoni euroga. Toetuse eesmärk on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet.

„Eestis on puhas ja rikkalik loodus, mis tagab meie mee kõrge kvaliteedi, kuid selleks, et suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, tuleb inimestesse investeerida,“ rääkisUrmas Kruuse. „Oleme toetuse ette valmistanud koostöös mesindussektoriga, sest vaid koostööd tehes on võimalik saada parim tulemus.“

Maaeluminister lisas, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, tegevusi kahjurite ja mesilaste haigustega võitluseks, laborianalüüse, teaduse alast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ sõnas maaeluminister. Põllumajandusloomade registri andmetel peeti 31. oktoobri 2022. aasta seisuga Eestis 2911 mesiniku poolt 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. „Mesilastel on tolmeldajatena oluline roll põllumajanduses, mesindussektori toetamisel jätkame sel aastal ka riikliku mesilaspere toetuse maksmist,“ selgitas minister Kruuse.

Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi 1 405 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses EL eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2023

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Maaeluministeerium esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse toetamaks  toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõimet ligi 10 miljoni euroga.

„Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumehel ja toiduainetööstusel võtmeroll. Usun, et valitsuse poolt kriisiaastatel astutud sammud sektorile suunatud ja sihipäraste erakorraliste toetuste maksmisel on kinnitanud, et nii nagu meie saame iga päev olla kindlad toidutootjatele, saavad toidutootjad olla kindlad oma riigile,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Majandusarvestuse esialgsetel tulemustel suurenes põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures toodangu maht kasvas 4% ja hinnatõus oli 40%. Põllumajandussektori tehtud kulud kokku suurenesid 27%, millest märkimisväärne oli hinnatõus elektril (2,1 korda), kütusel (+47%), loomasöödal (+39%), väetistel (+53%).

Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega.

Maaeluministeerium esitas loataotluse, et toetada keerulises olukorras olevaid toidusektoreid, keda kulude kasv on kõige enam mõjutanud: sealiha, munade, linnuliha, kartuli, katmikaianduse, puu- ja köögivilja tootmist ning toiduainetööstust.

Toetust makstakse Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” raames.

Maaeluministeeriumi poolsed ettepanekud põllumajandustootjate ja toidutööstuste toetamiseks kiitis valitsuskabinet heaks veebruari keskpaigas. Maaeluministeeriumis on koostamisel ministri määrus toetuse täpsemate tingimustega, mis esitatakse lähiajal huvigruppidele kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Reedel, 3. märtsil avati Jõgeval Muru tänav 3 aadressil Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadus- ja aretuskeskuse universaalhall.

Universaalhall koos kaasaegse katsetehnikaga parandab oluliselt METKi sordiaretuse teadustööd. Hoones on seadmed sordiaretuskatsete saagiproovide kuivatamiseks, sorteerimiseks ja ladustamiseks ning ruumid masinate hoiustamiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul aitab kaasaegne universaalhall tagada teadlaste töö parema kvaliteedi, mis omakorda kindlustab riigi parema toidujulgeoleku. „Me kõik tahame saada sorte, mis annavad meie kliimas võimalikult suure saagi, ning iga samm selles suunas, sealhulgas kaasaegne hoone nagu see siin, toetab seda eesmärki,“ sõnas maaeluminister.

METKi direktor Andre Veskioja on väga rahul koostööga ehitajate, Riigi Kinnisvara ASiga ja Maaeluministeeriumiga. „Kaasaegsetes tingimustes paiknevad seadmed edendavad aretustöö protsessi. Meie hinnangul suudame sordi seeläbi kuni kolm aastat kiiremini turule tuua. Universaalhalli kasutusele võtmine leevendab ka aretuskeskuse ruumikitsikust,“ ütles Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Meil on hea meel, et Jõgevale on valminud järjekordne koostöös ehitatud teadushoone. Aastal 2019 avasime siin sordiaretuskeskuse, 2020 renoveerisime ja sisustasime laborihoone ning täna avasime kaasaegse katsetehnikaga universaalhalli. Koostööd jagub meil ka lähitulevikus, sest üle Eesti ootavad veel ees mitu Maaeluministeeriumiga seotud teadustöö ja maaelu arendamise ehitusprojekti – selle üle on põhjust kõigil rõõmu tunda,“ rääkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Universaalhalli suletud netopind on 2498 m2. Ehituslepingu üldmaksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Halli on projekteerinud Boa OÜ arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Maiu Uusmaa. Ehitaja on Nordecon Betoon OÜ ning omanikujärelevalve teostaja Keskkonnaprojekt OÜ.

METKi teadus- ja aretuskeskuse hoonete kompleksi Jõgevale on tulevikus plaanis ehitada veel teine aretuskeskus ja ka uus peahoone. Aretuskeskusesse tulevad laboratooriumid, tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Peahoonesse plaanitakse mitmesugused tööruumid, lisaks rekonstrueeritakse ka vananenud kasvuhooned.

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Galerii sündmusest asub siin.

Maaelu Teadmuskeskus
Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
03.03.2023

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatakse tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine.

Teraviljatootmisega kaasneb tootjale palju riske, et tootmine ennast ära tasuks. Tuulekaera leviku suurenemine oli üks risk, kus riik otsustas sekkuda, et aidata kaasa majanduskeskkonna paranemisele. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjude kohta on järjepidevalt kasvanud ja täna reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. „Kuna oleme saavutanud soovitud tulemuse ja turu eneseregulatsioon toimib, siis on mõistlik lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal ja muul maal,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks. Selleks on põllumajandusministri määrusega kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Lisaks viidi hulk seadusi kooskõlla Euroopa Komisjoni uuendatud riigiabi andmist reguleerivate nõuetega. Need olid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kalandusturu korraldamise seadus, veterinaarseadus ja vedelkütuse erimärgistamise seadus.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2023

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendas tähtaega 2023. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks ning ootab avaldusi 21. märtsini.

Aasta toidupiirkonna konkurss annab piirkonna esindajatele võimaluse mõelda läbi kohaliku toidukultuuri eripärad ning kavandada kohalikel maitsetel põhinevate ürituste programm terveks aastaks. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et edu võti seisneb põhjalikus ettevalmistuses, mille tulemus on läbimõeldud ja maitseüllatusi pakkuv ürituste programm. „Programmist peab kindlasti selgelt välja paistma kohalike ettevõtjate panus ja kogukonna kaasamine, mis eeldab piisavat aega ettevalmistuste tegemiseks. Seetõttu oleme otsustanud anda piirkondadele sel aastal mõne nädala lisaaega,“ teatas maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna konkursile kandideerimiseks saab avalduse esitada organisatsioon, kes on valmis võtma enda kanda 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kõik konkursile esitatud avaldused vaatab läbi toiduekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud sooviavalduses peab organisatsioon kirjeldama, kuidas ta kavatseb aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid laiemale avalikkusele tutvustada. Koostada tuleb aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega. Plusspunkte tagavad täiesti uued ja omanäolised toiduüritused, mis peetakse nimelt toidupiirkonna aastaks saamise puhul.

Hea näide atraktiivsest üritusest, millest tasub programmi koostamisel inspiratsiooni ammutada, pärineb 2017. aastal toidupiirkonna tiitlit kandnud Peipsimaalt; seal korraldati veebruari alguses TäiskuuÖÖsööming. Ühe õhtu jooksul oli Peipsimaal avatud üle 30 üheõhturestorani, kus menüüs andsid tooni kohalikud maitsed ja auras samovaritee. Üks restoran oli avatud suisa Peipsi järve jääl. „Tegelikult väga lihtne idee, kuidas väljaspool turismihooaega inimesi kohalikke maitseid nautima kutsuda. Just sellised uuenduslikud ja heas mõttes pöörased ideed toovad piirkonda rohkem külastajaid,“ sõnas Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonda valitakse tänavu juba kaheksandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa ja Põhja-Eesti. Maikuu lõpuni kannab toidupiirkonna tiitlit Järvamaa.

Täpsemat teavet kandideerimisest ja eelmistest toidupiirkondadest saab Eesti toidu veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.02.2023

KUTSE infopäevale “FIE varade üleandmine”

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 14. märtsil 2023 algusega kell 10.00 infopäeva teemal “FIE varade üleandmine” Infopäev toimub veebi keskkonnas ZOOM.

Kuigi infopäev on Viljandi ettevõtjatele suunatud siis ootan osalema ka teisest maakondadest huvilisi

Millest räägime:

  • Võrdlen erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
  • Juhendan FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
  • Näitan, kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
  • Kuidas vormistada üleandmine.
  • Lisaks räägin ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast

Lektoriks Olavy Sülla
Infopäevale registreerimiseks vajuta siia 

Infopäev on tasuta ja toetatud EU vahenditest
viitenumber 612020790811

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida.
Kõigile registreerunutele saadetakse hiljemalt eelneval päeval link infopäeval osalemiseks ja Zoomis.

Infopäevale ootame eelkõige FIE´sid, alustavaid ettevõtjaid (noori) ja FIE varasid üle võtva ettevõtte omanike (raamatupidajaid).

Lisainfo telefonil +372 5660 5964 (Olavy Sülla)

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.