Põllumajandussektor tänab Eesti Panka talurahva tunnustamise eest

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
PRESSITEADE
7. Juuni 2023

Eesti Pank andis eile välja uue hõbedast meenemündi, mis on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu sõnul on meenemündi väljaandmine taluperede auks suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad Eesti  toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks.

Eesti taluperenaise ja -peremehe seisus on olnud meie ajaloos äärmiselt oluline. Iseseisvus ja vastutus oma maa eest on endiselt Eesti rahva peamine motiiv ja sümbol.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats: “Eestimaa Talupidajate Keskliit on alati rõhutanud vajadust säilitada kultuur, mis väärtustab Eesti taludes toodetud toitu ning tunnustab selle kultuurilist, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Meenemündi väljaandmine taluperede auks on suur žest talude suunas, mis on olnud ja jäävad meie toidutootmise ja maakultuuri alustaladeks. Oleme alati esile tõstnud talude olulisust Eesti maapiirkondade selgroona. Kutsume üles inimesi  tarbima kodumaist toodangut, nii palju kui võimalik, sest just nii saame panustada üheskoos talude säilimisse.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot: “Iseseisva Eesti riigi sünni juures oli hindamatu roll just taludel ja maamajandusel laiemalt. Talu majapidamiste näol oli tegu suurima eraomandil põhineva ettevõtlus- ja peremudeli süsteemiga, mis ühendas endas toidutootmise, keskkonnahoiu, ühistutel põhineva ekspordivõimekuse ja maapiirkondade arengu, olles samal ajal ka meie kultuuri ja pereväärtuste kandjaks. Tänaseks on põllumajanduse ja maaettevõtluse struktuur küll oluliselt muutunud, kuid põllumajandusel ja toidutootmisel on jätkuvalt väga oluline roll nii meie toidulaua katmisel, majanduskasvu tagamisel, keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel kui ka maapiirkondade elujõu säilitamisel. Olen kindel, et Eesti Panga meenemündi väljalaskmine Eesti taluperenaisele ja -peremehele leiab ühiskonna sooja ja sõbraliku vastuvõtu. See ei lase meil unustada, mis on meie vabaduse vundamendiks ja kust tuleb meie lauale värske ja kvaliteetne toit.”

Mündi esitlusel Vabaõhumuuseumis tervitas külalisi Eesti Panga president Madis Müller ning folklorist Marju Kõivupuu rääkis Eesti talukultuurist. Meenemündi kujundust tutvustas disainer Riho Luuse. 

Hõbedast meenemünt on pühendatud Eesti taluperenaistele ja -peremeestele, kes sümboliseerivad meie riigi ajaloos olulist ja iseloomulikku sotsiaalset arhetüüpi ning seostuvad iseseisvuse ja suveräänsuse püüdega. Mündil on kujutatud taluperenaine ja -peremees kesksel kohal, ümbritsetuna taluhoonetest, koduloomadest, aiaväravast ja kaevust. Mündi aversil on Eesti Vabariigi riigivapp, suitsupääsukeste paar ning aastaarv 2023.

Münti on kokku 4000 tükki, selle nimiväärtus on 14 eurot ja hind 54 eurot. Meenemünti on võimalik soetada Omniva e-poest: TALUPERE MEENEMÜNT

Meenemüntide ostmine on populaarne kogumishobi ning need sobivad suurepäraselt kingitusteks. Meenemündid kehtivad seadusliku maksevahendina oma nimiväärtuses.

Pildil: Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot (foto: EPKK)

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad kohtusid regionaalministri härra Madis Kallasega

Teisipäeval, 24. mail 2023.a., kohtusid Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad regionaalministri härra Madis Kallasega. Kohtumisel tutvustasime uuele ministrile Taluliitu kui peretalude esindusorganisatsiooni ning tõstatasime adresseerimist vajavaid teemasid. Kohtumise pikkus ei võimaldanud väga sisuliselt teemasid arutada, kuid toome välja alljärgnevalt olulisemad teemapüstitused. Lisaks alljärgnevatele teemadele arutasime loomulikult automaksu üle ja kuidas see mõjutab maal elavaid inimesi ning rääkisime õiglasest üleminekust, mis arvestaks maainimeste vajadustega:
  1. Maamaksu tõstmise 10% piirmäära kaotamine: Maaomanike organisatsioonid väljendasid muret iga-aastase maamaksu tõusu lubatud piirmäära kaotamise pärast, kuna see soodustaks põllu- ja metsamaa koondumist. Maamaksu tõus mõjutaks negatiivselt väiksemaid põllumehi ja metsamajandajaid, mis võib viia maaomandist loobumiseni ja süvendada veelgi maakapitali koondumist Eestis.
  2. Puu- ja põõsaistandike seadustamine: kohtumisel arutati vajadust motiveerida maaomanikke Eestis metsastamata maid metsastama. Nende istandike majandamise ja kiire kasvu hõlbustamiseks tehti ettepanek luua eraldi maakategooria “maa puu- ja põõsaistanduste jaoks”. Soovitati Läti ja Leeduga sarnaseid toetusmeetmeid, et soodustada metsastamist põllumajanduseks sobimatutel aladel, kaitstes samal ajal väärtuslikku põllumaad ja kõrge kaitseväärtusega alasid.
  3. Koprajahi korraldamine inimtekkelistes veekogudes: Arutati valminud kopra tegevuskava ja tehti ettepanek lubada aastaringset jahti inimtekkelises veekogude kraavides ja kuivendussüsteemides. Keskkonnaministeerium on eelneval nõustunud kaaluma ettepanekut kobraste arvukuse reguleerimiseks suure kahjustusega aladel.
  4. Koostöö ja ühistegevus Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks: rõhutati olemasolevate ärimudelite läbivaatamise tähtsust Euroopa rohelise kokkuleppe valguses. Rõhutati, et ühistulise ettevõtluse mudelid on olulised konkurentsivõime suurendamiseks, ringbiomajanduse edendamiseks, taastuvenergia kasutamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks. Taluliit kinnitas vajadust teaduspõhise kompetentsikeskuse loomiseks, et tagada ettevõtetele eksperditeadmisi ja tuge. Eesti Maaülikoolis Rando Värniku eestvedamisel on tehtud selles vallas olulist ja vajalikku tööd, mida on vaja sisulisemalt laiendada ja toetada.
  5. Mõisted “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” ning nende käsitlemine PRIA-s: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esitas järelepärimisi majandustegevuse lahususe kohta. Rõhutati ühtse majandusüksusena tegutsevate ettevõtete vastastikust sõltuvust ja seda eriti põllumajanduses toimuva põlvkonnavahetuse kontekstis. Mõistete “põllumajandustootja” ja “põllumajandusettevõte” tõlgendamiseks on vaja luua sisulisem lähenemisviis, et julgustada ja toetada noori oma põllumajandusettevõtte loomisel, mis võimaldaks samal ajal toetuda oma vanemate tegevusele.

Kinnitasime ministrile, et Taluliit on igati valmis panustama konstruktiivsesse koostöösse, et säilitada maaelu 🏘️

 

Pildil vasakult: Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Jaanus Aun (Eesti Erametsaliit), Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit), Jaanus Põldmaa (Pärnumaa Talupidajate Liit), regionaalminister Madis Kallas, Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit) ja Kerli Ats
#taluliit

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2022

 

Maaeluministeerium tunnustas noori maaelu teadustööde autoreid

Maaeluministeerium andis Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil üle eripreemiad parimatele toidu, põllumajanduse ja kalandusega seotud teadustööde autoritele.

Maaeluministeerium andis välja kokku neli eriauhinda. Nendest kolm võrdset läksid vanemate kooliastmete individuaaltöödele. Vanema kooliastmeauhinnad andis Maaeluministeeriumi poolt üle Maaelu Teadmuskeskuse direktorAndre Veskioja. Lisaks pani Maaeluministeerium peaauhinna välja algklasside konkursile „Imeline maitse“. Algklassidele andis auhinna üle ministeeriumi esindaja Signe Sabas.

Eripreemia sai Tallinna Inglise Kolledži õpilane Michelle Kiik. Tema juhendajad on doktorant Kadi Jakobson (TFTAK) ja õpetaja Aune Nigol. Michelle töö pealkiri on „Taimsed valgupulbrid piimaalternatiivide arenduseks- füüsikaliste ja sensoorsete omaduste vahelise seose uurimine“.

Eripreemia sai Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Janely Semilarski. Tema juhendaja on Lauri Mällo. Janely töö pealkiri on „Mikroplast Peipsi järve rääbise (Coregonus albula) ja samasuvise koha (Sander lucioperca) seedekulglas“.

Eripreemia sai Tartu Luterlik Peetri Kooli õpilane Laura Veerde. Tema juhendaja on Joana Jõgela. Laura töö pealkiri on „Toiduvärvi E102 (tartrasiin) sisalduse määramine limonaadides ja pirnimaitselises siirupis“.

Hullu teadlase uurimistööde konkursi „Imeline maitse“ peaauhinna pani välja Maaeluministeerium. Auhinna võitis Järveküla kooli 1. klass uurimustööga „Miks mõned maitsed on lastele keelatud?“. Tööd juhendas klassijuhataja Merike Sepp.

Õpilaste teadusfestivali läbiviimine on suur töö ja tulemus kõikide osapoolte jaoks inspireeriv. Tunnustame Eesti Teadusagentuuri ja oleme ka järgnevatel aastatel kaasteelised, et maamajandusele uusi suundi näitav teadus saadaks meie õpilasi kogu haridustee jooksul. Õpilaste teadustöödest peegeldub Maaeluministeeriumi jaoks oluline info õpilaste huvide, teadmiste, eluplaanide ja koostöövalikute kohta. Loodame, et paljudest tänastest teadusfestivalil osalejatest saavad tulevikus maaelu suunajad.

Maaeluministeerium tänab kõiki riiklikul konkursil osalenud õpilasi, nende juhendajaid ja perekondi ning soovib võitjatele palju õnne.

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

 Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

 Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

21. märtsil toimus traditsiooniline Taluliidu ja PRIA kohtumine

Juba traditsiooniks saanud iga aastane PRIA ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajate kohtumine toimus sel korral 21. märtsil Tartus Eesti Maaülikoolis.

Konstruktiivsel kohtumisel tutvustas PRIA oma tegevusi ja uuendusi. PRIA tutvustas teiste teemade seas põhjalikult kaugseire võimaluste rakendamist pindalatoetuste kontrollimisel, mille üheks eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele tuge ja infot ning eesmärki liikuda “kontrolli ja karista” meetodilt pigem tulemuste ja eesmärkide saavutamise “tulemuslikkuse” poole. See tähendab seda, et põllumajandustootjatele jagatakse infot tema põldudel toimuvast ning põllumajandustootjatel antakse võimalus puudused kõrvaldada. Tutuvustati ka pinnaseire kompetentsi keskust, anti ülevaade pindala- ja loomapõhiste sekkumistest uuel programmperioodil,  registrite pidamistest ja räägit ka põhjalikumlat PRIA tulevikuvaatest.

Kohtumisel räägitud teemadega saab lähemalt tutvuda PRIA ettekandes, mis on leitav järgmisel lingil: – PRIA ja Talupidajate Keskliidu kohtumine [Read-only]

 

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Urmas Kruuse ütles, et Eesti peab vajalikuks nii rahalisi kui ka regulatiivseid stiimuleid Euroopa Liidu kalapüügilaevastiku uuendamiseks. „Peame võimaldama tõhusamal tehnoloogial põhineva tehnika kasutamist ja tehnika asendamist puhtamatel energiaallikatel põhinevaga. See aitaks tuua kaasa struktuurseid muutusi kalapüügisektoris,“ rääkis maaeluminister.

Ministrid arutasid olukorda põllumajandustoodete turgudel. Kruuse nentis, et paljudel põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende ettevõtete kasumlikkust. „Intressimäärade tõus ja suur inflatsioon mõjutab oluliselt ka tarbijate ostuvõimet, mis omakorda toob kaasa nõudluse vähenemise,“ lisas minister. Samas on energiakandjate hinnad pisut langenud, mis omakorda kergendab tootjate olukorda. „Tootjate jaoks on turud endiselt turbulentsed. Kahtlemata on hea uudis see, et energiahinnad ja sellest tulenevalt ka väetiste hinnad on viimastel kuudel pisut langenud.“

Muude punktide raames anti ülevaate looduse taastamise määrusest, tolmeldajaid käsitlevast algatusest ning komisjon tutvustas Euroopa sealiha analüüsirühma aruannet.

Maaeluministeeriumit esindab Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse. Teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Maaelu Teadmuskeskus korraldab Teadmussiirde pikaajalise programmi raames külastused põllumajandustootjate tulundusühistutesse.

Esimesed külastused toimuvad juba 20. ja 28. märtsil 2023 Lääne-Viru ja Järvamaal.

Lisainfo ja registreerimine: https://www.pikk.ee/series/kulastused-tulundusuhistutesse/

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Riik toetab mesinikke ligi 1,5 miljoni euroga

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega riik toetab järgmise viie aasta jooksul mesindussektorit ligi 1,5 miljoni euroga. Toetuse eesmärk on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet.

„Eestis on puhas ja rikkalik loodus, mis tagab meie mee kõrge kvaliteedi, kuid selleks, et suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, tuleb inimestesse investeerida,“ rääkisUrmas Kruuse. „Oleme toetuse ette valmistanud koostöös mesindussektoriga, sest vaid koostööd tehes on võimalik saada parim tulemus.“

Maaeluminister lisas, et toetatakse mesinikele suunatud nõustamisteenuseid, koolitusi, tegevusi kahjurite ja mesilaste haigustega võitluseks, laborianalüüse, teaduse alast koostööd, müügiedendust, teavitustegevusi ja turundust. Tegevusi hakkab ellu viima Eesti mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu.

„Eesti puhas loodus ja keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist ning mesinduse valdkonnas on meil veel palju kasutamata potentsiaali,“ sõnas maaeluminister. Põllumajandusloomade registri andmetel peeti 31. oktoobri 2022. aasta seisuga Eestis 2911 mesiniku poolt 5471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. „Mesilastel on tolmeldajatena oluline roll põllumajanduses, mesindussektori toetamisel jätkame sel aastal ka riikliku mesilaspere toetuse maksmist,“ selgitas minister Kruuse.

Mesindussektorisse suunatav toetus on peaaegu 281 000 eurot eelarveaasta kohta ning ligi 1 405 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku, seda toetust rahastatakse 50% ulatuses EL eelarvest ning 50% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2023

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Maaeluministeerium esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse toetamaks  toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõimet ligi 10 miljoni euroga.

„Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumehel ja toiduainetööstusel võtmeroll. Usun, et valitsuse poolt kriisiaastatel astutud sammud sektorile suunatud ja sihipäraste erakorraliste toetuste maksmisel on kinnitanud, et nii nagu meie saame iga päev olla kindlad toidutootjatele, saavad toidutootjad olla kindlad oma riigile,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Majandusarvestuse esialgsetel tulemustel suurenes põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures toodangu maht kasvas 4% ja hinnatõus oli 40%. Põllumajandussektori tehtud kulud kokku suurenesid 27%, millest märkimisväärne oli hinnatõus elektril (2,1 korda), kütusel (+47%), loomasöödal (+39%), väetistel (+53%).

Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega.

Maaeluministeerium esitas loataotluse, et toetada keerulises olukorras olevaid toidusektoreid, keda kulude kasv on kõige enam mõjutanud: sealiha, munade, linnuliha, kartuli, katmikaianduse, puu- ja köögivilja tootmist ning toiduainetööstust.

Toetust makstakse Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” raames.

Maaeluministeeriumi poolsed ettepanekud põllumajandustootjate ja toidutööstuste toetamiseks kiitis valitsuskabinet heaks veebruari keskpaigas. Maaeluministeeriumis on koostamisel ministri määrus toetuse täpsemate tingimustega, mis esitatakse lähiajal huvigruppidele kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks.