Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.02.2023

 

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib seemnetootjate tähelepanu võimalusele printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett. See hoiab kokku ettevõtja aega ning võimaldab printimiseks sobiva aja ise valida.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul väljastab PTA ettevõtjale elektroonilised etiketid kätte samal päeval koos sertifitseerimise otsusega. „Ühelt pool tähendab see ajavõitu, mis on eriti oluline kiirel külviajal, ja teiselt poolt vabadust valida printimiseks sobiv aeg,“ räägib Puusepp. „Kui seeme läheb kohe puhtimisse ja ümberpakendimisse, tuleb printida PTA puhise infoga varustatud etiketid, esialgseid etikette printima ei pea,“ lisab ta.

Seemne etikette võib printida tootja, kellel on olemas etiketi välja trükkimiseks sobiv printer, vastavat värvi etiketipõhjad ja printimise eest vastutav isik. Etiketid väljastab PTA menetlussüsteemi kaudu PDF-failina. Ettevõtte välja trükitud etiketid kinnitab pakendile tegevusloaga proovivõtja või viimase puudumisel PTA ametnik. „Ettevõtja on kohustatud pidama arvestust prinditud etikettide üle,“ sõnab Puusepp, lisades, et praegu kasutavad iseprintimise võimalust ligi sajast seemnepakendajast vaid kuus. „Need ettevõtted on suure mahuga seemnetootjad, mistõttu moodustavad nende prinditud etiketid neljandiku kõikidest etikettidest.“

Kui tavaliselt on seemne etiketid trükkinud sertifitseerimise asutus PTA, siis alates 2014. aastast võib seda teha ka seemne pakendaja. PTA sertifitseerib igal aastas üle tuhande seemnepartii ning väljastab igale seemnepakendile sertifitseerimist tõendava dokumendi – seemne etiketi. Aasta jooksul väljastab amet ligi sada tuhat etiketti. Seemnete sertifitseerimise käigus kontrollitakse paljundatava sordi sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteedi- ja taimetervisenõuetele vastavust. Sertifitseeritud seemnepakendid plommitakse ning märgistatakse etiketiga, millele on kantud seemnepartii andmed.

Leia rohkem infot seemnete sertifitseerimise kohta PTA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

Pressiteade
16-02-2023
TÄISKOGU ISTUNG  

 

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

  • EL ei tohi sõltuda importväetistest ning väetiste hinnad tuleb alla tuua.
  • Väetiste tootmisel on vaja loobuda Vene gaasist ning selleks peab eraldama piisavalt vahendeid.
  • Komisjon peaks kaaluma võimalust korraldada väetiste ühisoste.

Parlament nõuab, et komisjon tagaks väetiste varustuskindluse, leiaks viisi alandada nende hindu ning vähendaks ELi sõltuvust importväetistest.

Teisipäeval võttis parlament vastu resolutsiooni, milles nõuab ELi pikaajalise väetisestrateegia ja kestliku mulla toitainete strateegia väljatöötamist 2023. aasta juuniks.

Muu hulgas märgib resolutsioon, et väetiste tootmisel kasutatakse Vene gaasi ning kuna see aitab Venemaal rahastada sõja jätkamist Ukrainas, tuleb kiiremas kohas eraldada piisavad vahendid sellest gaasist loobumiseks.

Samuti ei tohiks EL asendada ühte sõltuvust teisega (väetiste tootmisel kasutatavad toorained tulevad sageli autokraatliku režiimiga riikidest), vaid peaks suurendama oma strateegilist autonoomiat. Parlament tõdeb siiski, et lähiaastatel ei ole EL võimeline tootma ise piisavalt mineraalväetisi.

Kriitilise hetkeolukorra lahendamiseks soovitab parlament anda põllumeestele 2023. aasta põllumajanduseelarvest viivitamatult toetust. See parandab väetiste kättesaadavust ja aitab hindu stabiliseerida. Samuti tuleks kõik imporditavad mineraalväetised peale Venemaa ja Valgevene omade vabastada ajutiselt tollimaksust.

Parlament palub komisjonil uurida võimalust korraldada väetiste ühisoste ning kõrvaldada väetiste turgu mõjutavad kitsaskohad. Tulevikku vaadates soovitab parlament kiirendada CO2 heite vähendamist ning toota väetisi ilma fossiilkütusteta ja töödeldud toitainetest.

Tsitaat

Menetluse raportöör oli põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees Norbert Lins (EPP, Saksamaa), kes märkis: „Me peame põllumehi kiiresti aitama, et nad saaksid osta piisavalt väetisi. Samuti on vaja hinnad alla tuua. Väetised on meie toidujulgeoleku tagamiseks eluliselt olulised. Üks võimalus on mineraalväetiste asendamine või kombineerimine orgaanilist päritolu toitainetega – see annaks põllumeestele manööverdamisruumi ning aitaks ühtlasi vähendada meie sõltuvust kolmandate riikide importväetistest.“

Taust

Väetiste ja energia hinnad on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 järsult tõusnud, mistõttu on kallinenud ka toiduained. Näiteks tõusis lämmastikväetiste hind 2022. aasta septembris 149 % võrra, samas kui suurimad väetisetootjad teenisid enneolematult suurt kasumit.

Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2023
Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks
Valitsusele tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekut, milliseid sektoreid toidujulgeoleku tagamiseks toetada. „Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu, tarneahelaid ja konkurentsivõimet. Sellel kõigel on tugev mõju nii põllumajandusele kui toiduainetööstusele, mistõttu suunasime juba eelmisel aastal kriitilistel hetkedel toidutootjatele täiendavalt ca 20 miljonit eurot ja leevendame neid muutuseid osaliselt ka sel aastal. Eesmärk on toetada neid, kes on olnud kõige keerulisemas olukorras, kelleks meie hinnangul on seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine ja aiandus, kelle vahel jaotatakse 50% toetuse eelarvest ning toiduainetööstus, kellele läheb ülejäänud 50%. Seni on toidutööstustest sellist toetust saanud vaid kalatööstus.“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministeerium koostas ettepaneku erakorralise toetuse maksmiseks koostöös toidutootjate ja esindusorganisatsioonidega. „Põhimõttelist jaotuskava arutasime põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja tutvustasime ka maaelukomisjonis ning saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet. Mõistame sektori keerulist olukorda ning toetusega tuleme kriitilisel hetkel appi, ent oluline on ka sektori kohanemisvõime uues olukorras ning vajalike muutuste tegemine,“ rääkis maaeluminister Kruuse.
Toetust antakse Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” kohase riigiabina. Järgmiseks sammuks on Maaeluministeeriumil riigiabi loa taotlemine ja ministri määruse eelnõu koostamine.

2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

Pressiteade
14.veebruar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

16. jaanuaril alustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2022. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist. Tänaseks on loomapidajatele, põlluharijatele ning poollooduslike koosluste hooldajatele välja makstud kokku üle 58 miljoni euro keskkonnatoetusi.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on tänase seisuga kõik keskkonnatoetused ja seega ka kõik 2022. aastal taotletud pindala- ja loomapõhised toetused jõudnud klientideni. „Hea meel on tõdeda, et taotlemise üleminek vanalt süsteemilt uuele e-PRIA platvormile sujus tõrgeteta ning klientide poolt võeti muudatused hästi vastu,“ lisab Tauno Taska.  

 

Keskkonnatoetused 2022. aastal

Toetus Toetuse saajate arv Rahuldatud taotluste summa (eurot)
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) 1374 23 910 652
Piirkondlik veekaitse toetus (VESI) 20 62 506
Piirkondlik mullakaitse toetus  (MULD) 216 517 090
Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA) 29 14 060
Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK) 61 286 027
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT) 52 96 648
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) 665 1 065 176
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) 828 6 100 583
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH) 1765 20 900 270
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT) 1280 563 551
Loomade heaolu toetus (LHT) 1543 4 888 843

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid 

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

 Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. „Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke,“ selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. „Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud,“ rääkis minister Kruuse.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 154 miljonit eurot. Märtsikuus viimast korda avatava taotlusvooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot.

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. „Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022