Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse 10 miljoni euroga

Maaeluministeerium esitas Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotluse toetamaks  toidujulgeoleku tagamist ja toidusektori konkurentsivõimet ligi 10 miljoni euroga.

„Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Selles, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja toidulaud igapäevaselt kaetud, on põllumehel ja toiduainetööstusel võtmeroll. Usun, et valitsuse poolt kriisiaastatel astutud sammud sektorile suunatud ja sihipäraste erakorraliste toetuste maksmisel on kinnitanud, et nii nagu meie saame iga päev olla kindlad toidutootjatele, saavad toidutootjad olla kindlad oma riigile,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Majandusarvestuse esialgsetel tulemustel suurenes põllumajanduse kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures toodangu maht kasvas 4% ja hinnatõus oli 40%. Põllumajandussektori tehtud kulud kokku suurenesid 27%, millest märkimisväärne oli hinnatõus elektril (2,1 korda), kütusel (+47%), loomasöödal (+39%), väetistel (+53%).

Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega.

Maaeluministeerium esitas loataotluse, et toetada keerulises olukorras olevaid toidusektoreid, keda kulude kasv on kõige enam mõjutanud: sealiha, munade, linnuliha, kartuli, katmikaianduse, puu- ja köögivilja tootmist ning toiduainetööstust.

Toetust makstakse Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” raames.

Maaeluministeeriumi poolsed ettepanekud põllumajandustootjate ja toidutööstuste toetamiseks kiitis valitsuskabinet heaks veebruari keskpaigas. Maaeluministeeriumis on koostamisel ministri määrus toetuse täpsemate tingimustega, mis esitatakse lähiajal huvigruppidele kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Maaelu Teadmuskeskuses avati universaalhall

Reedel, 3. märtsil avati Jõgeval Muru tänav 3 aadressil Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadus- ja aretuskeskuse universaalhall.

Universaalhall koos kaasaegse katsetehnikaga parandab oluliselt METKi sordiaretuse teadustööd. Hoones on seadmed sordiaretuskatsete saagiproovide kuivatamiseks, sorteerimiseks ja ladustamiseks ning ruumid masinate hoiustamiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul aitab kaasaegne universaalhall tagada teadlaste töö parema kvaliteedi, mis omakorda kindlustab riigi parema toidujulgeoleku. „Me kõik tahame saada sorte, mis annavad meie kliimas võimalikult suure saagi, ning iga samm selles suunas, sealhulgas kaasaegne hoone nagu see siin, toetab seda eesmärki,“ sõnas maaeluminister.

METKi direktor Andre Veskioja on väga rahul koostööga ehitajate, Riigi Kinnisvara ASiga ja Maaeluministeeriumiga. „Kaasaegsetes tingimustes paiknevad seadmed edendavad aretustöö protsessi. Meie hinnangul suudame sordi seeläbi kuni kolm aastat kiiremini turule tuua. Universaalhalli kasutusele võtmine leevendab ka aretuskeskuse ruumikitsikust,“ ütles Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Meil on hea meel, et Jõgevale on valminud järjekordne koostöös ehitatud teadushoone. Aastal 2019 avasime siin sordiaretuskeskuse, 2020 renoveerisime ja sisustasime laborihoone ning täna avasime kaasaegse katsetehnikaga universaalhalli. Koostööd jagub meil ka lähitulevikus, sest üle Eesti ootavad veel ees mitu Maaeluministeeriumiga seotud teadustöö ja maaelu arendamise ehitusprojekti – selle üle on põhjust kõigil rõõmu tunda,“ rääkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Universaalhalli suletud netopind on 2498 m2. Ehituslepingu üldmaksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Halli on projekteerinud Boa OÜ arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Maiu Uusmaa. Ehitaja on Nordecon Betoon OÜ ning omanikujärelevalve teostaja Keskkonnaprojekt OÜ.

METKi teadus- ja aretuskeskuse hoonete kompleksi Jõgevale on tulevikus plaanis ehitada veel teine aretuskeskus ja ka uus peahoone. Aretuskeskusesse tulevad laboratooriumid, tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Peahoonesse plaanitakse mitmesugused tööruumid, lisaks rekonstrueeritakse ka vananenud kasvuhooned.

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Galerii sündmusest asub siin.

Maaelu Teadmuskeskus
Riigi Kinnisvara AS
PRESSITEADE
03.03.2023

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatakse tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine.

Teraviljatootmisega kaasneb tootjale palju riske, et tootmine ennast ära tasuks. Tuulekaera leviku suurenemine oli üks risk, kus riik otsustas sekkuda, et aidata kaasa majanduskeskkonna paranemisele. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjude kohta on järjepidevalt kasvanud ja täna reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. „Kuna oleme saavutanud soovitud tulemuse ja turu eneseregulatsioon toimib, siis on mõistlik lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal ja muul maal,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks. Selleks on põllumajandusministri määrusega kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Lisaks viidi hulk seadusi kooskõlla Euroopa Komisjoni uuendatud riigiabi andmist reguleerivate nõuetega. Need olid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kalandusturu korraldamise seadus, veterinaarseadus ja vedelkütuse erimärgistamise seadus.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2023

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendas tähtaega 2023. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks ning ootab avaldusi 21. märtsini.

Aasta toidupiirkonna konkurss annab piirkonna esindajatele võimaluse mõelda läbi kohaliku toidukultuuri eripärad ning kavandada kohalikel maitsetel põhinevate ürituste programm terveks aastaks. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et edu võti seisneb põhjalikus ettevalmistuses, mille tulemus on läbimõeldud ja maitseüllatusi pakkuv ürituste programm. „Programmist peab kindlasti selgelt välja paistma kohalike ettevõtjate panus ja kogukonna kaasamine, mis eeldab piisavat aega ettevalmistuste tegemiseks. Seetõttu oleme otsustanud anda piirkondadele sel aastal mõne nädala lisaaega,“ teatas maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna konkursile kandideerimiseks saab avalduse esitada organisatsioon, kes on valmis võtma enda kanda 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kõik konkursile esitatud avaldused vaatab läbi toiduekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud sooviavalduses peab organisatsioon kirjeldama, kuidas ta kavatseb aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid laiemale avalikkusele tutvustada. Koostada tuleb aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega. Plusspunkte tagavad täiesti uued ja omanäolised toiduüritused, mis peetakse nimelt toidupiirkonna aastaks saamise puhul.

Hea näide atraktiivsest üritusest, millest tasub programmi koostamisel inspiratsiooni ammutada, pärineb 2017. aastal toidupiirkonna tiitlit kandnud Peipsimaalt; seal korraldati veebruari alguses TäiskuuÖÖsööming. Ühe õhtu jooksul oli Peipsimaal avatud üle 30 üheõhturestorani, kus menüüs andsid tooni kohalikud maitsed ja auras samovaritee. Üks restoran oli avatud suisa Peipsi järve jääl. „Tegelikult väga lihtne idee, kuidas väljaspool turismihooaega inimesi kohalikke maitseid nautima kutsuda. Just sellised uuenduslikud ja heas mõttes pöörased ideed toovad piirkonda rohkem külastajaid,“ sõnas Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonda valitakse tänavu juba kaheksandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa ja Põhja-Eesti. Maikuu lõpuni kannab toidupiirkonna tiitlit Järvamaa.

Täpsemat teavet kandideerimisest ja eelmistest toidupiirkondadest saab Eesti toidu veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.02.2023

KUTSE infopäevale “FIE varade üleandmine”

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 14. märtsil 2023 algusega kell 10.00 infopäeva teemal “FIE varade üleandmine” Infopäev toimub veebi keskkonnas ZOOM.

Kuigi infopäev on Viljandi ettevõtjatele suunatud siis ootan osalema ka teisest maakondadest huvilisi

Millest räägime:

  • Võrdlen erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
  • Juhendan FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
  • Näitan, kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
  • Kuidas vormistada üleandmine.
  • Lisaks räägin ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast

Lektoriks Olavy Sülla
Infopäevale registreerimiseks vajuta siia 

Infopäev on tasuta ja toetatud EU vahenditest
viitenumber 612020790811

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida.
Kõigile registreerunutele saadetakse hiljemalt eelneval päeval link infopäeval osalemiseks ja Zoomis.

Infopäevale ootame eelkõige FIE´sid, alustavaid ettevõtjaid (noori) ja FIE varasid üle võtva ettevõtte omanike (raamatupidajaid).

Lisainfo telefonil +372 5660 5964 (Olavy Sülla)

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.02.2023

 

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib seemnetootjate tähelepanu võimalusele printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett. See hoiab kokku ettevõtja aega ning võimaldab printimiseks sobiva aja ise valida.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul väljastab PTA ettevõtjale elektroonilised etiketid kätte samal päeval koos sertifitseerimise otsusega. „Ühelt pool tähendab see ajavõitu, mis on eriti oluline kiirel külviajal, ja teiselt poolt vabadust valida printimiseks sobiv aeg,“ räägib Puusepp. „Kui seeme läheb kohe puhtimisse ja ümberpakendimisse, tuleb printida PTA puhise infoga varustatud etiketid, esialgseid etikette printima ei pea,“ lisab ta.

Seemne etikette võib printida tootja, kellel on olemas etiketi välja trükkimiseks sobiv printer, vastavat värvi etiketipõhjad ja printimise eest vastutav isik. Etiketid väljastab PTA menetlussüsteemi kaudu PDF-failina. Ettevõtte välja trükitud etiketid kinnitab pakendile tegevusloaga proovivõtja või viimase puudumisel PTA ametnik. „Ettevõtja on kohustatud pidama arvestust prinditud etikettide üle,“ sõnab Puusepp, lisades, et praegu kasutavad iseprintimise võimalust ligi sajast seemnepakendajast vaid kuus. „Need ettevõtted on suure mahuga seemnetootjad, mistõttu moodustavad nende prinditud etiketid neljandiku kõikidest etikettidest.“

Kui tavaliselt on seemne etiketid trükkinud sertifitseerimise asutus PTA, siis alates 2014. aastast võib seda teha ka seemne pakendaja. PTA sertifitseerib igal aastas üle tuhande seemnepartii ning väljastab igale seemnepakendile sertifitseerimist tõendava dokumendi – seemne etiketi. Aasta jooksul väljastab amet ligi sada tuhat etiketti. Seemnete sertifitseerimise käigus kontrollitakse paljundatava sordi sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteedi- ja taimetervisenõuetele vastavust. Sertifitseeritud seemnepakendid plommitakse ning märgistatakse etiketiga, millele on kantud seemnepartii andmed.

Leia rohkem infot seemnete sertifitseerimise kohta PTA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.