Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatakse tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine.

Teraviljatootmisega kaasneb tootjale palju riske, et tootmine ennast ära tasuks. Tuulekaera leviku suurenemine oli üks risk, kus riik otsustas sekkuda, et aidata kaasa majanduskeskkonna paranemisele. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjude kohta on järjepidevalt kasvanud ja täna reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. „Kuna oleme saavutanud soovitud tulemuse ja turu eneseregulatsioon toimib, siis on mõistlik lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal ja muul maal,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks. Selleks on põllumajandusministri määrusega kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Lisaks viidi hulk seadusi kooskõlla Euroopa Komisjoni uuendatud riigiabi andmist reguleerivate nõuetega. Need olid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kalandusturu korraldamise seadus, veterinaarseadus ja vedelkütuse erimärgistamise seadus.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2023

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendas tähtaega 2023. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks ning ootab avaldusi 21. märtsini.

Aasta toidupiirkonna konkurss annab piirkonna esindajatele võimaluse mõelda läbi kohaliku toidukultuuri eripärad ning kavandada kohalikel maitsetel põhinevate ürituste programm terveks aastaks. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et edu võti seisneb põhjalikus ettevalmistuses, mille tulemus on läbimõeldud ja maitseüllatusi pakkuv ürituste programm. „Programmist peab kindlasti selgelt välja paistma kohalike ettevõtjate panus ja kogukonna kaasamine, mis eeldab piisavat aega ettevalmistuste tegemiseks. Seetõttu oleme otsustanud anda piirkondadele sel aastal mõne nädala lisaaega,“ teatas maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna konkursile kandideerimiseks saab avalduse esitada organisatsioon, kes on valmis võtma enda kanda 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kõik konkursile esitatud avaldused vaatab läbi toiduekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud sooviavalduses peab organisatsioon kirjeldama, kuidas ta kavatseb aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid laiemale avalikkusele tutvustada. Koostada tuleb aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega. Plusspunkte tagavad täiesti uued ja omanäolised toiduüritused, mis peetakse nimelt toidupiirkonna aastaks saamise puhul.

Hea näide atraktiivsest üritusest, millest tasub programmi koostamisel inspiratsiooni ammutada, pärineb 2017. aastal toidupiirkonna tiitlit kandnud Peipsimaalt; seal korraldati veebruari alguses TäiskuuÖÖsööming. Ühe õhtu jooksul oli Peipsimaal avatud üle 30 üheõhturestorani, kus menüüs andsid tooni kohalikud maitsed ja auras samovaritee. Üks restoran oli avatud suisa Peipsi järve jääl. „Tegelikult väga lihtne idee, kuidas väljaspool turismihooaega inimesi kohalikke maitseid nautima kutsuda. Just sellised uuenduslikud ja heas mõttes pöörased ideed toovad piirkonda rohkem külastajaid,“ sõnas Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonda valitakse tänavu juba kaheksandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa ja Põhja-Eesti. Maikuu lõpuni kannab toidupiirkonna tiitlit Järvamaa.

Täpsemat teavet kandideerimisest ja eelmistest toidupiirkondadest saab Eesti toidu veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.02.2023

KUTSE infopäevale “FIE varade üleandmine”

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 14. märtsil 2023 algusega kell 10.00 infopäeva teemal “FIE varade üleandmine” Infopäev toimub veebi keskkonnas ZOOM.

Kuigi infopäev on Viljandi ettevõtjatele suunatud siis ootan osalema ka teisest maakondadest huvilisi

Millest räägime:

  • Võrdlen erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
  • Juhendan FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
  • Näitan, kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
  • Kuidas vormistada üleandmine.
  • Lisaks räägin ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast

Lektoriks Olavy Sülla
Infopäevale registreerimiseks vajuta siia 

Infopäev on tasuta ja toetatud EU vahenditest
viitenumber 612020790811

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida.
Kõigile registreerunutele saadetakse hiljemalt eelneval päeval link infopäeval osalemiseks ja Zoomis.

Infopäevale ootame eelkõige FIE´sid, alustavaid ettevõtjaid (noori) ja FIE varasid üle võtva ettevõtte omanike (raamatupidajaid).

Lisainfo telefonil +372 5660 5964 (Olavy Sülla)

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.02.2023

 

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib seemnetootjate tähelepanu võimalusele printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett. See hoiab kokku ettevõtja aega ning võimaldab printimiseks sobiva aja ise valida.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul väljastab PTA ettevõtjale elektroonilised etiketid kätte samal päeval koos sertifitseerimise otsusega. „Ühelt pool tähendab see ajavõitu, mis on eriti oluline kiirel külviajal, ja teiselt poolt vabadust valida printimiseks sobiv aeg,“ räägib Puusepp. „Kui seeme läheb kohe puhtimisse ja ümberpakendimisse, tuleb printida PTA puhise infoga varustatud etiketid, esialgseid etikette printima ei pea,“ lisab ta.

Seemne etikette võib printida tootja, kellel on olemas etiketi välja trükkimiseks sobiv printer, vastavat värvi etiketipõhjad ja printimise eest vastutav isik. Etiketid väljastab PTA menetlussüsteemi kaudu PDF-failina. Ettevõtte välja trükitud etiketid kinnitab pakendile tegevusloaga proovivõtja või viimase puudumisel PTA ametnik. „Ettevõtja on kohustatud pidama arvestust prinditud etikettide üle,“ sõnab Puusepp, lisades, et praegu kasutavad iseprintimise võimalust ligi sajast seemnepakendajast vaid kuus. „Need ettevõtted on suure mahuga seemnetootjad, mistõttu moodustavad nende prinditud etiketid neljandiku kõikidest etikettidest.“

Kui tavaliselt on seemne etiketid trükkinud sertifitseerimise asutus PTA, siis alates 2014. aastast võib seda teha ka seemne pakendaja. PTA sertifitseerib igal aastas üle tuhande seemnepartii ning väljastab igale seemnepakendile sertifitseerimist tõendava dokumendi – seemne etiketi. Aasta jooksul väljastab amet ligi sada tuhat etiketti. Seemnete sertifitseerimise käigus kontrollitakse paljundatava sordi sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteedi- ja taimetervisenõuetele vastavust. Sertifitseeritud seemnepakendid plommitakse ning märgistatakse etiketiga, millele on kantud seemnepartii andmed.

Leia rohkem infot seemnete sertifitseerimise kohta PTA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

Pressiteade
16-02-2023
TÄISKOGU ISTUNG  

 

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

  • EL ei tohi sõltuda importväetistest ning väetiste hinnad tuleb alla tuua.
  • Väetiste tootmisel on vaja loobuda Vene gaasist ning selleks peab eraldama piisavalt vahendeid.
  • Komisjon peaks kaaluma võimalust korraldada väetiste ühisoste.

Parlament nõuab, et komisjon tagaks väetiste varustuskindluse, leiaks viisi alandada nende hindu ning vähendaks ELi sõltuvust importväetistest.

Teisipäeval võttis parlament vastu resolutsiooni, milles nõuab ELi pikaajalise väetisestrateegia ja kestliku mulla toitainete strateegia väljatöötamist 2023. aasta juuniks.

Muu hulgas märgib resolutsioon, et väetiste tootmisel kasutatakse Vene gaasi ning kuna see aitab Venemaal rahastada sõja jätkamist Ukrainas, tuleb kiiremas kohas eraldada piisavad vahendid sellest gaasist loobumiseks.

Samuti ei tohiks EL asendada ühte sõltuvust teisega (väetiste tootmisel kasutatavad toorained tulevad sageli autokraatliku režiimiga riikidest), vaid peaks suurendama oma strateegilist autonoomiat. Parlament tõdeb siiski, et lähiaastatel ei ole EL võimeline tootma ise piisavalt mineraalväetisi.

Kriitilise hetkeolukorra lahendamiseks soovitab parlament anda põllumeestele 2023. aasta põllumajanduseelarvest viivitamatult toetust. See parandab väetiste kättesaadavust ja aitab hindu stabiliseerida. Samuti tuleks kõik imporditavad mineraalväetised peale Venemaa ja Valgevene omade vabastada ajutiselt tollimaksust.

Parlament palub komisjonil uurida võimalust korraldada väetiste ühisoste ning kõrvaldada väetiste turgu mõjutavad kitsaskohad. Tulevikku vaadates soovitab parlament kiirendada CO2 heite vähendamist ning toota väetisi ilma fossiilkütusteta ja töödeldud toitainetest.

Tsitaat

Menetluse raportöör oli põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees Norbert Lins (EPP, Saksamaa), kes märkis: „Me peame põllumehi kiiresti aitama, et nad saaksid osta piisavalt väetisi. Samuti on vaja hinnad alla tuua. Väetised on meie toidujulgeoleku tagamiseks eluliselt olulised. Üks võimalus on mineraalväetiste asendamine või kombineerimine orgaanilist päritolu toitainetega – see annaks põllumeestele manööverdamisruumi ning aitaks ühtlasi vähendada meie sõltuvust kolmandate riikide importväetistest.“

Taust

Väetiste ja energia hinnad on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 järsult tõusnud, mistõttu on kallinenud ka toiduained. Näiteks tõusis lämmastikväetiste hind 2022. aasta septembris 149 % võrra, samas kui suurimad väetisetootjad teenisid enneolematult suurt kasumit.

Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2023
Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks
Valitsusele tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekut, milliseid sektoreid toidujulgeoleku tagamiseks toetada. „Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu, tarneahelaid ja konkurentsivõimet. Sellel kõigel on tugev mõju nii põllumajandusele kui toiduainetööstusele, mistõttu suunasime juba eelmisel aastal kriitilistel hetkedel toidutootjatele täiendavalt ca 20 miljonit eurot ja leevendame neid muutuseid osaliselt ka sel aastal. Eesmärk on toetada neid, kes on olnud kõige keerulisemas olukorras, kelleks meie hinnangul on seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine ja aiandus, kelle vahel jaotatakse 50% toetuse eelarvest ning toiduainetööstus, kellele läheb ülejäänud 50%. Seni on toidutööstustest sellist toetust saanud vaid kalatööstus.“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministeerium koostas ettepaneku erakorralise toetuse maksmiseks koostöös toidutootjate ja esindusorganisatsioonidega. „Põhimõttelist jaotuskava arutasime põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja tutvustasime ka maaelukomisjonis ning saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet. Mõistame sektori keerulist olukorda ning toetusega tuleme kriitilisel hetkel appi, ent oluline on ka sektori kohanemisvõime uues olukorras ning vajalike muutuste tegemine,“ rääkis maaeluminister Kruuse.
Toetust antakse Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” kohase riigiabina. Järgmiseks sammuks on Maaeluministeeriumil riigiabi loa taotlemine ja ministri määruse eelnõu koostamine.