2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

Pressiteade
14.veebruar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

16. jaanuaril alustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2022. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist. Tänaseks on loomapidajatele, põlluharijatele ning poollooduslike koosluste hooldajatele välja makstud kokku üle 58 miljoni euro keskkonnatoetusi.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on tänase seisuga kõik keskkonnatoetused ja seega ka kõik 2022. aastal taotletud pindala- ja loomapõhised toetused jõudnud klientideni. „Hea meel on tõdeda, et taotlemise üleminek vanalt süsteemilt uuele e-PRIA platvormile sujus tõrgeteta ning klientide poolt võeti muudatused hästi vastu,“ lisab Tauno Taska.  

 

Keskkonnatoetused 2022. aastal

Toetus Toetuse saajate arv Rahuldatud taotluste summa (eurot)
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) 1374 23 910 652
Piirkondlik veekaitse toetus (VESI) 20 62 506
Piirkondlik mullakaitse toetus  (MULD) 216 517 090
Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA) 29 14 060
Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK) 61 286 027
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT) 52 96 648
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) 665 1 065 176
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) 828 6 100 583
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH) 1765 20 900 270
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT) 1280 563 551
Loomade heaolu toetus (LHT) 1543 4 888 843

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid 

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

 Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. „Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke,“ selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. „Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud,“ rääkis minister Kruuse.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 154 miljonit eurot. Märtsikuus viimast korda avatava taotlusvooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot.

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. „Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis, 18.novembril Laitse Graniitvillas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2022.aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Kaido Kirst, parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Siim Arusalu Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Kolme eraldi korraldatud konkursi kõik kandidaadid on tunnustust väärt, tänan neid osalemise ja maamajandusse panustamise eest. Aunimetuse saanute näol on tegemist oma valdkonda pühendumusega suhtuvatesse inimestega, keda eeskujuks seada,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks. MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õpetaja aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja aunimetusega skulptuur „Kalevipoeg viljavihuga“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Lisatud fotol vasakult MESi juhatuse liige Meelis Annus, parim maamajanduseriala õpilane Siim Arusalu, parim maamajanduseriala õppejõud Rando Värnik, parim taimekasvataja Kaido Kirst, Maaeluminister Urmas Kruuse.

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
18.11.2022 Viljandi

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2022

 

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viirust Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul polnud Põlvamaal SAKi viirust leitud ligi neli aastat. „Augustis tuvastati esimene SAKi viirusega metssiga Põlvamaal. Suvine leid ei jäänud aga viimaseks, sest oktoobrikuus on viirus tuvastatud kolmel kütitud ja ühel surnuna leitud metsseal,“ kirjeldas Prommik.

Prommiku sõnul näitavad need leiud, et viirus ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. „Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Samuti on oluline, et seakasvatajad oleksid bioturvalisuse meetmeid rakendades järjekindlad ning ei jätaks kasutamata ühtegi võimalust taudi oma loomadest eemal hoidmiseks.“

Kokku on PTA sellel aastal SAKi tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.

Prommik juhib tähelepanu, et olukord pole parem ka meie lõunanaabritel. „Alates augustist on Eestiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smiltene ja Gulbene piirkondadest SAKi viirus tuvastatud neljal metsseal,“ lisas Prommik.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

 

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2022

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega
Põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatakse erimärgistatud diislikütust, mida tohib seaduse järgi kasutada põllumajandustootmises kasutatavates masinates ning ka kutselisel kalapüügil. Erimärgistatud diislikütusele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiisimäär, mistõttu on läbi aastate seda ostnud ka isikud, kes pole seotud ei põllumajanduse ega kalandusega. Seadusemuudatuste kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d).
Möödunud nädalal vastava rakendusmääruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ostuõiguse andmise eesmärk ennetada aktsiisisoodustuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist riigieelarvesse. Samas tagab see samaaegselt erimärgistatud diislikütuse kättesaadavuse põllumajandus- ja kalandussektorile. „Maksu- ja Tolliameti andmetel oli väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse maht 2020. aastal 1,63 miljonit eurot ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot. Kui muudatuste jõustumisel ostavad tänased väärkasutuse riskiga isikud tavaaktsiisimääraga diislikütust, siis paraneb aktsiisilaekumine samuti mitme miljoni võrra,“ tõdes minister Kruuse.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõigus hakkab kehtima ainult põllumajanduse ja kutselise kalandusega tegelevatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE), keda on hinnanguliselt kuni 8000. „Meie jaoks on nende toetamine ja nende huvide eest seismine väga oluline. Soodsam aktsiisimäär lisab nendes valdkondades tegutsevatele isikutele kindlustunnet ning aitab leevendada üldise hinnatõusu mõju,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Ostuõiguse saamine on põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsaks tehtud. Hinnanguliselt 99% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saavad ostuõiguse automaatselt. Selle kohta saavad ostuõigusega ettevõtjad novembrikuus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ka teavituse. Aktsiisisoodustus saadakse kütuse ostmise hetkel ning ostulimiite ei kehtestata.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguseid haldab PRIA. Kui põllumajandusega tegelev ettevõtja ei saa ostuõigust automaatselt ning ei ole sellekohast PRIA teavitust saanud, siis on võimalik seda alates 15. novembrist 2022 e-PRIA-s taotleda.
Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. Täpsemalt muudatustest annab PRIA infot novembri esimesel nädalal enda infokirjas ja koduleheküljel.

Maaeluministeerium soovib ühtlasi tänada erimärgistatud diislikütuse müüjaid ning Eesti Õliühingut meeldiva koostöö eest!

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

Pressiteade
14. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

e-PRIAs algas täna, 14. septembril toiduainetööstustele mõeldud energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetusetaotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 28. septembrini.

Toetuse eesmärgiks on toetada toidu- ja joogisektorit, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest ning tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda  energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

PRIA arengutoetuste osakonna juhtivspetsialist Bella Štenov ütleb: „Praegune olukord energiaturul ning kiiresti tõusnud elektri ja maagaasi hinnad on pannud toiduainetööstuse ettevõtted raskesse olukorda. Püsivalt kõrged energiahinnad suurendavad ettevõtete tootmiskulusid ning kahjustavad konkurentsivõimet. Kulude suurenemine võib ohtu seada ettevõtete tegevuse jätkamise ja sellel on omakorda mõju tööhõivele ning riigi toidujulgeolekule. Selleks, et tagada tootmiseks vajalik energiaga varustatus, tuleb ettevõtetel üle vaadata tootmises kasutatavad energiaallikad ning vajadusel teha uusi investeeringuid. Avanenud investeeringutoetuse taotlusvoor annab selleks võimaluse.“

Toetus on mõeldud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele või suurettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine, aga ka tunnustatud tootjaorganisatsioonidele või tunnustatud tootjarühmadele, kes tegutsevad põllumajanduse valdkonnas.

Toetuse maksimaalne määr on mikro- või väikeettevõtjatel kuni 40%, keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ning suurettevõtjatel kuni 20% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot.

PRIA teeb otsused toetuse määramise kohta hiljemalt 31.12.2022.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on täpne info kirjas meetme määruses.

KUTSE talunikele ja põllumajandustootjatele osaleda märgalaviljeluse projektis

Head talunikud ja põllumajandustootjad!

Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).

Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.

Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.

Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?

●  Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.

●  Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.

●  Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.

●  Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).

Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?

●  Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).

●  Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).

●  Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.

●  Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.

Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.

Rohkem infot:

Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee

www.elfond.ee/teoksil/margalad/margalaviljelus-baltimaades