Rubriik: Põllumajandus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

16.02.2023

Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks

Valitsusele tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekut, milliseid sektoreid toidujulgeoleku tagamiseks toetada. „Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu, tarneahelaid ja konkurentsivõimet. Sellel kõigel on tugev mõju nii põllumajandusele kui toiduainetööstusele, mistõttu suunasime juba eelmisel aastal kriitilistel hetkedel toidutootjatele täiendavalt ca 20 miljonit eurot ja leevendame neid muutuseid osaliselt ka sel aastal. Eesmärk on toetada neid, kes on olnud kõige keerulisemas olukorras, kelleks meie hinnangul on seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine ja aiandus, kelle vahel jaotatakse 50% toetuse eelarvest ning toiduainetööstus, kellele läheb ülejäänud 50%. Seni on toidutööstustest sellist toetust saanud vaid kalatööstus.“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium koostas ettepaneku erakorralise toetuse maksmiseks koostöös toidutootjate ja esindusorganisatsioonidega. „Põhimõttelist jaotuskava arutasime põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja tutvustasime ka maaelukomisjonis ning saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet. Mõistame sektori keerulist olukorda ning toetusega tuleme kriitilisel hetkel appi, ent oluline on ka sektori kohanemisvõime uues olukorras ning vajalike muutuste tegemine,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

Toetust antakse Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” kohase riigiabina. Järgmiseks sammuks on Maaeluministeeriumil riigiabi loa taotlemine ja ministri määruse eelnõu koostamine.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2023

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid 

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

 Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. „Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke,“ selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. „Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud,“ rääkis minister Kruuse.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 154 miljonit eurot. Märtsikuus viimast korda avatava taotlusvooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. „Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2022

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viirust Põlvamaal

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul polnud Põlvamaal SAKi viirust leitud ligi neli aastat. „Augustis tuvastati esimene SAKi viirusega metssiga Põlvamaal. Suvine leid ei jäänud aga viimaseks, sest oktoobrikuus on viirus tuvastatud kolmel kütitud ja ühel surnuna leitud metsseal,“ kirjeldas Prommik.

Prommiku sõnul näitavad need leiud, et viirus ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. „Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvalisuse meetmeid. Samuti on oluline, et seakasvatajad oleksid bioturvalisuse meetmeid rakendades järjekindlad ning ei jätaks kasutamata ühtegi võimalust taudi oma loomadest eemal hoidmiseks.“

Kokku on PTA sellel aastal SAKi tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.

Prommik juhib tähelepanu, et olukord pole parem ka meie lõunanaabritel. „Alates augustist on Eestiga piirnevatest Valka, Aluksne, Smiltene ja Gulbene piirkondadest SAKi viirus tuvastatud neljal metsseal,“ lisas Prommik.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAKi rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.